AI_pealkiri: Erki Urva ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse sünd: EENet, Tiigrihüpe ja Eesti IT-hariduse tulevik

Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja eetris on IT-ärisaade Restart, mina olen Henrik Aavik. Meie saadet toetab ITL ja meie saade on eetris praegu ning korduses täna öösel kell kaksteist, aga väga mõistlik on meid kuulata podcasti kaudu ja podcasti ning saate tutvustuse leiab aadressilt raadio1.ee. Täna on meil saates külas Erki Urva, kellest kohe saab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees. Täna, ma saan aru, ei ole isegi seda organisatsiooni olemas, vaid see organisatsioon tekib kolmapäeval.

millised? Kõigepealt siis praeguse hetke seisuga me oleme veel jätkuvalt ametis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuses. Eesti võib-olla paari sõnaga ütelda, et Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus on üle kümne aasta vana ja tema asutajateks omal ajal olid siis Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, ITL, Eesti Telekom ja Eesti riik. Ja algselt oli eesmärgiks siis moodustada, sellel sihtasutusel moodustada Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja hakata seda pidama. Nüüd on muidugi, järgneva kümne aasta jooksul peale seda asutamist on väga palju erinevaid täiendavaid tegevusi lisandunud, väga palju erinevaid programme, nimetame siin kas või e-õppe arenduskeskust või, või IT-akadeemia programmi või, või Tiigri ülikooli programmi ja, ja nii edasi ja nii edasi. Aga nüüd sellest liitumisest rääkides, siis kõigepealt kaheteistkümnendal aprillil siis toimus liitumine või õigupoolest me võtsime üle senise Eesti teaduse ja hariduse andmesidevõrgu ehk lühendina siis e-net kogu tegevuse, kõik, kõik lepingud, kõik töötajad, kõik kohustused, kõik õigused, Ja ENET jätkab iseseisvalt siis noh, mitte päris küll iseseisvalt, aga siiski omaette struktuuriüksusena siis, senini siis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse katuse all ja esimesest mais siis veidi teise nimega, sihtasutuse katuse all. Ja EENet asub Tartus, ta katab siis, praktiliselt pakub andmesidevõrgu teenust Eesti haridus- ja teadus-kultuuriasutustele, ta tegeleb hajusarvutusega, ta osaleb väga paljudes rahvusvahelistes projektides, ta, ta esindab Eesti riiki väga paljudes rahvusvahelistes koostöökogudes, Ja lisaks pakub ta ka siis otseselt erinevaid teenuseid meie siis sama valdkonna siis haridus- ja teadusasutustele.

Jah, võib-olla ma veel kõigepealt ütlen seda, et miks see kolmas siis ühinev osapool on, et, et siis esimesest maist liituvad siis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus ja Tiigrihüppe Sihtasutus, Ja, ja siis tõesti esimesest naist hakkab tegutsema siis uue nimega Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Et mis selle ühinemise mõte on, ongi eelkõige see, et sooviti koondada siis Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnas või haldusalas olevad erinevad sihtasutused või siis ka riigiasutused kokku, et saavutada siis. Suurem selline tugevam ühisosa ja moodustada taoline IKT valdkonna nagu arendus- ja kompetentsikeskus, mis peaks tegutsema ja toimetama just nimelt hariduse valdkonda silmas pidades. Et kui me vaatame ka nagu Tiigrihüppe Sihtasutuse senist tegevust ja siis Eesti Infotehnoloogia ehk Eitsa senist tegevust, siis siis seal on ka väga palju kattuvaid tegevusi, mis on suunatud natuke erinevale sihtrühmale, et kui Tiigrihüppe Sihtasutuse peamine tegevus on suunatud Üldhariduskoolidele ja üldse alus- ja üldharidusele, siis täpselt samasuguste tegevustega, ehk siis sellise digihariduse propageerimisega ja e-õppe propageerimisega, on siiamaani täitsa e-õppe arenduskeskus, aga suunatuna kõrg, kõrgkoolidele ja kutsekoolidele. Et siin toimub selline nagu ühinemine.

