AI_pealkiri: Kristjan Täht ja Jaanus Tamm JCI Eestist ning Defendeci edulugu

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-äri saade Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik, töötavad ITL ning EAS läbi Euroopa Liidu sotsiaalfondi.

Tere ka minu poolt, Andrei Korobeinik olen mina ja täna, nagu ikka, räägime siis ärist ja IT-st ja meie täielane teema on rahvusvaheline noorteorganisatsioon JCI, meie stuudios on Kristjan Täht, kes täna juhib seda organisatsiooni ja võib-olla ka mitte, ja Jaanus Tamma firmast Defendec, kes on selles organisatsioonis olnud. Ja alustame siis sellest, millega JCI tegeleb, Kristjan?

Sellel aastal olin vastutav erinevate üleriigiliste projektide eest, noh, mida siis kas tehti mitme koja peale kokku või, või mis, millest võtavad osa siis mitme koja liikmed või siis ka inimesed väljapoolt koda.

Millega siis või mis lisaväärtust pakub see koda siis oma klientidele nii-öelda?

Koda pakub oma, ütleme, kui lähtuda kõigepealt koja liikme huvidest, siis liikmele pakub ta arengukeskkonda, selles mõttes, et inimesel, kellel puudub kogemus mingis valdkonnas, kas projektijuhtimises või kommunikatsioonis või, või näiteks ettevõtte või siis ühingu, äriühingu või... mis iganes ühingu juhtimises, siis seal on kojas võimalik need rollid kõik läbi teha. Osaledes siis aktiivselt mõnes projektis või siis organisatsiooni juhtimises.

Jaanus, tere. Tere. Räägi, mis kogemusest oli suurpuudu, kui sa GCI liikmeks said?

Tere, mina olen Joonus, firmast Defendec ja mina liitusin kojaga kuskil kahe tuhande viienda aasta paiku ja minul tookord oli, oli puudus seda, et Et ma tahtsin esiteks tutvuda nagu uute selliste aktiivsete inimestega, kellega siis midagi asjalikku rääkida, mitte niisama pläma ajada või, või pidutseda ja teiseks, tol ajal ei olnud sellist organisatsiooni nagu tänapäeval on, see Start-Up Leader's Club, et kus sa saad teiste start-up juhtidega kooski ja siis tol ajal ei olnud niisugust organisatsiooni, kus... Kus ta saaks regulaarselt käi inimestega koos ja arutada mingeid asju või mingeid ideid ja mina läksin sinna selliseid inimesi otsima.

Aga see, see organisatsioon oli tol ajal juba siis olemas

ja... Jah, JCI oli tol ajal olemas, mina leidsin selle läbi oma kursusekaaslaste tegelikult, kes ütlesid, et oi, Jaanus, tule siia, et siin on palju toredaid inimesi ja vahvad ideed liiguvad ringi ja, ja siis ma ühel päeval läksin sinna.

Kas sinu Defendiki päris oli sellest ka kasu, kas sa leidsid seal meeskondakaaslasi või ma ei tea, ise arenesid siis nii kaugele, et said iseseisvalt äriga tegeleda?

Ma arvan, et minu isiksuse arengul oli sellest kindlasti kasu, ma Defendec'i ärile sealt niisuguse äripartnerite kaasas ei leidnud, kellega koos äri teha, aga, või kellega äri asutada, aga ma leidsin sealt näiteks oma esimesi kliente. Kes, kes olid nõus minuga koos näiteks riskima seda uut tehnoloogiat, mida me arendasime, kuna nad teadsid mind, kuna nad olid näinud mind, et näed, et Jaanus vedas siin mingit projekti, sai asjaga hakkama, et noh, järelikult kui ta uue tehnoloogiat midagi proovib, et et noh, kindlasti saab hakkama, et noh, tehnoloogia ei tööta, aga vähemalt noh, ta ei ole pätt või midagi sellist. Et, et sellest oli mul küll, küll kasu.

No mis projektid need olid, millega sa JCI-s tegelesid?

Vot siis mina vedasin näiteks kaks aastat äriplaani konkursi ja, ja noh, seal pidi hankima sponsoreid ehk müügitööd tegema, mida ma olen niikuinii kogu elu teinud ja mida ma arvan, ma teen hästi, ja seal sain ka hakkama, siis pidi seal noh, konkursil selle žürii kokku ajama, siis pidi käima seda promomas, pidi noortega rääkima ja samas pidi ka pärast siis aitama neil äriplaani ette valmistada, et ta oli niisugune... Promo on siis juhendaja, näitan neile kokkupane, siis ootan neid taotlusi.

Kristjan, mis, mis on need projektid, millega siis uus liige võiks arvestada, et miks ta võiks tahta liituda JCI-ga?

No meil on olnud niimoodi, et JCI on Eestis olnud nüüd alates tuhande üheksasaja kaheksakümne kaheksandast aastast ja, ja ehk siis Maailmakoja liige on JCI Estonia olnud, Ja me oleme nüüd, läbi aastate on tegeletud erinevate ettevõtlikus valdkonna projektidega, heategevusega, ja nüüd me oleme viimasel aastal jah, hakanud nagu asju rohkem, noh, kuna inimeste huvi on küllaltki suur, aga vahest meil tekib küsimus, et mis te siis nagu ikkagi täpselt teete ja me oleme nüüd jaganud valdkondadesse need erinevad projektid, et meil on... Meil on heategevusprojektid, siis on meil ettevõtlikkuse valdkonda kuuluvad projektid, siis on keskkonna valdkonda kuuluvad projektid ja haridusvaldkonna projektid. Et siis igale ühele midagi, on ju. Noh, lisaks on siis ka koja sees, on nii-öelda see sotsiaalne võrgustik ja suhtlus, mis käib nii-öelda koja eluga kaasas. Mõned, mõned tulevad ainult sellepärast.

