@ RESTART // 2013.05.04
kuku_restart_0298.mp3
KUUPÄEV
2013-05-04
PIKKUS
39m 25s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates räägitakse 3D-majajuhtide tehnoloogiast ja nende rakendamisest avalikes hoonetes nagu kaubanduskeskused ja ülikoolid. Külaline Germo Mägi selgitab 3D Technologies R&D tegevust, väljakutseid 3D-mudelite visualiseerimisel ning tulevikuplaane mobiilsete lahenduste osas.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ETTEVÕTTED
Tere
Kuku raadio kuulaja, on laupäev ja eetris on IT-ääri saade Restart, tänaseks teemaks on meil taas 3D tehnoloogiad. Mina olen Henrik Aavik, Meie saadet toetab ITL ja neile, kes ei saa meie saadet praegu kuulata või võivad seda teha täna öösel kell kaksteist või podcastis, raadio1.ee leheküljel, kus on ka meie saate tutvustused väljas. Saate teemadel võite arutada meie Facebooki lehel, mis, meile jääte otsides Restart Facebookist ning asumegi tänase teema juurde, meil on saates külas Kermo Mägi, kes on firmast 3D Technologies RD ja kui Mõned ajad tagasi oli meil saates külas start-up niuke fabulooniaga, see läks 3D printimisest, siis tänase saate teemaks on mida eelannab 3D mudelitega teha ja kuidas nüüd juurutada. Firma 3D Technologies RD on juba mõnda aega vana firma, aga vist võib seda veel start-upheks nimetada, et Kermo äkki räägib paari sõnaga firma ajaloost?
Jaa, tervist. Et jah, ettevõte loodi juba kaks tuhat kuus aasta, aga, aga siis ei olnud nii-öelda nii, nii suuri mõtteid ja nii suuri tooteid välja, välja pakkuda, aga loodi see siis eesmärgiga aretada niisugune oma Eesti veebiprugin, mis võimaldaks siis 3D mudeleid üle veebi kuvada. Ja selle, seda hakati tegema ja selle mootori nimeks sai 3D MLV. Aga kuna tulid teised ajad ja, ja nii-öelda suured mängijad nagu Unity ja teised seal jõudsid nii-öelda oma arengujõuga ja arendusjõuga edasi meist ette, et siis pandi see nii-öelda korraks nagu seisma, aga... Aga sealt edasi tuli ka teisi ideid ja, ja nõudlus ka turu poolt, et oli vahepeal 3D kiosk, mis võimaldas põhimõtteliselt kuvada erinevaid 3D objekte ja oli suunatud siis rohkem muuseumitele ja, ja sellistele or, organisatsioonidele, ning sealt edasi juba ka 3D city ja, ja ka siis viimane on siis digitaalne maja juht 3D
Kas siis, kui te seda algset mootorit tegemata, kas te plaanisite minna kuhugi mängu businessisse või mida see 3D renderdav asi oleks pidanud tegema?
Ei, pigem oli mõeldud ikka ka teistele arendajatele, et sinna külge siis aretada igas, erinevaid lahendusi. Et ta lihtsalt nagu võim, niisugune põhiplatvormis võimaldas siis kuvada 3D objekte.
Ja täna te siis nüüd selle asjade, selle mootori peale loote juba siis lihtsalt oma rätse, rätsepatööna lahendusi, mitte ei tooda seda mootorit teistele?
Jah, ütleme nii, et tegelikult meil endal oli nagu ressursiliselt lihtsam võtta kasutusele teiste lahendus, ehk siis Unity, et hetkel me seda kasutame sinna külge, siis harjutasime enda nii-öelda vajalikke funktsioone.
Neile kuulajatele, ka mulle, kes ei tea täpselt, et Unity on siis 3D mingil keskkond?
Ta on jah, et kui Unity NAS-i suur, neid kasutatakse või nende toadet kasutatakse mängude loomisel ja neil on ka nii-öelda veebipõhine plugin, mis üle veebi siis kuvab 3D abikte. Et seda me siis kasutamegi, siis meie, meie lahendused on põhimõtteliselt veebi veebipõhised.
Võib vist väita, et üks teie kuulsamaid lahendusi on täna see, et te olete Tallinna vanalinna teinud 3D-sse?
Jah, tõesti, seal on üle seitsmesaja hoone kõik skaneeritud esiteks ja, ja siis modelleeritud. Et see oli päris suur projekt mitme ettevõttega koos, kaasa arvatud Tallinna linnavalitsus ja ka seal täiesti jookseb see kogu sisu Unity mootori peal.
Ja siis need raadiokuulajad, kes täna tahaksid kohe seda vaatama minna, et kas see on Tallinna lehelt lihtsalt leitav või on vaja mingeid juhe, 3D juhiseid anda?
Kõige lihtsam oleks 3D.tallinn.ee. Ja seal on olemas kohe,
väga vahva. Hea küll, ja siis, ja täna ongi siis teie selline töö, et rätsepalahendused, mis siis seisnevad selles, et, et asju 3D-s?
Ütleme nii, see rätsepalahenduse temaatika oli ennem, aga nüüd, kui ütleme paar aastat tagasi tulime välja 3D majajuhiga. Ja see on nüüd siis rohkem standardiseeritud tõesti, et ta idee poolest võimaldab otse registreeruda veebilehel ja üles laadida oma kond ja kaardid ja hakata seal paikapanema teekondi.
