AI_pealkiri: Martin Rand Vitalfieldsist põllumajandustehnoloogiast ja Startup Wise Guys kiirendi mõjust

Tere Kuku raadio kuulaja, eetris on IT-äri saade Restart, nagu igal laupäeval, meie tänase saate teema ei ole mitte ainult IT-äri, vaid ka põllumajanduse äriteemaline, meie saadet toetab ITL, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik. Saate teemaks ja külaliseks on täna start-up nimega Vitalfields ehk siis elujõulised põllud ning Martin Rand, kes on selle firma. Ärialane kaasasutaja.

Muidu tere ka minu poolt, sellise häälega ei ole ma saadet kunagi veel teinud, aga restart toimub iga ilmaga ja olen siis nii minu kui ka saadet kuulevat kogemuse võrra rikkimad. Et tere, Martin!

Tere, tere ja aitäh, et külla kutsusite!

Räägi siis kõigile, et millega Vaidle Filts tegeleb.

Me anname põllumeestele täpset ilmaennustust ja ennustame neile taimehaiguseid, et nad saaks oma kadusid vähendada, mis tekivad taimehaigustest, et nad saaks oma tööd paremini planeerida.

Kui vana see etvõtmine on, et kas on juba kaitsmised tulemused, mis põhimõtteliselt, et mille järgi võiks öelda, et ka kasutegur on olemas?

Me saime alguse garaaž nelikümmend kaheksast, umbes poolteist aastat tagasi. Nii et noh, võib öelda, et me oleme poolteist aastat vanad, kuigi alguses me tegelesime millegi päris muuga kui sellega, mis me praegu teeme. Esimesed tulemused on selles suhtes olemas, et eelmine aasta mõned Eesti põllumehed meie süsteemi testisid ja olid täitsa rahul.

Esimene hooaeg on siis läbi, et kas neil läks siis paremini kui nende naabriter?

Me alles arendasime seda süsteemi ja meil oli sees ainult üks taimehaigus ja, aga selle ühe taimehaigusega, sellest infost oli sellele testijale kasu küll.

Aga ennem kui te läksite garaaž neljakümne kaheksale oma, neljakümne kaheksa tunniga oma idee prototüüpi valmis looma, kas, kust see mõte ikkagi tuli, et kas on keegi teist, oli põllumees või, või tundus lihtsalt, leidsite üks kord laua taga istudes, et kõik on ennustatav?

Selles suhtes see Garage48 formaat mulle täitsa meeldib, sellele on palju, palju kriitikat tehtud. Et mis neljakümne kaheksa tunni jooksul ikka ära tehakse, aga meie puhul oligi see, et kokku said väga erinevate elualade esindajad. Et meil oli üks kaasasutaja, kes tegeles ilmaga, mina olen kunagi töötanud Taimetoodanguinspektsioonis, ma olin mingil määral selle põllumajanduse osaga kokku puutunud, Ja, ja meil oli ka arendaja ja disainer, et sealt see välja areneski.

No aga mõte tuli ju ikkagi ennem, kui te garaažile läksite natuke aega, et ei saanud ju kohapeal kokku, et ohoo, et sina oled ju ilmaennustaja.

Me, me, see mõte arenes selleni välja, mis me praegu teeme, et oligi täpselt nii, et enne garaaži sellist mõtet üldse ei olnudki, enne garaaži, garaaži presenteeriti sellist mõtet, et müüme edasi täpselt ilmainfot, hak, hakkame niisuguseks ilmainfo provideriks.

Kas see meeskond oli teil varem olemas või keegi liitus garaaž, garaažiga?

Selles suhtes ongi väga hea selle garaažimudeli töötamise näide, et kõik lihtsalt liitusid ja said seal kokku.

Tavaliselt on nende meeskondade nii-öelda volatiivsus päris kõrge, et inimesed tulevad ja lähevad, et kuidas teil läks sellega, et kas mõned inimesed on meeskonnas lahkunud peale garaaži, mõned on liitunud?

Nüüd on jah, kaks liiget meie meeskonnast lahkunud ja, ja kaks kasu, kasutajat on alles.

Mis see lahkumise põhjus oli, et kas neile tundus üldse, teie uus ärimudel on vale või? Ei,

kõigepealt läks meilt ära disainer, lihtsalt sellepärast, et tal ei jätkunud sellepärast aega, kuna, kuna tal oli oma põhitöö ja, ja ta tegi veel mõnda teist ettevõtmist, tal lihtsalt ei olnud aega. Ja, ja sama juhtus ka meie teise kaasasutajaga, kellel olid teised projektid ka käsil ja, ja siis, ja nii läkski.

Vahepeal olete, olete käinud ka kiirendis, et noh, üleüldse võib öelda, et teie projekt on garaažiprojektidest üks edukamatest, et te olete saanud ka kiirendisse, te olete saanud ka pärast investeeringu. Kuidas see kiirendi mõjutas teie arengut, kuidas te üldse start-up by the case'iga rahule jäite?

