AI_pealkiri: Riho Oks ja Siim Sikkut X-tee ekspordist Soome ja Euroopa ühisest andmeruumist

Tere Kuku raadio kuulaja, on laupäev, kell on neli ja eetris on ITR-i saade Restart. Meie saadet toetab ITL, kui te praegu ei saa meie saadet kuulata, siis võite seda teha podcastiga, podcasti lingi ja meie saate tutvustuse leiate veebiaadressilt raadio1.ee. Saadet juhivad Henrik Aavik, see olen mina ja kaassaatejuhiks on Taavi Kotka, kes on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantsler.

Tere ka minu poolt, on põnev nädal, e-valimised on käima läinud ja mul on hea meel, et üha rohkem ja rohkem inimesi ikkagi täna eelistavad juba e-valimist. Ja selle põneva nädala jooksul on Eestit külastanud ka kaks tähtsat külalist, esmaspäeval ja teisipäeval olid Eestis UK või nii-öelda briti IT-pealik koos oma meeskonnaga ja neljapäeval käis ja välisas Eestit siis Prantsuse digiminister ja seda Suhteliselt sarnaste huvidega, nagu ikka, uurida, mis siis täpselt siin Eestis ikkagi toimub, mis on meie ideed Euroopa üldiste teemade suhtes, nagu Euroopa pilv, ühtne digiturg ja nii edasi, aga nagu ikka, eestlased räägivad oma X-teest ja digiallkirjastamisest ja seetõttu ka selle saate oleme üles ehitanud selle teema peale, et kui me räägime üldse piiriülesest koostööst, siis kui kaugel me täna sellise teemaga oleme, kellega täna Eesti üldse teeb piiriüles koostööd, Ja, ja mis, nagu lehitulevik toob. Ja saates on täna külas Riho Oks, Riigi Infosüsteemi Ametist, kes on täna meie mees Soomes ja müüb meie X-teed Soome ja samuti aitab meil saadet sisuga täita siimsikut Riigikantselleist. Aga esimese hooga annakski, Riho, sõna sulle, et räägi oma tänasest tööst, räägi oma tänastest ülesannetest, et mida siis teeb meie mees või meie IT-mees Soomes.

No tere kõigile raadiokuulajatele minu poolt, nii nagu Taavi mainis, minu nimi on Riho Oks, olen Riigi Infosüsteemi Ameti nõunik ja e-riigiga seotuna, seotud olnud juba aastast kaks tuhat kaks ja selle käesolevast aastast siis töötan osakoormuse, ehk siis pool oma ajast, veedan ma tõesti Soomes, nii nagu Taavi mainis.

Aga sa ei ole ainukene veel seal?

Ei, ma ei ole seal ainukene, seal me, me töötame koos Madis Tiigiga, kes on siis teada-tuntud e-tervise valdkonna spetsialist Eestis.

Aga sinu teemad X-tee, räägi sellest, mis toimumas on?

Võib-olla ma korraks keriksin tagasi, ütleksin, et miks me üldse Soomes oleme, et see algas juba eelmisel aastal, kui, kui Soome planeeris, ütleme siis Soomes planeeriti, E-tervise süsteemi ülesehitamist ja, ja soomlased tänu siis kellele iganes said kokku Eesti e-tervise inimestega ja pean silmas Madis Tiigiga ja arutati siis seda, et kui suureks Soome see e-terviseprojekt on senini paisunud või et, et mis siis on plaanis teha. Ja küsiti kogemusi Eesti poolt ja küsiti, kui, kui suur oli eelarve mõttes see projekt Eestis. Ja kui soomlased kuulsid, et meie projekt oli kümne miljoni euro kanti ja, ja nende projekti eeldatav maksumus oli kümneid kordi suurem, siis nad said selgelt aru, et kui neil on nibin-nabin neli või viis korda rohkem noh, elanikke, siis miks on nendel kümneid kordi kallimad, ütleme, lahendused. Ja, ja, ja nii siis Madis seletas neile, et Eestis ei kavatsetud osta ühte suurt hüperuutlahedat süsteemi, et vanad ära lõhkuda, vaid pandi olemasolevad süsteemid suhtlema, et, et see kindlasti säästis märkimisväärselt meie aega ja meie raha. Ja nii siis Soomes tekkiski see huvi, et, et äkki ka nemad ei peaks ostma hüper-super uut süsteemi, lõhkuma ära olemasolevaid süsteeme, et äkki nad peaksid panema oma infosüsteemid suhtlema. Ja üks hea päev me sattusime Madisega siis Skype'is vestlema ja ma ütlesin talle, et, et ole hea, et aita meil X-tee Soome maha müüa. Ja Madis ütles, et oh, et väga hea mõte ja ei läinud palju päevi mööda, kui siis Soome innovatsioonifond Citra, kus me mõlemad Madisega töötame, et selle asedirektor Antikivele pöördus siis meie poole ja ütles, et olge head, et tulge rääkige, mis asi see X-tee üldse on. Ja, ja nii see kõik, see koostöö alguse sai, et me läksime, tegime Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisaluga, läksime, tegime siis Soome innovatsioonifondis, innovatsioonifondis Citra, tegime asjaosalistele ettekande, nendele hakkas see lähenemine meeldima ja, ja nii siis ütleme, see ava, ava lähtekoht või, või noh, see, see koostöö avatuks sai.

Täna me oleme olukorras, kus sellel suvel vist Soome riik, Soome valitsus ametlikult otsustas, et Soomes tuleb ka võeta kasutusele nii-öelda hajusarhitektuuri põhimõtted ja nad peaksid võtma siis omale haju, arhitektuuri ülesehitamisel sama lähenemisi, mis on Eestil, ehk siis nii-öelda X-tee. Ja ma saan aru, et me täna oleme situatsioonis, kus mitte ainult see põhimõte ei võeta üle, vaid võetakse ka reaalselt kood üle.

Jah, hetkel on selline plaan küll, et ei ole mõtet jalgratast teistkordselt leiutada, et et Eesti on omalt poolt välja pakkunud Soome riigile X-tee lahenduse ühisarenduse tulevikus, mis tähendab seda, et Soome riik oleks samamoodi valmis panustama selle lahenduse väljatöötamisse ja edaspidisesse juurutamisse, ja, ja valitsus langetas otsuse siis augusti lõpus tõesti, et, et eestlastega teha maksimaalset koostööd ja kasutada ära olemasolevaid lahendusi, et, et mitte ise jalgrataste hakata nullist leiutama.

No see on selles mõttes hea, et kuna meie niikuinii oleme planeerinud ka ise teha oma versioon kuus-nulli, praegu meil viis-viis, eks, et...

Et meil on arendamisel jah, viis-viis, et, et kuigi võib-olla tavalisele raadiokuulajale seal ei ütle mitte midagi, aga, aga ütleme nii, et, et järgmise põlvkonna lahendus siis võiks tõesti olla juba koostöös soomlastega välja arendada.

