AI_pealkiri: Siim Sikkut Eesti infoühiskonna arengukavast ja e-riigi tulevikust

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on eetris IT-ääri saade Restart, mida juhivad Henrik Aavik ning Taavi Kotka, kuid Taavi Kotka, kuna tema töökoht on Majandusministeeriumi IT-ala asekantsler, siis tänase saate teema puhul istub ta natuke ka külalise tooli peal ja nimelt on tänase saate teemaks Eesti infohüühiskonna arengukava kaks tuhat kakskümmend. Peale tema on meil stuudios täiskohaga külaliseks ka Siimsikut, kes on Riigikantselei infoühiskonna nõunik. Andes seda nõu siis riigile, asutustele ja ka peaministrile. Meie saadet toetab ITL, kui te ei saa meie saadet praegu kuulata, siis võite seda teha kas korduses või raadio1.ee aadressil, leiate meie podcasti ja palun, Taavi.

Tere ka minu poolt, täna jah, siis see niimoodi, et korraga nii, nii saatejuht kui külaline, sest nentisime, et peagi valitsusse jõudev infoühiskonna arengukava vajaks ehk laiemat tutvustamist raadiokuulajale. Et aga ma alguses panengi saatejuhi mütsi pähe ja küsin Siim sinu käest, et et ma olen väga palju kriitikat kuulnud selle koha pealt, et riik koostab erinevaid arengukavasid, aga keegi neid ju ei viitsi lugeda ja miks need üldse on, et et sina oled riigis ikkagi väga kaua olnud, et mulle pole seitsmes kuu, aga, aga sul juba on mitmes aasta, et et miks me siis ikka kirjutame neid arengukavasid, et miks nad üldse loodud on või, või mis, mis juhtimisinstrumendid nad on üldse sellised?

Tervist, et arengukavadel minu vaates on väga selge roll ja ma loodan, et ka seda rolli nad üha rohkem meie riigis välja kannavad, on see, et, et ühelt poolt leppida kokku siis konkreetselt see, kuhu me tahame välja jõuda. Mis on see seisund, kuhu me tahame Eestiga ja siis eriti mingis valguses, näiteks info võiks ka arendamise alal välja jõuda, ja mis on need vastavad sihid, pluss teisena need prioriteedid või need tegevused kõige olulisemad, mida siis on vaja teha, et selleks, et see seisundi täpselt saavutada. Et paljud arengukavad võib-olla nende kahe koha pealt siis ongi, mõnevõrra kesiseks või vajaka varem nagu jäänud, aga ka jällegi, et meil on riigis suutlikkus, ma arvan, paremaks läinud läbi aastate pluss, me väga palju panimegi, ongi, koostöös majandusministeeriumiga rõhku sellele, et mitte ainult et tekkis dokument, mida keegi võib-olla lugeda ei viitsi, aga tegelikult see protsess oleks paigas, ehk et ongi, toimuks arutelu, toimuks diskussioon ja tegelikult siis ka sihtide tegevuste, fookuste kokkuleppimine, ehk et sest viimasest ma toon ühe mõtte veel välja, miks arengukava oluline on, et tema koht nüüd riigi vaates on või tema olulisem on riigi vaates see, et, et leppida kokku ka koostökohad. Et jällegi, meil väga erinevad asutused, ministeeriumid, ka erasektor ja avalik sektor mõlemad koos, tegutsevad infohiskonna arendamise kallal, et me oleks paigas, mida keegi teeb ja kuidas me seda koos teeme.

Ühesõnaga, et see, et kus me tahame oma infoühiskonnaga olla aastal kaks tuhat kakskümmend, et see ei ole ainult nagu Majandusministeeriumi rida, vaid see on ka Haridusministeeriumi rida, see on ka Riigikantselle rida ja nii edasi.

Just nimelt, ja, ja, ja siis infoühiskonna arengukava suhtes võib-olla tasub tähele panna, et, et infoühiskonna arengukava roll ongi panna paika siis meie sihid, tegevused, koostöökohad, just et nagu infoühiskonna selliste kesksete tugitalade arendamise kallal, et räägime just varsti lähemalt, mis need tugitalad on. Nii-öelda konkreetne e-lahenduste, e-riigi lahenduste arendamine näiteks ongi lisaks veel iga valdkonna enda teha, e-tervis, see, kuidas me koolis kasutame IT-lahendusi, kuidas meil kas või näiteks on tark tee nagu maanteedel, see on kõik juba vastavat ja see ongi omakorda ministeeriumide ja arengukavade küsimus. Ehk et seda enam, koostöökohad on vaja paika saada, kuna tõesti lõpuks infosikune arendamine on kõigi teha riigis.

Ja ma saan aru, et, et kõik need, mis siin plaanis riigis on, peaksid siis mahtuma lõpuks nende samade kaante vahele, näiteks kui Defendec tutvustab täna hetkel intelligentseid tänavavalgusteid, siis kas ühe lausega on ta seal juba võib-olla mainitud või?

Info, minu mõte pigem on see, et infosiskonna arengukava raames Defendec'i ja tema nagu ettepanekud ei ole, pigem ongi, see peab olema see, et transpordis, kui meil on tahe näiteks paremat tänavavalgustust pakkuda oma teede pealt tänavateid edasi areneda, siis see peab olema sealt valdkonnast välja kasvanud algatuse ettepanek. Infosiskonna arengukavaga, millest meil täna on juttu, me saame pigem selleks pakkuda üldist keskkonna ja täpselt nagu tugitegevusi, näiteks, et oleks olemas vastav infra, Inimestel vastavad, vastavad oskused, vastavalt toetav ka nagu teenuste taristud, ühesõnaga just need kõik, need tugisambad, selleks, et infoühiskond areneks, Defendec ja teised ka eri valdkondades saaksid tulla uute ägedate lahendustega välja.

Et põhimõtteliselt infoühiskonna arengukava on siis pakkuda nagu põhja ja, ja raami, et üldse nagu teised saaksid oma lahendustega õnnestuda, et, et see, et meil on üle, üle Eesti ülikiire internet, et see on kindlasti nagu üks nagu paastaristu osi, osi, osi, eks. Aga teine teema on muidugi see, et meil on sellel perioodil, ma mõtlen siis nüüd uue Euroopa Liidu struktuurvahendite perioodil, on infohüuskonna arengukava leitmiseks põhimõtteliselt vaata, pea kolm korda rohkem vahendeid kui eelmine korraks.

Palju eelmine kord oli?

No eelmine kord oli circa kuuskümmend miljonit eurot, nüüd on circa sada kaheksakümmend miljonit eurot. Et see on küll seitsme aasta peale, periood on pikem või?

Ei, periood on sama.

Periood on sama jah, aga... Aga et see esitab ka suurema väljakutse, ehk siis mis me selle raha eest ikkagi ette võtame, mis me sellest nagu head teeme, eks, et et see ka nagu tõstab selle dokumendi tähtsust, sest ütleme ausalt, et mõnes mõttes on tegemist ikkagi kokkuleppega ja täna on see dokument valminud ka koostöös väga, väga tihedas koostöös erasektoriga. Jah, peamine partner on siin küll olnud ITL, aga, aga ka teised institutsioonid, et just, et leppida nagu mõlemapoolsed kokku, et kuhu me selle nii-öelda infoühiskonna baastaristuses nii-öelda viime või kuhu me tahame välja jõuda, et võiks isegi öelda nii, et kui sinu mõtet või soovi ei ole siin kas või üldisel tasandil siin dokumendis, siis seda mõtet või soovi nagu küll ei viida.