See juba kõlab huvitavalt, aga käiks veel ennem läbi korraks teie firmast, et kui suur see firma teil üldse on, et see, kas ta on kogu aeg sama suur ja kuidas see...
Ei, eks see vaheldub, et Tallinna projekti ajal oli siin kõvasti rohkem modelleerijaid ja me hästi palju ka nii-öelda outsource, outsource-isime seda teenust. Ja põhiliselt meil on kaks kontorit, üks on Tallinnas ja teine on Tartus, Tartus on meil siis need geeniused, arendajad ja, ja Tallinnas on siis juhtkond, kokku kaheksa inimest. Täistöökohaga kaheksa inimest.
Ja aga siis, ja aga kuidas teie nagu selle toote müügiplaanid on, et Eesti välismaa...
Ütleme nii, et Eesti turg on suhteliselt väike ja antud tootele, kuna siin niisuguseid avalikke hooneid, meie põhi, põhisihtgrupp on kaubanduskeskused ja neid siin Eestis väga palju ei ole ja, ja neid muidugi Tallinnas on, aga neid enamus kuuluvad näiteks ühele suurele Soome ettevõttele.
Ehk enne haldusreformi kohalikke omavalitsusi on meil küll palju, mida kolmteist sajad või, aga selline allik, et kui, kui räägi siis müügist edasi, et...
Ja mitte antud niisugune 3D majajuht, üldse majjuhi erinevad lahendused on maailmas suhteliselt populaarses juba, neid, neid nõutakse aina rohkem ja korraldatakse päris palju ka hankeid selle kohta, et, et... Hoonete, avalike hoonete omanikud on mõistma hakanud seda rohkem, et neil on vaja paremini juhatada enda külastajaid ja kiiremini.
Ma pean tunnistama, et mina näiteks ei saa isegi aru sellest täpselt, et mis asi on 3D maja juht, et kui ma mõtlen, siis ta seostub mul mingite agendifilmidega, kus selle agentide juhe, juhendaja, kes neile kõrva räägib, tal on arvutiekraanil punaste mehikestega joontest koosnevad 3D maja kaardid, et kas see on midagi sellist, mida te teete?
Kõvasti lihtsama ikka, et tavainimesele on vaja hästi, hästi lihtsaks kõik teha. Noh, põhimõtteliselt me, me teeme selle mudeli ehk siis kondekaardi, me teeme arhitektuursete jooniste järgi, TVG jooniste järgi, mis siis tulemuseks on hästi täpne ja, ja tekstuurime neid mudeleid siis vas, vastavalt seal kohapeal tehtud fotodele. Ehk siis see kaart näeb välja suht täpselt nagu, nagu päriselus, ehk siis inimesel, kes seda vaatab, tal tekib kohe assotsiatsioonid, et ahah, et... Okei, mina olen siin ja ma pean minema sinna, et see on nagu selge, selgelt nagu punktid.
Kas Eestis mõnes avalikus hoones on 3D kaart juba rakendatud täna?
On jaa, Viru keskus näiteks üks ja viimane on nüüd Tallinna Tehnikaülikool. Ja et seal on lausa kaks kioskit, on, on nii portreeformaadis kui ka masik formaadis siis, landscape. Et muidugi ülikooli puhul oli pragmaatiline natukene see, et seal see on tohutult suur ja seal on asja peal erinevaid hooneid ja seal tõesti nii-öelda seal Nende ruumide vahel navigeerumine on suhteliselt keeruline, eriti, eriti rebastele ja, ja seal on tõesti see, see lahendus nagu käepärast võtta, et me oleme integreerinud ka kohaliku personaliasingu sinna, et saab, saab nii-öelda otsida otse õppejõude. Ehk siis lahendus näitab ära õppejõu ja nime ja siis temaga seotud ruumid.
Aga mitte nii, et kui ta läheb sööklasse, et siis kohe saab tema kahe järjekorda...
Ei, täna veel mitte, täna on mitte, aga varsti võib-olla küll.
Ahah, et kuidas ta ikka visuaalselt siis välja näeb, et väga keeruline on ilmselt raadios edasi anda kuulajatele seda, aga kas siis on mingisugune puutetundlik ekraan või, või...
Jah, et see töötab kioskites, puutetundlikul ekraanil. Mis kiosk iseenesest, see on täitsa tavaline arvuti, mis on pandud ilusasse korpusesse ja sinna taha ühendatud siis puutetundlik ekraan. Selline jah, et neid disaine ja võimalusi on palju erinevaid, kuidas, kuidas seda nii-öelda kujutada, aga aga põhiideenil kõige sama jah, et kaart, kaart ise...
Aga millest selle kaardi see nagu 3D koosneb, tavaliselt kui me lähme, kui ma Ülemiste keskuses käin, kus vist seda veel ei ole, siis seal on lihtsalt ühe korruse plaan ja teise korruse plaan on valgustatud stendidel?
Vot jah, selle stendide problemaat, probleem ongi see, et seal on väga keeruline muuta selle sisu, aga, aga 3D kaart... Raske tõesti raadiosse teha, see on ta niimoodi, miks see välja näeb, aga aga põhiline osa on muidugi see, et tal on nii-öelda valgus ja varjud, mis tekitab siis selle paremuse 3D efekti ja, ja seda saab keerata igasse suunda.