Aga see on hea, et me saame ka raha kokkuhoida ja meeskonda jagada.

No nii palju ütleb raadiokuulajal ikka, et kui mingi versioon on viis-viis, et siis see on väike lootus, et ta Ütleme nii, et see, millest me hakkasime, noh, tehti piloote, tehti varem, aga see, millest me hakkasime lugema tänase X-tee siis lahendust, see oli aastal kaks tuhat kaks, esimene jaanuar, et siis, kui me, kui me alustasime juurutamist.

Aga Siim, miks üldse on meil vaja nagu koostööd Soomega või, või, või miks selline X-tee ja koostööprojekt meie jaoks, üldse Eesti riigi jaoks niivõrd oluline on?

See hakkab sellest pihta, et tegelikult me Soomega ju jagame juba väga paljult niigi, alustades nagu oma ettevõtetest, kes teevad mõlemal, mõlemal pool lahte äri ja inimesed, kes liiguvad mõlemal lahte ja valitsusse, kes tahavad oma tihedat koostööd teha, ehk et tegelikult see IT vallas koostöö või kas või näiteks X-tee jagamine on tegelikult vahend selleks, et, et ongi meie juba niigi tihedalt kokkuleimitud majandusruumiga digitaalses maailmas kokku siduda, eks, ehk et ongi, et IT on vahend, et tegelikult me saaksimegi ka ühist äri, ühiseid muid tegemisi ko

No aga X-tee iseenesest noh, hea küll, on ju, noh, anname soomlastele selle, selle X-tee ja aga, aga mis see kasu on ikkagi eestlaste jaoks, et ma saan aru, Riho, et meil on ka esimesed nagu teenused juba olemas soomlastega?

Jah, et kui küsida, et kas riigid omavahel suhtlevad, siis jah, et riigid on suhelnud nii, nii enne meie aega kui, kui meie ajal ja suhtlevad ka tulevikus, seda on senini tehtud enamasti paberite peal ja, ja küll seda on tehtud ka internetis, aga meie mõte on see, et, et andmete ja informatsiooni liikumine riikide vahel muutuks, mitte nagu nädalad, muutuks tänädalatest ja, ja päevadest muutuks minutiteks ja sekunditeks. Ja me käivitasime paar pilootprojekti, Maksuametis või kahe riigi maksuametite vahel, kuskohas siis me katsetasime, kuidas oleks online andmete liikumine, et need maksuametid on ka varem saanud üksteise poole pöörduda näiteks e-kirjaga ja ja meie maksuametnikud siis otsivad vastavad andmed välja ja saadavad vastu, et et analoogseid andmevahetusi on ka varem, aga et nüüd me katsetasime, et kuidas oleks, kui andmed liiguksid reaalajas. Ja, ja maksuamet on üks ja siis teine, kee, keda me praegu käivitamas või kus valdkonnas me oleme käivitamas pilootprojekti, on, on sotsiaalkindlustus ja sotsiaalvaldkond

No see on mõte selles, et meie inimene, kes täna tegutseb ja töötab Soomes, ei peaks paberit üle lahe kaasas võtama, vaid vastavad ametkonnad saaksid selle informatsiooni otse kätte?

Just, või siis meie inimene, kes on Soomes ja vajab retseptivravimit, et siis ta võiks minna Soomes apteeki ja osta retseptiravimi välja, ilma et ta peaks käima Eestist paberretsepti võtma.

No selle retseptiga veel läheb aega, ma saan aru. Jaa, just. Kuidas

olukord selles, ma tahtsin ikkagi nagu veel isegi markantsem, et tegelikult meil mõlemal pool lahte on riigid, kes on väga arenenud IT kasutamise mõttes, ehk et mis tegelikult toimub, et noh, sotsiaalkindlustuse näide, mida, mida Riho mainis, tegelikult ütleme, Eesti inimene, kes Soomes töötada tahab, tuleb siia, laseb Eestis infosüsteemist väljavõtte printida paberile, läheb selle paberiga Soome, kus omakorda skännitakse või omakorda sisestatakse käsitsi arvutisse, eks, infosüsteemi. Et, et tegelikult ühesõnaga meil on nagu väga hea potentsiaal kummalikult lahti olemas ja täpselt meil on vaja nüüd omavahel asjad kokku liidestada.

No veel enam, et meil on vaja, et selleks, et üldse ühtne digiruum tekiks esimese asjana, me võiksime saada oma digialgkirjad üle lahe korrektselt toimima, ehk siis kuulajale meeltulatuseks, et meie ID-kaart on täna otseselt kopeeritud ikkagi Soome ID-kaardi pealt, et eestlased küll jah, lisasid sinna olulise innovatsiooni, et me tegime selle kohustuslikuks, mida nagu soomlased ei teinud, eks, aga kaugem me digialgkirja oleme, üks Riho.

Ma just tahtsin veel vahel kommenteerida, et ega see Eestis lisatud in, lisatud innovatsioon, et ta tehti kohustuslikuks, ongi ta ju Eestis tööle pannud, et kui soomlased seda innovatsiooni ära ei tee, siis on, on jälle edu, on natuke selline ahtake või ei ole või?

Teine variant, kui nad ära õpivad, et digialdkiri annab ikkagi olulise ajavõidu näiteks, et siis äkki tekib, tekib ka vabatahtlik nagu soov, aga, aga Riho, kaugem me oleme, et, et saab juba algkirja anda või ei saa, kehtib ta niikuinii, sest no Euroopa Liidus kehtib digialdkiri sama hä Digidokiga sama allkirja anda juba veel ei saa.

Ma julgeksin siitpoolt anda välja ühe lubaduse ja see lubadus on see, et kui täna on aasta kaks tuhat kolmteist, üksteist oktoober, siis kahe tuhande neljateistkümnenda aasta jooksul saavad kindlasti eestlased ja soomlased omavahel ühtesid ja samasid dokumente digitaalselt allkirjastada ja, ja, ja süsteemid nii palju suudavad omavahel suhela.

Nii, aga lähme selle pealt siis oma esimesele pausile.

Tere tagasi kuulama ITL-i saadet Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotla ja meie tänase saate teemaks on X-tee.

No mitte ainult X-tee, aga üldse piiriülene koostöö, et panime esimeses plokis suure hurraaga minema ja hakkasime kohe rääkima Soomega koostööst, et mõtlesime siin pausi ajal, et äkki peaks lahti, seletab üldse raadiokuulajale, mis X-tee on, et muidu seda sama sõna kasutame mitu korda ja õiget definitsiooni polegi antud, et Hakkame Riho sinust pihta, X-tee sinu jaoks, mis on?