Aga samas teisest küljest... peavad ju olema kuskilt need algatused, mille peale see ellu viia, et kui täna nüüd meie saate kuulaja kuuleb, et üks koma üks milline eurot nädalas hakkab nüüd minema järjest järgmise seitsme aasta jooksul, et kuidas sellest osa saada, siis tal peab olema võimalus kuidagi ligi saada.

Jah, no mis siit saama nagu reaalselt hakkab, et, et jällegi, Taavi kindlasti täiendab, aga See sada kaheksakümmend miljonit kogu see arengurahastus, et räägime siis võib-olla nendest täpselt valdkondist või mis on need tugisaamud, kuhu ta läheb, et, et Taavi natuke seda tutvustas, aga esiteks on tõesti see sidetarvistu arendamine, et meil kõigil Eestis oleks kiire internet olemas ja ja ongi, et noh, kõigil inimestel, ettevõtjatel võimalik seda kasutada reaalselt. Et sinna läheb suur ports ära, et noh, siin on selgelt, et see huvib, pakub kuhugi ennekõike sideettevõtjatele loomulikult ja aga, aga samas ka ettevõtted, kes mistah Teine pool on oskuste arendamine ja see on väga vahetult kindlasti noh, jällegi IT-ettevõtjate, aga mitte ainult IT-ettevõtjate huviks, et neil oleks inimesi, kellel on head oskused, et tegelikult ongi infotehnoloogia lahendustega äri paremini teha, eks, rohkem tulu teenida. Ja kolmas pool, nüüd on täpselt see, et kust siis võib-olla tasub nagu ka enda nagu äri otsida IT-lahenduste pakkujatele just nimelt, on siis riigi enda, ütleme nutika riigi arendamine, selles mõttes, et, et kuidas riik e-lahendusi edasi kasutab, kuidas ta oma e-teenuseid edasi arendab, et see on see pool, kus on palju erinevaid taotlusvooli järgmiste aastate jooksul oodata, et kust saavadki, ongi riigiasutused ja ka teised tulla ettepanekud, et kuidas, mingeid uusi lahendusi nad tahaksid teha ja tellida, ehk et ongi, kus tekib ettevõttel võimalus siis ongi uute asj

No selles mõttes see on väga mahuks punkt, et täna nii-öelda riigi valitsemise efektiivistamine või paremaks muutmine, see jaguneb jah kaheks suureks valdkonnaks, et üks on selline paastaristu osa, ehk siis kui me räägime seda, et me tahame oma ID-kaarti veel paremaks teha või, või, või, või digialgkirjale veel täiendavaid funktsioone leida või me teeme e-valimisi veel paremaks, et see niisugused paastaristu komponendid... Teine pool on see, et ikkagi noh, ministeeriumid ka ise oma nii-öelda e-võimekust tõstavad ja, ja seeläbi ei nagu noh, ka muutuvad efektiivsemaks või, või suudavad olla nagu paremad oma teenuste pakkumises, eks, et, et see on väga lai valdkond ja sinna peale vaata, et läheb pool sellest rahast, mis meil, mis meil kasutada on, jah.

Ja no ma viskaks ühe märksõna veel õhku siia juurde, et noh, kus me kindlasti loodame teha... arenguhüpet veel just riigi vaates on see, et, et, et me tegelikult teeks paremaid otsuseid ja mida see tähendab hästi konkreetselt, on see, et tegelikult on oodatud head analüütikalahenduste pakkujad, kuidas täna riik, riigi käes on päris palju andmeid kasutada niigi nagu erinevate teenuste ja, ja andmebaaside alu, kaudu, Aga me sealt ei võta piisavalt väärtust välja, kas või näiteks selleks, et ongi paremat poliitikat ja teenuseid osutada. Ehk et selline pisike märksõna juurde, et kui keegi mõtleb täna nagu äriarendusse minna ja ongi, nutika tehnoloogiline otsib nagu uusi väljakutsed, siis analüütika on üks asju teiste kõrval, mida tegelikult tasub väga tõsiselt kaaluda, et seal me tahame saada, ongi, hüpet just nimelt Riigi IT kasutuses.

Et oleks siis, Riigi IT-projekti oleks paremini analüüsitud või me räägime konkreetselt analüütikast, mis on siis riigi mõõtmine?

No see on ikka pigem juba juhtimisotsuste paremaks tegemiseks, et, et mitte ainult nagu IT-projektid, vaid ikkagi seesama, et et mis kvaliteediga ma teenust pakun, kellele ma pakun, kas see sisu on, vastab sellele ootusele, mis, mis, mis nii-öelda klient tahaks ja nii edasi, eks, et, et selles mõttes...

Hiljutine vist Rahandusministeeriumi algatus teha kohalike omavalitsuste kuludest mingisuguse ClickView vist oli tarkvaraga ülevaade, et see läheb siis umbes selle valdkonna alla.

No see on üks näide jah, aga see on täiesti töötab ja see on väga edukas näide, jah.

Jaa, lähme siit väikesele pausile. Tere tagasi kuulama Kuku raadio IT-äri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja stuudios on täna veel ka Siim Sikkut, Riigikantselei infoühiskonna nõunik ning Taavi Kotka, Majandusministeeriumi IT asekantsler.

Täna räägime infoühiskonna arengukavast ja esimeses plokis rääkisime sellest, et miks seda üldse vaja on, aga veel kord riigis kogenud inimene Siim. Et enne, kui me läheme konkreetseid meetmeid lugema, et mis siis nagu öelda, eesmärkiks on võetud, räägi veel sellest põhimõttest, et mis asi üldse meede on ja, ja mis moodi seda nüüd ellu viiakse, seda arengukava? Ma

käin võib-olla sammusi enne eesmärki veel tagasi, et, et kui me hakkasime seda arengu tegema ja ka erinevate osapooltega asju kokku rääkima, siis Alustasime tegelikult sellise nagu laiema visiooni seadmisest, ehk et mis me, kui me tahaksime välja jõuda, on see, et, et Eestis siis ongi IT-lahenduste abil tegelikult tehakse palju ära, selleks, et majanduseks tootlikum, et inimeste elu oleks lihtsalt öeldes parem, rohkem töökohti neil olemas, et, et just nimelt, et, et... Seega infoühiskonna arengukava on sellele suunatud, et kuidas luua see keskkond, kus saakski IT-lahendusi võimalikult nutikalt siis luua ja kasutusse just nimelt võtta. Ehk et just see keskkonna fookus on see arengukava, võib-olla selline peamine nagu fookus, keskkonna loomine. Ja meetmetest rääkides, et kui me nüüd jutuga jõuame, et meetmed tegelikult on noh, hästi lihtsalt öeldes, et ongi siis punt tegevusi, mida tehaksegi siis selle üldeesmärgi saavutamiseks. Me oleme omakord arengukavas olnud jaganud teatud nende nagu valdkondadesse vastavalt sellele, et mida riik saab mõjut Et ja, ühesõnaga meede ongi, lihtsalt ongi, punt tegevusi.