Mina jäin väga rahule, et, et ja ma olen alati öelnud, et kõige suurem kasu, mis meil Startup Wise guysist oli, oli see esialgne investeering. Ja mis see esialgne investeering võimaldas teha, on see, et, et tekib väikegi kindlus selles, et sa saad oma päevatöölt ära tulla. ja tegeleda start-upiga pidevalt, et see, see viieteist tuhandene investeering, mis me sealt saime, andis meile väikse niisuguse jooksuraja.

Kas, kas ka muud väärtuste raha oli ka

või? Jaa, jaa, ei, loomulikult oli seal veel väärtusi, et nende kuidas eesti keeles, advisorite nõunike või mentorite tase oli, seal startupwise's ka siis üllatavalt hea, sellepärast et. See oli esimene, esimene batch firmasid ja juba oli mentoreid Inglismaalt, Ameerikast, erinevatest Euroopa riikidest, et me oleme ka selle mentorluse poolega väga rahul ja ma arvan, et poleks seda mentorlust olnud, oleks me võib-olla rohkem põlve otsas seda kauem edasi nokitsenud.

Ja kuidas teil läks teiste tiimidega, kas mingisugune sünergia oli ka või te seal väga omavahel ei suhelnud, kas te olite ainuke Eesti tiim selles batch-s või oli teid rohkem, rohkem?

Ei, kaks Eesti tiimi oli veel, oli Like a Local Guide ja, ja üks tiim, kes nüüd muutis oma nime, tuli meelde, One Knows. Nad tegid niisugust internetist infotagimise lahendust, et kaks Eesti tiimi oli. Ja sünergia kohta, seda sünergiat oli eelkõige sellega, et kõik tiimid toetasid üksteist näiteks oma, oma nende esitluste läbiharjutamisel ja, ja võib-olla ja noh, näiteks kas või kas või mõned brainstormingud tegime koos ja esimesed... Esimesed välismaa kontaktid, kellega ma rääkisin, olid ka üllatuslikul moel, tulid kaastiimide käest näiteks Ukrainas ja Kasahstanis.

Et ei olnud ka oma nime muutnud, et mis on selle otsuse

taga? Esiteks me pöörasime oma pilgud nagu lihtsalt ilmainfo müümise pealt põllumeeste teenusele. Ja enne meie nimi oli weather.me ehk siis puhtaselt ilmaga seotud ja nüüd on ta rohkem põllumehele lähedasem. Ja teine väga oluline nimemuutuse põhjus oli see ka, et et weather.me domeen osutus liiga kalliks ja, ja nüüd meil on comdomeen.

Et aga oli võimalik seda kaostada, parimaks, parimaks?

Kolmkümmend tuhat dollarit.

Räägi natuke ärimudelist, et kas selles valdkonnas on konkurentsi ka?

Jaa, selles valdkonnas on päris palju konkurentsi ja, ja selliseid noh, seda taimehaiguste ennustamist on tehtud pikka-pikka aega, aga enamus konkurentsist on, põhineb riistvaral, et põllumees peab ostma endale ilmajaama selle põllu peale üles panema. Ja, ja see ilmajaam on omakorda seotud näiteks internetiga ja, ja vahetab infot mingite andmebaasidega ja siis saadab seda põllumehele. Aga kõik need süsteemid on väga, väga kallid ja meie tahakski oma süsteemiga olla laiemale, laiemale osale klientidest kättesaadavad. Et, et rohkem põllumehi ei saaks meid kasutada, et, et nad ei peaks ostma kolme tuhande eurost ilmajaama endale.

Aga teie, teil ei ole ühtegi seadet, et te võtate ainult avaliku ilmainfo ja teete sellest järeldused?

Jah, mitte ainult avalikku ilmainfo, et me võtame kõikvõimalikku ilmainfo, mis me vähegi kätte saame. Et me kasutame niisuguseid riiklikke ilmainfo teenuseid, nagu näiteks Norra, ür.no ja, ja me ostame ka väga palju ilmainfot sisse erafirmade käest.

Kas taimehaigused sõltuvad puhtalt ilmast, et ma vabandan selliste valede küsimuste eest, et ma lihtsalt ei ole põllumees ise, et kas ei ole nagu see probleem, et pudukad tulevad kuskilt naabri põllult ja söövad kõik sinu taimed ära, et kas seda kõike saab puhtalt ilmaennustusega noh, ennustada, ütleme?