No või vähemalt sellele kaasa aitama, kindlasti sellele kaasa aitama ja, ja tegelikult nii ta on, et, et kui meil on vaja, kui meie näiteks majandus ja meie veel peenemalt isegi meie IKT sektor vajab täiendavaid kvalifitseeritud töötajaid, Siis on hilja hakata panustama sellesse valdkonda alles kuskil mingi kõrghariduse tasemel või, või kutsehariduse tasemel. Me peame panustama sellesse oluliselt varasemalt, et esiteks, et teha esimene tutvus tänapäevase tehnoloogiaga siiski juba tõesti peaaegu et võime minna juba lasteaeda välja. Et saaksid ka lapsed aru, et ei ole arvuti ainult mitte arvutimängu mängimiseks, vaid see võimaldab ka midagi muud teha, tarka teha, ja nii ta läheb läbi kogu kooli, et, et ikkagi me tahame panustada sellesse, et, et saadaks koolides rohkem aru, et kui vajalik on õppida ka reaalaineid selleks, et tulevikus töötada näiteks kuskil IT-sektoris või ka teiste majandusharude lihtsalt IT-spetsialistidena. Et ülikoolid ja ütleme, kutsekoolid, need, kes siis hakkavad koolitama neid noori peale siis gümnaasiumi lõpetamist, neid ikkagi, nemad saavad, kuidas ütelda, siis töö on tellija, materjalis võib ütelda, aga põhimõtteliselt, et nendel on ikkagi vaja saada ka kvaliteetsed sisseastujaid, kes omavad võib-olla teatud eelteadmisi ja vähemalt omavad piisavalt häid teadmisi teatud reaalainetes ilma milleta, nagu selle valdkonna erialast raske õppida.

Mõned saated tagasi, Skype-i tegevjuht Tiit Paananen tunnistas, et esimene huvi IT-vastuse tekkis tal noorte tehnikute majas põhikoolis õppides, et kas, kas niisugune huviharidus ja see pool jääb teie hõlgadele?

No me kindlasti toetame, ongi see, et sihtasutus saab tõesti pakkuda nagu erinevat toetusabi, olgu see siis koolitusega, olgu see siis teatud tehnoloogiliste võtete tutvustamisega, olgu see siis erinevate initsiatiivide otsese rahastamisega. Võtame kas või praegu siis tõesti näiteks ka Tiigrihüppe Sihtasutus, kes on ju viinud koolidesse ka mitte ainult arvutustehnikaid, vaid ka mingid, mingid robotpinke ja, ja tikkimismasinaid ka selleks, et, et selliseid tänapäevaseid tehnoloogiaid nagu nagu tutvustada või, või ka teistpidi jälle, eks, eks me oleme siiamaani hästi palju panustanud ka kõrghariduse tasemel sellele, et erinevaid laboreid ja asju juurde teha. Nii et me saame ikkagi peamiselt kaasa aidata, et me kindlasti ei saa üks sihtasutus asendada kogu haridussüsteemi. Aga, aga me saame toetada, me saame, me saame kaasa aidata, ja üldse ma nagu rõhutaks hästi palju seda koostöö vajalikkust, sest et ka Kogu see, kogu see meie sihtasutus tegelikult ongi üks, üks näide ühest riigis toimivast koostööst, mida ma pean tunnistama, et väga tihti ka erinevad väliskülalised vaatavad niimoodi suhteliselt suurte silmade ja innustunud pilguga, eks, et kui me räägime, et meil on õnnestunud ühendada niisiis ühest küljest tööstuse huvid, teisest küljest ülikoolide huvid ja kolmandalt poolelt veel riigi huvid, Ja, ja siis nagu üheskoos edasi toimetada, see on minu arvates väga, väga oluline ja väga, väga mõistlik koostöövorm.