Ühesõnaga, aga ta, ta on siis ikkagi nagu, nagu niisugune nagu LEGO mudel, mida saab ekraanil pöörata,
Jah, saab keerata ja vaadata erinevaid nurki seal.
Okei, sest ta ei ole nagu, nagu first person, shootout game, nagu tuum, ei ole, et...
Ei, saab ka FPS-ina seda kujutama panna, jah. Et näiteks ühe lahenduse puhul meil Moskvas Jaroslavski rongijaam, et seal, seal me oleme nii tehtnud, kuna teinud, kuna, kuna venelastele see meeldis.
Ma arvan, et see meeldiks kindlasti ka rebastele ilmada, mida ülikooli ringi õppejõude taga ajada,
aga
et kas see ilmselt saab selle siis ka mugavasti mingisuguses formaati siis? Mänguformaati panna, kui on vaja kellega oma avalikust kontorist teha arvutimäng?
Jah, idee pole siis küll, sest et see algformaat, mida me nii-öelda 3D-na kasutame, on, on üldevenegi ka mujal nii-öelda valdkondades, mängud ja muud aplikatsioonid, et, et see põhiformaat on ikka sama, jah.
Aga siis see pööratav 3D kaart, kas see, kas see Kioskise teenus on, on ta kallis nagu, et kui, kui ma saan aru, et oma kodust ma võiks ju ka selle teha, et saata sõpradele, et kuidas ma elan või... Või on see ikkagi avalik, avalikule teenusele võimalik maksta, mis, mis suurusjärkudes me niisuguse stendi loomises räägime, nagu Tallinna Tehnikaülikool näiteks, kas see on ruutmeetripõhine?
See on suurusepõhine jah, et kui, oleneb, kui palju sihtkohti me peame sisestama ja oleneb, kui palju sihtkohti me peame välja modelleerima kaardiga. Kõige veel kulukam osa on just see kioskit seal, sest et need vajavad eraldi, eraldi lahendust, eraldi ekraane, eraldi võib-olla mingid arvutid siin sisse ja eraldi ümbris ka, et üldjuhul neid teha, tehaksegi siis vastavalt kliendinõudele, et kuidas ta, kuidas nende disain ja spetsiifika nagu välja näeb. Aga suuruse järgus seal kioskil on muidugi kõige suurem hinnamääraja, on see ekraani suurus. Et mida suurem, kuni seal saja tollini, sul nüüd lähevad juba seal viieteist tuhande, kahekümne tuhande eurot. No
kioskid ilmselt on nagu on, eks ole, et pigem siis vist Tegelik, päris oluline vajadus on ilmselt, siis inimestel on omad, et endal ju ekraanid kaasas, et kas iPhone'i äpid või midagi sellist. Just, see on,
see on jah, nii-öelda kliendi pääsuteed, kui te, teist ei taha kioskitesse investeerida, siis võib ka mobiiliaplikatsioonile seda teha. Mis põhimõtteliselt, see on kogu, kogu sama sisu, aga lihtsalt kaart on 2D kaart?
No iPad on igal juhul isegi ketiga kinni panna, seina külge mõnusam, tõenäoliselt odavam kui, kui puutetundlik kiosk.
Ei, seda kindlasti, aga, aga kioskeelis on muidugi see ka see, et seal on suur pind, mille peale saab reklaami tõesti ja mida inimesed kaugelt märkavad. Et iPad'is seal ei näe hästi neid asju, kaugelt eriti.
Eestis on niisuguste interaktiivsete ekraanide start-up ka olemas, kes teeb paari lette, kui ma õigesti mäletan, et nende, nendega olete ka koostööd teinud?
Ei ole, aga me teame neid küll. Et rääkides siin iPad'i peal kuvamisest, siis teeme näiteks Jaroslavski rongijaamale, me teeme kaks, kaks versiooni, et üks on siis nii-öelda avalik, kus enamus ruume on kahjuks peidetud, on näidata ainult need ruumid, mis on külastaja olulised ja ülejäänud on siis personalil teada, teine versioon ongi siis nii-öelda turvaversioon, mis töötab siis iPad'i peal, ja kuvatakse kogu turvakaamera tasukohad, nii et siis turvamees kohe mobiilselt ringi liikudes saaks klikata ikooni peal, kaamera ikooni peal ja näha siis erinevaid kaameraid ja selle, sealt kuvata pilti.
Et see on nüüd see, millest ma alguses, saate alguses kirjeldasin, kus CIA operatsioonijuht juhib Jason Porni läbi koridoride.
Ja siis sinna juurde veel näotuvastussüsteemid ja kõik muu, mis venelastel juba olemas on, et siis on kerge inimest tuvastada.
Räägite nüüd tõsiselt
või?
Selge, aga käime siit väikeselt pausilt ja jätkame 3D juhtul ka peale pausi. Tere tagasi väikeselt pausilt, on laupäev ja eetris on endiselt IT-äri saade Restart, mis täna räägib 3D majajuhtidest, meil on stuudios 3D Technologies RD firmast Kermo Mägi, kes ongi meie teejuht selles 3D, 3D tööjuhtide maailmas. Rääkisime lühidalt sellest, et nad on paigaldanud Tehnikaülikooli ja Viru keskusesse selle 3D kaardi, teinud ka Tallinna vanalinna 3D kaardi ja paigutanud selle internetti ning lühidalt mainiti Moskvat, et kui paljudesse hoonetesse te üldse maailmas neid kaarte olete
pannud? Kui nüüd kiirelt öelda, siis kümme, kaksteist, midagi sinna, suhteliselt vähe veel täna.