Okei, ühesõnaga, kui meil on praegu siin ees dokument ja pealkiri on majanduse kasvu, riigi arengut ning elanike heaolu toetav IKT-taristu, selle esimene meede on side, sidevõrikude arendamine. Ja mõõdikuteks on pandud, et aastaks kaks tuhat kakskümmend peaks olema siis kolmkümmend megabitti sekundis kiirusega internet kõigile kättesaadav üle Eesti Ja teine eesmärk, et saja megabitist või suurema kiirusega internetti kasutatakse vähemalt kuuekümnest protsendist majapidamistes. Ehk siis, et kaks eesmärki, üks tegeleb sellega, et ta oleks kättesaadav ja teine see, et kasut, kasutatakse ka. Samas meil praegu juba on kolmkümmend megabitti sekundis üle Eesti, kui vaadata, noh, 3G-d, 4G-d, natuke kas see latt liiga madal ei ole?

No ühtepidi võib seda niipidi võt, nii võtta, et ta justkui oleks samas, mis me täna teame ju ka, et see kolmkümmend megabitti ei ole seal püsiva korraliku ühendusega kättesaadav, eks. Et üks asi ja teine asi, et noh, mis meid tegelikult isegi rohk, tegelikult rohkem huvitab, on just selle eesmärkide teine pool. Et reaalselt seda kiiret, isegi väga kiiret internetti kasutama hakataks rohkem kui tehakse. Kui me seal vaatame tänast seisu, kuigi teoreetiliselt on nagu ütleks kolmkümmend mega kättesaadav, Siis seda kiirust ja isegi veel kiiremate alasadamega on väga vähe, reaalselt leibkondades, kodu, koduperedes, eks, ongi nii, neid liitumisi tehtud või kasutusele võetud. Ehk me tahaksime saada seda, et mitte ainult meil on võimalus, aga seda ka kasutatakse.

Siin on muide, Henrik, väga huvitav näide, et ühelt poolt tundub, et arengukavas on täiesti mõttetu eesmärk, on ju, et noh, sada megabitti kuuenduses protsendis majades, eks, aga kui sa hakkad seda analüüsima, siis tuleb välja, et ei piisagi sellest, et sa lihtsalt vead kaablit nagu mööda Eestit laiali ja siis kõik kasutavad, et sul peab ikkagi olema ka mingi content või mingi motivatsioon, mis sunnib inimesi seda nii-öelda ülikirjat internetti siis nagu tarbima, või ütleme, mitte sunnib, aga ütleme, tekitab selle, selle tahte või soovi seda tarbida

No palju räägitakse ka sellest, et Telekomi ettevõtjatele meeldib anda oma klientidele väga suurte numbritega lepinguid, kuid kui keegi seda tegelikult tarbima hakkab, siis kiputakse ette panema mahupiiranguid ja seda, et nad seda tegelikult ei teeks. Et kui nüüd mõelda tavalise kodu peale, kes peaks seda kiiret interneti tarbima, siis mille jaoks, et kas täna vist mobiilidega tegelikult televaatamine on küll lubatud, aga ikkagi noh, kümme minutit või rohke või, või sinnakanti, mitte nüüd tervet tundi? Et kas...

No kui sul H-telekas on kodus juba, siis kaksteist megabitti on läinud juba, on ju, et ja teistpidi noh, kui me vaatame hariduse arengukavasid ja näeme seda, et haridus tahab rohkem minna üle nagu digitaalsele õppijale ja digiõpikutele, kogu sellele videomaterjalile, mis niimoodi digiõpikutes on saadaval, siis on selge, et, et küll need mahundum kasvavad, eks me kümme aastat tagasi näinud ka ette seda, et me võiksime noh, mobiili tarbitada, tarvitada rohkemaks kui, kui sõnumi saatmine kõne, eks, aga noh, näed, täna on Kõne ja sõnumi saatmine pigem teisejärgulised funktsioonid.

No minu käest see on ka küsitud, et aga noh, kus, kus, kusjuures nende samade telekonna ettevõtete poolt, keda sa Henrik mainisid, et, et noh, aga miks meil nii palju kiirust, et see vaja nagu on. Ja minu vastus alati ongi see olnud, et, et isegi kui meil täna ei ole vaja, kui me suudame tegelikult ehitada võrgud, mis asuvad rohkem, ongi liiklust läbi, siis me saame ka tegelikult pakkuda teenuseid, mis on täiesti teistsugusest kategooriast, teistsuguse kvaliteedi, kui nad täna seda oln Eriti kui seal toimub ka mingisugune näiteks videosilla loomine arsti ja patsiendi vahel nagu. Tänased võrgud linnades mõned võib-olla veavad välja mobiiliga, eks ole, juba on ka nagu pigem nagu ei vea välja, rääkimata veel maakohtades, kus tegelikult elementaid siin majanduses kõige suurem on. Et, et noh, väga lihtne, kohe juba lambist tulev näide, kus tegelikult ongi, kui me saame võrgud ja kiirused kiiruseks, suuremaks, siis me saame täiesti teistsugused, ka ongi riigina teenuseid pakkuda ja samuti eraettevõtted, eks ole, kas või kogu meelelahutuse pool, mis al

Aga siin ongi nagu jällegi huvitav, kui neid eesmärke vaadata, siis seesama, et kuuskümmend protsenti peavad kasutama ka seda ülikiirjat, eks, et see tähendabki seda, et et ei piisa ainult sellest jah, et me aitame siin, et Riik paneb õla alla ja Euroopa Liit paneb õla alla, et me selle nii-öelda lairiba baasvõrgu valmis teeme, et me kokkuvõttes peame leidma ikkagi need lahendused ülesse, et et kui ma sellest baasvõrgust nüüd noh, miili või, või kilomeetri kaugusel asun, et, et kuidas ma sinna ikka ühendatud saan, et, et Et täna on need ühenduste loomised ikkagi väga kallid ja, ja siin ongi, et selle, selge väljakutsega näiteks MKM-ile, et kui sa vaatad, et milles sellise nii-öelda liini ehitamine koosneb, siis noh, kuuskümmend protsenti on bürokraatia, nelikümmend protsenti on nagu ehitamine, et kui saaks seda bürokraatiat vähemaks, saaks seda lihtsamaks, tulles ka hinda alla, on ju, et, et me nagu, kus ma ütlen, paneme varjatult iseendale nagu eesmärki, mis sunnivad meid nagu rohkem tegema, kui lihtsalt see pelgalt, see number siin, siin paberis.

Kas riigil on sellega ka mingisuguseid plaane, mingeid teenuseid, mida veel ei ole avalikult teada, noh, näiteks riiklik varundamise teenus või riiklik emaili teenus, noh, väga palju räägitakse, et teiste riikide kinnisvaral hoida oma delikaatseid andmeid, ei ole nii pikas perspektiivis mõistlik, et kas riik on ka seal samme astumas, sest ma kujutan ette, et niisugune automaatne varundamine võiks küll võtta sada ja rohkemgi megabitti.