No nii, nagu heal lapsel on ikka palju nimesid, siis nii on ka X-teele, et on rohkem tehnoloogia keeles arusaadavatele inimestele, et, et see on standardiseeritud ja turvaline andmevahetuskiht, et enamasti on seda läbi aastate niimoodi nimetatud. Aga tavalisele inimesele, kes võib-olla igapäevaselt infotehnoloogia mõistetega kokku ei puutu nii palju, et nendele siis lihtsamalt seletamaks X-tee on eelkõige projekti nimi. X tähendab seal ristmiku ja tee tähendab siis nii, nagu ikka on tee. Ja, ja ta on justkui siis ristmik, kus kohas kõik infosüsteemid omavahel peaksid nagu kokku saama. Ja veel lihtsamalt öeldes, siis kõikides ettevõtetes või, või enamuses ettevõtetes ja, ja riigiasutustes on läbi aastate arendatud elektroonilisi infosüsteeme ja, ja kõik nad on oma nägu ja oma tegu, aga kui me tahame luua sellist hästi toimivat riigimudelit, siis on vaja, et need infosüsteemid omavahel suudaksid suhelda. Ja siis on vaja, et nad teeksid seda turvaliselt, et need infosüsteemid saaksid üksteist usaldada. Ja, ja siis ongi, X-tee võimaldab erinevatel elektroonilistel infosüsteemidel omavahel turvaliselt andmeid vahetada. Et kui tuua siia veel üks näide näiteks juurde, siis kui me iga-aastaselt deklareerime tulu, siis ega need andmed iseenesest meil seal eel, ei, ei eeltäitu, et, et neid on vaja kuskilt võtta ja ja, ja sellistel puhkudel ongi X-tee väga hea, et, et oleks võimalik erinevates infosüsteemides olevaid andmeid meile ühe protsessi käigus korraga ette kuvada.

Ühesõnaga, et iga ministeerium, iga asutus ehitab omaenda registrid süsteemi ise ja kui ta vajab informatsiooni kuskilt muust registrist, siis see informatsiooni küsimine, andme liigutamine käib üle X-tee platvormi?

Jah, Eesti avalikus sektoris on see, on see nii reguleeritud ja, ja ka ta tehniliselt on nii teostatud.

Ja plaan oleks siis see, et kui Eesti mingi organisatsioon tahab Soome organisatsiooni käest tulevikus saada infot, siis ta saab kasutada seesama X-teed selle päringu tegemiseks, Ja siis veel kaugemas plaanis ma kujutan ette, et noh, Ameerika vist ei saa, aga no ütleme, Brüssel võiks ka juba infot saada.

Jah, ma arvan küll, et ega see X-tee muud ei ole, kui ta on selline kokkulepitud koostöövorm, mis on siis valatud tehnoloogiasse, et me oleme kokku leppinud mingi ühise keele, et, et kui me võrdleksime nii, et et igas asutuses suheldakse piltlikult öelda erinevas keeles, siis omavahel suheldakse ühes konkreetses keeles, et, et et me oleme ära ühtlustanud selle keele, millega erinevad infosüsteemid omavahel seda, suhtlevad.

Ja kas ei ole ohtu, et kui see, selle keele õpivad ära kurjategijad, siis nad tulevad ja hakkavad pealt kuulama ja, ja saavad süütult esitada päringuid registritesse?

Jah, tehniliselt on see välistatud, et oleks võimalik teha ühest registrist teise päringuid, et seda siin lahata, kõiki neid tehnilisi detaile on, on, on Või, või see võtaks väga pikalt aega, aga kõik, kogu see liiklus on väga kõrgelt krüpteeritud ja, ja isegi kui, juhul kui keegi peaks saama kuidagi pealt kuulata, siis selle infobitiga, mis on krüpteeritud, tal ei ole mitte midagi peale hakata?

Ja Riia täna valvab seda.

Ja, ja Riigi Infosüsteem ja Amet omab selle üle kontrolli,

jah. Siim te tahtsid kommenteerida?

Eks te ka veel, et, et Riho rääkis see ka ilusti ära, mis ta on, aga ma tahtsin juurde tuua selle, et, et sellisel kujul on ta maailmas ainulaadne mingis mõttes, et just, et, et sellises ulatuses on üks riik suutnud kõik võimalikud infosüsteemid ja kusjuures mitte ainult riigiasutuste vahel, vaid tegelikult erasektoriga lihtne need pangad või telk, telekomi ettevõtted. omahel rääkima panna, et tavaliselt, mis on riikides lahendus, on see, et ehitatakse kas siis väga suuri infosüsteeme, mis kogu maailma üritavad ära katta, aga kõikvõimalikke andmeid endaga õhtu korjata või siis vastupidi, et tehakse hästi palju koopia, et seda üritaks inimesi mitmeid kordi andmeid esitama, mis tahes muud sellist. Vastupidi, Eestis ongi tegelikult siis täpselt see ajus mudel, eks. Ja, ja veelkord, et, et meil see riigi tasandil on olemas, et kogu riigi infosüsteem hõlmab, see on see, mis toob teisi riike seda uurima, et tegelikult tekitab neis ka

Ma olen meele, meenutan, oli aastast üheksakümmend üheksa või kaks tuhat, see oli X-tee eelne aeg ja, ja siis, kui ma olin siis veel programmeerija ja, ja, ja, ja siis kui tuli see teadmine, et nüüd tekib mingi X-tee ja me peame hakkama kõik nagu ühte standardit kasutama ja tuleb väga täpselt oma teenuseid defineerida, see tundus kuidagi väga ebaefektiivne, sest noh, tollel ajal oli sellist, registrite vahelist suhtlust oli ikkagi vähe, on ju, ja palju lihtsam tundus see, et võtad telefoni kätte, helistad teise ministeeriumisse, ütled, et mul seda infi vaja, on ju, tehti sulle vastav teenus, on ju, ja, ja noh, oligi olemas, on ju, et noh, et, et noh, see kõik see meeletu kirjeldamine ja nii edasi, et noh, see tundus niivõrd ebavajalik, noh, täna vaatad, et noh, ainuõige ots, ainuõige otsus, et noh, teistmoodi polekski saanud teha, eks, et, et

võib-olla mis ma veel tahaksin nagu lisada selle meie erilisusele juurde, on see, et Et kui paljud riigid on püüdnud seda andmevahetust nagu erinevate infosüsteemide vahel kuidagi standardiseerida, siis enamasti on tehtud selline lahendus, kus kohas need andmed läbivad seda keskust. Ja, ja seda nimetatakse siis välismaa keeles single point of failure, ehk et kui üks koht on katki, siis on kogu andmeliiklus, on nagu häiritud, aga Eestis on see, et Andmed liiguvad ikkagi nende kahe erineva infosüsteemi vahel ja, ja nad ei läbi mingit keskust, keegi ei oma nendest andmetest keskel ülevaadet, keegi ei näe neid andmeid ja pluss, mis on veel meie eelis, on see, et, et kogu andmeliiklus on peale selle, et ta liigub krüpteeritult, on kogu andmeliiklus logitud, mis tähendab siis sisuliselt seda, et kõikidest andmete kasutamistest on olemas meil jäljed ja, ja mis on ka hiljem võimalik, siis nagu kohtus. noh, tõend, tõendusmaterjalidega kasutada, mis tähendab seda, et, et ametnikud on noh, suht arusaadavalt, kas endaga selle asja teinud, et nad ei või kasutada riigi andmekogudes olevaid andmeid oma suva järgi, vaid nad peavad, nendel peab olema selleks nagu väga hea põhjendus ja logifailid on väga hea alus, et, et, et selliseid kuritarvitusi avastada. Nii et, et need on nagu kaks asja, mis ma oleks veel tahtnud nagu lisada.