Nii ja naa, mitte ainult rahaline, kuigi ega seda rahalist külge ei saa kunagi alahinnata, kui me võtame näiteks sellise valdkonna nagu näiteks erinevate õppekavade arenduseks, et, et selgelt on tööandjad huvitatud, et nad saaksid endale töötajaid, kes, kes omavad selliseid oskusi, mida, mida need töötajad, tööandjad eeldavad töötajatelt. Selleks, et kaasa aidata, on tööandjal võimalik väga palju panustada ja mitte ainult rahaliselt, tööandjad praegu osalevad õppekavade arendusprotsessis näiteks koos ülikoolidega, samuti ka koos nagu kutsekoolidega. Nad, nad panustavad, nad aitavad seada mingeid kutsestandardeid, sisse seada kutsestandardeid ja, ja ja annavad oma teadmisi edasi. Teine asi on see, et kui me vaatame praegu näiteks meie kõrgkoolide taset, kui palju käib tegelikult erinevate meie IKT valdkonna ettevõtete töötajaid otseselt lektorina osalemas õppeprotsessis erinevates kõrgkoolides. Ja, ja, ja siin on, see on, selline abi on ülimalt vajalik, sest et tegelikult ühel akadeemilisel kõrgkoolil on suhteliselt keeruline püsida pidevalt selle tehnoloogia arengu nagu eesliinile, et kõik see aja, vajab suuri investeeringuid ja reeglina meie haridussüsteemil neid ei ole piisavalt isegi kõikide toetajate abiga. Kuid eesrindlikud ettevõtted, nemad on tehnoloogia esirinnas ja seal on inimesed, kes teavad, mis on viimase aja tehnoloogiad ja nad saavad minna ja aidata sellega kaasa ka selle õppeprotsessi tänapäevaseks muutmisel.

No kui me üldse mastaabist räägime, siis väga jämedalt ÜhendSihtasutus ehk Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, seal saab töötama selle moodustamise hetkel ligi üheksakümmend inimest ja, ja meie aasta eelarve väga jämedalt on kuskil viisteist miljonit eurot, sellest kõige suurem osa tuleb jätkuvalt Eesti riigieelarvest, samuti väga suur osa, noh, nüüd ongi selline Euroopa Liidu nagu eelarveperioodide vaheline, Väike hetk, kus väga paljud varasemad projektid nagu lõppevad, aga me loodame nagu siiski uuel eelarveperioodil, neliteist kuni kakskümmend, siis tõsiselt jälle alustada või jätkata siis vanade projektidega või alustada uusi erinevaid programme. Aga, aga, aga ka praeguse seisuga ikkagi väga jämedalt kuskil peaaegu et kolmandik sellest meie eelarvest tuleb nendest erinevatest eurorahadest. Ja siis sellele lisaks tõesti on ka ettevõtluse panus. On olemas meil sellised üksikutes valdkondades, üksikutes programmides suursponsoreid, noh, mainime kas või siin ära näiteks sellesama IT-akadeemia programmi, millel me teeme siis kolmeaastas koostööd Skype'iga, kes päris palju sinna panustab, või kui me võtame kümned ja kümned erinevad ettevõtted, kes tegelikult panustavad läbi erinevate stipendiumiprogrammide ju, ja ka otse nendesse kõrb, mis üldse meie kaudu ei käi, kuigi ka on teatud stipendiumiprogrammid, mis käivad, käivad otseselt läbi meie sihtasutuse.

Selge, aga läheme siit väikesele pausile. Tere, Kuku raadio kuulaja, tagasi väikeselt pausilt, eetris on IT-ärisaade Restart, täna räägime ühest uuest järgmisel nädalal tekkivast organisatsioonist, mis pannakse kokku mitmetest varasematest IT-haridust koordineerinud organisatsioonidest, meil on Stuudios selle tulevane juhatuse esimees Erki Urva ning senini rääkisime me suhteliselt üldiselt sellest, kuidas see organisatsioon hakkab koordineerima erasektori ja riigi koostööd selleks, et meie riiki tekiks väga palju uusi ja haritud IT-spetsialiste. Kas kõik see, mis maailmas on nüüd Eesti IT-hariduse imest räägitud, hakkab käima siis läbi selle organisatsiooni, et väga tuntud legend on sellest, kuidas juba kuueaastased noored eestlased hakkavad saama endale programmeerimisalast haridust, et kas ka see?