Ikka seda, pummeldamist on ka ikka natukene.

Ikka jah, selles mõttes, et kui, kui midagi tehakse, siis ei unustata seda, et see peab olema kuidagi lõbus, et lihtsalt kuivalt kuulata ja istuda, et enamus meie projekte, kas või koolitusprojekte üritatakse teha ka niimoodi, et see jääks ikkagi meelde, et ah, oli üks igav. Üks igav istumine või kuulamine, et selliseid asju ei, ei taheta eriti teha. No sinna ei tule ka inimesi, neid, kedagi ei huvita niisuguseid. Aga nüüd kui projektist rääkida, siis ütleme haridusvaldkonnas me oleme noh, põhimõtteliselt koja eesmärk on see, et inimesed tuleb kokku, märkavad, et kogukonnas või ühiskonnas on midagi noh, vajaka või on vaja midagi paremini teha, siis selle asemel, et seda lihtsalt kritiseerida ja, ja oodata, et keegi tegema hakkab, tullakse kokku, mõeldakse, kuidas võiks seda teha ja hakatakse tegema. Ja siis oligi, siin on noh, ka räägitakse täna, et ettevõtlikkuse haridusest on puudu ja arengufond on siin reklaaminud välja, et nüüd on vaja seitse aastat teha seda tuhat inimest koolitada ettevõtlikus valdkonnas, et või vähemalt mingidki põhiteadmised neile anda, siis me oleme teinud kolm projekti, üks on nime, nimetatakse väärtust ja tulevikku, See on siis koolinoortele, et nad siis saaksid aru, mida nad tegelikult nagu oma elult ootavad, siis sealt järgmisena, mis oleks nagu järgmine projekt, mida võiks läbida, on Võta ette projekt, kus siis inimestel, kellel on ideed, Noh, põhimõtteliselt neile nelja nädala jooksul läbi nelja kohtumise tehakse siis selgeks ja nad ise põhimõtteliselt teevad endale selgeks, kuidas oma idee ellu viia, kuidas mõttekaaslaseid leida, ja ka tehakse siis see ära, et see ei jää nagu lihtsalt sinna. poolikuks ja siis on veel nüüd kooli, üli, ülikooli siis käivatele inimestele on prog, projekt Bewise, kus siis praktikud käivad siis ülikoolis ja loenguvormis, aga noh, küllaltki kaasav loeng. Räägitakse siis nagu reaalselt, kuidas mingid, mingid elus asjad toimuvad, et ei ole lihtsalt teooria. See

on rohkem just ettevõtlikkusest või on seal selline laiem spekter?

See on ikka ettevõtlikkus jah, et aga noh, mitte nii väga nagu ettevõtlikus kui businessi vormis, aga lihtsalt ka mingite ideede teostamise eesmärgina.

Jaanus, kas see enam ei ole JCI liige?

Ma ei ole enam aktiivne liige, mis tähendab seda, et mul ei ole aega käia üritustel ja, ja ise vedada või korraldada projekte, et põhjus, miks ma ei jõua käia, on see, et, et ma olen ettevõtja.

Kas ettevõtjad siis ei ole JCI liikmetel küll juhul?

Noh, ma arvan, et sellises faasis ettevõtte, millega mina tegelen, et, et ei jõua jah, kuna ma olen väga palju ka Eestist ära ja... Ja on vaja kõvasti ettevõtet kasvatada ja arendada, et siis, et siis ei jää enam aega Eestis nii palju toimetada.

Kuidas üldse see setup on seal, et kas on mingisugust liikmemaksut või on, on seal need projektid taasulised või kõik on puhtalt... Noh,

kõik on vabatahtlikkuse alusel, et, et nii-öelda ise võtad initsiatiivi, et... tahad seda teha, siis, siis kui on palju kandidaate, sa pead kandideerima ennast müüma, et miks just sind valida seda projekti vedama või miks pead sina olema see asepresident või selle valdkonna juht, Ja, ja, ja ega sulle keegi palka ei maksa, kui projektil on raha vaja, siis sa pead sponsorite käest selle hankima, ja, ja nüüd, kui on veel seesama konverents või see nii-öelda mingi väike pidu, on ju, siis sa veel lähed ja maksad selle peos osa, osalesemise eest ka. Kui ei ole piisavalt palju sponsoreid näiteks leitud korraldajate poolt. Et ikka puhas niisugune vabatahtlikkus ja, ja iseenda arendamine, et, et keegi sulle palka ei maksa seal.

Aga üldjuhul no kas taastuda või soodsad ja mingid lisakulud ei kaasne selle...

See sõltub nagu kojast, et mõne, mõne, mõnel kojal on ka, kuna seal on, ei tea, mitu koda täna on, aga seal on mitu koda, kus siis saavad erinevad inimesed erinevate maalevõrgetega inimesed siis teha sarnaseid, sarnaseid tegevusi ja seal siis kojar piires võib siis olla mingisugune aastamaks näiteks, ma ei tea, kolmkümmend eurot või viiskümmend eurot või midagi niisugust, et et kata mingid niisugused püsikulud ära, et...