Noh, et, et need mudelid, mis meil praegu sees on, ennustavad rohkem taimehaigusi kui kahjureid. Kuigi kahjurid on ka ilmaga seotud, et, et see, et need putukad sealt naaberpõllult lendama hakkaks, on neil vaja mingeid tingimusi, et nad välja areneks nendeks lennuvõimelisteks putukateks. Ja sama on ka taimehaigustega, et, et kuna on teada enam levinud taimehaiguste osas, et ilmselt on see... haiguspõhjustaja seal võlluses juba olemas, see taim on olemas ja, ja see muutuja, mida nüüd jälgida saab, ongi see ilm, et kas ilm on piisavalt kaua olnud selle taimehaiguse jaoks sobiv, et ta on saanud areneda.

Kas teemaks on puhtalt taimehaigused või mingisugused näiteks temperatuuri kõikumised, mis võivad ka probleeme tekkida?

Jaa, et põllumehel on ka vaja palju teisi asju teada, näiteks paneme me praegu sisse rohusilo tegemise mudelit, et, et saab teada, millal on õige aeg silo teha või siis, või siis näiteks põllumehed on huvitatud hoiatusest, et millal tuleb näiteks rohe, et ei ole ainult see asi taimehaigustega seotud.

Ja kes mille eest maksab?

Põllumehed maksavad hektaripõhiselt selle teenuse eest neid põlde, mida nad jälgida tahavad ja, ja olgu öeldud, et praegu on see teenus tasuta, sest ta on testimise järgus ikka veel.

Aga kas hektaripõhisel hinnastamisel ei ole seda ohtu, et ta võtab iga oma põllu keskelt ühe hektari jälgib ainult seda?

Jah, aga seda annab teatud meetoditega vältida jälle, et, et on ka mingi põldude miinimumsuurus ja nii edasi. Et eks see hinnastamine proovib võimalikult palju sellega arvestada.

Aga kui on mul, ütleme üks peenar on mul Viimsis ja teine peenar on mul Laagris, et kas nendel on siis niivõrd erinev ilmainfo, et teie kaudu on mõttekas osta kaks paketti või ma ostan endale ühe hektari raekoja platsi peenart ja, ja saan tegelikult kätte?

Jaa, on ikka, et on, on erinev ilmainfo küll, näiteks Viimsi on mere ääres, seal on õhuniiskust, temperatuur, tuuled, need on hoopis teised.

Ja see kõik, see ütleme, kui, kui suure täpsusega siis teie see ilmainfo on, et kas ta on kilomeetri raadius ega saja meetri raadius ega meetrites?

Olenevalt, olenevalt piirkonnast, et kuidas meil see ilmainfo kättesaadav on, et kõige, kõige täpsem on jah, ühe kilomeetrine resolutsioon, aga niisugune tavapärane on kuskil kolmekilomeetrine.

Jah, niikaua kui Henrik mõtleb, mida, mis, mis kogustest ta hakkab teilt ostma meie lahmepausile.

Tere tagasi pausilt kuulama IT-äri saadet Restart, mis on täna natukene põllumajanduse teemaline, meie saates on nimelt külas Vitalfields ja nende ärijuht Martin Rand. Meie saade on korduses täna öösel kell kaksteist, aga mugavam on meid ehk kuulata podcast.kuku.ee aadressil internetist taskuhäälinguna kogu aeg ja kui teil on mõtteid või arvamusi meie saate kohta, siis palume need postitada meie Facebooki lehele.

Nagu ma tean, olete saanud ka arengufondilt investeeringu siis, kui te start-up asylikasist välja tulite, et kuidas, see oli tükk aega tagasi, et miks just arengufondilt ja kuidas te, arengufondilt olete rahul kui investoringa, kui investoringa?

Kui öelda, arengufond on üks kolmest investorist, et, et eelkõige oli vaja leida investorit, kes on meist huvitatud, sest, sest arengufond saab ainult kaasinvesteerida. Aga kuna arengufond meid juba toetas, siis see andis meile enesekindlust juurde ja siis saigi kaks investorit leitud ja arengufond pani ka oma osa pärast.

Et arengufond pani siis poole? Poole, jah. Ja kes on teised investorid?

Teised investorid on Arvi Tavastiga seotud ettevõte ja Wizer, Financial Advisors.

Kas need on kuidagi seotud selle valdkonnaga või lihtsalt firma meeldis ja?

Ei, lihtsalt, lihtsalt me oleme nende mõlema, nende mõlema firma taga olevate inimestega suhelnud ja, ja klapp on olemas olnud ja Ja see tundus niisugune loogiline samm.

Kui te siis arengufondiga rahul olete, kas, kas on sellised investorid üritavad teid kuidagi aidata või panid raha ja põhimõtteliselt näed neid korra aastas?

Arengufondiga oleme väga rahul, me oleme sealt hästi palju abi saanud, näiteks juriidilist abi, et arengufondis on väga pädevi risttööl ja, ja nende kõikide lepingutega on nii palju tegemist ja need on nii keerulised, et sellest on palju abi olnud.

Aga näiteks kontaktidega?