Ma tahaks, tahaks küll loota, et on ka, oleks ka teisi osapooli, kes kes meie nii haridust kui, kui ka võib-olla laiemalt meie siis Eesti sellist IT-sektorit nii mujal maailmas tutvustaksid kui ka, kui ka Eesti maailmas tutvustaks, aga, aga tõsi ta on, et ega kõik need programmid ja, ja erinevad projektid, mis on, mis on käivitatud varem, siis nendes kolmes ühinevas Asutuses, sihtasutuses või, või ettevõttes, need kõik tegelikult ju jätkuvad, et muidugi ei saa kunagi julgeda, ei julge ju lubada, et kõik jätkuvad igavesti, aga vähemalt kõik, mis annavad positiivset resultaati ja tulemust. Ja aitavad kaasa siis meie nagu selliste põhiülesannete saavutamisele, need ikkagi peaksid jätkuma küll. Ja, ja, ja selles, selles osas me kavatseme nagu pigem veel, veel, veel, veel kõrgemalegi isegi hüpata ja, ja praegusel hetkel ongi meil plaanis see, et me tahame selle aasta jooksul mingil määral välja töötada siis sihtasutusele uue strateegia, seada ka teatud strateegilised eesmärgid lähiaastateks. Me oleme ühes väga huvitavas ajaloo, ajal, ajalises olukorras praegu siin Eestis, kus tegelikult erinevad osapooled taoliste strateegiliste ja noh, nägemuste ja visioonide väljatöötamisega ja, ja kirjapanekuga tegelevad, et on olnud ITL väga aktiivne selles, on ITL saatnud hiljuti ka Haridusministeeriumisse oma nägemuse digihariduse arendusest, arengust, ütleme aastani kaks tuhat kakskümmend ja kaasa arvatud mingid tegevusi, etappe seal kirjutanud, tegeletakse ka infoühiskonna arengukava koostamisega, nii, nii küll Majandusministeeriumi poole pealt ja, ja, ja veel väga paljudes teistes ametkondades. Viiakse läbi tõsiseid uuringuid kogu meie IKT-sektori, ütleme tööjõuvajaduse ja, ja haridus ka noh, võib-olla niisuguse suutlikkuse kohta, mis, mis peaks sellel suvel valmima. Nii et selles mõttes on sellist eeltööd on nagu hästi palju tehtud, millel baasilt siis, lisades võib-olla oma ideid, on võimalik siis sellist tulevikunägemust ja mitte ainult nägemust, mingit udust nägemust, vaid väga konkreetseid tegevusi kavandada.

Kõikide uuringutega ei ole veel kursis, mõned ei ole valmis saada, aga, aga põhimõtteliselt küll, aga me oleme tegelikult näiteks sama ITL-i Ütleme, niisugune nägemus sellest digihariduse arengust, me ise seal ka kaasosalised olnud, selle asja väljatöötamisel. Ega kolmapäevast või ütleme, esimest maist ei muutu otsuse otseselt selles mõttes midagi, et jah, tõesti, asutusele on uus nimi, võib-olla, võib-olla jah, asutusele on ka uus juht, aga, aga tegelikult vanased tegevused jätkuvad, mida me üritame teha, on see, et me üritame konsolideerida seniseid tegevusi, mis tihtipeale olid killustunud. Me tahame analüüsida läbi võib-olla teatud ka infotehnoloogilised lahendused, et võib-olla on mõistlik ühildada mingeid platvorme ja, ja arendada üht-teist uut välja. Muuseas, ma nagu varem ei mainigi seda, et, et et meil on, meie nägemuse järgi, siis uues sihtasutuses saab olema kolm sellist nii-öelda põhitegevuse valdkonda. Millest üks siis, ma nimetan seda tinglikult, digiharidus- ja innovatsioonikeskuseks, Tiigrihüpe, ehk siis säilitada ka Tiigrihüppe nime säilimine, mis peaks siis tegelema selle, kogu selle e-õppe arendamisega, ehk see on siis IT-hariduses. Kogu selle poole arendamisega läbi siis kõikide haridustasemed. Ja see koosneb muidugi väga paljudest erinevatest komponentidest, see on küll erinevate e-õppematerjalide tootmine, erineva õpivara tootmine, see on väga suur roll koolitusel, sest et me võime ainult unistada digihariduses koolis, kui, kui ei tule sellega kaasa pädevad ja ka head koolitust saanud õpetajad. Ja, ja nii edasi, nii edasi, see kaasneb ka veel erinevate infosüsteemide ja, ja taoliste. Repositooriumite ja, ja, ja nii edasi arenguga. Teine väga suur valdkond on siis see, mis puudutab ka erinevaid haridusinfosüsteeme ja läbi nende praeguste ühinevate asutuste tuleb sinna juba terve rida väga erinevaid ütleme, IT-lahendusi, mida aktiivselt kasutatakse, olgu see siis kas või praegusel hetkel seni nimel EITSA-s välja töötatud ja hallatav näiteks sisseastumise infosüsteem SAIS või rakenduskõrgkoolide õppeinfosüsteem ÕIS, Ja, ja terve rida väga suuri, väga palju erinevaid keskkondi veel mujaltki, nii et, et sel, selle, selle valdkonna süsteemse arenguga me tahame ka tegeleda. No

