AI_pealkiri: Mobiilirakenduste arendamine ja ärimudelid Joonas Trussmanni ja Priit Salumaaga

Tere, Kuku raadio kuulaja, on laupäev, eetris on IT-äri saade Restart, mis seekord räägib mobiiliäppidest. Mina olen Henrik Aavik, meie saadet toetab ITL ning meie saade on korduses täna öösel kell kaksteist, aga väga mõistlik on meie saadet kuulata podcastist, mille leiab aadressilt podcast.kuku.ee, või siis raadio1.ee kodulehel, kus on ka üleval saate tutvustus. Tänases mobiiliäppide teemalises saates on mul külaliseks kaks mobiiliäppe arendavate ettevõtete vastavate valdkondade spetsialisti, Joonas Trussmann, kes on Finestmeedia mobiilitiimi juht. ja Priit Salumaa, kes on tarkvaraarendusfirma Mooncascade kaasasutaja, kuid peale selle veab ta ka sellist mittetulundusorganisatsiooni, kes vahel esmaspäeviti räägib mobiilidest, ehk Mobile Monday Estonia kaasasutaja, tere. Tere. Et äkki räägiks paari sõnaga siis kuida, kus kohas on tänane Eesti mobiiliäppide äri, kogu maailm teab, et tulevik on mobiiliäppides, mobiilseid seadmeid, tekib inimeste käätes juurde väga palju ja nende seadmete allma ei pea siis, mitte nagu eesmärgipõhiseid telefone hirmas, vaid pigem väga nutikaid seadmeid ning uudised ütlevad, et nutiseadmed on võtnud nutiveebilt nagu esikoha ja, ja mobiiliseadmete kasutajad veedavad oma päeva äppides. Kuidas need äpid tekivad, kas neid arendatakse ka Eestis ja, ja, ja millised äpid on popid, äkki alustab Priit?

Tere, tere, jah, Eestis tegeletakse äppidega päris aktiivselt, sest viimasel ajal see internetiäri on, on pigem interneti- ja mobiiliäri. Sellest ka Infotehnoloogia Liidus on, näiteks tegelikult on ICT-st, räägime mitte, mitte ainult, ainult IT-st. Ja, ja tänapäeval sisuliselt, kui tuleb välja mingi uus teenus või, või isegi kui on olemas mõni vana teenus, siis ikka ja jälle tehakse sinna ka mingisugune mobiiliots või, või mobiililiides. Ja noh, populaarsed äpid, võib-olla kõige populaarsem on Facebook, aga, aga noh, Eestis ju meil on see Solarise kinoäpp, mis on väga äge, äge välja ja, ja on, on ka teisi äppe parkimine, mida me kasutame iga päev ja nii edasi ja nii edasi.

Kas see Solarise äpp, mis on väga popp, et sa pead silmas Solaris kino, et siis?

Jaa, jaa, kino, sest seal kasutatakse väga lahedat sellist rakenduse sisest maksmise meetodit, sul on võimalik kohe rakenduses pilet ära osta ja see on tegelikult väga, väga äge.

Kas ka tead sa veel äppe Eestis, kus on võimalik rakenduse siis maksta?

Neid on kindlasti, ma tean, et ettevõtted, kes seda teenust pakuvad rakenduse tootjatele rakenduse seesmaksmisi teostada, Fortumo näiteks, aga aga noh, neid rakendusi on kindlasti veel, Creative Mobile ja API-d näiteks on kindlasti in-app purchasing ja nii edasi, et, et noh, neid, neid on kindlasti veel, jah. Aga just selliste nagu päris eluteenuste osas, kus sa lähed ja ostad endale kinopileti, et selliseid näiteid on tegelikult vähe, aga me võiksime sinnapoole liikuda, sest see on minu arust kõige mugavam asi üldse.

Joonas, mis sina Eesti äppidest

arvad? Jah, et, et tõepoolest, neid päriselu tõenäoliselt jäppe väga palju veel täna ei ole, küll aga üks hea näide juurde veel kõrvale oleks kindlasti Piletilevi rakendus, et, et aga just niisugune piletite teema ongi minu meelest viimasel ajal nagu eesrindes ja, ja, ja just nimelt igasuguseid piletid müüvad ettevõtted, olge see siis Piletilevi või transpordivallas ja nii edasi ja nii edasi, et need on just need, kes tegelikult kõige, kõige ütleme agaramalt on hakanud tegelema sellega, et ka mobiili seest saaks kohe midagi osta ja saaks tõepoolest paari klikiga selle, selle asja sooritatud ja pärast oma piletit ka hästi mugavalt ja mõnusalt saad kohe otse kasutada.

Kas laevad ja lennukid ka Eestis mobiiliäppides pileteid

müüvad? Minu teada lennukipileteid on täna juba täitsa võimalik osta, Sky24 minu teada on, on veebiportaal, kes pakub seda ja, ja Ka laevafirmadel minu teada on jah, veebi, veebiliidesed olemas, küll aga mitte äpi kujul, vaid nende puhul me räägime siis ikkagi mobiilsest veebist, mitte äpist.

Ja siin on paar sammu veel minna. Mobiiliäppidest ostmine on siis niisuguse välismaakeelse sõnaga nagu emcommerce, aga kas on ka teada veel poode, kes nagu päriselt müüvadki midagi mobiilidesse Eestis? Kas Eestis on toodetud ka mingeid äppe, mis on üle maailma ka popiks saanud?

No kindlasti üks näide on, on, on Taxipäll, kes on Eesti start-up nüüd juba mõned aastad tegutsenud, et nemad siis tegutsevad ülemaailmsete taksode, taksonimekirjadega, asukohapõhistega, nii et, et olen kuskil, kuskil, kuskil ükskõik kus linnas, tahan endale taksot hankida, võtan äppi lahti, saan kohe kohaliku taksofirmade nimekirja ette koos hinnastusega ja nii edasi. Kes Eestis veel võiks olla hea, Priit, on sul mõnda head mõtet?

Ma tahtsin te, Taxipeli kommenteerida, et Taxipel on üks meie klientidest, me aitasime neil teha S-neljakümnete peale äppi. Nüüd tegelikult see on, see on hea küsimus, vaata paljud äpid, mis võivad olla maailmas populaarsed, võivad olla ka Eestis tehtud, aga nendest ei saa teinekord nende non-disclosure argument'ide tõttu väga rääkida. Et meil on, meil on endal üks, üks klient, kellest me praegu noh, väga rääkida ei saa, aga kelle, kelle rakendus on päris populaarne maailmas iseenesest.