Kontaktid me ikkagi pidime ise otsima, et sealt otse kontakte, investorite kontakte väga palju ei tulnud.

Kuidas teil paljude tööta rahad tõstnud kokku viimases raundis?

Viimane raund oli natuke üle kahesaja viiekümne tuhande euro.

Ja kuidas need plaanid on, kas otsida ka järgmist raundit või on loodust, et firma jõuab enne seda?

Meil jaa, me peame tõstma järgmise raundi, kuna, kuna praegune raund tehti läbi convertible note'ide ja need konverteeruvad järgmise raundiga osaluseks.

See on ju investoriprobleem, mitte teie?

Jaa, aga leping on koostatud niimoodi, et see on ka meie probleem.

Et enne raha ei saa?

Ei, konverteerub, juhul kui me ei suuda tõsta järgmist raundi, siis konverteerub teistel tingimustel, mis ei ole meile nii head.

Aga kas on ka mingi ajahorisont, et kas te võtate seda raunditest, aga näiteks viie aasta pärast, et selles mõttes üks ju ei sega teist, et te võite ka breakevenisse jõuda ja siis on raunditest küll palju lihtsam tavaliselt?

Seda küll, jah.

Aga seda loodust teil ei paista?

Sellega on mõned aastad aega.

Et millega on mõned aastad aega, breikivõnisse jõudmisega või raundides?

Ei, meil on aega mõned aastad, et tõsta äärmist raundi.

Aga breikivõn ei paista mitte kuskilt?

See, seda on liiga vara veel ennustada.

Aga kuidas üldse on mulje, et kas need kliendid on nõus üldse teenuse eest maksma, kas te olete nüüd ka rääkinud sellest?

Jaa, me, me oleme, meile on teenuse eest ka makstud, me oleme põllumeestega väga tihedalt suhelnud. Ja, ja lihtsalt selleks, et seda, seda kontsepti kui sellist üldse tõestada, siis me oleme ka mõnedele põllumeestele arved välja kirjutanud ja nad on ära maksnud ja rahul olnud teenusega.

Aga kuidas see teenus üldse on, et kas on mingisugune veebileht, kuhu ta läheb sisse ja peab kogu aeg seal istuma ja monitoorima oma seltskonda, keskkonda, või tal on lihtsalt niisugune teavitusteenus, et tal tuleb niisugune e-mail lihtsalt, mis ütleb, et nii, sinu põllu peal hakkavad tulema need ussid või et on suvi raudtee rege või, või noh, mingi...

See on erinevates maailmaosades erinev, et meie Eesti põllumehed, hea on öelda, on väga niisugused edasi jõudnud, kui võrrelda neid teiste maailma põllumeestega. Et Eesti põllumehed enamasti, nad kasutavad arvutit, nad vaatavad sealt ilmainfot, nad vahetavad e-mail'e, neil tulevad sinna e-mail'ide peale arved. Ja, ja et noh, nad on juba arvutiga kodus, et, et näiteks Eesti põllumehed teevad seda siis läbi arvuti, sest nad niikuinii kasutavad seda arvutit ja mõne maailma teise nurga põllumehed võivad ka seda läbi SMS-i teha.

Aga kui suur teie see katvus on, kas isegi Gröönimaalt või ükskõik kust kohast võib tulla põllumehesse ja pöörduda teie poole, ja te ütlete siis, et mis seal toimuma hakkab, et tõenäoliselt on ju ka taimehaigused väga regionaalsed asjad?

On küll, jah. Ja see ongi seotud taimehaiguste mudelitega, et see, kus meie info saadaval on ja praegu käib väga tihe töö, et seda taimehaiguste mudelit andmebaasi üles ehitada. Ja, ja mõned mudelid on kasutatavad, näiteks kui see taimehaiguse mudel on bioloogiline, ehk siis kirjeldab seda, kui, mis need erinevad etapid on ja, ja mis selle arengu jooksul, mis ilmatingimusi vaja on, siis need bioloogilised mudelid on kasutatavad väga laialt üle maailma. Aga on ka , on ka teistsugused mudelid, mis võtavad nagu suhteliselt lineaarset selle temperatuuri ja leheniiskuse indeksit ja, ja ja püüavad selle järgi ennustada ja need, see, see indeks jälle muutub, nii kui sa geograafiliselt kuskile kaugemale liigud. Et see sõltub aga praegu, need mudeled, mida me üles ehitame, enamus nendest on kasutatavad Euroopas.

Kas teile on mõelnud ka sellise nii-öelda mitteprofessionaalse turu peale, et kui mul on näiteks suvila ja ma ei oska suurt midagi, siis pakkuda mingisugust sellist täistsugri teenust, mille eest makstakse, ma ei tea, viiskümmend eurot aastas ja ma saan siis teada, et millal, mida ja kuidas ma pean tegema.