pärast Restartis, kui me teame nüüd uue organisatsiooni kokkuvõtteid, siis oleks midagi mõõtta? Ma, ma ei saa midagi parata, ma pean minema praegusel hetkel siiski sellisel juhul sellist, sellist teatud valdkonnapõhiste mõõdikute juurde. Sest et noh, ma võin näiteks ütelda, valdkond, millega ma olen suhteliselt palju viimasel ajal tegelenud, on, on seesama IT-akadeemia programm näiteks ja, ja seal on meil seatud tõesti. Konkreetsed mõõdikud nominaalajaga lõpetajate arvus kasvatamisel nendel erialadel, mis on, mis on, mis on siis õllatud selle IT-akadeemia programmiga. Praegusel hetkel on õnnetuseks lugu meil selline, et kui me vaatame tervikuna IKT kõrghariduse valdkonda, siis uutes ülikoolides on see väljalangemuse protsent, on isegi üle viiekümne, kes allalangevad, mis tähendab väga suurt tegelikult ressursikulu ja, ja, ja praegu seal on küll ette nähtud nendel õppekavadel selle selle, selle, selle viimine ikkagi oluline langetamine.

Vaata, õnnetus on see, et tegelikult Eestis siiski tuleb tunnistada, et, et õppimise kõrvalt töötamine on väga sageli siiski tingitud täiesti otsesest materiaalsest vajadusest, et muidu ei ole võimalik lihtsalt oma õppimist finantseerida. Ei ole siiski palju neid peresid ka Eestis, kes suudaksid lõpmatuseni siis oma täiskasvanud laps, lastel nagu kogu kooliharidust kinni ju maksta, eriti kui nad näiteks teises, teises linnas peaksid elama. Et aga see on nüüd üldiselt üks, see väljalangemise probleem on üks oluliselt suurem ja laiem probleem. Üks põhjus on ka see, et... Noh, mida me näeme näiteks, kui me võrdleme praegu Eestis, ütleme, suuri neid IKT kõrgkoole nagu tehnika, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli. Ja võrdleme teiselt poolt näiteks IT-kolledžit, IT-kolledž, mis on rakenduskõrgkool, seal õpitakse kolm aastat, peale kolm aastat saadakse diplom kätte ja saadakse koos diplomiga kätte väga head praktilised oskused, asumaks tööle. Samal ajal suurtes kõrgkoolides on see kolmeaastane tase on alles esimene tase, ehk see on see bakalaureuse tase, mille jooksul tegelikult see õppeprogramm on sisaldatud, noh, sisustatud väga suures osas üldiste selliste akadeemiliste ainetega. Ja tegelikult sageli ongi arvestatud sellega, et väga valdkonna spetsiifilised õppeained alles hakkavad magistritasemel pihta. Ehk siis bakalaureuse tase on nagu ettevalmistamise magistritasemeks, samal ajal kui IT-kolledžis, hakkab koolitus praktilistes ainetes kohe praktiliselt päevast üks pihta. Ja läheb kõige selle kolme aasta jooksul. Mis tähendab, mis toob selle kaasa, et kui näiteks noor inimene tunneb huviga ise juba ikkagi praktilisema sellise IT-valdkonna vastu, siis ta näiteks kolledži tasemel näeb, et seal ta iga päev õpib praktilisi asju juurde, aga tihtipeale võib-olla suures ülikoolis võib tal tekkida selline tunne, et noh. Nagu ei saagi veel seda, et ma juba, juba teisel kursil, ma juba tean nagunii kõike, te mulle nagu eriti midagi eriala nagu juurde ja õpeta ja lähevadki minema. Et see on, see on nagu selline suur probleem, kuigi samal ajal tööandjad on siiski selgelt ka huvitatud magistrikraadiga küpsematest inimestest, et kes on saanud võib-olla ka sellise, läbi sellise akadeemilise õppe sellise suurema maailmavaate, aga noh. Ega üksteisega selles mõttes teist, et ega ka kolledži lõpetanud võivad magistritasemel edasi õppida, aga vähemalt vesteldes nii tööandjatega kui ka tudengitega, on, on, on täpselt selline pilt kujunenud, et, et, et, et nii see on, et, et pigem tahetaksegi kiiremalt saada sellist, sellist praktilisemat õpet.