Aga et ma saan aru, et siis teie müüte oma programmeerimistundi välismaale ekspordina ja siis välismaal, need äpid saavad kuulsaks, aga nad lihtsalt, te ei tohi mainida, et nad on tegelikult Eestis arendatud?

See sõltub kliendist jah, aga, aga põhimõtteliselt, nii kui ma ei eksi, siis ka Finestmedia ärimudel on see, et, et me pakume tarkvaraarendust kui teenust ja, ja noh, tüüpiliselt on see kas tunni või, või projekti alusel ja, ja noh, ma ütleks, et ekspordil, ekspordile läheb umbes kaks kolmandikku meie tööst, et, et umbes kaks kolmandikku meie tööst, mida me teeme siin Tartus ja Tallinnas, läheb Eestist välja küll, jah.

Just, et Finestme ju te, nimetab ennast ka nii-öelda nagu rätsep tarkvaraloojaks ja, ja, ja see tähendabki just praktikas seda, et, et, et hästi palju äppe tehakse nii-öelda kokkuvõttes haldavõtjana, mis tähendab seda, et, et tingimata meie nimi nagu ei kajasta selle äppiga, et, et me ise samamoodi tegelikult teeme nii Eesti kui välisturule samamoodi äppe.

Nüüd, kui meie saate kuulaja tunneb, et peaks hakkama oma firma teenuseid ja asju äpistama, kuna neil juba koduleht on olemas, aga nüüd me just saate alguses ütlesime, et nüüd paljud kasutajad hakkavad aina edasi, aina rohkem ja rohkem liikuma mobiilsetest seadmetest kasutama ja äppidest kasutama, mis ta peaks tegema, kuidas on kõige mõistlikum oma tore koduleht äpiks keerata, mida, mida peaks arvestama?

Võtke ühendust, öeldakse selle kohta, mooncascade.com, aga aga tegelikult on, on see lugu, et, et inimene, kes, kes mõtleb, kas pakkuda oma teenust ka mobiiliplatvormi peal, peaks tegelikult mõtlema noh, läbi sellise natuke laiema strateegia, et, et miks ta sinna mobiili tahab minna ja mida mobiil endaga, mida mobiil pakub üldse, et, et noh, tegelikult peaks alati mõtlema, et, et võib-olla tasub... mobiili peale minna, selle, alustada lihtsalt sellest, et, et teha oma veeb või noh, veebilehekülg, mis niikuinii juba olemas on, selliseks mobiilis vaadatavaks ja kasutatavaks, sellest piisab kui, kui teha veebile uus CSS või, või noh, ühesõnaga teha niimoodi, et, et see veeb oleks kontekstitundlik. Postimees on näiteks väga hea näide selles. Aga siis tasub alati mõelda ka selle peale, et, et kui ma nüüd kujutan ette enda klienti ehk lõpptarbijat ja ma tean, et, et enamusel nendel klientidel on taskus nutitelefon, siis tuleb lihtsalt mõelda selle peale, et mida see telefon pakub, et, et asukohapõhine info tuleb sinna juurde ja see fakt, et, et see telefon on inimesele kõige lähedamal, lähemal seisev seade, et see on tal kogu aeg taskus. Ja siis sellest nagu lähtepunktist peaks hakkama mõtlema, et, et mida sinna telefoni peale siis viia täpsemalt, et et võib-olla mõni teenus, mis sul veebis on, ei pruugi üldse mobiilis töötada, sest see on liiga keeruline seal kasutada, või siis, või siis tekib hoopis mõni uus idee, et mida sinna mobiili pakkuda, just arvestades seda, et, et see on kasutajale väga lähedal kogu aeg. Ja see on tema tõel, tõenäoliselt kõige personaalsem seade üldse ja et, et selle noh, mobiilil on hea andmeside ja, ja ja asukoha, asukoht on ka teada pidevalt.

Just, et ma ütleks ka, et, et, et eelkõige, kõige kiiremini ja kõige, kõige pingsamalt tasub tuua mobiilidesse selliseid äppe, mis seonduvad mingi tegevusega, mida sa teed igapäevaselt, iganädalaselt ja kogu aeg, et noh, selge on see, et see mobiiliäpi väärtus on väiksem kui, kui jutt on sellisest tegevusest, mida sa teed korra aastas või kahe tagant. Aga just nimelt need asjad, mida ma tahan käigu pealt teha, vaadata, kontrollida, osta ja, ja, ja suvalisel hetkel oma elus, just nimelt need tasub tuua mobiiliäppe, sest et täpselt nagu Priit mainis, et, et mobiiliseade on sul kõige, pealt kõige personaalsem seade ja see on sul kogu aeg taskus, et, et just, just sellest vaatevinklist lähenedes saab tegelikult aimdu, kas on mõtet teha äppi või mõtet mobiiliveebi ja nii edasi.

Nüüd, kui, kui on tegemist ütleme noh, rõivafirmaga, eks ole, tal on mõned poed, tal on veebileht, et ta tahaks minna äppi, et mis oleks see igapäevane tegevus, mida inimesed teevad rõivastega peal kandmise, mida nad teeksid äppist?

No kui sa vaadad seda, mida tegelikult see ettevõte teeb minuga, noh, too, ma toon lihtsalt väga lihtsa näite Sangar, eks ju. Et siis tegelikult saab seda mobiili vaadata kui eraldi infokanalid, et, et tegelikult Sangari veebilehel käin ma päris harva, vahel vaatan sealt mingeid uusi särke, vahel ma vaatan, palju võiks maksta mingisugune särk, kui ma nüüd lähen seda poodi valima, aga lõppkokkuvõttes ma lähen ikkagi päris poodi ja proovin seda särki selga, sest noh, veebist ma olen vist ühe korra ühe Sangari sä, särgi tellinud ja ülejäänud kümme või viisteist olen ma sealt koha pealt ostnud, eks. Aga, aga mida näiteks võiks teha Sangar, on see, et kui, kui ta teab, et, et tema kasutajal või noh, ütleme, tema kliendil on Sangari äpp telefonis, siis ta võiks seda kasutada just sellise aktiivse infokanalina, et, et sinna võiks tulla tegelikult teatised personaalsetest pakkumistest ja nii edasi, et, et seda sellisel juhul võiks nagu mõelda pigem nagu lisainfokanalina, lisaturunduskanalina. Aga võib-olla annab ka seal noh, viia mingeid selliseid veebifunktsionaalsusi ka sinna rakendusse, et, et et näiteks seesama virtuaalne rätsep või noh, see proovikabiin, mis on, on neil veebis on, et, et see võiks olla telefonis. Aga noh, selle kasutatavuse peale tuleb jälle mõelda, et kuidas see teha mobiilis hästi kasutatavaks otse loomulikult.