Jaa, muidugi noh, selles mõttes andmete kuritarvitamisest rääkides, siis noh, antud juhul see näide nagu lahendab ära selle, kui, kui üle X, X-tee päritakse ühest süsteemist teise nagu informatsiooni, aga kui seal ühe süsteemi sees tehakse keelatud päringuid, siis see sõltub ikkagi selle konkreetse süsteemi nii-öelda ülesehitusest ja lahendusest, et kas ta nagu toimib või ei toimi turvaliselt.

Jaa, aga samas teistes riikides sageli ka suurem hirm ongi ju, et, et suudetakse kõikvõimalikke andmed erinevatest andmekogudest omavahel riistata ja siis äkki saab riik või keegi liiga palju minu kohta teada, et täpselt ongi, et no X-tee oma nagu turvastandaritega, oma, eks ole, nagu lahendustega tegelikult seda ohtu ta või hirmu vähendabki.

Pluss jah, et pluss veel võib-olla siit lisada see, et, et eesti.ee portaalis on inimestel võimalik ka juba osasid selliseid teenuseid kasutada, kus nad näevad, et kes on minu andmeid kasutanud. Et see ei ole küll sajaprotsendiline, aga see on juba väga hea algus selleks, et inimene omab, esiteks ülevaadet sellest, et milliseid andmeid minu kohta avalik sektor üldse on, omab ja teine asi siis ka see, et, et kes on neid andmeid mis ajahetkel ja millisel põhjusel kasutanud.

Sa ütlesid väga õigesti, et see ei ole praegu sajaprotsendiline ja uues infosüste arengukavas kindlasti on see plaan, et, et, et viia ta võimalikult lähedale sinna sajale protsendile, aga aga läheme siit edasi, üks põhjus, miks X-teed nii väga palju kasutatakse Eestis, on see, et meil on olemas seadus, mis ütleb, et inimene annab oma informatsiooni riigile ainult üks kord. Ehk siis nii-öelda teoreetiliselt peaks olema situatsioon selline, et kui meil teine ministeerium vajab informatsiooni, mida ma ühel juba andnud olen, on mul õigus öelda, et mine ja võta see informatsioon sealt, sealt teisest ministeeriumist, et see on olnud selline nii-öelda käivitaja, mootor. Ja samas, sama asja me tahaksime saada ka Euroopa Liitust tervikuna, pehmelt on see täna Euroopa Liidu seadustes juba sees, ehk siis kui ma lähen Hispaaniasse tööle, nad jõuavad mu käest informatsiooni, ma võiks öelda, et noh, no mehed, et minge Eesti registritesse ja küsige seda informatsiooni. Et mis seis meil sellega praegu on, et kui palju on sellist nii-öelda sisulist, kuidas ma ütlen siis, nagu sundi? üldse minna sellise hajusarhitektuuri peale, käia noh, mitte kogude enda kõhtu, kogu informatsiooni, vaid käiagi teistest, teistest nii-öelda registritest infot küsima, et oskad Siim, sa seda kommenteerida Euroopa vaatenurgast?

No tegelikult seda sundidena ei ole, et ta, sul on nagu see õigus, et, et seda on üritatud teha ja pehmelt siin seal sisse kirjutatud ja Euroopale omaselt uuringuid tehtud ja muud taolist, aga taaskord, et et nii-öelda kohustust ei ole, et ikka kõik riigid pigem üritavad lihtsamalt hakkama saada, inimeste käest uuesti asju küsida ja mängivad ka selle peale, et noh, see on otseses mõttes, et inimesed tegelikult ei tea, et, et võiks saada teistmoodi, mujal riikides ei tea. Eestlane muusse riigi satub, siis ta lihtsalt on küll väga nörd, nii-öelda üritab pah Et ühesõnaga, sellist reeglit ja sellist nagu ühekordset küsimist täna eurooplasel ei ole ja see on tegelikult ka üks meie Eesti ettepanekuid, siis kogu Euroopa jaoks, et oleks ammu aeg kehtestada. Siis me saaksime ka sinna välja ja ühesõnaga, see reegl ajaks meid sinnani välja jõuda, et me tegelikult suudame, meil tekib kohustus panna erinevate infosüsteemide vahel rääkima ka riikide vahel. Ja mille tulemus on omakorda, inimeste jaoks, ettevõtete jaoks, riikide jaoks, tegelikult muutub siis kogu asja ajamine Euroopas ju lihtsaks.

Ja mis siit võib-olla veel kõrvale jälle kommenteerida, on see, et kahjuks on see valdav osa Euroopast ja ka maailmast ikkagi mõtleb niinimetatud e-delivery nagu sellisest vaatest asju, et kui nad midagi hakkavad digitaliseerima, siis nad püüavad digitaalsete vahenditega neid protsesse, avaliku halduse protsesse või avalikke teenuseid püüavad kopeerida, mis on, mis on tegelikult väga totter või rumal lähenemine, et, et iga kord, kui sa hakkad enda vana protsessi, hakkad moderniseerima digi, noh, digitaalsete vahenditega, et siis sa peaksid üle vaatama, et kas selline protsess enam õigustab, et mida ma selle all silmas pean, on see, et me oleme harjunud, et inimene pöördub kuhugi, siis see kuhugi kontrollib kuskilt, siis ta saadab teise asutusse, siis tema jälle kooskõlastab. Et kui meil infosüsteemid on ühel ajahetkel on kättesaadavad, siis sageli me saaksime oma protsessid üle vaadata ja ja meil ei ole vaja jooksutada niinimetatud paberdokumente asutusest asutusse, aga paraku suurem osa Euroopast mõtleb nii ja, ja nendel on isegi raske harjuda selle, sellise mõtteviisiga, nagu seda Eestis juba on nagu aastakümmet viljeletud.