Tähendab noh, ütleme nüüd, sellist mass teenust nüüd küll kindlasti riik pakkuma ei hakka ja vastupidi, et üldiselt riigile peaks tekkima mingi nii-öelda nii-öelda nii-öelda riigi pilv, siis ka siin on pigem riik eraettevõtetlik teenuse ostja, mitte nagu ise teenusepakkuja, et, et Eesti riigil on olnud omadus olla õhuke ja ma loodan, et ta niimoodi jääb ka, eks ju.

Aga kui me teistpidi vaatame, siis noh, Jällegi, siin juba käisid läbi näited hariduse vallast, tervishoiuvallast, no selgelt me teame, et me erinevates ongi riigi, riigi otsuste teenuste valdkonnas, tegelikult tahame ka jõuda nagu järgmisele tasemele välja. Ja see reegle tähendab suuremat ka netiliikluskoormust, et ühesõnaga, sealt on see, kust need plaanid tulevad, meil tekiks võimalust tegelikult uusi plaane, ägedaid plaane teha, kui meil see võrk on olemas.

Aga tuleme edasi, et meede kaks, avaliku ja erasektori ühtse teenuste ruumi arendamine. Ja siin on eesmärkideks võetud, et turvalist ja elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal, et jõuab täna see kolmekümne seitsme protsendi pealt kuuekümne viie protsendi peale, ehk siis jutt käib siis sellest, et need nii-öelda ID-kaarti, Mobiili-ID, Digi-ID kasutavate inimeste osakaal seda igapäevaselt kasutavad, et, et, et tõuseks nii-öelda peaaegu kaks korda. Ja teine, mis on väga huvitav väljakutse, on see, et Eesti hakkaks ka mitteresidentidele välja andma ID-kaarti, ehk siis et kui sul täna on juhatuse liige rootslane, ettevõttes, siis sa pead kokkuvõttes ikkagi juhatuse protokolli allkirjastama paberil, sellepärast et rootslane noh, digiallkirjanda ei saa, aga nüüd saaks sellele rootslasele anda uue plaani järgi... ID-kaardi küll ilma pildita nii-öelda mittresidendi ID-kaardi välja ja saaks kasutada samu teenuseid, mida me oleme harjunud kasutama, on ju, noh, digiallkiri autentimisteenusega ja nii edasi, et ehk siis jah, üks mõõdik on siis ID-kaart, selle kasutus, teine on meie X-tee ja selle arendamine. ja üldse see, et ka ettevõtted kasutaksid rohkem neid teenuseid, mida, mida nüüd riik pakub, aga see on seos, seotud ka OpenData teemaga, et kui me nüüd kaks tuhat viisteist teeme andmebaasid lahti, et siis tekiks ka mingi reaalne soov ja vajadus midagi nende andmetega peale hakata kasulikuna.

Ma küsiks veel selle ID kohta, et kas välismaalastele ID-kaartide andmise võimalus, et see juhtub ikka varem kui kaks tuhat kakskümmend või et see on ikka nüüd lähiaastate plaan või on...

No meie siht on see, et tulla selle aasta jooksul välja konkreetse ka nagu ajalise ettepanekuga, me loodame tegelikult järgmise aasta kahega juba selle lahenduse ära luua, et ongi reaalset kaarte väljastama hakata, et pigem kakskümmend kakskümmend me julgeme seal seada sihti, et, et meil on juba teatud arv neid ID-kaarte kasutajaid olemas, et...

Arengukava muidugi, see ongi selles mõttes väga hea selgitada inimestele, mis arengukava mõte on, on see, et et aastaks kaks tuhat kakskümmend me praegu oleme pannud, neid peab olema viis tuhat, kellel on seda nii-öelda mitt Et selleks ajaks peab viis tuhat olemas olema, aga see, et sa selleks ajaks jõuaksid viie tuhandeni, pead see nüüd välja ka andma sõna otseses mõttes järgmine aasta juba, on ju, et, et see number jõuaks kasuda, jõuaks kasvada, eks, et täpselt samamoodi nagu hariduse juures, et sul ei ole mõtet panna, sa võid panna eesmärgi, et meil võiks olla poole rohkem programmeerijaid, eks, aga kui sa hakkad mõtlema, et isegi kui vastuvõtudena nagu poole suuremaks keriksime, siis noh, esimesed lõpetajad tulevad ikka kolme kuni viie aasta pärast, on ju, et, et ega

No jah, aga see sõltub ju ka selle nagu teostuse sujuvusest ja teistest teenustest, ütleme kui välismaalasel hakkab õnnestuma Eestis firmat asutada kaugelt, distantsilt, et noh, et siis selle asemel seista võib-olla kolm tundi Londoni linnavalitsuse järjekorras, saad sa klikiti klik internetis ära teha, riigilõiv on ka madalam ja siis on hopsti neid hoopis seitsesada tuhat ettevõtjat.

Siin on oluline fakt, mida peaks teadma, on see, et Eesti äriregistris on üle tuhande ettevõtte, mis on asutatud Soome ID-kaardiga. Ehk siis tegelikult täna Eesti infosüsteemid juba pakuvad välismaalastele, kellel on sarnane, sarnaselt toimib nagu, nagu ID-kaart, et pakub, pakubki noh, pakumegi teenuseid. Et täitsa toimib, et juba saab täna ka. Aga mulle palju rohkem mõeldiks see, et noh, a la miks Eesti riike võiks pakkuda soomlastele, et need, kellel on ID-kaart olemas, siis järgmistel Soome parlamendivalimistel me pakume nüüd e-valimise teenust, on ju, et noh, saavad valida Eesti e-valimise süsteemi kaudu, noh, a la näiteks, et see on võib-olla nagu võib-olla äärmuslik näide, aga... Aga see viibki nagu selle olukorrani või selle mõtteni, et, et kas me peame olema ainult need inimesed, kes me täna oleme siin, kas meie nii-öelda rahvaarv on üks koma kolm või on äkki meie rahvaarv varsti kaks koma kuus?

Või vähemalt ongi teenusekasutajate arv, eks, ehk meie teenuseruum suurem, aga mis ma tahtsin ise juurde rõhutada, et... Me kindlasti nagu ei saa kõike korraga teha, et see on nagu üks, millest ka väga selgelt nagu ka Majandusministeerium on nagu see oma tegevuste planeeniliselt lähtumas ja, ja et noh, me olulisemate algatustega peame kiiremini pihta hakkama, kõik, kohe kindlasti kõiki tegevusi ei saa kaks tuhat neliteist, viisteist pihta hakata, aga veelkord kas või mis me täna saates räägime, et see on ikkagi, kus me tahame juba järgmise kahe aastaga alused ära teha, edasi liikuma hakata, et, et ongi kakskümmend kakskümmend, me jõuaksime mingisuguse ju suurema seisundini välja. Proovime teha rohkem, kui nagu eesmärgid on, et konkreetselt mõõdikud on seatud selle järgi, mis vähemalt peaks juhtuma.