Kuidas te, spetsialistid, suhtute niisugustesse seadmetesse, mis käivad mobiilide juurde, et ma tean, Eestis on tehtud seade, millega saab mõelda, mõõta tuulekiirust mobiiliga, aga kuidas on nende tulevik, et kas firmad peaks mõtlema ka mingite täiendavate mõõte või asjade peale, mida saaks siduda selle mobiililahendusega?

No selles mõttes, et, et tegelikult tuule mõte on selles mõttes selline natukene, natukene ümmargune näide, millel on raske, raske praktilist võib-olla vajadust leida, sest et tuule, tuulenäite saan ma ka üle oma konvevõrgu kontrollida, küll aga kui me hakkame mõtlema personaalse, ütleme meditsiini ja nii edasi peale, näiteks Nike'i Fjuelband, mis mõõdab akseleromeetriga sinu päeva jooksul tehtud liikumisi, tegevusi ja samas süngib selle info sulle tagasi telefoni, Kus siis telefon juba annab sulle selle infoksa tagasisidet, näitab sulle graafikuid, ütleb, mida sa peaksid tegema, mida mitte, et, et sellised suunad on kindlasti väga, väga huvitavad, et puhtalt sensorid ise ja üksi on, on ka toredad, aga, aga, aga, aga just see, just see funktsionaalsus, just see, mida ta pakub.

Just selle Nike'i Fjuelbandiga sa tegelikult vastasid ka selle rõivafirma küsimuse ära, et kui ma nüüd mõtlema hakkan, et siis see on ilmselt üks lahendus.

Ja, ja et kui seal, kui sa oled mingi tootja, kes suudab välja mõelda mingisuguse lisaväärtuse telefonile, isegi võib-olla just nagu lisaseadme näol, sest noh, ma hetkel ei kujuta ette, mismoodi seal kui me toome selle rõivapoe, et ta on lihtsalt rõivapood, et, et tema, tema puhul on seda raskem, aga just rõivatootja, et noh, seesama Nike näide on väga hea, et, et Et sa saad midagi sinna sellesse audiostepslisse sisse pista, mis, mis suudab, mis on nagu lisaseade telefonile, et see võib päris lahe olla ja kusjuures ma ise pooldan neid asju väga, sest minu arust need on kõige lahedamad asjad üldse.

Ja mulle ka väga meeldivad, ma tean, et on olemas see seade, millega saad oma arvuti ära ühend, auto ära ühendada oma mobiiltelefoniga, et on, need käivad sinna sellesse standardporti ja siis on võimalik oma autot kiiremaks, aeglasemaks reguleerida, ma ei julgeks seda teha, kuna keegi pole seda äppi teinud, aga kui keegi teeb, siis ma ilmselt asun oma Škodaga järjekorda, aga lähme siit väikesele pausile. Tere, Kuku raadio kuulaja tagasi, kuulama IT-ärisaadet Restart, mis täna on lausa ICT äristart, Restart. Mina olen Henrik Aavik ja stuudios on mobiilitehnoloogia eksperdid. Priit Salumaa ja Joonas Trussmann ning me räägime sellest, kuidas teha mobiiliäppe ja mida selles silmas pidada ja miks neid teha ja mis on tehtud. Eelmises osas rääkisime mobiiliäppide üldisest olukorrast ja sellest, et tulevik võiks olla mingite mobiili lisaseadmetega ja anduritega seotud. Kuidas nüüd Eestis need populaarsed äpid on, et, et kindlasti te teate, mis on, mis on Eestis lähiajal tuleva, tulemas, ma näiteks tean, et hiljuti oli IT-hange, kus saab e-valimistel oma häält M kontrollida.

Just, see rakendus on jah, häälimist, vabandust, e-valimist hääletamis kontrollrakendus, mis tähendab seda, et kui sa oled oma e-valimised oma, oma desktop või noh, laptop arvuti peale ära teinud, siis sa saad sealt ühe ilusa QR-koodi, mida lugedes siis selle spets Androidi rakendusega sisse, saad sa kontrollida, kas sinu hääl on jõudnud keskserverisse korrektselt kohale ja kas, kas see on täpselt nii, nagu sa arvasid. Ja, ja mõte just nimelt selles, et sul on kaks füüsilist eraldiseadet, millega sa ühega annad hääle ja teisega kontrollid. Nii et, et kui mingisugune pahavara peaks olema sulle kas PC-sse vahele roninud, siis siiski saad sa oma Androidi telefoniga üle kontrollida ja kas kõik on ilusti läinud.

Aga kas see nii ei ole, et sa saad selle Android telefoniga tegelikult ka seda häält anda?

See aasta veel mitte.

Siis on turvaline. Aga ütlesid QR-kood, et kuulajad ilmselt teavad, et QR-kood on niisugune kandiline ruudukeste jada, mis suudab defineerida mingisuguse koodi inimestele, et kas QR-koodid... Kas QR-koodidel ei ole nagu renessanssi, et kui kunagi viis aastat tagasi igaüks rääkis, et QR-koodid on kuuem teema, ma ise kaasa arvatud, siis tänaseks on QR-koodid juba välja surnu, suremas ja turundajad hakkavad võbelama, kui nende QR-koodidest rääkida, et kas see QR-koodidel ei või tulla renessanss just selles võtmes, et nüüd on nutitelefonil nii levinud ja QR-koodiga saab anda edasi just niisugust unikaalset... Ja infot mingite asukohtadega seotuna ja, ja.