Ei ole mõelnud, sest iga niisugune uus nišš vajab väga palju energiat ja väga palju süvenemist ja me olemegi selle ühe niši endale valinud ja fokusseerime täiesti sellele, tulevikus me võime seda laiendada, aga praegu, kui tiim on vaike, siis, siis peab tegelema ühe asjaga.

Kes on teie tiimis, kus see üldse praegu on?

Me oleme kahekesi, mina ja Vahur Meus on meil tehniline kaasasutaja ja meil on ka meid, meid nõustab ja on nõu ja jõuga abiks Eesti üks parimaid taimehaiguse asjatundjaid, Mati Koppel.

Et põhimõtteliselt kolm inimest ongi ja te, te ei plaani lähia, ma ei tea, programmeerijate juurde otsida näiteks?

Oleneb võib-olla osalise tööajaga, et see, see sõltub, see sõltub sellest, kui hästi läheb nende taimehaiguste baasi ehitamine, et kui need reeglid tuleb hästi palju peale, siis tuleb laiendada ka tehnilist võimekust.

Et praegu sisuliselt teie peame-väljakutse ei olegi nii-öelda selle keskkonna arendus, vaid andmebaasi täiendus pigem?

Jaa, et praegu on just see, see nagu inglise keeles öeldakse, content või selle teenuse sisu tuleb leida.

Kuidas teil välisturkudel olukord on, et kas olete aktiivselt müümas ka välismaale ja kuidas?

Hetkel me aktiivset ei müü, sest me tegeleme aktiivselt selle, nende taimehaiguste reeglite sisestamisega. Kuigi me müüme, aga võib öelda, et, et me müüme mitteaktiivset. Ma tulin näiteks tagasi just Inglismaalt ja Hollandist ja seal ma rääkisin ka mitme potentsiaalse edasimüüjaga. Aga nendega on veel natuke vara rääkida, kui see, kui seal, seal baasis ei ole mingit kriitilist massi taimehaiguste reegleid.

Kas see ei ole nagu vastupidi, et te peate valima endale nende jaoks turgu siis aru saada, mis seal kasvab ja kuidas ja siis saab ka teenust müüa?

See käib, see käib nagu samm-sammult, et alguses tuleb rääkida klientidega, vaadata, kas toote vastu on huvi, siis tuleb toodet ehitada, selleks, et oleks midagi üldse pakkuda, ja siis tuleb uuesti klientide juurde tagasi minna ja nendega rääkida, see käib niimoodi lainetena.

Aga tundus, et huvi on olemas Inglismaal ja Hollandis?

Jaa, huvi on olemas, sest see, see taimehaiguste kohta käiv informatsioon on väga killustunud, erinevad firmad pakuvad erinevate mudelite põhjal neid teenuseid ja jah, et sellist, sellist üldist teenust, mis ei ole ühegi riistvara pakkujaga seotud, selle vastu on huvi küll.

Kas midagi sellist te ei ole veel kuskil näinud, noh, ütleme selline interneti paasil teenus, mis ei kasuta riistvara?

Päris niisugust kaasaegset internetibaasil teenust ei ole jah, et on niisuguseid teenuseid, mis ei kasuta riistvara, näiteks Saksamaal on üks selline teenus, aga ta on ikka veel CD-de peal distributeeritav, et, et...

Aga see CD-de peal ei saa olla ju väga värske ilma info?

Äkki ta võtab seda reaalajas ikkagi internetist või...

il, ilmainfot saab, saab kuidagi seostada, et kas siis, ma ei tea täpselt, kuidas seal see käib, et kas see põllumees paneb selle info, ilmainfo sinna sisse või kuidagi seostab oma arvutis ära, aga eks seal see teede peal on need taimehaiguste mudelid.

Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart, meie saate tänane teema on Vitalfields ja saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ning saates on külas Martin Rand, Vitalfieldsi ärijuht. Ja me jääme eelmise saate osa juures just pooleli sinna, kirjeldas ärimudelit, et ma sain aru, et teil on siis mitmetasemeline distributsioon, et kui sa... reisid Euroopas ringi ja otsid edasimüüjaid, et kas sul on selleks, et kuhugi turule oma internetiteenust müüa vaja edasimüüjat või?

Jaa, et kindlasti kui me saaks müüa seda läbi interneti, siis me müüks läbi interneti seda. Aga meil on turg lihtsalt selline, et meie klientideks on põllumehed ja, ja nemad on, näiteks Inglismaal just rääkisin mitme põllumehega ja nemad on harjunud ostma oma tavapäraste resellerite käest, kes neile mingeid asju müüvad, näiteks kemikaale. Või siis, või siis oma mingite koolivendade käest, kellega nad kuskil põllumajanduskoolis käisid. Aga niimoodi internetist väga, selles valdkonnas ei ole väga suur soov internetist midagi osta.