Aga IT-ettevõtjad teie organisatsiooni sees ei ole kuidagi organiseerunud eraldi või, või, või on samas nii-öelda selles kojas on koos nii põllumajandusettevõtjad kui programmeerimishuvidega inimesed?

Meil on nii, et meil on ütleme, kõige suurem kohalik koda, kodasid kokku on üksteist täna, aga loodame, et see kahe tuhande kolmeteistkümnendal aastal nüüd tuleb niisuguseid valdkonnapõhiseid kodasid juurde. Et alguses olid küllaltki laiategevus, tegevusega kojad, et neil ei olnud konkreetset sellist eesmärki, aga meil on kaks tuhat seitse aasta lood ja esimene teemakoda siis Go koda, mille liige ma olen ka ise, ja selle ees, loo, loojateks olid siis Anneli Ohvril ja Hardo Reinsalu. Ja koja, koja eesmärgiks oli siis keskkonnateadlikkuse suurendamine, nii et küllaltki konkreetne fookus ja ja see on ka ennast õigustanud, kuna esimene suurem projekt, mis tehti nüüd selle keskkonna fookusega koja poolt, oli killer-koti projekt, killer-koti teavituskampaania, Siis järgmine aasta tuli sealt, Teeme Ära mõtted algutest tuli idee Lasnamäe rohestamine, mida tehti siis kahe tuhande kümnendal aastal, siis tehti kaks tuhat üksteist aastal lastekeskkonnahariduse projekt prügihunt ja superjänes, ja mis siis ka see aasta oli, nüüd oli just telekas, olid telelaastused, et niisugused väga konkreetsed suunitlusega projektid, Ja on leidnud nagu ühiskonnas positiivset kõla ja see on ennast õigustanud. Siis on veel teemakoda, veel on meil e-koda, mille liige ka Jaanus oli, oli ka selle koja president üks aasta,

Jah, et, et meie koda nii-öelda oli siis ühesõnaga hästi internetiga seotud, et et vanasti olid kojad hästi seotud nagu linnaga, et noh, Tartu ja Viljandi ja Pärnu, kuna inimesed ja siis ühel hetkel hakkasid inimesed liikuma sealt Tallinnasse kõik. Või noh, liikuma Eestis läbisegi ja siis e-koda sai omal ajal alguse niimoodi, et e nagu noh, nagu internet. Et teeme nagu virtuaalse koja, et noh, koos polegi vaja väga käia, et, et kõike me üritame teha virtuaalselt ja ja siis sinna läksid järgi ka need inimesed, kes siis kas olid väga liikuvad või, või kes siis tahtsid nagu virtuaalset asja ajada. Aga no üsna pea sai selgeks, et ikka, ikka kooskäija on parem kui virtuaalselt ainult suhelda, nii et, et tegelikult pärast ei ainult see nimi.

Et kas see koda on siis täna ka olemas?

Jah, täna, koda on täna ka olemas.

Et ta on nüüd siis nagu päris maailmas kokkusaamiseks?

Jah, ta on ikka praeguse, nüüdseks on ta juba nagu p Ta algselt loodi nagu selline, et oleks nagu rohkem virtuaalsem.

Täna, täna, täna on, Eigo, ta on nagu rohkem niisugune meele, meelelahutusliku poolega ka, see ei tähenda nagu, et nüüd oleks mingi kõva pidu ja asi, aga lihtsalt liikmete eesmärgiks on enda vaba aja võimalikult mitmekülgine sisustamine. Külastades erinevaid ettevõtteid ja, ja noh, kõik muu selline. Aga ta on nii-öelda organisatsiooni sees jälle väga populaarne, kuna tal on fookus.

Jah, tegemist on, eks ole, siis ikkagi noorte kommertskojaga, et kui vana on noor?

Meie, meie jaoks on noor inimene kaheksateist kuni nelikümmend aastat.

Nii et mina veel saaksin.

No kui, kui on nelikümmend aastat, siis mis, mis...

Nelikümmend on nii, et siis võib-olla toetaja liige, aga noh, selles mõttes enam ei, liikmemaksu ei pea maksma, toetaja liikmena võib maksta, aga kui tegevuskojas on nagu tõesti kõigile noh, jäänud silma ja sa oled midagi suurepärast korda saatnud, siis sind paa, nii-öelda pan, seatakse sinu kandidatuursenaatori Senaatori kandidaatuuriks ja siis on, senaatorina on sul võimalik olla siis elu lõpuni liige. Et maailmas on kaheksakümmend tuhat circa senaatorit JCI-s.

Nii et Henrik on veel aega.

Noh, seal on jah, kõiki väga kuuldaid inimesi, et USA presidendid näiteks on, tavaliselt olid kõik senaatorid Jaapanis, kui tahad saada peaministriks, siis kindlasti pead olema JCI liige olnud, et... Et see on erinevates riikides, on see erinevalt nagu.

Eestis vist ei ole sellist.

Eestis on, ei ole jah.

Veel ei ole, aga siit me lähme siis meie esimesele paauasile.

Endiselt on eetris IT-ääri saade Restart, meie saade on korduses täna õhtul kell kaksteist ja internetis aadresil podcast.kuku.ee kogu aeg, arvamus saata, avaldada saate kohta meie Facebooki lehel, meile leiate otsides Restart ning läheme siit saatega edasi.