Aga te paketeerite seda toodet siis iseteeninduslikuks või kuidas?
Jah, idee poolest küll, aga, aga see nii kerge veel ei ole, et hetkel me peame ikkagi eesti palju ise kätt pulsil hoidma ja, ja ise üles seadma ikka ikka. Et tuleb, tuleb eelnevalt nii-öelda eesti palju klienti harida, kuidas see asi käib. Et nad üldjuhul ei tulegi selle peale, kas tõesti, ma võin ise hakata nüüd majajuhti üles seadma, et see on, see on, see on nii uue lahendus, et inimesi veel ei tule selle peale?
Ke, kes teie kliendid üldse on, et mulle kõlab see niimoodi, et tegelikult see klient võiks teil olla arhitektuuri bürooga, siin maju teeb, et ta kohe annab majaga kaasa ka selle kaardi, kui ta, niikuinii need joonised on olemas?
Jah, täitsa tõsi, meil ongi nii-öelda kahte sorti kliente, et ühed on nii-öelda meie partnerid, kes siis võivad olla kioski tootjad, erinevad süsteemi integraatorid või siis tõesti arhiteedid, kes pakuvad lahendusi välja, ja teiselt poolt siis nii-öelda see lõppklient, kes, kes siis on keskus või, või ülikool või mingi muu avalik hoone.
Kui võimas see kioski arvuti üldse on ja kui suured nõudmised sellele arvutile on, et 3D renderdamine kõlab mulle ühest küljest nagu suur koormus, aga samas ma tuumi mängisin juba neli kaheksa kuutega, et kui, kust see tõde on?
No tänapäeva tuum on hoopis palju kõve, kõvema graafikaga kindlasti, aga ütleme, et ta, TTÜ näiteks oli tohutult suur ja, ja ta vajas tiba paremat nii-öelda graafikakaardiga arvutit kui, kui ka keskmine läpakas kontoriteete all. Aga üldjuhul ta ikkagi jookseb ära küll täitsa kahes keskmises arvutis, et väga ei ole erilisi nõudmisi seal.
Isegi siis, kui see on suurem kui tehnika, kui, kas Tallinna vanalinn jookseb minu arvutis ära?
Vot seal on nüüd tehtud niimoodi, et ta ei lae kõike korraga, et ta laeb ainult seda, mis jääb vaate välja, ehk siis see on ka nii-öelda tavakasutajale võimalik ligi, ligi pääseda.
Sest kui, kui teil on niisugune hästi tehnoloogiliselt põnev lahendus, et kui mõni Dubai kõrghoone omanik peaks teid ostma, et kas talle üldse niisugune lahendus sobib, et...
Kindlasti sobib.
Või ta peab lugema oma pilvelõhku ajast kümne korruse haaval ennast siis?
No eks seal lae, kui seal tõesti hoone läheb väga suureks, et siis tuleb kasutada sama, samat nipi, et mida kuvada kõike korraga. Ega, ega ka inimene, kes seda vaatab, ega ta ei suuda võib-olla ka kõike nagu korraga halata, et parem ongi, et kui tal näeb ainult mingeid sektsioone, eriti see, see koht, kus ta ise võib-olla asub, et oleks selgem kõik. Ja samas saaks ka valida, et kui ma tahan näha rohkemat, siis ta ikkagi kuuaks seda rohkemat ka.
Kaksteistkümmend hoonet, mille te, millele te olete niisugust 3D giidid teinud, need asuvad siis kõik erinevates riikides või, või siinkandis?
Eestis on neid päris mitu, Norras on neid päris palju ja üks niisugune eksootiline koht nagu Geenia ka. Et seal on üks kaubanduskeskus, kes siis põhimõtteliselt, ta kasutab seda kui rohkem kui reklaamimootorina. Ehk siis müüvad seal reklaamipinda, aga samal ajal ka siis maja, töötab ka maja, majajuhina, aga no ütleme nii, et see reklaam ja reklaami asukoht ja majajuht on nagu ühenduses, et siis juhatatakse täpselt inimene asukohast sinna kohta, kus see reklaam tuli.
Et saan ma õigesti aru, et siis on, kuskil on ekraan, mille peal jookseb reklaam ja kui keegi selle reklaami peal näpuga puudutab seda reklaami, siis ta näeb majakaarti, kuhu ta minema peab?
Just, just.
Aga ja, ja, ja see ärimudel siis Keenias, nad
kiidavad? Ütleme, et see on ka niisugune uuel, uuemeelne idee seal ja hetkel nad on ka pannud paika ainult ühe kioski ja plaanivad ka nüüd teist kioskikuna, kuna nõudlus oli suur. Ja, ja hetkel tundub küll, et jah, et neile meeldib see.
Kuidas te seda geeniamüügi tegite, et keegi guugeldas 3D?
Jah, suht niimoodi jah, et see tuli suhteliselt kergelt, üldjuhul tuleb ikka inimestega kohtuda paar korda enam-vähemalt ja, ja asju kokku leppida, aga nendega kuidagi tuli hästi lihtsalt, et noh, võttis ise meiega ühendust ja tegime paar korda Skype'i vestluse ja oligi olemas.