Ega tundub, et tänapäeval vist niisugused suuremad tööandjad Eestis ka väärtustavad seda haridust sellega, et nad nõuavad seda oma töötajatelt ja ja pigem ei korja neid inimesi ülikoolist ise ära, vaid soodustavad, et ka siis, kui tehakse õpet või tööd, siis ikka õpitakse, et ma mäletan küll üheksakümnendaid päris hästi, et noh, et kes juba kolmandal kursusel oli ja see oli, võis juba firma, ise firma teha, et teiselt kursuselt nopiti tavaliselt spetsialist. Aga lähme siit väikesele pausile. Tere, Kuku raadio kuulaja, endiselt on eetris IT-äärisaade Restart, meie saate teemadel võite kaasa rääkida meie Facebooki lehel, mina olen Henrik Aavik ja tänaseks saatekülaliseks on kolmapäeval asutatava Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Erki Urva. Oleme rääkinud siiamaani saates sellest, kuidas selle loodava organisatsiooni alla kogunevad kokku organisatsioonid, võrgud nagu ENET, õppekeskkonnad ning ka IT-akadeemia, kuidas see organisatsioon peaks kaasa aitama nüüd järgmisel, järgmistel aastatel siis sellele, et täituksid eesmärgid, et Eesti IT-valdkonna töötajate arv vähemalt kahekordistub, loodetavasti kolmekordistub. Kolmandas saate osas sooviks liikuda teema juurde, et teie alla tulevad ka erinevad õppekeskkonnad ja Eesti on väga IT-paindlik IT-eesmärkidega riik, aga ometi olen näinud tänaval koolilapsi suurte ranitsatega, et millal jõuab Eesti teadmusbaas internetti mobiilsetesse seadmetesse, millal saab tões, tõeks see, et... Et inimesed käivad koolis ainult kehalise kasvatuse tunnis ja, ja võib-olla tööõpetuse tunnis, aga aga enamuse asju annaks ka kooli sööklas korda ajada, kui nüüd kohviku analoogi tõmmata.