Mina näen, et pigem on suund võtma siiski NFC täägide poole, ehk siis mitte, mitte siis kaamera teel edastatud info poole, vaid, vaid, vaid raadiosidadel erastatud info poole. Miks, sellepärast et NFC täägid sisuliselt on samamoodi lihtsalt kleebitavad kuhugile peale, aga neil on võimalus olla dünaamiline, NFC täägid võivad vajadusel igasuguste tarkade nippide läbi oma seda saadetavat sõnumit ajas muuta. QR-kood see-eest on täiesti fikseeritud, et mina olen, et pigem on liikumasjah, suund sinnapoole.

Ma pean siin nõustuma, et, et ma ei näe põhjuseid, mille pärast QR-kood peaks nagu retsantsi tegema, sest tegelikult ei ole seal mitte midagi muutunud. Küll aga, aga on näha, et, et Eestis noh, seesama bussipiletite, NFC piletite teema ja, ja kõik ka pankade huvi, NFT maksete ja kõige muu vastu tõstab, tõstab seda, seda noh, huvi sektoris ja, ja pigem just see NFT tagide ülekirjutamise võimalus asendab, asendab QR-koodid NFT tagidega.

NFC on siis, ma ei tea, kas üks kordan kuulajatele niisugune lähedalt loetav seade, lähedalt loetav pisikene asi, mis oma sisu annab edasi siis, kui vastaval lugejal, mis on siis täna võiks olla vastavalt ehitatud telefon, annab siis selle info sinna edasi, kas neid telefone, millega neid NFC-sid lugeda on täna juba Eesti turul piisavalt või üldse maailmas?

Neid tuleb juurde pidevalt. Et, et ütleme niimoodi, et, et seadmed umbes aasta vanad või kaks ei pruukinud olla veel nii massiivselt selle NFC või no ütleme, near field communication võimekusega varustada, aga neid tuleb kogu aeg juurde. Et kuna see raadio on niisugune väike, vähe, väikese võimsusega akuta tarbib vähe ja kuna ta on tegelikult piisavalt odav sinna riistvarasisse toppida, siis, siis ma arvan, et me näeme NFT puhul samasugust võidukäiku nagu GPS on, sisuliselt iga uuem nutitelefon on ju asukoha teadlik meil.

Kas sellega, kui ma ostan endale niisuguse telefoniga, siis on lootust mulle, et ma võin need kõik oma kaheksa uksekaarti oma telefon, oma rahakotist välja visata, saan telefoniga kõikidest ustest sisse?

Lootus jääb, aga tootjatel, tootjatel järgi jõudmine just nende, selle lugejate ja lugerite ja nende süsteemide tootjate järgi jõudmine võtab ilmselt kõvasti aega.

Just, kui täna turul Androidi telefonil täiesti on juba Eestis võimalik oska, millel neid on, siis selgelt Apple on seni jäänud nagu välja kogu NFC mängust ja, ja tegelikult ilmselt suur osa äppide loodetust ootabki põnevusega, kui Apple oma, oma, oma raskuse peaks sellele taha panema, et sellisel juhul kindlasti hakkab ka nagu areng oluliselt kiirenema.

Kas ei ole ohtu, et Apple paneb oma raskuse sellele taha, aga teeb natuke mingisuguse teise sageduse, sest ma mäletan, et selle NFC-dega oli juba siin üks kümme aastat tagasi väike jagelus erinevate Philipsite ja Sony-de vahel, et milline sagedus täpselt neile sobib. Et kas seal ju võib juhtuda seda, et lõpuks on ikka Android ja, ja iPhone eraldi?

Õnneks noh, RMC tegelikult baserub üldse RFID standardil, mis oli ilmselt see, millega mida silmas pidasid, jah, just mida sa silmas pidasid, ja, ja aga, aga see on nagu tänaseks ikkagi, ikkagi väga selgelt standardiseeritud asi ja, ja kui Apple peaks sellise lükke tegema, siis noh, ma, ma, mina isiklikult ei usu seda.

Jah, see, see ei ole reaalne.

Aga mõnusasti läksimegi uue teema juurde, et millised, millised platvormid, et täna tehakse äppe ja kõik, kes äppe tellivad, juba teavad, et on olemas Android, on olemas iPhone, siis on Megod, Zymbianid, Dzenso või ma isegi ei tea kõiki...

Taisen.

Taisen on see sõna õige.

Firefox, Ubuntu.

Kas ma Windows ütlesin? Jah, ilmselt ütlesid. Et noh, rääkige, millele tuleks teha esimesena, millega arvestada, mida planeerida?

Alustama peaks paratamatult, tegelikult see on, see on see koht, kus mina alati kõikidele arendajatele jutlustan seda, et, et tunne oma turgu, sa pead kõigepealt alustama sellest, et sa pead välja uurima, mis rakenduse ja kellele sa, sa seda rakendust teed. Sest kõige olulisem on teada, kes on sinu sihtrühm ja, ja siis sa pead uurima välja, milline on selle sihtrühma kõige levinum nutitelefoniplatvorm, mida nad kasutavad või noh, ütleme kaks või kolm kõige levinumat. Et me teame, et noh, seda, et Euroopas näiteks on Android tegelikult iPhone'is märgatavalt eespool, kui me võrdleme USA-ga näiteks noh, turuosa on suurem üldse kogu maailmas, and, Androidi turuosa tänasel päeval juba suurem. Ja, ja vaatamata sellele, et noh, iPhone on, on hästi, hästi selline, hästi meedia poolt käsitletav platvorm, siis, siis, siis tegelikult on see, on, on, on Android nagu suurem. Aga samas tuleb noh, mõelda ka selle peale, et, et kui näiteks teha mingisugune rakendus vanainimestele, siis tuleks natuke uurida, milliseid telefone üldse vanainimesed kasutavad, võib-olla need on mingisugused vanad Nokia telefonid, millel, mille peale peaks üldse tegema rakenduse Et see on sel, see on selles mõttes väga, väga niisugune oluline teema, et, et arendajad peaksid natukene turgu uurima enne ja selle jaoks on noh, Vision Mobile on niisugune turu-uurimisfirma, mis tegeleb just mobiiliuuringutega üle maailma ja sealt saab väga kasulikku infot. Aga üldiselt tüüpiline vähemalt... trend Eestis ja Euroopas on näha, et, et alustatakse Androidist või Androidist ja iPhone'st paralleelis või, või iPhone'st sõltuvalt kliendi eesmärkidest, aga aga need on need kaks põhiplatvormi. Kuigi Windows Phone nüüd juba on, on ka järgi ronimas ja näiteks on näha, et Blackberry, Blackberry tellimused meie ettevõttes kukuvad drastiliselt.