Ja siin on jah, võib-olla oluline teada veel, et Üks dokument on infoühiskonna arengukava, mis on selline raamdokument ja mida küll muudatakse, ma arvan, iga aasta vaatame üle ikkagi vähemalt korra, eks, aga aga ta on raamdokument, kirjandamist seisundit, kuhu me jõuda tahame, siis tähtsam, võib-olla detailsem dokument isegi on rakendusplaan, mis on siis need konkreetsed tegevused, millega püütakse saavutada seda eesmärkimisi infoühiskonnas, nüüd arengukavas kirja on pandud, et Et kuidas siis tuleb täpselt see, et kuuskümmend protsenti majapidamistest kasutab üli, ülikiirat internet, et mis need tegevused on, on ju, ja need rakendusplaanid on nüüd lühikesed, need on nüüd kahe aasta peale, ehk siis mis on järgmise kahe aasta tegevused, siis jälle, mis on kahe aasta tegevused, nii edasi, ja neid rakendusplaane vaadatakse tihedamini läbi. Et jällegi, kui oled ettevõtja ja tahad teada, et mis moodi rakendusplaan sinu äri võiks mingil moel mõjutada, siis tasub ka seda nii-öelda uurida ja, ja vaadata, et kas need tegevused on sinu äriga seotud või mitte, et noh, mis tehakse OpenData vallal, vallas, mis tehakse noh, mingites muudes teemades, vabavaras, mis iganes.

Tuleme siia võib-olla teenusteruumi tagasi, et, et on üks selline suur rõhuasutus veel, mida tahaks välja tuua, et me selgelt uue arengukavaga tahame ka nagu Eesti seest välja murdama e-teenustega. Ehk et meil väga oluliseks sihiks on just see, et, et e-teenuseid oleks võimalik kasutada nii meie hommikul kui teiste hommikul üle piiride. Ja selleks siis ka vastavalt tegelikult koostada näiteks teiste riikide kas või taristujagamisel. Täna juba on uudistest läbi käinud asi, mille nimel oleme siin nagu mõnda aega töötanud, näiteks et Soome võtaks üle meie X-tee lahenduse. Selle põhjal saame jällegi ikka näiteks üle piiri juba teenused käima võib-olla lihtsamalt panna, kui seni see võimalik oli. Ehk et tahamegi, siis ongi seda meie teenusteruumiga nagu rahvusvaheliseks ja nagu väljapoole ka Eestit ulatavamaks murda.

No Soome juures on see otsus vist juba sisuliselt tehtud?

No praegu on nii palju tehtud, et täna ikkagi, kus ma ütlen siis, õpib meie pealt ja testib Eesti XD koodiga, aga see, kas me nüüd ütleme järgmise versiooni, Noh, Eesti planeerib siin teha äärmist versiooni kuus null, et kas me sada versiooni teeme koos soomlastega või teeme veel üksi, et see on küll nii-öelda arutelu koht, et aga milles me oleme kindlasti kokku leppinud, on see, et me aitame samalaadse arhitektuuriga nagu lahenduse püsti panna neile. Et ja noh, nad testivad praegu meie lahendustega ja ja meie maksuametid juba aktiivselt suhtlevad juba üle sama, sellesama noh, X-tee nii-öelda platvormi vahetades informatsiooni, et, et töö käib. Ja ehitajatel läheb tuju halvemaks.

vastupidi, ehitada tuleb rõõmsamaks, nad peavad vähem paberit tassima siit riigist sinna riiki, kui nad tahavad seal legaalselt ehitada.

See oligi huvitav motivatsioon, et Soome riik tõesti nõuab mingit Maksuameti tõend, täpselt ei teagi millist, aga ja, ja selle Eesti Maksuameti jaoks ebamugav, et nad pidid tekitama endale töökohti juurde, selleks et neid pabereid väljastada. Ja siis nad olidki, et noh, et miks me peame sellest järgmise, noh, täiendavat kulu nagu tekitama, et, et selles me võiksime selle informatsiooni ju kohe nagu Soome maksuametile saata, on ju, et sealt tekkis selline huvitav motivatsioon, et maksuamet ise nagu otsis sellist innovatsiooni.

Aga et noh, jah, et on, minu tahaks veel seda juurde tuua, et, et ainult Soomega me ei pea piirduma, sest Soomega me tahame alustada, sest Soomega meil ikkagi rohkem on ka konkreetseid nagu huvisid ja seda majanduslikku ja, ja muud suhtlust. Aga noh, mis minu jaoks kindlasti on oluline ka nagu Euroopa mudel laiemalt, et jällegi, et Eestis oleme üritanud seda ühtset digituru arengut eest vedada, meil tekib kaks tuhat kaheksateist Euroopa eesistu, on suurõppe võimalus sellega nagu jätkata, ehk et jällegi, et Me tahame teha nagu reaalseid näiteid, töötavaid lahendusi Soome ja teiste nagu lähemate naabritega ette, aga jällegi, tegelikult me tahame, et kogu Euroopa muutuks sellel ajalikul.

Aga lähme selle mõttega väikesele pausile. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mis on eetris igal laupäeval, stuudios on Siimsikut ja mina olen Henrik Aavik ning kaassaatejuhiks on Taavi Kotka, kes on ühtlasi ka natuke täna saatekülaline, me räägime infoühiskonna arengukavast.

Eelmises saateplokis rääkisime sidest ja baastaristust, mis tuleb uue arenguavara raames korda teha, aga teine meede on rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IKT oskuste tõusu kaudu. Ma arvan, et siia me päris sisse enam ei lähe, sellepärast et sellest me eelmises saates rääkisime, kui me olid külas Ava Lauringson ja Kristi Kivila. Aga ma ei tea, siin te olete midagi.

No ühte, ühte, ühe asetuse tooks võib-olla juurde nagu, et mis me üritame selle arenguga saavutada, ühelt poolt tõesti on see, et, et rohkem pööratakse tähelepanu kõrgemate oskuste edendamisele, versus sellega, et siiamaani oleme just nagu baasoskustele, nii-öelda digitaalsele kirjaoskusele rõhku pannud, aga me tahame jõuda selle perioodiga sinna, et tegelikult kakskümmend, kakskümmend järele me ütleksime, et kõik... kes vähegi on suutelised Eestis arvutite ja interneti kasutama, seda teevad, ehk neil on need oskused olemas. Täna just värske statistika tuli välja, ütleme paar päeva tagasi, kakskümmend protsenti täiskasvanud inimestest veel ei ole kasutajad. Et ühesõnaga tahame jõuda sinna, et kakskümmend kakskümmend ei oleks see neid inimesi järgi, kes ei ole kasutajaks, sellepärast et neil pole oskusi ja tahame selle mure nagu ära lahendada.

Okei, aga kolmas plokk, nutikam riigi valitsemine, see on üks põnev valdkond, et see on see koht, kus siis peaks ka kõige suurema ja kõige rohkem nii-öelda investeeringute mahtu olema, vaadates rahakotti, et meede üks, paremate avalike teenuste arendamine. Ühtsed kvaliteed nõuded, avalike teenuste ja teadlikkus, teadlikkus, rahulolu avalike teenustega, paberivaba, kõik need märksõnad on nagu korduvad ja korduvad arengukavast arengukavasse, et, et siin miks nii, miks see ju pole korda tehtud?

Vot see, miks pole korda tehtud, see on ilmselt see, et miks nii sina kui mina nagu oleme riigis töö nende IT-kasside kaladeks, et, et korda tehtaks viimaks. Aga arengukavas me tegelikult, see, kui tuues arengukavasse väga meelega võtsimegi selle lähtekoha, et teeks lõpuks ometi korda ära. Me oleme, me oleme päris palju, on juba suudetud sellel, selles suunas astuda nagu, aga tõesti, et nagu on meil jätkuvalt nagu palju tegemata, et ongi, et kakskümmend kakskümmend jooksime sinna välja, et on see siis nagu see paberivaba asjaajamine või on see nagu teenuste kvaliteet, me saaksime öelda, et sellega on hästi.