Ja maksid? Jah. Ei, ma tean lihtsalt, et Aafrikas on mitmelt Eesti organisatsioonid käinud lobi tegemas, seal Garage48 on korraldanud üritused, ega äkki sealtkaudu ei olnud?
Ei, ei, täitsa, täitsa ju ise otse.
Aga kuidas te ennast üldiselt välismaale müüte, et kas see, on teil
mingi... Seni on kõige paremini tegelikult töötanud nii-öelda partnerite leidmine, otsimine ja, ja MES-ide külastus. Et me ise olime ka eelmine aasta kioski Europe messil Berliinis ja sealt me saime hästi palju huvilisi ning kohtasime tänaseks juba kõige paremad partnerid seal, kes siis tuligi Norrast. Kes siis on? Nemad on kioski tootjad, müüvad, müüvad siis üle Skandinaavia erinevaid kioskiid.
Aga Eesti kioski tootjad on siis ka teie partnerid?
Jah, Eestis on ka neid mõned, aga üks, üks on niisugune suuremaid, kelle, kelle käest me põhiliselt oleme saanud neid.
Kes teie suuremad konkurendid on?
Neid ikka oma käpo täis on, üks suuremaid on Venemaal, kes on ka nii-öelda, ka üle Euroopa on müünud, aga on direktoriks, et... Ne, nende ärimudel on juba teine ja nende lahendus on ka juba teistsugune, aga, aga nad on rohkem nagu suunatud just sellele reklaamimüügile, ehk siis, ehk siis see oleneb ka nii-öelda sihtkoha riigis, et kas niisugune mudel töötab või mitte, Venemaal paistab, et töötab väga hästi, aga teistes riikides on, kuldavast on probleeme. Ja Ameerikas on ka päris mitu lahendusepakkujat. Nii, nii siis kioskipõhise kui ka mobiili aplikatsiooni vallas, samas on Euroopa üks kõige sarnasemaid meile võib-olla on siis 3D Berliin, kes on siis Saksamaalt, neil, nad küll nimetavad seda jah, 3Deks, aga, aga nende pilt on 3D, aga nende, neil ei ole nii-öelda see nagu, nagu otse 3D. Et neil ei ole lai, laivrender, et ja nende tekitab pilt 3D-ks. Mis siis juhatab ka suht sarnaselt meile teekonda ja neil ka siis on nii-öelda kioski ja mobiiliversioon.
Teil on ka mobiiliversioon?
Jah, jah, see on suhteliselt uus asi, et ta...
Tehnikaülikooli kodulehelt ma leiaks?
Ei, ei, mitte veel, Tehnikaülikoolil äkki seal sügise poole saab. Aga oleme hetkel seda nii-öelda veel lihvimas esimesele nii-öelda mobiili aplikatsiooni kliendile, ehk siis õige, õige pea, eks loodan, paar nädala pärast saab Lõunakeskuse endale mobiili, mobiiliabi valmis.
Neil on ka praegu mobiiliabi, sealt hakkab siis edasi olema see niisugune 3D tsendendusega? Ei,
selles mõttes, et ei, kahjuks veel tänava telefonid ja tabletid veel ei toeta 3D-d nii hästi. Et me päris, nende, lihtsalt nende jõudlus jääb, jääb väheseks, et me ei saa veel 3D-d sinna, sinna panna. Ja selle, sellepärast ongi meil lihtsalt, meil on genereeritud 3D-st 2D kaart, et see, see jookseb seal palju paremini. Aga, aga eks siin täna ei toeta ja homme toetab, eks ole, et, et me oleme selleks valmis.
Ahah, et aga me, me enne jutu alguses puudutasime, et iPadi peal võiks olla see 3D, et kas iPadi peal juba siis saab 3D-d näidata või on? Arvutimängud ju iPad'i peal on mõned 3D-d.
Selle, jah, seda küll, aga nüüd on nii-öelda tehtud stand-alone aplikatsioonid, mis on ka nii-öelda sinna seadmesse installeeritud, aga, aga kuna meie asi töötab üle veebi, ehk siis ta nõuab nagu veebi pluginatt, aga, aga Unitil niisugust asja veel ei ole.
Aga kui ma nüüd küsiksingi, et miks te ei tee neid nii-öelda native äpina, siis neid asju majadele, võiks siis olla üks ju ka toode, mida müüa, majadele, teie oma kaart natiivse
äpina? Jah, aga seal on mitmed probleemid, et sellisel juhul me peaksime tootud vaevanägemata meie enda koodi kaitsta, Ja teiseks oleks ka see, et sedasi on lihtsam nii-öelda hallata süsteemi ja ka uuendada ja saada sealt tagasisidet, ehk siis me kogume kasutatud statistikat. No
kasutajate statistikat saab ka natiivsete äppidega koguda, ma pean silmas seda, et noh, te lähtute siis nagu sellest, et lihtsam koodi kaitsta on, kui teha see veebipõhine, aga tegelikult ju, kui teha see omakorda natiivse äppina, On küll keerukam koodi kaitsta, aga see on ju kasutajale palju, palju mõnusam.