No Eesti hea

näide siin on seesama, et see meie tuludeklaratsioon, elektrooniline tuludeklaratsioon, eks ole, et paljude teiste riikide jaoks on nagu enne kuulmata või arusaamatu, et mis see tähendab, et on eeltäidetud ja et tegelikult inimesed on seda andmed ees ootamas, ehk et vastasel juhul pigem ongi tehtud sellist nii-öelda pabermaailma, digimaailma viimist, ehk on lihtsalt pandud vorm ülesse, kus siis ise saate asju sisse panna ja täita, aga selleks on omakordselt kuskilt mujalt paberit võtnud mingites asutustes käinud, noh, et tegelikult, veelkord, Riigil

Ma läheks tagasi Soome juurde, et sa, Riho, oled seal Soomes päris tükk aega olnud, eks, sa oled nende võitlusi ja, ja, ja väljakutsed näinud, et mis nüüd on siis praegu Soomes need peamised väljakutsed, millega Soome nii-öelda IT-vaatest tegelema on hakanud või, või, või kuhu nad välja tahavad jõuda?

Kõigepealt ma tooksin ühe sellise paralleeli või võrdluse, et kuidas või kes üldse Soomes e-riigi asjadega tegeleb. Et kui Eestis on selleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes siis vastutab infoühiskonna terviku arendamise ja, ja edasise arengu eest, siis Soomes on selleks Rahandusministeerium ja, ja... See on minu isiklik seisukoht, et ma olen aru saanud, et nad ei olegi väga, või et see ühiskond ei olegi väga jõuliselt püüdnud noh, riigi infosüsteemi kui tervikut koordineerida, et, et on olnud nagu rohkem asutustel vabadust, nii nagu sa ennem ütlesid, et et Eestis on määrus või regulatsioon, mis ütleb, et te peate kõik X-teed kasutama. Ja väga paljudes riikides ongi nii, et, et see on, see on küll demokraatia ja, ja see ongi väga hea, demokraatia on paljudes kohtades hea, mitte igal pool, Et, et igaüks on, võib kasutada enda infosüsteemi oma äranägemise järgi, aga ma arvan, et, et kui me tahame midagi nagu tervikvaatest teha, siis, siis on vaja vahel teha ka selliseid otsuseid, mis üksikvaatest ei pruugi olla otstarbekad.

Ehk siis valgustatud monarhia IT-valdkonnas on eelistatum aeg, aeg-ajalt demokraatiast.

Vot, ja siis ma olen, et Rahandusministeerium on nüüd võtnud minu arvates üsna tublisti nagu rolli endale juurde, et hakata seda nagu jõulisemalt koordineerima ja nad on käivitanud ütleme siis teenuste arhitektuuri projekti, mis koosneb neljast erinevast moodulist, milleks üks on, on andmevahetuse. parem korraldamine, ehk siis seesama X-tee, teiseks mooduliks on EID, ehk siis elektrooniline isikutuvastus, selle olukorra korrastamine Soomes, siis kolmas plokk on kodaniku, ettevõtja ja ametniku selline vaade ja teenused avalikus sektoris või ütleme siis, e-teenused ja m-teenused ja neljas plokk on siis regulatsioon, mis kõiki kolme eelneva plokki nagu hõlmab. Ja, ja nüüdseks, nii nagu me saate alguse poole rääkisime, et nad on vähemalt see, mis esimest plokki puudutab, on nad teinud otsuse, et nad võtavad andmevahetuseks kasutusele X-tee lahenduse ja hetkel käib ka aktiivselt selle asutuse või organisatsiooni ja koha leidmine, kes sellega siis nagu tehniliselt tulevikus tegelema, tegelema hakkaks.

Riia jutu täienduseks kaks asja tooks nagu välja, mis Soomel on suureks mureks olnud ja see on ka põhjus, et miks nad võib-olla X-tee poole on vaatanud, et üks on see, et tähelepanelikum majandushuviline raadiokuulaja ilmselt teab, et Soomes on ikka riigi rahandusega päris kehvad lood. Et võlaaega ja kuludega, eks, ja mis, mida see tähendab, et senised kõik IT-arendused on väga killustunud olnud, väga kallid olnud ja tegelikult samas, kui meie X-tee näitab selget lahendust, et kui sa omahääl andmeid jagad, seda asjad võib olla odavamalt ära teha. Ja samas paremini, eks, ehk et see on ka põhjus, miks ka Rahandusministeeriumi käest, seal on see e-riigi arendamine, täpselt tegelikult oleks see efektiivsem ja kulutõhusam. Ja teine pool, et taaskord tähelepanu, kuulaja nagunii teab, et on neil majandusmured Nokia ja üldse nagu, eks ole, IT, IT ettevõtte ümber, et kuidas neile tegelikult ka nagu uut hoogu anda. Ja siis see ka Soome riigil ootus on, et selline asi nagu X-tee või üldse nagu ongi nagu e-riigi arendamine, tegelikult tooks ka uut innovatsiooni ja võimalusi uute teenustega välja tulla. Nii et, et jällegi

No soomlastel jätkuvalt on tõsine probleem ka legacy, eks, et nagu teate, siis Soomes on jätkuvalt veel viis tuhat Koboli programmeerijat olemas, sellepärast et enamik suuremate, vanemate süsteemi nii-öelda tuumikud või tuumad on, on jätkuvalt Kobolist kirjutatud ja ja ma saan sellest aru või olen saanud soomlastest sellest aru, et üks põhjus, miks nagu X-teed kasutada või üldse sinna arhitektuuri baas põhimõtteliselt muuta, ongi see, et, et luua neid uusi käivitajaid. me ei sunniksid juba seniseid lahendusi nii-öelda üle vaatama, ümber kirjutama, täiendama, eks, et, et et see ka kindlasti on, on, on, on, on, on, on üheks käivitavaks.

Aga miks just Soome üldse, et kas niisugust samasugust koostööd Läti või Poola või keegi teine ei, ei, ei tunne samasugust huvi asja vastu, kuna me oleme ju, me Lätis ja Poolas tõenäoliselt on seda legasit vähem kui Soomes?

No selles mõttes täna on ikkagi meie presidendi suu läbi korduvalt seda välja öeldud ja mis seda, ei tohi seda võtta kui arrogantsust, ehk siis kui Euroopale noh, nii-öelda peale vaadata, siis suure mittesuutlikkus ongi ainult Põhjamaades. Ehk siis nii kui hakata Taanist allapoole minema, noh, nii me põrkume juba, et, et ongi, niisugused baaspõhimõtted on puudu, baasprintsiibid, baastehnoloogiad on puudu.

Ühesõnaga, siin on teine asi veel, et, et võib-olla tulles tagasi minu varasema mõtte juurde, et noh, Soomega meil on erisuhe niigi, nii et, et IT vallas tihedama koostöötegemise, veelkord hakkab seda erisuhet kinnistada, miks mitte kunagi ka ühise näiteks infolükskonnani välja jõuda.

Aga selle kena mõttega läheme pausile. Tere tagasi, kuulame IT-ääri saadet Restart, on laupäev, saadete juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka.