No peaminister ka heidab meil jätkuvalt, et, et et aiglad peaksid omavahel suhtlema ja informatsiooni jagama, kui tema läheb patsiendiportaali, siis ikka informatsiooni ei ole. Ja siin tuleb välja tegelikult selline IT-ühiskonna probleemistik, et need suuremad infosüsteemid, mis Eestis tehti circa kümme aastat tagasi, et nad olid omal ajal ikkagi täiesti nagu maailma tipud, nad on siiani maailma tipud. Aga kui sa mõtled, et selle asemel, et klaratuuriga toksida tänapäeva nii-öelda inimene on harjunud juba oma nii-öelda tahvelarvutiga või, või, või, või päädiga või telefoniga, et ta tahaks rohkem nii-öelda sõrmega vedada, ta tahaks rohkem lihtsalt pointida ekraani peal midagi, et Mis see loeb, et me kümme aastat tagasi tegime häid asju, me peame neid ümber tegema, me peame neid paremaks kirjutama. Ja, ja, ja see on ka, ma arvan, see, mis nii-öelda, mida me siin eesmärgina taga ajame, et tõesti see rahulolu nende teenustega kasvaks nagu, nagu veel rohkem, veel suuremaks.

Aga ta vist vaikselt kasvabki ka täna ju, et iga päevaga tekib jälle siin ja seal mõni teenus juurde, et see juba, et patsiendiportaal üldse on olemas, on suhteliselt hiljutine uudis, Ja, ja või kuidas sellega on praegu riigilt vaadates?

Ta vailselt kasvab, aga teistpidi, kui me vaatame, et ikkagi kolmandik kasutajatest jätkuvalt ei ole rahul ja see tegelikult näiteks, kui me oleksime äriettevõte, see ei tähendaks väga pikka äri meile, eks. Et ühtepidi ja teistpidi, mis ma tahan välja tuua, et kui me oleme veel vaadanud ka nagu statistika järgi näiteks seda, kes on rahul, siis kui vanasti olid inimesed väga rahul, siis täna oleks see pigem rahul, ehk ka mis, mis me selgelt näeme, kui inimestel see pakub neile teenust, tehnoloogiale läheb edasi, erasektor pakub ka oma teenuseid, e-teenused juurde, see ootused kasvavad. Ja, ja valitsuse või riigi jaoks ma arvan, see tegelikult see on hea, sest me peame ka ise pidevalt edasi arenema, eks ole, teenuseid ongi paremaks muutma, ja mis meil väga suur rõhvasõttes ongi, on see siis nagu ühtete nõuetega või muidu, et tegelikult siiani riigil on IT-lahenduste kasutuselevõtus võib-olla kõige rohkem rõhku läinud ikkagi ja olgem ausad, nagu tagatoale. Teha oma protsessid nagu t Nüüd me tahame pigem just selle kasutaja ja temana, temale osutada teenust, nagu selle no ongi kvaliteedi, mugavus, lihtsus ja nii edasi tuua fookusesse, ehk et ongi kasutaja vaatest asju ringi teha.

Kuidas selle haiglate näitega näiteks on, et kas minul on jäänud mulje, et riik muudkui sunnib, tahab ja planeerib, aga haiglad võtavad seda hästi pika hambaga vastu, et jälle üks uus infosüsteem, jälle eelarve läheb mingisuguse integratsiooni peale, et kas, kas seal ei ole nii, et noh, konkurents paneb asjad paika ja sunnib, näiteks mulle väga meeldib olukord e-valimistes, kus on kogu aeg pide, pige, pige, pige, pidev surve, noh, siin erinevate parteide poolt on jõuliselt peal, et ei kõlba, ei ole turvaline, et Et ühesõnaga, iga samm, mis tehakse, mõeldakse korralikult läbi ja ollakse nagu niisuguses positiivses stressis kogu aeg ja tehakse küll paremaid tulemusi, aga ma arvan, et kui kõik ainult kiidaksid heaks, et noh, võib-olla oleks seal siis probleeme rohkemgi.

Ma arvan, et hailjate koha pealt peame omaette saate tegema, et, et see on nagu... pikem ja tõsisem teema, aga jah, aga jah, nõus sellega, et, et seda rahuolematust on, et just seesama, et vaata, sa ei suhtle ju riiga iga päev. Et sa riiga suhtled võib-olla kaks, kolm korda aastas, on ju, et noh, üks on see, kui sa makse deklareerid ja, ja võib-olla paar-kolm teenusekasutust on veel aasta jooksul, on ju. Ja kui see nendest kahest-kolmest juhtumist noh, üks vähemalt on, on negatiivne, siis ongi kogu, kogu emotsioon negatiivne, eks, et siin väga õigesti ütles, et me ikkagi kokkuvõttes ju pakume teenust ja, ja, ja ei saa leppida olukorraga, kus ainult kolmandik on rahulik.

Kaks kolmandikku. Et kolmandik on rahuleamatu.

Jah, täpselt nii. Aga mis on veel nagu muidugi nende teenuste arenemisega tuleb silmas pidada, on ikkagi nende ülalpidamise kulukus. Ja üks asi, mida tasub õppida soomlastelt ja rootslastelt heas mõttes õppida, on see, et kui sa jääd liiga kauaks istuma vanade lahenduste otsa, no ühesõnaga, sa oled kakskümmend aastat tagasi midagi loonud ja jätkuvalt on ta sul nii-öelda põhisüsteemist, omal ajal sa alustasid järelikult noh, nii-öelda kõige kriitilisemast, järelikult see kõige kriitilisem on jätkuvalt sul nii Ja kui seda ümber ei kirjuta, siis ta paremaks ei muuda või seal ei, nii-öelda uut innovatsiooni ei loo, eks, siis ta muutub legacy-ks. Ja kui täna vaatame Soome nii-öelda või Rootsi ettevõtete noh, IT-eelarveid, siis enamus rahast, julgeti üle poole, kulubki selle legacy, legacyga tegelemiseks ja see legacy hakkab kokkuvõttes seda innovatsiooni mingi hetke tapma. Et ma arvan, et siin ka väga palju, palju nagu finantseeringut läheb selle peale, et ongi see, et vastavate inimeste kasutusharjumust, seaduse muutmistele ja nii edasi tulebki teadlikult ümber kirjutada juba olemasolevaid asju.

Ja mis veel nagu tahaks välja tuua, tegelikult meil on ju unistus ka, et Taavi ütles õigesti, et, et noh, inimestel ei pruugi olla palju kontaktis selle riigiga, aga tegelikult võiks neid kontakte äkki veel vähem olla, et me näeme täna seda, et tehnoloogia võimaldab palju asju ka teha, lihtsalt nagu samme vähemaks võtta. Noh, kas või see, et, et kui palju peab mingeid taotlusi esitama, kuigi tegelikult riik juba teab, et järgmine taotlus võiks olla tulemas. Või näiteks see, et, et kui ma saan mingi, teatud ealiseks, siis ma lähen pensionile, nagu ma ei peaks võib-olla seda enam just nimelt taotlema hakkama, pensioni eraldamist endale, pigem kui ma tahan loobuda, siis mingi sammu astuma. Et ühesõnaga, me suudame tegelikult seda teenust muuta märkamatuks ja see ongi nagu võib-olla nagu meie oleme pakkunud, võiks ju jõuda, et, et võimalikult palju asju toimuks inimeseks märkamatuks, aga oleks korras ja aetud ja tehtud.