Raske kohe nii vastata,
et... Ma saan aru, et konkurendid pakuvad neid native äppe? Ei. Aga nemad, et see on lihtsalt konkurentsitingimuses niisugune, et on võimalik teha seda kõike?
Põhimõtteliselt, mis on tehtud konkurentide poolt, on lihtsalt niisugune video, mida sa saad ka alla laadida. Ehk siis 3D Berliinil on küll nii, et kui ta näitab sulle teekonna ära, sa saad endale QR-koodiga võtta ka siis sellesama teekonda telefoni, aga see on, see on videoformaadis. Ehk siis seda nii-öelda
Aga mis tähendab koodi kaitsmine, ma pean silmas, et teil on see Unity, on ju tarkvara, mis ei ole teie tehtud ja majajoonised ei ole ka teie tehtud, et nad on lihtsalt kohandatud Unity jaoks teie poolt?
Jah, ütleme nii, teie Unity on lihtsalt platvorm, mis võimaldab 3D kuvada. Aga need funktsioonid, kõik, mis seal küljes on, mis meil on põhimõtteliselt arvatud välja ka suur administreerimispaneel, kus siis saab nii-öelda muuta neid kontekaarte ja kõiki neid sihtkohti seal, ehk siis see pool kõik.
Ja kui te teeksite selle native äpina, siis, siis see klient võiks selle AppStore'st kuidagi reverse engineer'ida?
Jaa, laeb alla ja mõni nutikam klient ees siis murrab lahti selle ja hakkab ise seda toodet pakkuma.
See on tänapäeva maailmas kindlasti suur oht, et aga läheme siit väikesele pausile taas.
Tere
tagasi, kuulame IT-äärisaadet Restart. on laupäev, mina olen Henrik Aavik ja kes praegu ei saa meie saadet kuulata või ei kuulnud algust, võib seda kuulata kordustest täna ju seal kell kaksteist, aga miks mitte hoopis radio1.ee aadressilt tõmmata meie Taskuringhäälingu ja kuulata sealt igal ajal. Tänase saate teemaks on 3D majajuhid firmalt 3D Technologies RD, mis on Tartu ja Tallinna vahel või Tartus ja Tallinnas asuv 3D ettevõte, sealt firmast on meil külas Kermo Mägi ja see firma on juba kaheteistkümnesse hoonesse niisugused juhid paigaldanud. No ta on küll tegutsenud kahe tuhande kuuendast aastast alates, aga nüüd leidnud oma tõelise kutsumuse majajuhtide koostamises, ehkki vahepeal on nad 3D-sse ajanud ka kogu Tallinna vanalinna. Eelmises osas rääkisime lühidalt selle toote eripäradest ja selle toote müügist, rääkisime sellest, et ei ole nii lihtne seda toodet panna mobiilide 3D äpina sisse, sellepärast et sealt on võimalik unikaalne firma kood välja nuhkida ja välja võtta, arvutasime seda, et kõige ohutum on teda panna eraldi arvu, arvutitesse paigaldada majade fuajeesse, kus inimesed saavad siis kas siis oma first person vaatena või, või majavaatena seda asja pöörata, vaadata ning jälgida, kus ta on. Mul tekkis muuseas vahepeal veel küsimus, et kui, kui mõni, mõnes maja osas remonti tehakse, et kas siis tuleb teie käest jälle uus versioon tellida, et iga muudatuse alusel või, või pannakse mingi koridor kinni või on klientidel siis niisugune... Endel niisugune lego võimalus, et nad saavad seinu vahele teha, kui keegi, kui sein tekib?
Ei, täna veel ei ole sellist võimalust, aga kui tulebki muudatus kaardis, siis üldjuhul jah, et klient pöörduda meie poole, annab meile uued joonised või siis kritseldab kuidagi paberile, mis see asi, kus muutub ja me teeme need ise ära. Aga, aga küll aga jah, et me, meil on plaanis seda välja arendada tõesti, et saaks niisuguseid kergemaid muudatusi, oleks klient ise teha, et nüüd aega kokku hoida. Et lihtsalt, et kuskil tõesti mingi sein nihkub, mingi asi läheb pooleks, midagi tuleb juurde, et niisugused väiksed, väiksed asjad jah, et saaks klient ise ära
teha. Kuidas teie firma arenguplaanid on, et kaksteist hoonet, noh see ei ole ju väga suur kogus, mis te olete tänaseks käinud, ma saan aru, et te saate, toode on valmis, et kuidas te maailma vallutate, kuidas skaleerite?
No hetkel, hetkel on väikeseks takistuseks meil see, et Unity pluginat ei toeta iga platvorm. Ehk siis Linuxi peale seda ei saa üldse jooksutada, aga, aga kuna Linux on teatavasti üks turvalisemaid platvorme üldse ja, ja paljud kioskitootjad seda kasutavad.
Ja mobiilitootjad.
Just. Ja seega olemegi praegu välja arendamas WebQL versiooni, mis siis võimaldab sisu kuvada igal, igal platvormil, nii ka mobiilides ja, ja tabrakate peal ja ilma plugina installimiseta. Aga täna veel jah, nagu eelneb sai ka mainitud, see, need seadmed veel ei ole piisavalt võimsad, ehk siis telefonid ja, ja tabletid, et et see kogu sisu nagu kuvada, aga, aga varssi küll. Ja, ja seda siis võimaldabki just see Webkell-i versioon.