Aga kas ei teki sellega huvide konflikt, et kui üks müüb kemikaale, eks ole, siis kohe, kui ta müüb kaasa teie internetipaketi, siis jääb taimehaigusid vähemaks ja kemikaalid lattu?

Jaa, et sam, sama võib öelda, et ka kemi, kemikaalifirmal on mõistlik koos meie, meie teenusega oma kemikaal edasi müüa, et, et see on hea platvorm, kus neid reklaamida saab.

Te olete tõstnud no sellise mitte väga suure, aga... Noh, Eesti mõistes hea raundi, et samas, teid on seal firmas ainult kaks inimest, et kuhu see raha teie esialgse äriplaani järgi peaks minema? Et või ütleme, kuhu, kuhu te selle rahaga peaksite jõudma?

Selle rahaga peaks me jõudma revenue positiivsesse, kuidas, kuidas seda eestikirjas öelda, et, et sissetulekud on suuremad kui väljamine.

Kas te ei pea järgmist raundit tõstma, kui te, kui te sinna jõuate või praegu juba tundub, et see eesmärk oli selline natuke liiga optimistlik?

Järgmine, järgmise raundi tõstmine ei ole tingimata seotud sellega, kas kas me oleme positive või mitte, et järgmi, järgmise raundi võib ka kasutada näiteks kiiremaks laienemiseks.

Võite aga ei pea, et selles mõttes, kui te, Reveni ei ole positiivne, siis te peate juba, et ikkagi, et kas see raha oli mõeldud pigem Eesti peale või, või ka mõne välismaa turu liidumise peale?

Ei, kindlasti mitte ainult Eesti peale, et see raha oli mõeldud selleks, et ära lõpetada see research and development faas, ehk siis see kriitiline mass neid taimehaiguse reegleid kokku koguda ja, ja mõnel turul demonstreerida selle toote sobivust, ehk siis selle product market fit'i.

Euroopa Liidus on põllumajandus tegelikult vist päris heal tasemel, ütleme, eriti seal keskmises osas Euroopa Liidust, et kas äkki ei oleks perspektiivikam teie toodet meie ikkagi väljaspool Euroopa Liitu, et võib-olla just riikides, kes ei jaksagi neid keerulisemate seadmetega asju osta, et on teil ka seda kogemust või te püsite ainult Euroopa Liidus praegu?

Jah, et vastaks kahe, kahel moel sellele küsimusele. Esimene on see, et ega Euroopa Liidus ei ole see tase ka sugugi sama, et kui me vaatame näiteks nisusaagikust, siis meil Eestis on keskmises haagikus kuskil kaks pool tonni hektarilt, samas Suurbritannias on ta, ta kaheksa, üheksa, isegi kümme tonni hektarilt. Et, et siin, siin, siin on ka väga palju erinevusi Euroopa Liidu sees. Meie süsteem annab kasutajatele mingit teadmist ja näiteks neid teadmisi on, on vaja niisugustes riikides nagu Afganistan, kus on olnud juba kolmkümmend aastat sõda ja, ja, ja põllumeeste niisugune... niisugune põlvest põlve üle antavad teadmised on mingil hetkel, mingil hetkel ei ole neid üle antud ja seal, seal on auk, et ma just rääkisin Hollandis Afganistani Põllumajandusministeeriumi esindajatega ja neil on just see mure, kuidas viia infot põllumeesteni, sest, sest näiteks... ostetakse küll miljonite dollarite eest pestitsiide kokku, aga kui põllumees ei oska seda pestitsiidi kasutada, et ta paneb seda liiga palju või liiga vähe, siis, siis on see raiskamine ja see põllumees teeb seda, sellega endale liiga. Ja sellepärast sellised riigid otsivadki lahendusi, et, et kuidas, kuidas seda infot põllumeestele viia. Ja ega see, ega see lahenduse, ega see lahendus pole ka väga lihtne, et, et, et näiteks, et väljapakutud SMS-i teel selle info edastamine, et seal on jälle probleem, sest, sest seal ligi, ligi pooled põllumehed ei oska lugeda. Nii et neile peab seda kuidagi telefoni...

MMS-iga, pilliga.

Või, või siis salvestatud telefonikõnena edastama.

Kindlam on ilmselt järgmisele missioonile afgaas, Afganistanist saata põllumehed, mitte nii väga sõdurid.

Kas teil on juba selline valmis lahendus olemas, et kui mõni põll, põllumees võtab teiega ühendust, teil on karbi toode juba talle pakkuda, et nii palju maksad ja nii palju teenuseid saavad?