Ja meie stuudios on endiselt Kristjan Täht, JCI-st ja Jaanus Tamma Defendecist ja tegelikult, Jaanus, sinu firmast polegi jõudnud rääkida veel, et räägiksime kuulajatele, millega Defendec tegeleb. Nii et nad ka, ka aru saaksid, see on, kindlasti on see keeruline tehnoloogiline start-up.

No Defendec on, on selline kõrgtehnoloogiline ettevõte, kus me siis paneme riistvara ja tarkvara kokku. Ja see asi, millega me täna tegeleme, meie aitame, me aitame riigipiire ja kriitilist infrastruktuuri kaitsta. Ehk siis riike turvalisemaks muuta ja, ja aidata siis kriitilist infrastruktuuri ettevõtete riske maandada. Ehk me oleme siis välja töötanud sellise väikse turvaseadme, üks väikse kaamera moodi seadeldise, mis on traadite andmesidega varustatud ja patareiga, ja siis on võimeline keskkonnas elama vajadusel aastaid ja siis olema seal nii-öelda silmade ja kõrvade eest ja turvata siis konkreetselt seda objekti või maa-ala. Ja seda me siis teemegi. Ja me teeme seda suhteliselt unikaalsel ja ainulaadusel viisil maailmas.

Millised piirid on siis sel viisil kaitstud?

Noh, täna on see, ma ei saa öelda, et kõik piirid või kogu piir, aga täna on see selliste piirivalvurite varustuses nagu, nagu Eesti, Rumeenia, Albaania, Montenegro, siis on Ukrainas, siis on ta veel ühes seal Kesk-Aasia riigis kasutuses, kelle nimel me ei tohi mainida ja siis on ta ka Aasias ühes riigis kasutuses.

Ja kuidas, kuidas see reaast välja näeb, et noh, näiteks üritan siis läheneda Eesti piirile, mis siis juhtub?

Noh, ta on tegelikult, võib-olla see kõige paremini iseloomustab see, mida, mida Piirivalveamet, Eesti Piirivalveameti siis nii-öelda ase, politsei- ja piirivalveameti asedirektor ütles eelmisel aastal, nii-öelda meie ettevõtted siis autosustades, ordeniga, et, et meie oleme väidanud välja töötada elektrooniliselt piirivalvureid. Mis tähendab seda, et, et kui muidu näiteks turvapatrull või, või piirivalvur peab patrullima piiri peal. või kuskil perimeetri peal, et vaadata, et kas keegi parasjagu tuleb või kas keegi tahab illegaalset sissetungi teha, siis kas meie puhul ei ole vähes teha, sest tal silmad on seal kuskil perimeetril ja kui nüüd sina tahad, Andrei, tulla vaikselt niimoodi, seal mingisugune salakaup või mis iganes, kümme, kümme illegaali kaasas, siis, siis need silmad tuvastavad su ja avastavad ja, ja üsna pea saadakse sind kätte.

Aga kuidagi petta ei ole seda võimalik, et ma panen põõsa pildi sinna ette ja hiilin mööda.

Jah, Jannusega lood näiteks.

Kahjuks mitte. Kas seda on tulnud ette, ütleme et selliseid nupumehi on olnud, kes on üritanud proovida seda kuidagi karukostüümi või või tiigri rahaga ära petta, aga ei ole õnnestunud.

Jah, ma sain näiteks targemaks, sain teada, et tänapäeval ka ettevõtted saab ordeniga autosustada, ma mäletan, see oli nõukogude ajal. Ei, tegelikult

ettevõttele anti meil seda autosustada, kuna see noh, anti mulle ettevõtte nime lihtsalt.

Ikka sulle, okei, et saime teada, et kuu aega tagasi või paar kuud tagasi olete saanud ka arengufondilt investeeringu. Et kes on noh, arengufond peab investeerima kaasinvestorid, kes on need erasektorist kaasinvestorid?

Need kaasinvestorid on era, need Eesti erainvestorid, kes siiani on pigem investeerinud sellisesse, ütleme siis nagu vana kooli ärisse või sellise infrastruktuuri ärisse ja, ja põhjuse, miks nad siis otsustasid investeerida just nimelt IT valdkonda, oligi see, et et meie, meie äri on natuke niisugune Seal vahepeal nagu, et ei ole päris selline ulmeline Facebooki asi, kus kõik käib arvutis ja pilves ja, ja, ja noh, vanakooli mehed võib-olla ei saa neist aru, ja, vaid et on midagi reaalset, et no sa käe katsud, sa näed seda asja, sa paned selle kuskile, teed midagi ja siis keegi maksab selle eest raha, niimoodi nagu vanasti käis. Et, et see võis olla põhjus. Ja muidugi noh, see, et, et meil on väga perspektiivne tehnoloogia ja äli.

Kindlasti. Kui suur sinu firm on täna?

Meil on täna kakskümmend kolm inimest meie tiimis, kellest siis täna veel enamus on tegelikult Eestis, aga meil on noh, meil on Aasias inimene, Kesk-Aasias, Soomes, Ameerikas ja, ja siin noh... Mine, mind võib lugeda ka, et ma olen Euroopas.

No plaan on jätta siis peakontori Eestisse?