Kas mingit niisugust ohtu ei ole, et näiteks Unity ütleb ühel päeval, et ta ei viitsi ennast enam edasi arendada või et kas see, see platvorm, kus te olete, see on nagu kindel koht, kus teil on jalad maas?
Ikka ei saa küll ennast kindlalt tunda, jah, kui... Kui ise seal sees nii ei ole, et tõesti, et sellepärast ongi, sellepärast teemegi siis nii-öelda variant B-d, mis hetkel on nagu variant B, aga varsti saab selle variant A-ks, ongi see veebkell.
Kas te pigem liigute nagu selle iseteenindusvaba poole või, või te pigem nagu rätsepatöö poole, et kui ma mõtlen teid nagu, meie saade siin tihti räägib start-upidest IT mõistes, et siis kui, kui teie ärimudelit püüda kiiresti eskaleerida, selleks et kaheteistkümnest saaks sada kakskümmend tuhat, et hoonet, mis võiksid sinna jõuda, et seda ju rätsepatööna ei saa teha, et lihtsalt ei jagu inima, inimjõudu Tartus ja Tallinnas?
Jah, pigem jah tõesti, et ise teenindavaks seda teha ja, ja ka võimalust luua juurde, et saaks lihtsalt genereerida 2D kaardist 3D kaart, mis siis võimaldaks veel kiiremini seda protsessi nii-öelda majajuhti üles seada ja nii, nii kioskele kui mobiilile kui veebis.
Ma saan aru, täna teete 3D kaardist 2D kaarte, aga 2D kaardist 3D kaart, mis see tähendab?
Ehk siis, kuna enamus tänapäeva nii-öelda hoonete kaarid on vektorformaadis ja need on kaks, 2D kaart, niisugune PDF-ina ja mis iganes, et neid siis oleks kuidagi lihtsam genereerida 3D-sse, ilma et see vajaks niisuguse spetsiifilise oskusega 3D modelleerijat ja spetsiifilist programmi ka. Et ka see meie nii-öelda kuklas ikka istunud, see mõte, et peaks, peaks niisuguse tööriista valmis tegema, kus see hästi lihtsalt saaks siis teha 3D kaart.
Aga kui te, teil on, otsite te praegu raha investeer, investoreid või, või kuidas teil on plaan see, niisugused keerukad tooted välja arendada ja...
Jah, ka need, ka selles suhtes hoiame silmi lahti ja, ja hetkel rohkem panustame selle peale, et leida häid partnereid, kes kes oleksid huvitavad meie tootest ja, ja kes ise ka näeksid selles suurt potentsiaali. Et näitena võin siin tuua tõesti meie noorapartneri, kes Kaks korda, kolm korda mõtlesid ja nii-öelda kratsisid pead, kas ikka võta meiega nii-öelda uuesti ühendusi, mitte, aga täna nüüd juba nad mõtleme meiega koos, nad teevad liste, mida võiks muuta, mida võiks paremini teha ja aitavad meil tõlkida lahendust erinevatesse keeltesse. Et selline partner, kes hingab meiega ühes nii-öelda.
Kas need Rootsisse paigaldatavad asjad, siis ma saan aru, et see teie partner Rootsisse teeb selle osa ära, et ta pildistab neid seinatekstuure ja fotosid ja ja teeb selle nüansid ära ja teile, teie ainult pakute siis selle platvormi? See oli Norra. Norra, vabandust.
Aga jah, oleneb, kui kaugel nad on, kui, kui nende klient on lähedal, siis nad teevad seda ise, aga üldjuhul nad küsivad seda kliendi enda käest. Et seal ei ole midagi, et seal vaja lihtsalt hoones ringi käia, teha paar panoraamvõtet, paar pilti tekstuuri eest ja mis on põrandal, mis on seinal, mis laes ja on ka olemas. Ja kui tahetakse mingeid detaile sinna juurde, kui on mingid äratuntavad niisugused spetsiifilised detailid, Siis ka neid teeme, ilmselt vaheülespidi seda.
Aga mis see teenus ikkagi maksab, kui on, ütleme, Linnahall nüüd tehakse uus,
kas
see on, kui ruutmeetri järgi, kas saab öelda, et näiteks ruutmeeter 3D kaarti maksab üks euro?
No pigem ikka, kui palju seal sihtkohti on, me nimetame neid Paideks ehk siis point of interest. Et kui palju neid sinna on vaja teha, teha ja tekitada, ütleme nii, et keskmine jääb seal üheksa tuhande, kümne tuhande euro kanti, projekt.
No see on sobilik teatrihoonele, aga oma korterisse vist seda ei võtaks, aga
no... Korter on teine teile ka, et seal, seal on teist, teistmoodi lähenemine kindlasti, et seal ei saa sellist hinnakirja rakendada.
Ei no aga suurusjärgu paneb see siiski paika, et ega teil vist korteriga kliente pole ka olnud? Ei ole veel, jah. Et mis sihtturud on teie nagu põhi, ma saan aru Norra, aga kas te ka näiteks Saksa turgu vaatate või Sooment või Ameerikat?
No Ameerika on alati ahvatlev olnud jah, et ootame seal nende uste avanemist, aga, aga see ei ole üldsegi mitte kerge, et oleme siin proovinud nii-öelda leida seal partnerit, aga Aga kui ikka ise kohal ei ole, siis see asi käima ei lähe?
