@ RESTART // 2012.11.03
kuku_restart_0275.mp3
KUUPÄEV
2012-11-03
PIKKUS
38m 49s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates räägitakse Transferwise'i eduloost, kuidas lahendada rahvusvaheliste rahaülekannete kõrgeid kulusid ja lihtsustada valuutavahetust. Taavet Hinrikus jagab kogemusi ettevõtte asutamisest, investorite kaasamisest ning arutleb iduettevõtluse väljakutsete üle Euroopa ja Eesti turul.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Tänane Restart räägib startupist, mis mahtus eelmise aasta Restardi perspektiivikaimate idufirmade top 10-sse. Stuudios on Taavet Hinrikus, Transferwise-i kaasasutaja ning ühtlasi kunagine Skype-i esimene töötaja. Transferwise teeb valuutavahetuse soodsamaks - võrreldes pankadega on tehingu hind suurusjärkude võrra väiksem. Idufirma on võitnud Seedcamp-i, on tõstnud üle miljoni eurot maailma tipp-VC-fondidelt ja on suurepärane eeskuju neile, kes alles mõtlevad oma äri alustamisest. (Andrei Korobeinik, Henrik Aavik.)
Restart.
Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart, mida toetavad EAS ja ITL. Meie saadet saate kuulata eetris täna õhtul kell kümme kordusena ja podcast.kuku.ee aadressil kogu aeg, meie saate teemadega võiksite kaasa rääkida ja oma arvamusi avaldada, Facebookis otsides märksõna Restart. Tänaseks teemaks on Transferwise, start-up.
Tere ka minu poolt, Andrei Korobeinik olen mina ja meie tänaseks teemaks on Transferwise ja stuudios on selle start-upi asutaja Taavet Hinrikus, tere, Taavet. Tere. Et lihtsalt sulle infoks võib-olla noh, kuna see Eestisse ei viibi, siis Transferwise sai eelmise aastari stardiküsitluses seitsmenda koha perspektiivikate start-upide edutabelis, palju õnne, väikse hilinemisega muidugi, aga Tegemist on tõepoolest maailma kuulsa start-upiga, ilmselt kui, kui me räägime, ma ei tea, Techcrunchi luges, siis ehk kõige kuulsama, kuulsamaga ja alustame sellest, millega siis Transferwise tegeleb.
Transferwise tegevuseks on rahvusvahelised rahaülekanded, me teeme väga lihtsat asja, me aitame inimestel kanda raha ühest riigist teise, niimoodi, et see ei maksa neile kohutavalt palju. See on tegevus, mida inimesed on reeglina teinud pankades, aga keskmiselt võtab pank selle eest viis protsenti saadetavast rahast, mis on ilmselgelt liiga palju operatsiooni eest, mis ei ole keerukam kui e-maili saatmine ühe panga jaoks.
Kas, mis valuutast on siis võimalik ülekande teha?
Me tegutseme üle kogu Euroopa, me võtame praegu vastu raha eurodes ja naeltes ja lubame saata raha eurodesse, naeltesse, ehk siis kõik Eurotsooni riigid, Inglismaa, lisaks Poola, Šveits, Taani, Rootsi, Norra ja kohe varsti ka Ameerika.
Mis seda? Nendes riikides ei ole ju jarosid ja.
Ja neisse riikidesse me saame, saadame raha siis kohalikku valuutasse.
Ehk siis saab vahetada kohalikud valuudad, aga vast, aga vastu saab siis kas eurosit või, või siis nii-öelda GDP-t.
Ja saab saata raha eurodes või, või naelast, siis ol, olles Inglismaal, ma saan saata raha Taani, kus selle saab kätte kohalikus Taani kroonis.
See oli minu küsimus, et, et mis tähendab, et kui te teete valuutavahetust, mis ei puuduta panka, et kus see raha siis pärast seda on, et kas te annate siis sularahast selle kätte või te on ikkagi pangas pangaarvel?
Me keskendume praegu sellele, sellele nüšile, mis on ülekanded, mis lähevad pangakontolt pangakontole. Ehk siis inimene kannab raha meie kontole, selles saat, saatjariigis, me maksame selle raha välja saajariigis pangakontole.