No esialgne plaan on ikkagi arendustiim hoida valdavalt Eestis, et mõnedel juhtudel võib-olla tuleb niisugust väikest tootearenduse otsa kuskile kliendile lähemale viia, et, et seda nii-öelda, viimast miili lihvida seal, aga viimast sentimeetrit.

Aga kui, milline see seade siis on, mida te me ütlete, et kas ta on niisugune nagu väike kartul või nagu... Ei, ta on niisugune,

ta on ikka niisugune kohvitaste suurune seade.

Ja, ja nemad, need siis peidetakse ära metsa, piluvad

siis? Peidetakse perimeetri ära, jah. Väga mõnev.

Tõepoolest, aga Defendec on siis rahvusvaheline firma ja ma sain aru, et ka JCI on rahvusvaheline organisatsioon, kas Jaanus, kas sinu jaoks oli see rahvusvaheline mõõde oluline, kui sa, kui sa selle liikmeks hakkasid?

Jaa, see oli, see oli, see oli minu jaoks, ma arvan, et kui seal rahvusvahelist mõõdet ei ole, siis me ei oleks selle organisatsiooniga liitud tegelikult.

Aga oled sa sa saanud seda, mida sa ootasid?

Jah, ma alguses sain väga palju selliseid kontakte ja, ja isegi kui ma esi, kui me esimest investeerimisse seed raundi tõstsime, siis ma isegi rääkisin paaride inimestega sellest JCI network'st. Et, et saada tagasisidet ja, ja siis arutada nii-öelda investeerimise, mise teemadel. Ning, ning samuti, kui me esimesi projekte tegime, siis meie tehnoloogia peal mitte, mitte sellesse turvavaldkonda, vaid mingitesse muudesse sektoritesse, siis, siis seal oli küll võrgustikku, mida sai kasutada, et noh, kui oli Ungaris vaja kellegagi kohtuda, siis selliseid JCI Ungari sõbrale, kellega sa olid näiteks aasta varem, Viini konverentsil kohtunud, ütlesid, et kuule, et mul oleks vaja selle, selle kohtuda, et kas sa saaks aidata mind ja, ja üldiselt see võrgustik nagu väga aitab.

Kristjan, oled maininud, et et need võrgustikud on ka kohalikud, et kuidas see rahvusvaheline mõõde siis sinna sisse läheb, et kas on toimunud mingisugused rahvuslikud konverentsid või see on puhtalt selline virtuaalne võimalus teiste, teistes riikides, inimestega soelda?

Seal on niimoodi, et Jah, kõige, kõige niisugune otsesem füüsiliselt läbisaamise koht on ikkagi rahvusvahelised konverentsid. Et need toimuvad siis piirkonniti ja toimub ka maailmakonverents iga-aastaselt, mis siis liigub kontinendilt kontinentile, just lõppes, üleeile lõppes Taipeis siis selle aasta konverents. Eelmine aasta oli see Brüsselis, järgmine aasta on Rio de Janeiros ja, ja nii edasi. Meil on veel unistus see tuua ka Eestisse, kaks, kaks tuhat kakskümmend, aga Aga

siis pole kordagi toiminud?

Kahe tuhande kuuendal aastal toimus piirkonna konverents, see oli siis Euroopa konverents, see korraldati Tallinnas ja seal käis kaks tuhat seitsesada inimest

siis üle Euroopa. Seal täiesti esinev.

Et see võis olla üks, ma arvan, et ma arvan, et see on üks suuremaid konverentse, mis Eestis on korraldatud ja see on siis vabatahtlike poolt tehtud.

Aga kui ütleme, keegi tahab JCI-ga liiduda just selleks, et saada rahvusvahelised kontaktid, siis kuidas nad kõige kiiremini saab, et peab konverentsil käima või teil on mingisugused, ma ei tea, LinkedIn-i moodi lahendused?

On olemas, muidugi on olemas jah, on olemas Facebookis oma grupid ja noh, erinevalt, sa võid vaadata erinevate gruppidega, et on, neil on Nordicu riikidel, ehk siis Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Läti, Leedu, Eesti on nagu Nordic Grupp, kus siis käiv on niisugune grupisisene suhtlus, siis JCI Euroopas on kolmkümmend kaks tuhat liigat, võib sellel tasemel suhelda, aga noh, see muidugi eeldab natuke nagu organisatsioonis olemist, et esi, järgmisest päevast kohe nagu sul see võrgustik ei arene, et, et...

Noh, ma võin tuua ühe näite näiteks, meie otsime, otsime Euroopa müügijuhti. Ja, ja siis mina helistasin nii mitmelegi siis teise kontaktile, kes tegelikult mina ei tundnud. Aga ta minu väga, keda minu koja liigi väga hästi tundis ja ma helistasin talle ja meilisin talle, et, et mul oleks, äkki ta seab soovitada mingeid kandidaate. Noh, talle tuleb võrgustikku, ehk ta nüüd on läbi proovitud. Kuna tausta teatakse. Et, et see vana metoodika töötab ka täna väga hästi, et lihtsalt helistad usalduse või siis selle soovituse pealt. Kohe järgmisel päeval võid teha seda.

JCI on siis selline kvaliteedimärk, et, et miks noh, mina siis ei ole JCI liige, et kas ma võin kah helistada JCI liikmetele teistes riikides, et või, või kui nad saavad teada, et ma ei ole nagu nendega samas organisatsioonis, siis see vastuvõtt on selline külmem.