Jaa, et praegu iga Eesti põllumees võib minna lehele vitalfields.com, endale konto teha, sisse logida, oma põllud ära märkida ja, ja ta näeb seal ilmainfot. Ja meil on ka päris palju põllumehi Eestis kasutavad seda teenust. Ja see on tasuta. See on tasuta praegu jah, mida seal praegu ei ole, on see taimehaiguste informatsioon, et see ei ole lihtsalt ava, avalik hetkel, see saab loodetavasti, mõned taimehaigused saavad avalikuks siis, kui meil vegetatsiooniperiood algab. Ja, ja veel üks teenus, mida nad saavad tasuta hakata kasutama, on põlluraamat. Et Euroopa Liidus on iga farmer kohustatud pidama põlluraamatut ja panema täpselt kirja kõik asjad, mis ta võllu peal teeb. Ja seda, seda annab läbi meie lahenduse väga lihtsalt ka kas või mobiilist põllu peal teha.

Kuhu neid saadakse pärast?

Neid ei saadeta kuskile, need salvestatakse ära, aga põllumees peab seda olema võimeline ette näitama näiteks PRIA-le, kes võib teda kontrollima tulla.

Sa ütlesid, et Eesti põllumehed võivad seda teha, aga ütleme, Inglise või Hollandi põllumehed täna ei või seda teha tasuta?

Võivad kõik põllumehed teha jah, et, et meie ilma, ilmaandmebaasid on täna globaalsed, nii et ükskõik, kus see põld ära märkida, näeb seda ilmainfot.

Mis, mis see lubadus kliendile on siis, kui see teenus on juba täielikult kättesaadav, et kui mina olen põllumees ja sõber ütleb, et mine vaata, siis mida te võite mulle lubada?

Lubadus on see, et ta saab täpsemalt oma töid planeerida, et kui ta on suur põllumees, tal on mitmeid kümneid põlde, need on kümneid kilomeetreid üksteisest eemal ja kui tal on vaja, kui tal on vaja pritsima minna, siis ta teab, et see, see vihm tuleb peale näiteks põhja poolt ja ta võtab ja, ja ütleme, ta planeerib pritsimise niimoodi, et tal, ta ei jää vihma kätte. Ja, ja sama taimehaiguste kohta, et ta saab pritsida näiteks rohkem ennetavalt, pool, poole kogusega, kasutades vähem kemikaali, aga samas, olles sama efektiivne.

No kui ta paneb ennetavalt ja seda haigust ei tule, et, et ta ei saa ju olla kindel, et, et see oleks nagu tulnud siis, kui ta seda ei teeks, et kas ta, kas ta saab talle lubada ka seda, et tema tulemused paranevad või tal läheb paremini võrreldes naabritega?

No sellist kindlat garantiid saab anda siis, kui teha katsepõlde, panna kõrvale täpselt samasugune põld, kus tehakse teisi asju.

Aga teil sisetunne ütleb, et, et ta läheb paremini siiski, kui ta on teie teenuskoht?

Kui ta, kui, kui see juhtub nii, nagu sa ütled ja tal neid taimehaigusi ei teki selle seoses selle ennetava pritsimisega, siis, siis ma võin öelda, et põllumees on väga-väga rahul, sest, sest taimehaigused on tal suureks tüliks. Et see, see on positiivne probleem, mida omada.

Kas teil on mingisugune eraldi pakkumine ka ökopõllumeestele, kes ei soovi pritsida? Kas nende väärtus tuleb ka midagi või on teil ka mudelid välja mõeldud, niisugused, et ühest küljest te ütlete, et kui te ütlete, et ma olen pritsiv põllumees, siis te ütlete, et hakka nüüd pritsima, aga kui ta ütleb, et on öko, siis sa ütled, et tooge nüüd vihmaussi juurde?

Jaa, et, et me, ega me põllumehele ei ütlegi, et hakka pritsima, me ütleme, et selle, selle, selle kindla taimehaiguse oht kolme päeva jooksul on üheksakümmend protsenti. Ja kui sa oled mahepõllumees, siis sa tegutsed vastavalt.

Kas te selle peale ei ole mõelnud, et Eesti võib-olla ei ole selline põllumajanduse pealinn Euroopas, et, et kas ei oleks mõistlik alustada juba kohe alguses, juba mõnes teises riigis? No

aga, aga me alustasimegi, et me oleme kohe seda väga laialt võtnud.

Ei, ma mõtlen seda, et, et praegu olete sisuliselt testimisperioodis just siin Eestis, et kas seda testimist ei oleks mõtet ette võtta kuskil mujal?

Aga meil on mujal ka testijaid, et kõige kaugem farmer, kes on sign-upi teinud, on Zimbabest.

Noh, see ei ole ilmselt ka põlluma, põllumajanduse pealinn, et ütleme, kui Euroopat võtta, siis millised on sellised kõige ahvatavamad turud, sinu arvates?

Kui, kui võtta näiteks farmerite arvu järgi, et kus turul on kõige rohkem kliente, siis see on kindlasti Poola, Poolas on sama palju põllumehi praktiliselt kui USA-s, neid on peaaegu kaks miljonit.