Kas on olemas ka täna ilmselt juba niisugused töötavad lahendused, et sa teed oma äpi ühes platvormis ja siis ta töötab kõigis või, või nimetatakse seda juba HTML5-ks või Joonas?

Et jah, üks variant on loomulikult HTML5 rakendused ja, ja lisaks on, on, on ka veel igasuguseid kolmanda osa poole nagu tarkvarapakkujad, kes pakuvad niisuguseid platvorme. Aga tänase seisuga vähemalt meie kogemus ütleb, et nad kõik on liiga toored selleks, et päriselt ühte korralikku lihvitud ja, ja head äppi nendega luua. HTML5 on... Hea ja tore nii kaua, kuni sa ei pea muretsema vanemate Androidide pärast ja, ja see on üks, üks, üks väga huvitav fakt, aga aga nii on, kuna tänaseks tegelikult turul umbes viiekümne protsendi järgi endiselt on kaks punkt kaks ja kaks punkt kolm versiooniga telefone, mis on tänaseks juba noh, siis juba umbes kaks aastat vanad, ja, ja, ja see on nagu kõige suurem peavalu, miks, miks HTML5 ei ole ütleme... Nii praktiline, kui teda tihtipeale müüa üritatakse. Aga, aga loomulikult on võimalik teha äppe veebipõhiseid või kasutades veebitehnoloogiaid ja kui mitte liiga palju üritada sellist ütleme, päris äpi kogemust jäljendada, siis tegelikult on võimalik täiesti korralikke asju teha.

Nüüd, kui, kui ma lähtun Priidu mõistes, et tunne oma turgu, siis igaüks, kes oma turgu tunneb, siis teab, et noh, Windows-telefone seal nüüd küll ei ole Eestis, aga kas on nüüd, võib väita, et, et tänu sellele ei peaks lähtuma Windowsi äppide tegemisest või ei peaks tegema Windowsil, Windowsiga jooksvatele telefonidele neid äppe või siiski tasub riskida ja uskuda, et ta saab kohe-kohe popiks?

Seal on mitu aspekti tegelikult, selles mõttes, et, et Windows Phone ja arendust on tellitud nii Eestist kui välismaalt, juba praegusel hetkel. Näiteks Fortum on meie klient, et me oleme aidanud neil Windows Phone kaheksa peal asju teha. Aga, aga noh, see on nagu, nagu mitu asja, kuna Windows Phone on niisugune uus ja trendikas platvorm, siis ta tuleb väga hooga peale. Ja, ja näiteks kui on mingisugune uus platvorm, mis näitab või annab märku, et temast võib asja saada, siis seal tasub olla esimesena kohal, sest kui sinu konkurendid on aeglasemad kui sina, ma lihtsalt toon näite, siis oled sa esimene selles storeys või selles marketplace-il. Ja, ja, ja kui sa oled esimesena sead, siis on sul võimalus selle platvorm, see platvorm justkui vallutada. Et selles mõttes tegelikult Uute platvormide puhul on, on see, on see asi täpselt kahe otsaga, et, et üks on see, et, et ei tea, kas mul on põhjust sinna ronida, sest sest seal ei ole veel tarbijaid väga palju taga, aga teisipidi on see, et kui ma olen esimesena seal, siis on mul võimalus just selle platvormi osas saada kõige tugevamaks oma konkurentide hulgas, kõige suurem. Nii et, et tegelikult mina ütlen, et on mõtet teha rakendusi Windows-fooni peale ka, kindla peale on mõtet teha.

Kas on veel mõni rakendus peale nende kolme suure, kuhu sa julgeksid soovitada?

No see sõltub jälle turust, et tegelikult Inglismaa ja, ja Kanada turul tasub jätkuvalt teha ka Blackberry rakendusi, aga noh, kuigi, kuigi trend on, on kahanev. Ja näiteks noh, eelmine aasta ma tean, et Nokia müüs Indias jätkuvalt Symbianitelefone rohkem kui, kui kõiki telefoni üldse noh, oma, oma nutitelefoni, et, et ja see sõltub väga palju turgudest ikkagi. Ja noh, Aafrikasse tasub teha JTME rakendusi ja nii edasi, et see on niisugune, niisugune asi.

Või lau, või lausa SMS-i baasilisi tegelikult, ka see on täiesti nüüd, ka see on täiesti mobiiltelefoni rakendus.

Just.

Kui palju ja kui lihtne on täna Eestist eksporti müüa, et ma tean, et Finestmeedial on Soomes oma müügitiim, kaks kolmandikku, Mooncascade müügist on välismaal, et kuidas on Eestist välismaale müüa ja mis kanaleid te kasutate, et kas, kuhu riikidesse on mõistlik müüa?

No ma alustan siis vastamist, see see on tegelikult üllatav, et, et ma arvan, et meie, meie, meil ei ole sellist ühte kindlat müügikanalit, et meil on pigem töötab see suh-suhu info kandumine, et, et meil on juba praegu klient Norras, Rootsis, Soomes, Inglismaal, Šveitsis, Saksamaal, et, et, et kuidagi sealt tekivad need järgmiste klientide lead'id. Ja siis kindlasti on aidanud noh, mind isiklikult see fakt, et ma olen garaaž neljakümne kaheksa asutajana ka päris palju mööda ilma ringi reisinud, just tehes neid garaaže ja, ja näiteks üks väga huvitav Mooncascade'i kliendi profiil on Lääne start-up. Et, et start-up, kes otsib hea kvaliteediga ja samas suhteliselt hea hinnaga noh, võrreldes nende koduvabariigis, eks ju, hea hinnaga teenusepakkujaid, siis nad on tulnud tihtipeale Eestisse otsima endale lahendusi.

Just, et, et noh, meie, meie siin, eks ole, esindame ikka sellist, ütleme nii-öelda Lääne-Euroopalikku töökultuuri, et, et me küll hinnalt ei ole tingimata, tingimata odavamad kui, kui, kui muud outsource'imise variandid, aga, aga, aga meil on just see komplekt, et, et hind on odavam kui Läänes, aga samas me suudame nendega kaasa töötada, me suudame noh, samas tempos mõelda ja, ja ütleme ka, ka, ka kvaliteedi ja kõige selle koha pealt oleme, ütleme, meelestatud pigem, pigem sinnapoole.