Noh, ma arvan, et see on külmem, siis tavaliselt soovitaja, keegi soovitab kedagi, siis seal on kergenike väike usaldusmärk juures ja kui see tuleb nagu organisatsiooni seest, et, et sa organisatsiooni liikmeks saadad, see päris ei ole nii, et saadad e-maili. Või, või et, või et noh, astud uksest sisse ja siis kohe homme oled, et, et siin natuke nii-öelda nagu noh, uuritakse ka.

No kuidas, kuidas see käib? Põhimõtteliselt sa jah, algul sa oled, on nagu huvilise staatus, et sa käid mingitel kojaüritustel, konverents, kohalikud konverentsid näiteks Eestis või siis mingi projekt, tuled, aitab midagi teha, siis sa ütled jah, mind huvitab see, nagu oled liikmekandidaat, noh, erinevates kodades on erinev, et mõnes kohas hoitakse aasta aega näiteks liikmekandidaadid, mõnel piisab, et sa oled ennast kuidagi positiivselt näidanud, ja siis kõik teised koja liikmed siis hääletavad, et kas sind võtta liikmeks või mitte.

Kas on olnud ka mingisuguseid konkreetseid näiteid siin Eestis, kes on näiteks läbi oma koja kontaktide siis investeeringu tõstnud oma start-upile?

Niimoodi hooga, hooga ei oska siin öelda. Peab vaatama, et noh, see on see, üks asi on otsene nagu, et tulin, tegin ja tegin tehingu, on ju. Aga teine on see, et just see, et sa ise arened mingisse, et kui sa ütleme, täna oled siin, oled kolm aastat liige, teed oma networki, suhtled, käid, mõtled, arutad, ja sa ise arened mingile tasemele, et sa võtad näiteks, leiad ühise keele, leian näiteks sinuga. Ja, ja me teeme midagi koos, aga see on ikkagi tulnud suuresti tänu sellele, et ma, mul oli koht, kus areneda, on ju, vastasel korral ma oleks võib-olla teinud oma igavat tööd või oma äri kuskil oma nii-öelda kapslis ja ma ei oleks neid uksi avanud.

Ja ta ei ole kindlasti üliõpilasorganisatsioon, ta on, eks ole, lihtsalt kui sa saad kaheksateist ja oled ettevõtlik, siis... Sind selles organisatsioonis oodatakse.

Sa oled juba nelikümmend ja ikka üliõpilane, selles mõttes... Noh, eks vaat, vaat seal on see, et sind need olemasolevad liikmed siis vaatavadki, et, et kas see inimene, et kas see inimene, kes tuleb liikmeks, kas tal on meile midagi pakkuda ja kas meil on talle midagi pakkuda, kui seda, seda tunnet ei tule, siis see noh, noh, ühesõnaga inimene ei leia ise seda teed üles. Et ikkagi organisatsiooni väärtus peitub selles, noh, peitub tema liikmetes. Ja kui seal tuleb hästi palju inimesi, kellelt, kellel ei ole midagi anda, noh, väga egoistlik lähenemine, siis, siis noh, siis organisatsiooni väärtus ka langeb, noh, et see on niisugune kaalukoht.

Nii et liidumises tuleb mõelda, et kas siin on liidumisega organisatsiooni väärtus tõuseb või hoopis langeb, et mõtlemiskoht, aga siit me lähme teisele baasile.

Tere tagasi kuulama Kuku raadio IT-äri saadet Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja tänase saate teemaks on meil Junior Chamber International Estonia, ehk siis Eesti noorte kommertskoda.

Jaa, stuudios on meil Jaanus Tamm firmas Defendec ja Kristjan Täht siis JCI-st, Jaanus, sa oled maininud, sa olid ECO ja president kunagi ammu ja ma sain aru, et sa sinna lausa kandideerisid, ehk siis oli ka konkurss, et mitu inimest siis sinuga samal ametil kandideeris?

Ma arvan, et toovart oli vist kaks, aga üldiselt see, see, see kandideerimine ikka lepitakse nagu enne muidu nõhu kokku. Et, et, et sa oled see aasta ja ma olen see järgmine aasta ja kui seal väga rebimiseks läheb, siis, siis lihtsalt toimub, toimub hääletamine.

Aga noh, Eestis on see vabatahtlikkuse printsiip suhteliselt võõraks siiski tänapäeval, et oskad kirjale, et mis, mii, miks sa lause kandideerisid? sellisele ame, ame, seal kui palga seal nagu ma aru sain, ei maksta, tööd tuleb teha...

Noh, mina tegelikult tookord kandideerisin sellepärast, et, et vot, koja suurus on kuskil selline kaks, meie koja suurus oli kuskil kakskümmend inimest natuke peale. Noh, muidu seal on kojad, mis on kaheksakümne liikmega, et, et saada, saada kogemust, kuidas sa juhid sellist kampa. Kes on noh, kellel ei ole nagu see, et, et annan rohkem raha ja siis pingutavad, täiesti kõik on vabatahtliku alusel, et need motivaatorid ja, ja see, kuidas see inimese suht on hoopis teistsugused. Kui sa selle kamba juhtimisega või koordineerimisega saad hakkama, et siis tõenäoliselt saad ka nii-öelda teistsuguste kambade juhtimisega hakkama ja start-up on tegelikult ju alguses ka niimoodi, et et mitte midagi peale idee, Suure kire ei ole ja sa pead selle suutma siis käima tõmmata ja, ja, ja edukaks ajada senikaua, kui siis tekib see raha. Et vabatahtlikkus on ainult see suur idee.