Tegelikult on huvitav see, et kui, kui natuke seal netimaailmas ringi surfata või isegi kui, kui, kui minna näiteks kas või praeguse siis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e-õppe arenduskeskuse koduleheküljele, kus on praktiliselt nimekiri kõikvõimalikest juba valmistatud e-õppematerjalidest. Siis see on, kui ma seda siin mõni aeg tagasi vaatasin, oli sellel noh, täiesti uskumatult suur. Et, et vaadates ja surfates, võttes sealt mingi õppevahend, võin ma põhimõtteliselt nagu istuda peegli ette Mr. Bean'i kombel endale hambad terveks ravida ja, ja, ja või, või teha mida iganes. Aga, aga samal ajal see on tõsi, et, et kõigepealt kui me räägime sellest kooliranitsast, siis e-koolikoti projekt on täiesti praegu arendamisel ja, ja seal on ka nagu erinevaid nähe, nägemusi, on päris palju ka kindlasti vaidlusi, kuid selles suunas liigutakse. E-koolikoti projekti korraliku teostamise peamiseks probleemiks on pigem Just nimelt see nagu reh, rahaline pool ja ressursi pool. Kui mõni arvab, et kõige olulisem ressurss on nagu see, et kuidas umbes igale ühele panna siis sinna ranitsasse ainult üks mingisugune iPad või tahvelarvuti, siis, siis see kindlasti ei ole nagu see peamine teema, peamine teema on ikkagi tegelikult vastavate siis õppekavadele vastavate tänapäevaste ja kaasaegsete õppevahendite ettevalmistamine. Et see, kui, kui, kui võetakse mingisugune praegune paberõpik ja, ja põhimõtteliselt need, kõik ju tänapäeval käib trükitööstuses ka ikkagi, kõik on ju kuskil mingite failide kujul, et kui me näiteks selle paberi asemel trükime ta PDF-faili ja riputame kuhugi netti üles, siis see ei ole siiski see e-õpe, See ei ole, see on, siis on, siis ei muutu sisuliselt tegelikult midagi, mida me sa, tahame saavutada, on siiski see, et, et kõik need e-õppe materjalid oleksid kvaliteetsed, selleks on muuseas olemas ka erinevad rahvusvahelised kvaliteedistandardid, mida me oma tegevuses üritame järgida. Nad oleksid mitte ainult kvaliteetsed, vaid nad muudaksid ka olemuslikult nii õpetamise kui ka õppimise sisu. Ja alles siis me saame rääkida, et me oleme jõudnud nagu digiajastusse oma, oma kooliharidusega. Nad peavad olema interaktiivsed, nad peavad olema kaasakiskuvad, nad peavad olema täiendavat infot pakkuvad võrreldes nagu harilik õppe, õpivahend. Kas

On kõiki olemas, on, on väga kvaliteetsed, on väga häid asju, aga nüüd, kui me hakkame vaatama, eks ju, et, et mis selle, mis selle maht on, näiteks kui me lähme kooli, Praegusel hetkel ma pean ütlema seda, et väga suur osa e-õppevahendeid ei ole tegelikult üldhariduskoolidele, vaid on tegelikult suunatud erinevate kutseharidusele, kõrgkoolidele, ka kõrgkoolides, kui lähme, on näiteks olemas õppejõud ja kes ise on huvitatud sellest, et nende õppevahendid oleksid vabalt ja laialt kättesaadavad, samal ajal on ka neid ju, kes ikkagi jätkuvalt seda kiivalt ainult enda teada hoiavad. Aga, aga mis puudutab jah, seda kogu seda mahtu, siis ükskõik, et võtame näiteks suvalisi, hakkame vaatama matemaatikat, mida hakatakse ju praktiliselt esimesest klassist peale nagu õpetama ja kuni gümnaasiumi lõpuni välja, kõik need erinevad klassid, kõik need erinevad valdkonnad, see, see maht on tegelikult meeletult suur, sest et tegelikult tuleks katta ju ikkagi kogu seesama riiklik õppekava ära. Ja see on ainult üks aine.

Kuidas üldse Eestis on IT-valdkonna pedagoogilise kaadriga või, või üldse need keskmisega, et arvata on ilmselt, et mitte väga hästi, kui siin alles hiljuti on toimunud noh, või pii, pidevalt ühiskonnas toimub diskussioon nende madala tasustamise üle, et kas Kas seal, seal suunas on teil ka mingi visioon, kas mida, kuidagi ait, hakkab sellele kaasa aitama hariduse?