Just, just meiega on lihtsam suhelda kui, kui rumeenlaste, valgevenelaste või ukrainlastega, et, et kuigi, kuigi meie absoluutselt Eesti, Eesti hinnad ei konkureeri nende, nende mainitud riikidega, et seal on üle kahe korra tõenäoliselt odavamad, odavamad hinnad, aga sellegipoolest noh, ütleme, et Skandinaavia klient ja, ja Lääne-Euroopa klient vaatab pigem Eestisse kui, kui Ukrainasse.

Kas mobiilimaailmas niisugust programmeerimisfirmat pidades, kuidas teil töötajatega lood on, kas ei ole seda konkurentsi või kas Eestis leiab omale töötajaid?

Higi ja vaevaga, aga noh, lõpuks ikka leiab.

Ma tean, et kohe tuleb see seadus välja, mis lubab välismaalt palgata lihtsa, lihtsamini kui senini, et kas hakkate seda kasutama?

Miks mitte, aga noh, seni meil ei ole väga suurt probleemi olnud töötajate värbamisel, et, et me oleme kasvanud kuidagi sellises tempos, mis, mis ei ole meil värbamisel kordagi nagu jal, jalgu jäänud või värbamine pole tempole jalgu jäänud, kuidagi on väga hästi läinud sellega viimase kolme aasta jooksul.

Selge, aga läheme siit väikesele pausile.

Tere tagasi Kuku raadiot kuulama, meil on eetris IT-ärisaade Restart, mina olen Henrik Aavik ja tänase saate teema on mobiiliäpid, nende loomine, nende mõte, Meie teemadel võite kaasa rääkida saate Restart Facebooki lehel näiteks, stuudios on külas Joonas Trussmann ja Priit Salumaa, kes on vastavalt firmades Finestmedia ja Mooncascade mobiilivaldkonna spetsialistid ja peale selle on, juhib ka Priit Salumaa community't Moma Estonia, mis on siis Mobile Monday, ehk siis mobiil, esmasporditi mobiili... teemadel lobisejate grupeering. Aga saatejärjega tahtsin jõuda teemani, et kuidas nüüd need äpid ikkagi kõige mõnusam oleks rahaks keerata, et me lühidalt mainisime seda, et kui on tavaline firma, kellel on kodulehted, kes tahab mobiilsest maailmast osa saada, siis oleks mõistlik... Kas oma veebileht teha mobiilis brausitavaks või, või siis mõelda välja mingisugune lisateenus, mida tihti vaja läheb ja sellest nagu äpp teha. Aga kindlasti on ju veel võimalusi, et või siis isegi, kui sul ei ole tavalist firmat ja sa lähtud põhimõttest, mida oled võib-olla kuulnud, et do mobile first, et kui tekib mõte, siis kuidas mobiilimaailmas raha teenida, et on teil ideid? Kas on või, võimalik näiteks teha mingisugune mobiiliäpp ja panna ta lihtsalt AppStore'i müüki ja teenida sealt raha? No

tulumudelite osas on, on neid võimalusi tegelikult on päris mitmeid, kui sa just mainisid, mobile-mandat, siis meil oli hiljuti Creative Mobile'i inimesed olid Tartus külas ja me rääkisime just tulumudelitest ja Fortumo rääkis oma kogemustest ja muudest sellistest asjadest. Et me teame noh, kõik ju, et, et tasuline äpp on, on selline kõige üldisem tulumudel, mida, mida me kõik tunneme ja teame, et, et sa lähed AppStore'i ja maksad mingi rakenduse eest. Aga viimasel ajal see tasulise äpi tulumudel kahaneb ja kahaneb võrreldes muude asjadega, millega tulu on võimalik teenida. Ma mäletan siiani juba, et kaks tuhat kümnendal, kahe tuhande kümnendal aastal ütles Rovi välja neid külastades, et et nende appide sisesed ostmised kasutajate poolt või ostlemine on ületamas seda käivet, mida nad saavad tasuliste appide noh, müügist ja läheb store'is. Ehk seesama nende Maiti Iigel on mängus mingisugune asi, millega sa saad lahendada ära terve taseme, et, et selle Mait Eagli müüginumbrid hakkasid ületama mingi hetk downloaditavate rakenduste müüginumbreid, et see oli, see oli minu, minu jaoks juba sel ajal väga, väga üllatav. Ehk siis see, et, et sa võid sisuliselt osta, osta rakenduse sees mingisuguse väikese kulutuse, see on tüüpiliselt väga väike, see on võib-olla kolmkümmend eurosenti, nelikümmend eurosenti, aga sa võib-olla teed seda tihkemini, et, et, et see võib olla väga, väga kasumlik.

Kas selle nii-öelda mobiiliäpi seest müügiga võiks ju siis kõik tegeleda, ma tean, et kõik meediaväljaanded kurdavad Eestis, et et jube raske on mobiilidest raha teenida, et see Ekspress, kes oma seda mobiilset Ekspressi peab, et küll nad on ikka kahjumis ja küll see ei tööta, aga kui see on siis niisama lihtne, et sa paned uue numbri mobiilisest teele, et miks nad seda ei tee?

Et siin on, eks ole, noh, nüüd, nüüd tulebki natukene tagasi vaadata ja mõelda nagu nende erinevate monetiseerimismudelite peale, et mida üldse saab kasutada ja mida üldse, mida üldse on võimalik kasutada. Et kui me räägime nii-öelda in-app purchase'itest, siis need on hästi toredad, aga neil on kaks suuremat viga, esiteks Apple ja Google korjavad mõlemad ära kolmkümmend protsenti, Ja teiseks, võid sa neid kasutada ainult virtuaalsete toodete müümiseks, sa ei tohi nendega müüa mingidagi päris elu eest, ehk et kui mina tahaksin sulle kontserdipiletit müüa, siis seda ma ei tohi teha, vaid ma pean sulle müüma ikkagi mingit konkreetset virtuaalset sisu, mida sa saad äpi seest kasutada ja, ja mis, mis, mis on seal. Et, et sellisel juhul tuleb hakata kohe rääkima järgmistest monetiseerimisvõimalustest, noh, siin on neid erinevaid, on pangalingid, on läbi operaatorite maksmised, on samad Fortuma võimalused, aga ka Fortuma puhul on need üheks suureks probleemiks tõepoolest see üsna suur marginaal, mis nad võtavad ja mitte isegi mitte nemad võtavad, vaid mida tegelikult operaatorid võtavad.