Kõige parem teenus on see etendus, mida polegi olemas. Aga ütleme niimoodi, et kogu selle nutika riigivalitsemise ja paremate avalike teenustega, et kindlalt mis, kindlasti mis peab muutuma, on ka see, et miks me mingeid investeeringuid teeme ja mille jaoks, et kui täna vaadata, siis väga paljud lahendused ja investeeringud on tehtud, kuidas ma ütlen? mitte piisavalt põhjendatult, ehk siis ei ole taga aetud mingit majanduslikku efekti või noh, lihtsalt tehtud asja asja pärast, et ka see on täna plaanitud selle uue arengukavaga nagu nii-öelda fookuse tõsta, et me teeksime tõesti need investeeringud väga täpselt ja väga läbimõeldud.

Noh, seda enam, et, et siin juba sissejuhatuse välja toodud meil nüüd küll raha võib-olla kasutada rohkem, aga, aga kunagi ei ole seda piisavalt öeldes arvesse kõiki põhimõttelisi soove, et ja, ja ongi, et meil ei ole mõtet seda raha ka lihtsalt tuude lasta, seepärast ta nüüd olemas on. Vastupidi, pigem tahakski teha asju, ehitada süsteeme, lahendusi, mis, mis kestavad kaua ja on head ja ka selle võrra ka siis ongi, et kulutõhusad.

Tahaks veel sellest arengukavast tuua välja ühe ploki, päris suure ploki ja see on e-Eesti tuntuse tõus maailmas. Si

Et võib-olla paar, paar sammoodi ka juurde rääkima, et, et päris palju on olnud arutelust ja ka siin saates käitatud teemat, et kuidas seda e-Eestit, ehk siis meie ka e-riigi lahendusi aga ka teisi lahendusi eksportida annab, eks. Ja ka arengu tegemisel see oli tegelikult päris selline suur strateegiline vaidlus, et, et kas seadusriigiks e-riigi eksport või pigem nagu üldse äkki see kogu see asi ära unusta, et kas meil seal üldse õnnestub midagi saavutada või mitte.

Ma küsin vahele, et praegune seis on, et Aserbaidžaan on saanud ja Soome hakkab saama?

No see on X-te näide, see on ühe konkreetse lahenduse näide, eks, et noh, meil erilisi lahendusi tegelikult on ju palju, et äriragistritele, e-tervise lahendustele, mis tahes muud nagu välja, eks, ja Kuhu me siis jõudsime ja et koostöös ka tegelikult ongi nagu erasektori inimestega, oli siis see pool, et, et tegelikult noh, me näeme, et, et see e-riigi lahenduste ehk siis Eestis nende riigis kasutatud e-lahenduste turg on nagu selline, et kui see kellegi võimalus tekib, väga tore, me teeme parima, et sellest nagu kaasa nagu lüüa, aga selgelt, et võib-olla meie enda ressursi mõttes ei ole nagu mõistlik seda elu eest nagu pingutama, punnitama minna riigina. Pigem, mis on oluline ja mis tuleb majandusele nagu suurem ja rohkem kui tagasi ja mitte ainult IT-sektorile. On see, et, et just nimelt seda noh, noh, ongi meie tuntust või meie nagu kuvandit e-riigina, e-Eestina, infoühiskonnana levitada ja kinnistada, eks. Ehk et ongi, see on palju mõjukam kui punnitada, ongi diile saada üksikute riikidega, siita-sealt, mõnedele üksikutele ettevõtetele. Et see on selle kogu selle eesmärgi nagu taust ja siis just selles ka see fookus nagu ongi sinna Eesti tuntusele ehk siis kuvandile.

Aga ma saan aru, et, et ta on selles arengukavas, sellepärast et sinna läheb ka nüüd eelarvet, et selle ku, kuvandi loomisele on siis numbrid taga

Jaa, et sellega peab tegelema, et ja sellega tasub tegeleda just sellesama asja pärast, et et selle vastu on huvi, et just, et viimased nagu aasta-poolteist on see huvi nii-öelda hüppeliselt kasvanud, et ja hoopis teised riigid tulevad, et kui muidu käisid sellised Eks ma ütlen noh, meiesugused või vaata kehvemad, käisid siin Eestis külas, siis praegu on ikkagi noh, ongi, sul on USA, sul on Jaapan, sul on Saksamaa, kes käib ja küsib, et, et kuidas te seda tegite, kuidas te toda tegite, eks, et ja selle nii-öelda nende vestluste käigus, oma muid brände müüa, oma muid teemasid müüa, sellega peab tegelema. Ja, ja sellepärast me oleme nagu selle arengukavas ka eraldi välja tõstnud, et, et, et see ei saa olla enam selline nii-öelda noh, ma ei tea, ITL-i kõrvaltegevus või see ei saa olla Eesti ettevõtjate kõrvaltegevus, et noh, promoda oma riiki, et see peabki olema nagu teadlik tegevus, et seda ajaakent, millal me seda nii-öelda oma turunduseks ära saame kasutada, et see ajaaken on piiritud, et, et see ei ole nagu piiramatu.

Ja no mis veel, et, et siin ühtepidi, et seda ressurssi ei taha, aga teistpidi ka väga konkreetselt nagu sammud kavas, et noh, kui selleni nagu välja, et meil on nagu demokeskus uuendada ja siin on nagu riik õlga alla panemas ja, ja samuti noh, mis mina rõhutaks juurde, et, et üks on nagu väljapoole töö, ehk siis nagu see ongi nagu promotegevus põhimõtteliselt, eriti just noh, ongi välispartnerite suunas. Aga meil on ka tahe üldse seda ainest ja alust ka kodumaiseks diskussiooniks rohkem luua, ehk et ongi saada üldse paremini aru, mis see infohüksikond on, sest vastatud teadmust luua, Eesti sees seda levitada, et noh, ongi, et et inimesed ka saaksid rohkem aru, mis on see, mis on see e-Eesti kui selline, eks, et me ise suhtaksime seda paremini, kas näiteks, poliitikaga võtta juhtida.

Sest selline huvitav on see, et me väljapool oskame päris hästi rääkida, et mis asi on e-Eesti, aga aga kodumaal seda jätkuvalt või noh... Väga ei teata, et vaatame kasvõi sedasama statistika, et täna Mobiil-ID kindlasti on kõige nii-öelda, kas ma ütlen, kasutaja mugavam autentimise, autoriseerimise viis, aga vaadates näiteks kas või Eesti e-statistikat, igapäevaselt logib Eesti eesse sisse Mobiil-ID-ga ainult viis koma kuus protsenti kasutajatest, eks, et ülejäänud kasutavad jätkuvalt kas siis pangakaudu logimist või, või, või klassikalist nii-öelda ID-kaarliga logimist.