Ja külas on meil täna Siim Sikkut, Riigikantseleist ja Riho Oks, Riigi Infosüsteemi Ametist. Ja eelmises plokis, Henrik, sinu küsimuse peale jääme pooleli, et et miks just Soome, et, et, et miks me Soomega tegeleme ja, ja, ja kas, kuidas on teiste, teiste riikidega, et nende võimekusega ja... No meil on täna, meil on täna ukshädaga Rootsi, me räägime Norraga, taanlastel on väga ambitsioonikas eesmärk, kaks tuhat kuusteist tahavad taanlased minna Eestist mööda, see on neile ametliku paberites kirjas, ja Taani väga aktiivselt surub oma ühiskonda ennast iseteenindama, just seesama põhimõttega, et vähendada valitsemiskulusid, eks kõiki neid riike sunnib või, või, või käivitab seesama nii-öelda finantsprobleem või, või tahaks nagu rohke, rohkem nagu, nagu odavamalt kätte saada finantstahendusi. Aga ma ei tea, Siim, sinu vaatenurkast, õige on selle vaatenurkast, et kuhu me tahame välja jõuda nende koostöödega?

No Eestil on olnud pikka aega tegelikult ju siht ja vaate, vaateväli ikkagi Euroopa Liit kui tervik, eks, ehk et meie suur siht on olnud see, et, et Euroopa Liidus saaks selline asi nagu digitaalne turk toimima, ehk et, et vahet pole, kus riigis sa oled, seal tegelikult on hea lihtne asju ajada ja eriti just nagu IT-ärgi teha, eks, digitaalses maailmas ärgi teha. Ja selle pilguga, et, et samas noh, kogu Euroopat see korraga ei muuda, et meil on vaja täna tõestada, et tõesti nii elektrooniline identiteet, digiallkiri, piirulised teenused, kas või näiteks X-tee põhjal töötavad reaalselt ka riikide vahel, eks. Ja see on ka see, miks me Soomest otsustasime alustada, et, et just nimelt nad on, meil on hea partnerlus, niigi, me oleme mõlemad IT-maallas nagu võimekad, Ehk et kui suudame omavahel hea näit püsti panna, siis tegelikult on lihtsam, kui seda teistele juba edasi rääkida, teise sinna kaasa tuua ja lõpuks ka kogu Euroopa tasemele välja jõuda.

No Soome lobivõime nagu Euroopa Liidu suunas on hoopis teine mastaap kui see, mis Eestit suudab teha, et...

No sama selle start-upide koolitustel alati rõhutatakse, et ärge, ärge kujutage endale ette, et Soome on suur riik, et minge just ikkagi, võtke, võtke nagu, alustage ikka Saksamaast, et Soome ei valideeri teil siin midagi. No

see on teine dimensioon, turu suurus, aga mõtleme selle standardite koha pealt, GSM-i standard tuli Põhjamaadest, eks noh, ka siin on meil võimalus, eks.

Et üksteis, et GSM-i standard on väga hea näide nagu mineviku maa, mineviku vallast, just nimelt, et kuidas tegelikult muudeti kogu maailma, mitte isegi ainult ju Euroopat, on ju, aga mis veel, et Eriti Eesti kohta ma saan seda öelda, et, et kuigi me oleme väikesed, siis ega Euroopa Liidu tasandes ei loe, riik on riik, seal on kakskümmend kaheksa tegelikult ikkagi võrdset partnerit laua taga ja kuulatakse seda, kellel on rohkem sisukust. Ja IT-teemades on hea meel nagu öelda, et Eesti ilmselt hüppab kõrgelt üle lati võrreldes sellega, kui pisikesed või muidu olema, et, et see arvamus nagu loeb ja kui meil nüüd on ka häid näiteid ette näidata, veel siis nagu selliste ikkagi ka nagu ees, eesliinil liikujatega nagu Soome, seda rohkem me

Aga Riho, kas ütleme, soomlased üldse ikkagi tahavad eestlastega koos tööd teha, et ma mõtlen nagu enda vaatenurgast ja, ja ärge palun kuulajad, saage minest valesti aru, aga ütleme nii, et kui lätlased tuleksid Eestisse ja ütleksid, et teate, eestlased, et meil on siin üks õudselt kihvt riiklik kesksüsteem, et tahate endale võtta, et me hea me neid annaksime, siis ma tunnistan ausalt, suhtuksin kerge reservatsiooniga, et Riho, sinu kogemused, kuidas soomlastega nagu oli, et kuidas nad üldse suhtuvad eestlastest, kuidas nad võtavad vastu selliseid uusi ideid

No kui päris aus olla, siis üle poole aasta tagasi, vaata et aasta tagasi, siis kui me alustasime omalt poolt siis X-tee levitamist Soome suunal. Siis tundsin kindlasti sellist viisakat pea noogutamist ja, ja pigem sellist nagu, et aitäh, et rääkisid, et, et noh, väga lahe, aga, aga küll me ise hakkama saame. Aga ma arvan, et me oma sellise senise tegevusega oleme suutnud noh, usaldust nende, enda vastu tekitada ja nad on aru saanud, et et me ei läinud nendele midagi müüma, et me läksime päriselt ka koostööd tegema, et nad saavad aru, et et nendel on vaja hetkel meid ja, ja meil on selgelt vaja neid. Et ma arvan, et tänaseks on see jää sulanud ja igapäevaselt, kui me juba nende inimestega nagu koos töötame, siis ma võin väita küll, et nad suhtuvad eestlastesse väga hästi.

Sa esimeses plokis ütlesid väga õige asja või märkisid ära, et täna soomlased on valmis järgmist X-tee versiooni tegema juba koos. Mis on meie jaoks tohutult tähtis, sellepärast et esiteks, okei, me jagame kulusid, aga seesama, et me saame tugevama sellise arendusinstituudi teha või ütleme, sellise organisatsiooni, kes, kes tõesti võiks... uue noh, maailma mastaabis väga, väga, väga, väga mastaapse X-tee lahenduse välja töötada ja mis võikski saada standardiks, et noh, see on selge, et iga riik peab oma X-teed ise majandama ja haldama, eks, aga, aga, aga koos nii-öelda arengut või arendust teha ja et, ja arendust tellida, et no väga, väga võimalik, et kas see punt peaks olema suurem, Siim?

Taaskalt siin on nagu see, et, et me tahaks tegelikult Soomega sellise käima saada, aga samas algusest peale meie lähenemine on olnud, et, et me ei, me ei taha ja kavatse Soomega piiruda. Ehk et igal juhul tahaks seda punti nagu suuremaks venitada ja ja pigem nüüd küsimus ongi, et, et kes järgmisena nagu kampa tulla saaks või kui kui kampa, kampa tulla tahaks, et kellega meil on ka reaalselt neid teenuseid, mida käima panna piiriüleselt ja ja kes oleks võimekas partner kogu seda ühise arendust tegema. Ehk et Soomega ka, ma astun korra nagu tagasi, et, et nüüd on meil nagu kindlasti pikem plaan taga, et me täna jätkuvalt igapäevase praktilise tasandil, millega Riho tegeleb, räägime ikkagi seda, et kuidas sealses riigis just nimelt X-tee püsti ja käima panna, samas sinna kõrvale, just nimelt nii-öelda poliitika tasandil räägime pikemaid plaane, kuidas seda ühist arendust reaalselt ära teha, millist konsortsiumi või instituuti või asutust sinna nagu külge teha kahe riigi vahelisena, pluss ka veel üks asi, et, et milline on ikkagi see teenuste portfell, mida me siis kahe riigi vahel püsti paneme, ehk et plaanid on pikemad, kuigi täna tegelikult tehakse väga praktilisi nagu tehnilisi ettevalmistusi.