Ja see on see operator billing, et seal võib sul minna kümme, viisteist kuni viiskümmend protsenti kaduma täiesti? Just, just, aga, aga ütleme niimoodi, et tegelikult, kui me räägime tulumudelitest, siis noh, üks asi muidugi on see, kui, kui näiteks inimesed noh, ütleme API-t kui sul on, kui sul on päris teenus, mida sa juba nii või naa kuidagiviisi müüd või, või pakud, et sa lihtsalt laiendad enda, enda sellesse kanalitesse või noh, ütleme sellesse... laiendad ennast mobiili peale, et, et see on iseenesest kõige parem variant, kus ei pea tegelema tasuliste rakendustega või selles, sees, sellega, et sa pead rakenduse eest midagi ostma, vaid et sa lihtsalt laienedki mobiiliplatvormile, ma näiteks tean selle, seda, et meie üks niisuguse kõige vingemaid start-upe, kes üldse Eestist on välja kasvanud, et Transferwise on on, on laienes mobiiliplatvormide peale. Et noh, see on kõige parem muidugi. Aga noh, lisaks, lisaks tegelikult rakenduse sisele, sisemisele ostmisele, ma üritan kasutada eesti keelt, tegelikult on selle asja nimi tõesti in-net-purchasing, on ka olemas noh, ühe frame'i mudel näiteks, et, et see, et, et sa annad tasuta rakenduse, aga kui sa tahad mingisuguseid lisaleveleid, siis sa pead minema ja ostma selle, selle tasulise variandi või siis maksma kuidagiviisi lisaks selleks, et, et avaneksid mingid teatud funktsioonid selles rakenduses, et see on niisugune, see noh, ütleme, et frame või ehk siis nagu pooltasuline, pooltasuta, Mudel on samuti kui, variant, kuidas nagu teenida. Ja, ja noh, tegelikult üks kõige lahedamaid tulumu teenimise mudeleid, mis, mis on nii tasuliste äppide ja, ja kõrval, vision, mobile raportite järgi kõige suuremaks kasvanud kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta lõpuga on reklaam tegelikult. Just see, et, et sa... kasutad oma rakenduse, rakendust reklaamikanalina, et sa noh, nagu veebist teed reklaamibänneri, on sul rakenduses ka niisugune väike bänner, kas all, üleval, paremal või vasakul või kuskil sisu sees ja, ja selle reklaamiga on, on näha, et, et ka arendajate poolt kasutatavatest erinevatest tulumudelitest on see mööda kasvanud praeguseks hetkeks juba teistest asjadest, et et siis me näeme seda, et, et et Google... või ütleme, Google'i ärimudel reklaami müümisel veebis on, on liikunud juba mobiili.

Kas see on see, mida nad tahavad kasutada või see, millel on reaalselt käive juba niivõrd suur? Küsin, küsin sellepärast, et noh, niisuguse bännerikoha müük on olnud niisugune püha kraal kõikidele veebiportaalide arendajatele, aga väga paljud portaalid on sellesse, sellesse lõppenud või start-upid on sellesse lõppenud, et nende ärimudeli tulupool koosneb sellest, et paneme bänneri.

Vot see on, see on hea küsimus, mäletan, Creative Mobile kirjeldas seda kui et, et noh, et see reklaami müümine tegelikult on, on väga tulus ja, ja nad kasutavad seda ja näiteks tegelikult Creative Mobile'i näitel, sealt viimaselt mobile vandeurituselt ma võin öelda nii palju, et, et nemad kasutavad võimalikult erinevaid tulumudeleid korraga ühes rakenduses, et, et seal lisaks reklaamile üritad ka rakenduse seest inimest ostma panna mingit virtuaalset veärtust, samuti sa, sa võid mõne rakenduse teha nagu tasuliseks, ühesõnaga et see, et see frame'i mudel on seal kaasatud näiteks, et, et sul on noh, ühesõnaga rakenduse tootjana või kui sa oled mingisugune noor inimene, kes mõtleb, et oh, tee nüüd rakendus ja üritan raha teenida, siis Tõenäoliselt kõige lihtsam on hakata esimesena teenima reklaamidega raha, aga sa ei tohiks sinna nagu toppama jääda, vaid üritada ikkagi mõelda, et kuidas võimalikult rohkem oma kasutaja baasist nagu välja pigistada.

Just, et kui, noh, kui rääkida erinevate mudelite kombineerimisest, siis üks väga lihtne näide ongi seesama, et sul on rakenduses reklaamid, aga kui sa oled nõus maksma üheksakümmend üheksa euro senti, siis sa saad nendest reklaamidest igavseks lahti, et see on väga lihtne näide.

Mina isiklikult maksan kõige rohkem äppide eest või noh, mis tegelikult, äpid on tasuta, aga nad pakuvad mulle mingit teenust, mida ma, mille eest ma maksan, noh. Evernote näiteks, et on kuskil, kuskil on veebiteenus, kust ma ostan mingit muud teenust, aga ma pääsen talle ligiäpiga, et kas, kas siin on Eesti väljamõtlejatel perspektiivi? Kas on, ma ei tea, raamatupidamisfirmasid Eestis, kes, kes pakuvad mobiili pealt raamatupidamist, et tegelikult on, teenus on suur, aga mobiil on lihtsalt see võimalus, et sa saad kõiki oma tšekke pildistada? Ma ei tea.

No tegelikult see jälle jõuab sellesse punkti, et, et sa pead noh, tuleb, tuleb hästi nii läbi mõelda ja mõistusega vaadata, et kust see mobiil nagu mõistlik on, et, et kui, kui raamatupidamistarkvara suudab kuidagi, või no ütleme, et kui seal on, kui seal on kuidagi laiem nagu lae, lao arva, arvestustarkvaraga juures, ja sa suudad mobiilis pakkuda seda võimalust, et see, see raamatupidaja või keegi, kes lae, lao arves, arvestust peab, käib laos ringi ja tal on see telefon käes ja ta teeb seal kohe kohapeal märkmeid, ilma neid noh, paberile kandmata ja siis arvutisse kandmata, siis, siis see on kindlasti selline lisaväärtus, mida, mida peaks ja peab mobiil pakkuma. Aga, aga noh, see sõltub väga palju teenustest, aga ka sinu küsimusele vastates jah, kindlasti on Eestis neid võimalusi, kuidas minna mobiili, sest me oleme ikkagi üks, üks niisuguseid ägedamaid rahvaid, kes mobiili ronib, Euroopas, Aasiast me ei räägi, sest Korea, Jaapan, need on hoopis midagi muud.