Olete proovinud ka läbi EAS-i keeldisalumiste esindaja
ja? Oleme proovinud jah, aga, aga hetkel, hetkel veel ei ole õnnestunud kahjuks. Küll aga Skandinaavia ja Saksamaa nüüd saime ka, nii-öelda see protsess on praegu käsil, aga, aga me saame ka uue partneri Taani, kellel on päriselt sidemed ka Saksamaaga, nii et, et loodetavasti saame ka varsti Saksamaale lähedale.
Kuidas Aasia turul nende, Aasias on ju kõige suuremad kaubanduskeskused, kuidas seal ühest kohast teise saab, et kas seal on ka 3D juhi, juhid nähtaval?
Mitte veel päris, ütleme nüüd meie veebilehel on võimalik ka saata nii-öelda päringuid, hinnapäringuid ja neid päringuid tuleb tõesti meil üle maailma. Ja Aasiast on päris palju tulnud ja üks, üks kord oli päris niisugune huvitav juhus, et tuli Hiinast üks päring ja taheti teha suurele noh, meie mõistluse turg, aga see oli seal tohutult suur, nii-öelda mitu, mitu kvartalit. Taheti teha ka lahendust, siis oli, oli hea, oleks hea, kui oleks saanud kiiremas korras nii-öelda demo teha, aga üldjuhul ütleme, et jah, et me võiks selle demo teha, aga sellega ka on see mingi kulukuna, me teame, et peame tegema 3D kaardi. Aga teades Hiinat, seal oli juba kõik olemas, et oli minutite küsimus ja oli meil ka 3D mudel olemas sellest ja, ja oligi tõesti seal pool päeva ja demo oli valmis. Et, et jah, et Hiina, Hiinas on juba terve Hiina võib-olla modelleeritud, et seal, seal peaks kerge olema. Aga mujad, mujal ütleme jah, päringuid tuleb, aga... Aga
saite siis selle klient, kliendi käest paned?
Ei, see on veel nii-öelda nagu pooleli, et see niisugune suur hange, et seal võtavad asjad aega. Aga küll aga jah, oli, olen klient vaimustanud sellest. Mujal siis, Maraisas tuleb, Filipiinil tuleb...
Ma arvan, et ega tänapäeval vist ei olegi enam maju, mida ei modelleerita 3D programmides, et ega vist keegi kalkaga enam ei kopeeri palju?
Jah, seda küll kindlasti mitte, eks see oleneb nii-öelda arhitektist ja, ja kui on uus hoone, siis kindlasti on olemas mingisugune visualisatsioon või 3D mudel sellest. Ja, ja propageeritakse ka BIM, BIM formaati, kus siis on nii-öelda kõik juba olemas, iga, iga detail, mis hoones on, on sul 3D-s olemas. Küll aga see nii-öelda meie platvormil see päris õige ei ole, sest see on liiga detailne, et küll mõnes mõttes see lihtsustab meie tööd jah, et me saame 3D mudeli juba kätte ja siis me peame lihtsalt selle ära optimeerima.
No eks maha võtame natuke kergem kui lisada. Ilmselt, kui me nüüd, me, meenutame meie saadet, mis Restart rääkis Fabulooniaga, siis oli seal jutuks ka see, et tänapäeval ka juba trükitakse mõju 3D, et siis ma saan aru, et võib välja trükkida maja täpselt sellise nagu 3D kaart, et ta näeb ja siis ka kohe 3D kaardi lisada. Jah, miks mitte,
on 3D mudel ja 3D makett ka kohe
olemas. Mis teie järgmised objektid on huvitavamad Tallinnas või Tartus valmimas, et mida saab raadiokuulaja pakkuda, et mida ta võib ülastama minna? Oli ta, Tehnikaülikool, Viru keskus, veel midagi?
Tallinnas hetkel ei olegi, Tartus on Ahhaa keskus ja Lõunakeskus.
Aga selge, et siis on mõistlik Tallinna inimestel ka korra käia Tartus.
Et kui natukene välja minna sellest majajuhi teemast, ehk siis tõesti minna maa, hoonetest välja, siis on meil üks põnev projekt veel käsil, teeme, kutseme Suusamägedele mobiiliaplikatsiooni. Kus siis on ka nii-öelda rajad peal, kaart kogu, kogu sellest alast, hooned, sihtpunktid ja pluss siis veel tulevad sinna juurde funktsioonid, hetkel on see küll natukene veel toores, kuna see alles algas, aga, aga olemegi siis nii-öelda välja mõtlemas ja paika panemas seda kontseptsiooni, mis, mis veel nii-öelda ägedat ja, ja kasulikku võiks seal juures olla. Üks asi on kindlasti suusataja trajektoori jälgimine, distantsi jälgimine, kuni, kuni seal mingite treeningprogrammideni välja.
Ma, ma saan aru, et tegemist on siis mobiiliäpiga, kus suure suusataja saab ise enna, iseenda, ennast jälgida rajal?
Jah, jah, ja väljas ei ole probleemiga positsioneerimisega, et kee, keeb seda väga hästi.
See on päris lahendus.
Jah, loodame, et tuleb palju kasutajaid selle.
See oli meie tänane saade Restart, rääkisime 3D mudelitest ja 3D maja juhtidest, kuulake meid jälle nädala pärast, kena nädalavahetust!