Jaa, aga mõtlengi, et noh, võib-olla kuulajale ka, et noh, loomulikult IT-ensionärid istuvad ümber laua ja, ja tunnevad rõõmu ja mõnu, et järjest suuremad ja uhkemad väljakutsed töö läheb järjest põnevaks, aga aga ütleme nii, et praktilises maailmas, ega meil neid teenuseid, mida üle piiri praegu kohe toimib, on, ega meil neid väga ei olegi ju, et...

No samas on see, et, et meil on noh, Soome näitel juba ikkagi nagu valmidust ütleme, kümne kunas või rohkemates teenustes, kus põhimõtteliselt oleks võimalik andmevahetust kohe käima panna. Sest küsimus on selles, et, et nii-öelda igapäevaselt tavainimesest kasutaja jaoks või tavaettevõttes kasutaja jaoks kõik neist ei ole kohe nagu sama huvitavad. Mõned on ka puhtalt sellised, kus meil nagu kahe riigi administratsioonid suhtlevad, kas näiteks nagu politseiametid omavahel või muud tarvis, aga et nii-öelda kohti, kus tegelikult andmevahetust täna

Nojah, teistpidi näide jälle, ütleme, et noh, Taanis on olemas e-retsept, meil on olemas e-retsept, et kui võtta nüüd kodanikuvaatenurgast, et tulen reisijana Kopenhaagenist Tallinnasse, jätsin oma südamerahud maha, helistan oma Taani arstile, Taani arst väljastab mulle digiretsepti, lähen Tallinnasse apteeki, ostan välja, noh, see ei ole nii lihtne, sellepärast et kokkuvõttes me võime süsteemid ju tööle panna, aga siin tuleb ikka ärimaailm vahele, eks ju, on ju, et kellele kuuluvad need samad apteegid, kas nad on nõus selle, kas ravimid on erinevates piirkondades sama hinnaga ja nii edasi, et et see, need probleemid on mäletavalt komplekssemad ja keerukamad kui, kui, kui ütleme oma, oma riigi sees teha teenuseid.

Aga selles on sul absoluutselt õigus, aga samas tuleb vaata mängugi see nüüd teistpidi seesama argument, mis sa tood, et me peame ka vaatama, et kuhu muidu tahetakse nagu majandussuhted kahe riikide vahel areneda, ma toon siin näite sellest samast digiretsepti vallast, eks ole, noh, täna see, et, et turist tahab osta teisest apteegist oma rohtu, no see on ikkagi suhteliselt marginaalne juhtum. Kui aga me saame tegelikult kohe varsti tervishoiuteenuste, terviseteenuste turu omavahel avatuks, ehk et näiteks patsientaalist võib tulla siia või, või vastupidi liikuda, eks ole, kohe ka see nõudlus kas või selle digiretsepti teenuse järgi kasvab, eks, kui inimesed liikuma hakkavad, et me peame selles vaatama ka, et, et IT kui vahend, digitaalsed teenused kui vahend, millisorti muid nagu majanduskasvuallikaid nad on võimaldavad.

Jaa, aga piirivalente elus tähendab kuusi nõuded meie enda inimestele, et võtame sellesama sinu näite, et nüüd see Taani patsient tuleb siia, saab siin ravitud, me võiksime talle põhimõtteliselt anda ka selle informatsiooni kaasa, sest meil on ju olemas see terviselugu ja nii edasi, on ju, aga see informatsioon kahjuks on eestikeelne.

Et, et see nüüd ongi, mis meie jaoks selline põnev väljakutse ka uues infosüste arengava perioodil, et et igal juhul oma sellist teenusteruumi ja reaalselt teenuseid, et ka avada teise, teisekeele rääkijatele, et, et kui me siin kas või unistame sellest, et oma elektroonilist identiteeti anda rohkem välismaalastele kätte, et taaskada, et neil oleks võimalik reaalselt meie teenust kasutama tulla, seda me peame igal juhul tegema.

Ma Riho küsin sinu käest, et kui me vaatame selliseid riigi baasinfra või IT-baasinfra komponente, siis see ei ole ainult X-tee, et, et see on ka e-identiteet, see on sellised lahendused nagu e-valimised näiteks, OpenData muud sellised teemad, et et kuidas soomlaste valmidus täna on, et kui me räägime sellest, et me võiksime teha sellise ühise arenduskeskuse IT baastaristu komponentidele, et kas nad näevad seda koostööd laiemalt või see on ikkagi ainult selle X-tee keskne? Aitäh.

Selgelt näevad nad seda koostööd laiemalt, et me oleme nendega seda arutanud ja, ja laiemalt nii nende teemade mõttes kui laiemalt ka rahvusvahelisuse mõttes. Et selge on see, et, et ka soomlased ei arva, et me teeme nüüd midagi ainult kahe riigi jaoks, ka nemad arvavad, et kui me midagi teeme, me peame sellele asjale otsa vaatama laiemalt ja kui me suudame siin kahe riigi vahel mingid need e-riigi komponendid nagu korrastada, siis ka nemad on arvamusel, et meil ootab ukse taga kohe järgmised kakskümmend kuus riiki.

Ja me praegu näeme selgelt seda, et me pigem levitame oma lahendusi kui evangelismi, selles mõttes, et me ei küsi ka ju soomlaste käest raha seal X-tee eest.

Jah, kui nii üks-ühele võtta, et me võime ju sõbra käest ka küsida, kui ta, kui ta aitab mind, et, et ma võin sõbra käest ka raha küsida, aga aga, aga ega soomlased on selgelt aru saanud, et ükski asi ei ole tasuta, et, et juhul, kui me hakkame tulevikus nagu sellesse ühiselt panustama, siis noh, nii ehk naa tasuta asju pole olemas.

Jaa, aga noh, me, kui me ühiselt arendame, arendame

Ja, ja kui Soome saab selles projektis nagu kaasosanikuks või aktsionäriks, aga kui see Saksa ostab, siis me kõik võime exiti teha?

Ma arvan, et siin selle projekti tuleb kohe teha see eeldus, et see ei ole asi, mida nagu müüa või osta, et siin, siin ju keegi rikkaks ei saa. Et rikkaks peaksid saama ikkagi meie ettevõtted, kes omavad praktilist ja reaalset kogemust selliste tehnoloogiatega, et neil tekib konkurentsieelise, et, et Et noh, samad Soome või Eesti ettevõtted, et kui näiteks Britimaa võtab sama loogika üle või võtab näiteks nagu mingi muu baaskomponent, näiteks ütleme meie identiteedi, on ju, et siis meie ettevõtetel on ikkagi noh, Eestis noh, kümme, kaksteist, kolmteist aastat kogemust, eks ju.