Ja mitte ainult võimalusi, vaid tegelikult on ka kindlasti kohe Eestis täna nii start-upe kui juba pikaajalisemalt tegutsemaid firmasid, kes, kes ongi seda tee, tegemas täna, aga, aga siin tulevad nüüd NDA-d jälle jalgu.

Kuhu, kuhu Eesti äpiturg läheb, et kas te, kas te olete nägemas suurte äppide pealevoolu järgmisel või alanud aastal või järgmisel aastal või kuhu me seal nendes mahtudes jõuame, et täna me teame, ainult on mõned niisugused populaarsed äpid, võib-olla ongi nagu see Solarise kino või, või, või parkimine, aga, aga kas, kas te arvate, et on veel midagi võimast tulemas, Eesti Energia kõikide asjade äpp või midagi?

Põhimõtteliselt on, on, on tõepoolest kõigil tegelikult suurematel tegijatel midagi praegu tekkimas, kõik kogu aeg ikkagi räägivad äppidest, äppide tegemisest ja, ja jah.

No vaadates turu suunda, siis see on paratamatu, et neid tekib juurde ilmselt suurenevas tempos, et, et jah, et kui, kui sa, kui sa võib-olla täna ei saa mingisugust oma igapäevast teenust kasutades mobiili kasutada, siis, siis järgmine aasta võib-olla juba saad.

Ja mis minu meelest on nagu huvitavam, on see, et tegelikult ka avalik sektor on hakanud just viimasel ajal korraldama mobiili peale hankeid ja, ja ka, ka riik on omaks võtmas seda.

Et do mobile first, et kas siis on, on arvata, et tuleb mõni teenus, mida saabki ainult mobiili pealt kasutada?

Vot seda, kas nüüd riigi poolt, tegelikult seesama valimise kontrollrakendus, kusjuures põhimõtteliselt ongi mobile first ja mobile only, tõsi, lausa Android only, nii et, et jah, kas nüüd riik päris mõnda, mõnda teenust mobile first teeb, seda ma veel, ütleme lähiaastatel ma ei usu, aga, aga ma usun, et tulevikus on tegelikult enamuses mobile first.

Jah, noh, see on, see oleks väga tore, eks ju, aga noh, ütleme nii, et, et tänasel päeval vaadates reaalset olukorda, siis, siis piisab sellest, kui juba mõned olemasolevad asjad mobiili ronivad ja, ja on ka juba väga hästi tegelikult.

Kas riik ei võiks tellida näiteks mingit turismirakendust, et kui, kui sa ütled, turist ütleb oma asukoha ja tõmbab äpi, et siis ta on, saab palju paremat teenust, et kas, kas niisugused teenused võiks olla riiklikud mobiiliteenused?

No seesama, oh issand, Rahvakalender, mis ta oli? Just, just, eks ole, Rahvakalender telliti, tegelikult minu teada on Tallinnal mingisugune omavalitsik Tallinna tuuri aplikatsioon, vähemalt iOS-i peal, ma ei ole kindel, kas Androidi peal ka.

Ja mingid kohalikud omavalitsused on ka tegemas tegelikult mingisuguseid turismirakendusi, nii et, et riik liigub sinnapoole.

Kas tundub, et riik liigub sinnapoole targalt või äkki oleks riigil vaja, nagu ma arvan, et on olemas riigi IT-strateegiat, ilmselt oleks riigil vaja äkki mobiilset strateegiat?

No tegelikult on ju riigil IKT strateegiaid olemas, et, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiat, et ma arvan, et see on osaliselt seal sees, võib-olla peaks neid strateegiaid tihkemini üle vaatama, sest, sest noh, tehnoloogiasektor muutub nii piisavalt kiiresti, et, et Et ühte strateegiat peaks kindlasti iga paari aasta tagant noh, nagu korra kontrollima, et, et kus kus me täna oleme ja mis, mis on nurga tagant paistmas, et, et, et olla, käia ajaga kaasas. Aga noh, eestlased on tegelikult ikkagi päris head ka oma riigi tasemel olnud, noh, minu kummardus riigi poole kodanikuna just, et, et on olnud väga head tegelikult nende IKT teenuste pakkumisel kodanikuna, noh. Et see on, see on väga-väga hea olnud. Ja, ja ma arvan, et see jätkub sama hästi.

Nõus ja, ja, ja selle kiire arenemise koha pealt just nimelt see, et kui me noh, täna peaksime kuhugile seadustesse või strateegiatesse hakkama oma mobiilset asja sisse kirjutama, siis ütleme, aasta pärast on meil Google Classes ja, ja nii edasi, et, et tegelikult see mobiil, noh, mobiiltelefon kui selline tegelikult on ikkagi hüppelaud igasuguste nutiseadmete jaoks ja, ja, ja kogu see asi on väga kiires arengus praegu ja mina leian ka, et, et riik on tegelikult isegi üllatavalt hästi kaasa tulnud sellega.

Just, et, et ja mitte ainult nutiseadmete, vaid mobiilsete nutiseadmete jaoks, et sama kla, Google Glasses, see käib ju sul pähe ikkagi, sa kõnnid sellega ringi, et, et noh, või noh, mis, mis iganes muu selline, selline asi, mis ei paista kuskil, varem oli ulmefilmis, praegu vahel tuleb YouTube'is jälle mingisugune video välja, millega mingid teadlased on mingi prototüübiga hakkama saanud, et see noh, väga, väga ulmelisi asju tehakse ikkagi juba.

Selge, aga selline oli meie tänane restart, jäägu siis lõpumõttena kõlama, et riigil oleks, võiks olla oma prillide strateegia, mis juurutatakse ja meie saates olid küla, külastena Priit Salumaa ja Joonas Trussmann, kes on mobiilivaldkonda ja mobiiliäppide eksperdid, meie saate podcasti saate tõmmata aadressilt raadio1.ee ja podcast.kuku.ee, kena nädalavahetust!