Siin on nüüd erinevad valdkond, üks asi on siis see, et mis puudutab tõesti IKT valdkonna või IT-valdkonna spetsiifiliste õppeainete nagu õpetamist, ütleme kuskil kutsehariduse tasandil või kõrghariduse, või osaliselt ka juba esmaselt ka, ütleme tõesti, üldhariduse tasandil, Need on inimesed, keda tõepoolest valmistatakse vastavalt eriala jaoks ette, aga, aga tegelikult olulisem probleem on üldse see, et, et kuidas valmistada ette meie kogu pedagoogide kaader, kes õpetavad, ma ei tea, keemiat, füüsikat, emakeelt, mida iganes koolis ja et nemad kasutaksid selliseid e-õppevahendeid. Mis puudutab, ütleme, niisuguse kõrgkooli kaadrisse, siis tõesti vähemalt meie sihtasutuse kaudu me oleme olulisel määral panustanud erinevaid vahendeid ka selleks, et et tegelikult teha ka konkurentsivõimelisemaks õppejõudude kompensatsioonipakett, me oleme sinna suunanud erinevatest programmidest raha, teine asi on see, et me saame kaasa aidata õppekvaliteedi tõstmisele läbi selle, et me oleme lisarahastust andnud täiendavate õppejõudude palkamiseks, ehk siis et, et ütleme, õppe, õppejõudude kohta tulevat üliõpilaste arv langeks, Mis, mis kahtlemata suurendab seda kvaliteeti. Ja, ja, ja muidugi see, mis see teine pool, millest ma rääkisin, et ütleme siis pedagoogilise kaadriõpetajate. Siis koolitamine, et kasutamaks erinevaid digihariduse vahendeid, siis, siis seda on ka päris palju finantseeritud, nii praktiliselt erinevate nende liituvate sihtasutuste poolt aastate ja aastate jooksul.

Ja nii on, ENET on tõesti praegusel hetkel juba meiega, meiega liitunud ja me jätkuvalt kasutame nimetust ENET ja ma tahaksingi rõhutada, et kõik need teenused ja toimetamised, millega ENET siiamaani tegutses, riigiasutusena jätkuvad meie sihtasutuse raames. Nad on suhteliselt suure iseseisvusega nagu struktuuriüksus. Ja, ja võib-olla ongi kõikidest teistest senistest, nende teise kahe liituva sihtasutuse tegevustest on, ENET eristubki nendest just tänu sellele, et nendel on päris suur nagu taristu. Nad haldavad ikkagi üle-Eestilist andmesidevõrku kõikide vastavate seadmetega ja, ja nendel on oma lepingud, mis puudutavad erinevaid välisühendusi, millega nad pakuvad siis tõesti ka väga noh, ka kiireid välisühendusi, Meie teadus- ja haridusasutustele, tihtipeale on küsitud, et noh, et milleks, milleks veel eraldi sellist asutust, et meil on olemas ja siin kõik tugevad telekommunikatsioonifirmad, siis neid nagu eristabki see, et tegelikult Teened pakub oma teenuseid teadus- ja haridusasutustele sisuliselt nagu tasuta, vähemalt enamust neid teenuseid, üks põhiliselt ütleme tuumikvõrguteenust näiteks. Ja, ja selle eest praktiliselt siis tasutaksegi siis nii riigi poolt osaliselt ja osaliselt on ka siin teatud Euroopa toetused. Ja, ja just see ongi, et nendel tegelikult nad pakuvad oma teenuseid ainult tõesti siis haridus- ja teadus- ja kultuuriasutustele, et ühte nagu ütleme, kommertsasutustele teenused ei pakuta. Ja lisaks on e-netil olemas ka väike serverikeskus ja pluss siis see, mainitud selline hajusarvutuse ütleme, serveripark, päris, päris, päris võimas serveripark, millega siis pakutakse erinevatele huvitatud siis teadusasutustele nagu arvutusvõimsusi.

Aga kas need haridusasutused on Eestist või, või me arvutame ka Higgsi bosonit?

No tegelikult on ikkagi niimoodi, et praegu haridusasutused, kellel, kes on nagu lepingulised kliendid, need on ikkagi Eestis. Küll aga, aga seob, aitab EENet tõesti siduda meie... teadusasutuste ütleme, tegevust ja tööd siis välismaiste teadusasutustega. Nii et see, mis puudutab tõesti taolisi suuri näiteks arvutusi, et võib-olla ka sedasama Higgsi bosonit, ma ei oska küll praegu ütelda, kas kas osa sellest arvutuse, arvutusest Eestis toimus, aga, aga Eesti osaleb tõesti sellises arvutusressursside jagamises ja ma tean, et Eesti teadusasutused on näiteks küll tugevalt olnud ka seotud siin CERN-i projektidega.