Krisjan, kas on tihti ette tulnud, et inimene liidub kriisi ajaga, siis hakkab küsima, et aga noh, miks, miks ma siin olen, et mida ma pean tegema või, või sellist küsimust tavaliselt ei teki, et tal on kohe selge, et see on tore asi, tulebki niimoodi organiseerimise eeskarjääri teha?

Eks, eks see sõltub, ma arvan, sellest huvilise ja kandidaadiks olemise ajast ja ka selle kvaliteerist, et, et kui hästi sa, noh, kui palju sa oled näiteks osa võtnud ja kui palju sa oled tahtnud näiteks vanematelt olijatelt küsida. Et kui seal on jäänud mingid asjad vastuseta, siis võib ka tekkida olukordi, kus sa hakkadki mõtlema, et, et miks ma siia tulin või noh, vahest on sellised suured projektid meil, näiteks Tallinna koda teeb iga-aastast heategevusprojekti Ratrace, mis toimub vanalinna päevade ajal. Ja see on tavaliselt selline projekt, kus võetakse just uued liikmed või kandidaadid, huvilised, kes tulevad, saavad seal ennast kohe proovile panna, aga kuna projekt on küllaltki intensiivne, nõuab palju energiat ja aega, siis pahatihti nad nagu jooksevad, jooksevad tühjaks seal. Ja siis on ka pettumus.

Et see on selline proovikivi,

et peale seda paljud ka lahkuvad organisatsioonid? Jah, no peale seda seal nii-öelda jah, sõelatakse välja, et kes siis, kes siis võivad nagu...

Noh, liikmed on väga sageli aktiivsed kuskil kolm-neli-viis aastat. Sa ei jõua väga palju, nagu start-upid, noh, start-upi käivitajad, et sa ei suuda väga kaua noh, niimoodi puhtalt... entusiasmi pealt või, või selle pealt nagu ka mulle, et siis need kaks varianti, kas nad taanduvad mingiks üheks, kaheks, kolmeks aastaks ja siis tuleb tagasi midagi tegema või siis noh, jäävadki passiivseks pärast seda, on oma kogemuse kätte saanud ja...

Enne ma ütleks, et kolme meie aastat on päris pikk aeg tegelikult, et noh, see on lausa nagu selline sagedus, millel ka sa peaksid oma töökava vahetama, vahetama, nii et noh, see ei ole üldse vähe. Aga Kristjan, oskad võib-olla mainida veel mõned projektid, mis võiksid, võiksid siis potentsiaalastele liikmetele huvi pakkuda, mis poleks selline reklaami. Noh, seal

ongi, et noh, isiklikust kogemusest siin rääkida, et kui ma ei oleks lii, olnud, liitunud JCI-ga, siis ma ei oleks võib-olla palju toredaid asju teha saanud, mis ma tänaseks olen siin näiteks kolme aastaga teinud, on ju. Et kas või praegu me, me noh, ütleme nii, me oleme kätelöömise faasis sellise toreda projektiga nagu elektriautode maraton, Tallinn-Monacoom, mis on toimunud nüüd kaks aastat ja mis toimus esimese vabariigi ajal kolmekümnendatel ja selle, selle projekti korraldajad siis on näinud meie organisatsioonis seda väärtust, kes omab võrgustikku igas riigis, millest ralli läbi läheb, Ja nad aitaksid siis korralada neid, igapäevaseid neid stardi- ja finišiüritusi ja võib-olla siis liita ka selle, kuna inimesed juba tulevad kokku, liita sellega mingi heategevusprojekt või mõni siis mingi, mingi teadlikkusprojekt, mis iganes seal säästvast eluviisist või, või mingist tehnoloogilisest. tehnoloogia arengust, noh, seal ongi erinevates linnades on, näiteks näidatakse igast elektri, elektriautodega seotud asju ja, ja, ja see, see projekt ja see koostöö loob nagu selle võimaluse, et see on väärtuslik nii organisatsioonile, ehk siis Testab organisatsiooni tuntust ja väärtust ka siis sellele projektile ise, et võib-olla korraldatakse paremini ja leiab paremat kajastust, aga jälle vabatahtlikud teevad, et kulud on väiksed, et seal ei pea nii palju inimesi palkama.

Kas võib väita, et kui on mingisugune start-up näiteks Eestis, kes soovib laieneda kiiresti paljudesse Euroopa riikidesse, siis võiks ta rääkida ka, läheneda JCI-le ka siis, kui nad ei ole JCI liikmed, et et äkki aitab JCI neil tiimi kokku panna erinevates riikides?

Kindlasti, kui see jah, kui see projekt või see idee omab nagu ühiseid väärtusi, väärtustega, mida organisatsioon endas kannab, et kas ta siis noh, meil ütleme, ülemaailmisel tasandil me teeme koostööd ÜRO-ga, Ja me oleme organisatsioone võtnud endale nii-öelda eesmärgiks, aidata ÜRO-l täita United või need, Millenium Development Goals, on kaheksa eesmärki seal võidelda vaesusega, keskkonna hoidmisega. Noh, võrdõiguslikkusega, noh, neid on palju, võib, sellega võib tutvuda.