Ja, ja kui, kui veel ühe korra lihtsustada, mis asi on X-tee, siis ta on, sisuliselt ta on internet, ta on üks osa internetist, ta on turvaline, et kus, kus me saame üksteist usaldada, et kui me küsime, kas internetti keegi müüb, siis nagu, kui internetiühendust koju jah, seda müüakse, aga internetti kui tervikut seda ei müüda, et see on, see on hunnik kokkuleppeid ja Ja ma loodan, et koos soomlaste ja võib-olla järgmiste riikidega võib-olla või vähemalt see on üks võimalus, et me suudame muuta X-tee lahenduse üheks osaks internetistandardist hoopis ja kui see on internetistandard, siis seda ei pea keegi müüma, aga kui kõik suudavad sedasama internetistandardit kasutada, siis me suudamegi üksteisega turvaliselt suhelda.

Aga tuleks sellesse kohta juba tagasi, et, et noh, justkui ta üle toonitas ka, et, et Eesti riik täna ei teeni sellest otseselt midagi, et meil Soome seda kasutusele, X-tee kasutusele võtab. Ja meie teeme seda meelega, et, et see oleks nagu ühekõne tulu, isegi kui me midagi suudaksime selle eest nagu numbrina küsida ja, ja saaksime Soome käest. Pigem on mõte saada seda kasu tagasi riigile palju nagu, nagu laiemalt, et ühelt poolt siis näitena sellest, et tõesti, et kui meil on olemas teenused, mis töötavad kahe riigi vahel, eks ole, tuleb sellest majanduskasvu või vähemasti tõhusust ettevõtete, inimeste jaoks, aga teine asi on just siit, mis juba jutust läbi käis, et sellega tegelikult tekib ka meie ettevõtetele, kes on ju põikste põhja, peale arendamise kogemusega, omakorda laiemalt turgu, kus tegelikult minna konkureerima, kuhu oma häid oskusi ja kogemusi pakkuma.

No pluss veel see, et kui loomulikult selline, kuidas ma ütlen, innovaatiline arenduskeskus, ütleme, ütleme siis X-tee arendamise instituut peaks Eestisse tekkima ja ja ütleme nii, et Põhjamaade spetsialistid koos siin ühiselt seda nii-öelda riigi baastaristu komponente arendavad, et see on selgelt ka ikkagi nagu maineküsimus ja, ja, ja toetab omakorda seda meie, meie oma riigi lugu, milleks kahjuks praegu eluga on.

Kas on ohutu väita, et enamus Eesti IT-firmasid, kes on võitnud riigihankeid IT-süsteemide loomiseks, omavad kogemust X-teega täna Eestis?

Kõik omavad, jah.

Et noh, et see arv on päris suur ja...

Noh, kõik, kes omavad oskust veebiteenuseid välja töötada, siis need kõik jah, ja, ja ma arvan, et seal mingeid erioskusi vaja ei ole.

Nojaa, aga ma vaatan seda, et Euroopa liigub ka sinna suunas ikkagi, et võtta, kasutada seda laiemalt e-identiteet, digiallkiri, luua sinna peale nendest samadest X-tee ja e-identiteetist tulenevaid uusi rakendusi, et ma jätkuvalt olen seda meelt, et et kui sul on valida, et kas sa eelistad ettevõtteid, kes väidab olevat endale ühe projekti kogemus või valid ettevõtte, kes, kellel on nagu kolmteist aastat ja, ja, ja, ja kolmekümne projekti kogemus, siis sa ikkagi valid selle ettevõtte, kellel see kogemus suurem, mis see loeb, et ta tuleb sellisest väiksest maast kui

Aga et siinkohal ilmselt oleks ka paslik selline väike üleskutse ja ka maha hõigata, et, et et omakorda noh, just nimelt kui ka X-tee Soomes kasutusele läheb, kui me seda ühist arendust tegema nagu hakkame, et et see hea võimaluste akene ei jää pikalt ja lõpu, lõplikult, lõputult avatuks, eks ole, et taaskord, et Soomes ka on palju ettevõtteid valmis nagu kiiresti õppima ja kogemust haarama, et pigem üleskutse, eks ole, Eesti ettevõtete siit, kui vastas, et aken avaneb, hakakem seda kasutama.

Siin on üks üleskutse veel, et kui aus olla, siis me ikkagi oleme sellist ühist arendusinstituuti ju ikkagi loomas, ehk siis kõik need insenerid või, või juhid, kes tunnevad, et, et võiksid sellises suures uue GSM-i standardi väljatöötamise väljakutses kaasa lüüa, et need võiksid meiega ühendust võtta.

Just, ja, ja ma veel kord, ilmselt kordan nüüd Taavi sõnad üle, aga et me peaks seda vaatama laiemalt, et mitte ainult X-tee raames, X-tee on lihtsalt üks esimene, millega me oleme nagu läinud nagu aktiivsemalt käima, aga et e-riigis on ka muid plokke, et, et on, on, meil on dokumendi haldussüsteemid, meil on isikute tuvastamine, ID-kaaret ja mobiil-ID, meil on pangalingid tasuliste teenuste jaoks, meil on geoinfosüsteemi teenused, meil on eesti.ee ja muud teised esitluskihid ja portaalid, et Et kogu see e-riik kui tervikuna, seal on nagu rohkem selliseid vajalikke klotse ja ma arvan, et kui kui Eesti ja Soome suudaksid koos teha sellise alguse, et meie hakkamegi nagu siis nagu välja töötama neid nõudeid ja standardeid sellisele ühtsetele ehituskividele, millest siis nagu koosneb üks e-riik, et et mina kindlasti kahe käega ja, ja mõlema jalaga nagu hääletan selle poolt, et, et selline asi saaks sündima.

Sest selline kogemus on ka näidanud seda, et ega meil väga üks-ühele ühtegi lahendust müüa ei õnnestu, sellepärast et igas riigis on oma seadusandlus ja, Aga mida saab üle võtta, on ikkagi kontseptsioonid, et noh, e-valimised kui kontseptsioon, eks, et me võime uuest sihtriigist arendada vastavalt selle riigi põhimõtetele, eks, aga kontseptsioonina jääb nagu püsima ju.

Ehk et noh, ongi, et seda, olen vist heli saadetes ka kõlanud, aga et me raadseme müüa kogemust, mitte nagu arpi kuskilt riiulist.

Jah, aga selle mõttega, Henrik, lõpetame.

Jah, on tore mõte, et ka ühel päeval saavad soomlased e-valida ja lähme siit sellega edasi nädalavahetust veetma.