Aga põllupinda võib meil vähem olla, et see vist ei ole nii otseselt seotud töötajate arvuga sektoris?

Samas klee, kliente, kes võib, võivad Turellist maksta nii rohkem, et ega põllud ei maksa.

No seda jah.

Jah, see on kõik väga põnev ja kindlasti sellisel keele ajal kuulab meid ka palju põlluhähi, aga oled maininud, et plaanisin raha tõsta, et on sul mingisugune ideaalne investori profiil olemas, et keda sa otsid, kas mingi konkreetne, konkreetse valdkonna VC fond näiteks või strateegia investor?

Jaa, et järgmine, järgmine investor võiks kindlasti tuua sisse mingit erialast teavet, näiteks, et ta on põllumajandusvaldkonda investeerinud või siis investeerinud näiteks kemikaalitootjatesse.

Sa oled ise maininud, et, et see müük käib niimoodi tutvuse kaudu, et kas sulle ei tundu, et võib-olla mõni selline samas valdkonnas tegutsev ettevõte oleks ideaalne investor, kes võib-olla ostaks neid ära ja lisaks enda portfooliosse?

Jaa, et, et kui vaadata ringi neid ostusid, neid firmade ülevõtmisi, mis on toimunud samas valdkonnas, siis need on enamasti samade valdkondade ettevõtted, et näiteks on suur agronoome koondav nõuandja, põllumajandusalane nõuandja ja tema on siis ostnud endale niisuguse ilmateenuse pakkuja ja, ja taimehaiguste hoiatussüsteemi. Et jah, see on ka kindlasti mõttes.

Jaa, aga nagu ikka, saate lõpus räägiks plaanidest, et praegu on kindlasti algusfoas, aga mis on teil paariks aastaks plaanis, et kas just investeeringu kaasamine on ainuke variant või on ka muid, muid võimalusi?

See ei, et taimehaiguste ennustamine ei ole ainuke asi, mille juurde me tahaks jääda, me tahaks kindlasti seda äri, ärimudelit edasi arendada ja ärimudel saaks just arendada, arendada nii, et kui meil mingis regioonis tekib mingi kriitiline mass. põllumehi, kelle kohta, kelle kohta me teame juba, ilma infot nende põldude kohta me teame taimehaiguste riske, läbi põlluraamatu me teame, mis tegevusi nad teevad, mis kemikaale nad kasutavad, siis saab seda infot väga hästi analüüsida ja neid põllumehi ka omavahel võrrelda ja neile tagasisidet anda, näiteks, näiteks on see, et tundub, et selles regioonis see väetis sobib paremini. Või siis tundub, et sa jääd oma pritsimistega hiljaks, sa peaks süstemaatiliselt natuke varem pritsima. Ja, ja, ja tulevikus selle, sellise info analüüsist saab väga palju kasu põllumehele.

Ühesõnaga, õppida nagu oma andmebaasi pealt, et mida siis teised teevad paremini, kui see konkreetne klient. Okei, kas olete, otsite ka inimesi juurde Eestis või praegu ei ole plaanis oma meeskonda lahendada?

Hetkel ei otsi, et me hakkame siis otsima, kui, kui nagu öeldud, et, et seda taimehaiguste infot tuleb nii palju sisse, et enam ära ei majanda ja, ja võib-olla see toode on nii kaugel, et näiteks on vaja kohalikke esindajaid palgata, et siis, aga praegu sellist olukorda ei ole.

Sul on suuteliselt edukas projekt, et kas sa endiselt käid näiteks GarageRing kaheksa üritustel?

Ei, ei käi.

Praegu on käimas järjekordne Startup Wiseguys, et mida sa meie kuulajatele, kuulajatele saad soovitada, kas tasub sellistes ettevõtmistes osaleda või teie projekt on pigem erand?

Kindlasti tasub jah, nii, nii Startup Wiseguys kui, kui ka Garage48-s. Aga

see edukate projektide osakaal on ikkagi marginaalne, et kas ei tundu, et see on selline ajaraiskamine?

No esimesest kaheksast Wisecasi lõpetajast sai üks investeeringu, see ei ole väga marginaalne. No üle ainult

seitse võib-olla arvut teistmoodi.

Üks kaheksandik on väga okei.

Ühesõnaga, meie kuulaja saab siis lood, et ta ongi üks, üks kaheksast ja mitte seitse-kaheksast, et...

Ei pea lootma, võib ju teha konkreetseid samme selles suunas ja ollagi edukas.

Ja, ja paljud teised Wisecasi firmad endiselt otsivad rahastust ja, ja ma arvan, et mõned ka varsti sulgevad järgmise raundi.

Jah, sellisel optimistlikul noodil me lõpetame ka meie tänaast Restardi, kuulage meid jälle järgmisel aapäeval kell neli.