Ma arvan, et enamus start-up unistab vaesusega võitlemisest, aga ma mõtlen, et äkki... Aga et kas on, oskad välja tuua mõne, kes kindlasti ei sobiks JCI partneriks, ütleme mõnest start-upist, kuidas sa Eestist tead, või, või noh, teoreetiliselt, mis valdkond oleks see, kes ei sobi JCI-ga koostööd tegema?

Mingid sigaretid näiteks?

Kui samas küll, alkoholi tootmine võib-olla ja, ja, ja jah, suits, no midagi, mis seal nii-öelda ei ole, ei ole nii-öelda...

Aga sotsiaalne võrgustik on okei, näiteks date'imis teenus vist mitte? Ei,

muidu on, see on ju ühiskonnale väga kasulik. Ei no kui leitakse ühiseid jooni, siis ei ole välistatud, aga jah, põhimõtteliselt seal ongi see, et noh, näiteks kui ma kas või kirjutan Saksamaale või helistan ükskõik mis riiki kellegile, siis noh, viimane näide, eelmine nädal, me saatsin kirja näiteks Togo, Aafrikasse, Togosse. Ees, eesmärgiks oli, siin on mingi kultuuriprojekt, mida rahastatakse Euroopa Liidu poolt, et siis nii-öelda Aafrika riigid ja Okeania riigid siis Euroopa riikidega kultuurialast koostööd teeks. Ja siis ma lihtsalt võtsin numbri, helistasin, küsisin, kas neil on samas valdkonnas. projekte või asju, mis neid huvitaks ja noh, nii lihtne see oligi, et ma ei, ei pidanud nagu väga, väga keerulist leppida seda inimest, kellega rääkida nagu, nagu ajama. Aga seal ongi jah, et kui sa lihtsalt lähed, et oh, mul on siin mingi koostööpartner, on ju, kes tahab näiteks hakata midagi müüma, siis see ei pruugi nagu kohe haakuda, aga kui ta ütleb, et mul on JCI liige, kellel on näiteks niisugune projekt. Noh, siis tuntakse, et kuidagi ta on nagu oma ja, ja võib-olla on kergem see lähenemine.

Arvan, et business to business series võib-olla nagu mingi maa või regiooni juhte näiteks selle kaudu leida võib-olla noh, täitsa mõistlik? Ma ei, noh, ma ei tea garanteerida, et kindlasti ikka parema mehe saad, see konkreetselt töö jaoks, aga kindlasti ma arvan, sa saad hea ja tubli inimesi.

Jaa, sinu karjääri ajal JCI-s ei olnud IT-startu start-upil väga palju võimalusi mujal ilmselt, OpenCoff või start-up IT-st ka GarageRing kaheksana. Viimasel ajal on neid variante tekkinud ikka päris palju, kas sa ka tänapäeval julged soovitada JCI-t IT ettevõtjatele või sinu arvates on see mõeld rohkem teistele?

Mina, ma, ma julgen soovitada, ma, ma eelkõige soovitaks seda, seda inimestele, kes, noh, kes on tehnoloogiainimesed ise ja kellel on näiteks tehnoloogiline idee, Aga nad ei tea, et noh, kes võiks nagu äri või ettevõtja poole pealt neile nõu anda. Et ma arvan, et see on, et seal võib-olla, seal JCI organisatsioonis on pigem siis selliseid teeme ära inimesi, kes võib-olla ei ole niisugused noh, kes ei oska võib-olla progeda või, või tehnoloogiliselt kohe kõike midagi meisterdada, et et ma näen võib-olla siin pigem sellist, sellist suuremat nagu ühisosa või, või väärtust. Et kui sa OpenCoff'is käid koos, siis seal ikka käivad ju kõik sellised noh, ideedega inimesed, kes on, kes võib-olla ise midagi nikerdavad kuskil, aga nüüd oleks võib-olla vaja keegi, kes võiks et niisugust push'i oleks, et seda nagu valmis teha.

Jah, et Kristjan, meie saade hakkab vaikselt lõppema ja kui te, kui mõnel kuulajal tekkis soov ikkagi JCI-ga liiduda ja ei ole ühtegi tuttavat, kes kuulub sinna organisatsiooni, siis kust, kust alustada võiks?

Ma parandan veel, Henrikut, siin algas, et meil eestikeelne nimi organisatsioonil on Eesti Ettevõtlike Noortekoda. Et millalgi ta oli kommertskoda ja siis vahepeal ta oli lihtsalt JCI Estonia ja nüüd me oleme jälle seal eesti keele juures tagasi, et et inimestel see JCI tekkitas sellist, ei, ei saanud aru, vahelikult küsiti, kas see on CSI või, või mis asi meil seal on, on ju. Jah, ja, aga, aga täna on ikkagi jah, et lihtsam on minna kodulehele VVV. jci.ee ja siis sealt vaadata, mis kojad millega tegelevad ja noh, seal on palju informatsiooni, ürituste kohta, kõige kohta ja lihtsalt võtta kalendrist esimene üritus, mis seal silma paistab, mis kuidagi huvi pakub ja tulla lihtsalt kohale ja kui võib-olla see julgustab puudu, siis jah, võtta sealt mõne koja kontaktide andmelt telefoninumber ja helistada ja, või kirjutada meile, ja nii lihtne see ongi.

Jah, ilhtne see ongi ja võib-olla siis ka IT-ettevõtjatele üks võimalus lisaks olemasolevatele, see oli siis meie tänane Restart, ilusat nädala eest teile ja järgmisel laapäeval uuesti!