Ma vaatan, kas ju oma kolleege riigiasutajatest samamoodi, et, et päris vähe on nagu neid, kes Mobiil-ID

No minu kogemus ütleb seda, et on vaja see esimene logimine ära teha, et kui inimene, kes on esimese logimise ära teinud, ei lähe enam tagasi. Aga et kas selles arengukavas on ka midagi, mis on suunatud kohalikele omavalitsustele, et täna ma just märkan, et et riigiga veel asjad toimivad, aga kohalike omavalitsustega on esiteks, et igas kohalikus omavalitsuses on see tase erinev ja teistes, teiseks on seesama see legacy probleem, et kuskil on avatud teenused, ma arvan, et mina tarbin väga palju aastaid juba teenust, kus mulle tulevad e-maili peale Peaks tulema e-maili peale te-tööd, aga mul on vist üks e-mail nende aastatega tulnud, et võib-olla ma olen mingis vales asjas, et...

Noh, tegelikult kõik need tegevused, mis siin on kirjas, kindlasti laienevad ka KOV-idele, et nii baastaristu koha pealt, noh, baasvõrku me ju ehitamegi pigem nagu turutööki piirkondadesse ja mitte, mitte linnadesse, eks, et täpselt sama on nagu hariduse lisand, kõrgema lisandväärtusega töökohtade teema, eks, aga Aga ma arvan, et suurem mõjutus on sul väga õige, et tulebki ikkagi sinna avalike teenuste koha peale ja siin peab täpselt samasugune haldusreform toimuma, nagu seda, seda riigis planeeritakse, ehk siis need teenused peavad konsolideeruma, et täna dokumendihaldust või, või raamatupidamist ikkagi iga omavalitsus peab ise endale muretsema ja, ja selle eest maksma ja, ja kui sa võtad, et sa oled väike omavalitsus, siis kui sul ongi mingeid erisoove, siis vaevalt sul tekib üldse sellist investeerimissuutlikkust, et endale mingit erilahendust tellida. Ja või kas või mingi paari-kolmega kokku leppida, et ühiselt tellida, et see on ikka väga keerukas, eks, et noh, vast Tallinn on ainuke, kes suudab seda suures mahus teha. Ja mis tähendab seda, et ka siin peab toimuma teatav konsolideerumine, et et kõik need nagu on nii-öelda eesmärkidena, on nad siin arengukavas kirjas, eks, et eks see näitab, kui, kui edukad me oleme nende reformide läbiviimisel.

Kohalikest omavalitsust veel rääkides, siis kindlasti noh, see konsulteerimist Taavi juba tõi välja, et noh, tahe ongi siis pigem selliseid ühi, ühislahendusi, et nad looksid ja pakuksid, eks ole. No kas või kui mingisugune taotluse esitamine, aga see sünnitoetuse taotlemine, see on tegelikult igas omavalitsuses sama. Täna me, iga omavalitsus arendab selliseks oma nagu mingisuguse mooduli või nagu ongi nagu veebirakendus või mis tahes muud. Et noh, see võiks olla ühine, aga peale selle noh, mis ma tahan rõhutada, et ka kui me rääkisime siin, et näiteks oleksid ühtsed kvaliteedinõuded ka nagu teenustele, see ei ole ainult tavalik, ütleme riigi või keskvalitsuse teenused, seega kahtlemata hõlmab kohalike omavalitsuste teenused, ehk jällegi see raamistik just et kliendile või no kasutaja vaates lähenemine peab ka kindlasti ka nendeni kohale jõudma. Ja viimasena, et, et mis ma pigem ka siin välja tooks, et okei, ühislahendused ka, aga samas on päris palju kui KOV-idele endale võimalik veel nagu paremaks ja ära teha, ja enne ikka tegelikult siin vaadates kas või nagu suuremate linnade otsa, kui neid noh, alustaks välja tuua, et suuremates linnades sageli ka teenused, on teenuseid rohkem, on nad nagu unikaalsemad, suurema kasutajaskonnaga, seega seda eriti, on seal võitu nagu tegelikult hea e-teenuse pakkumises.

No siin on veel näiteid, et noh, ütleme Eestis siiamaani on tegemata e-arved, eks, et noh, paar nädalat tagasi Et täna mul on head uudised, et oleme selle valdkonnaga ka riigis ikkagi aktiivsemalt edasi liikumas ja, ja loodame, et siin ka lähiaastatel läbimurre saavutatakse, aga, aga jah, see on ka KOV-pudutav teema, et, et, et saada oma nii-öelda halduskulusid vähemaks.

Meie saade hakkab vaikselt liikuma lõpupoole, et kas on veel arengukavast mingi oluline punkt välja tuua, millest me ei ole rääkinud?

Ütleme ausalt, et me nüüd väga suurest dokumendist jooksime ikkagi väga suure ralliga läbi, et loodan, et inimestel on aega ja tahtmist ja huvi nina sinna sügavamale sisse pista, et et Siim, mis seal aadress on, täpselt üleval on praegu?

Täna on nii see dokument kui ka tegelikult kogu see ka varasema ajalugu arutustus, mis toimunud, on üleval siis veebilehel infoühiskond.eesti.ee ja seal see ühiskond on Y-iga, et Ja aga samas, mis veel nagu juurde öelda, see kava täna siis pole lõpuni vastavalt, et pigem ongi see ettepanek nagu, mis on olnud avalikkusega huvipooltega valitsusasutuste vahel kooskõlastusel, et saate toimumise ajaks on see kooskõlastusringitamine nagu lõpujärgus, aga jällegi, et lähinädalatele siis tehakse veel nagu viimased nagu muudatused ja siis esitatakse, ta ongi oktoobri alguseks, valitsusele ka arutamiseks, et, et selle järel saaksimegi öelda, et on nii arengukava olemas paigas ja saame edasimise reaalsete nagu tegevuste käivitamisega.

Ja oluline on Ja ka selle infoühiskonna arengukava juurde kuuluv rakendusplaan ei ole surnud dokumente, et kindlasti on plaan neid jätkuvalt täiendada ja ajakohastada ja, ja kui tuleb häid mõtteid ja tuleb häid ideid, siis kokkuvõttes nende elluviimine peaks läbi selle arengukava ikkagi käima.

Ja see arengukava hakkab uuenema siis iga aasta? Meie,

meie plaan on just see, et, et vähemalt korra aastas seda otsa vaadata ja üle vaadata ja noh, ilmselt teistpidi võttes ka, et nii-öelda paari aasta pärast tuleb igatahes teha tõsisem ja põhjalikum ülevaatus, aga jällegi, et noh, et just see elava dokumendi mõte, mida Taavi välja tõi, et noh, see tähendabki, et, et me oleme alati uuteks ideedeks avatud, kui need tuleb, tehnoloogia muutub, vajadused muutuvad, et, et jällegi, et nüüd ei ole seitsme aasta plaan lukus ja kõik nii toimetamegi, vastupidi, me üritame ka avatuda ja ongi

Ja noh, kui mõni eesmärk saab täidetud ja näha on, et võiks veel rohkem ampsata, et siis tuleb uus lehtpool.

Aga selge, võtame siis käesoleva saate kokku, dokument on leitav, infoühiskond.eesti.ee aadressil, stuudios olid Henrik Aavik, Siim Sikkut ja Taavi Kotka ning kuulake meid taas nädala pärast, head päeva!