Et kas see Hint on peamine erinevus või sul on mingisugune kaval tehnoloogia, mis eristab siis teid teistest sarnastest noh, ütleme konkurentsidest, et ma sain aru, et selles valdkonnas on noh, küll mitte väga palju ebatraditsioonilisi tegijaid, aga üht-teist ikkagi leidub.
Meie eeliseks on mugavus, meie eeliseks on, on see, et me oleme soodsam ja kindlasti ja tulevikus ka kiirus. Et kindlasti ei ole, ei ole hind see ainuke argument, et me oleme, kui me vaatame seda Eesti vaatepunkti, siis me oleme Eestis natukene rikutud heas mõttes, et Eestis me oleme harjunud väga hea pangandusega, et kuna me ehitasime oma panganduse ülesse üheksakümnendate keskpaigas, siis siin ei olnud, meil ei ole vaja seda tegeleda vanade mainframe'dega ja Ja vananenud mõttemalliga, et kui me lähme kuskile mujale Euroopasse, nii-öelda vanasse Euroopasse, siis on väga tavapärane see, et sa pead minema pangakontorisse, et teha rahvusvaheline ülekanne. Et siin on juba see mugavuse argument suur ja teine asi on see, et erinevalt Eestist mujal maailmas internetipangandus ei ole kaugeltki nii mugav ja hea kasutada kui siin. Ja me lihtsalt pakume, pakume seda teenustükkumaid lihtsamalt, pakume seda onlainilt, me oleme keskendunud onlainile, me ei pea mõtlema, kontoritele, me ei pea mõtlema oma, oma kontoritegevusse kanibaliseerimisele ega millelegi sellisele, me oleme lihtsalt väga fokusseeritud ühele teenusele, pakkudes seda kiirelt ja mugavalt online-keskkonnas.
Aga ikkagi natuke seda tehnilist poolt lahti seleda, et kui mina teen ülekannet oma sõbrale Inglismaal näiteks, siis tema saab seda raha tema valuutas enda pangakontole ja see tuleb siis Transferwise pangakontolt. Just nimelt. Aga see ülekannetasu ikkagi rakendub
või?
Meie,
meie võtame oma teenuseks tasu, nii et me võtame ühe naela või ühe euro ülekandes, mis on kuni kolmsada ja üle selle me võtame väikse protsendi ja see on kõik, mis me võtame, rohkem tasusid sul ei ole. Erinevalt, kui sa lähed panka, siis pank võtab selle eest Inglismaal või Vanas-Euroopas keskmiselt viisteist kuni kakskümmend naela või eurot ülekande eest ning lisaks veel kolm protsenti selle valuutavahetuse pealt. Ja mis on selle kõige, mis on kõige nõmedam selle pealt, on see, et seda kolme protsenti, mida pank võtab valuutavahetuse pealt, nad kuskil ei reklaami, et see on niisugune, see on väga salaja... ja märkamatult tehtud, aga tegelikult see on see, kus inimesed kaotavad kõige rohkem raha.
Aga kus see valuuta teil üldse tekib, et kui mina tahan teha ülekannet Eurodades, siis teil peab olema siis vastavalt sama palju midagi muud?
Kui me teeme selle maailma natukene lihtsamaks, et, et seda kirjeldada, mõtle, kui maailmas on ainult London ja Pariis, saavad inimesed raha Londonist Pariisi ja Pariisist Londonisse. Ja siis ideaalijuhul see raha, mille me saame Londonis inimeste käest, me maksame välja inimestele Londonis, kellel, kes, kes saavad raha Pariisist. Ehk tegelikult me seda raha kunagi liigutama ei pea. Ja see ongi kogu selle asja võlu ja ilu, et erinevalt pankades, kes tegutsevad alati lokaalselt, meie tegutseme algusest saati rahvusvaheliselt ning see võimaldab meil seda teha. Et kõik pangad, samas on väga lokaalsed tegevused ja, ja ja seletud pankadele pole seda võimalik teha niimoodi.
Kui maailm on keerulisem ja Pariisis on viiskümmend inimest ja Londonis on sada, siis kas te ostate neid rahasid kuskilt mujalt või inimesed lihtsalt jäävad ootama, kuni see laekub nende
kontodele? Väga hea, väga hea point, et see oli meie küsimus, kui me seda launch'isime, et mida me teeme, kas me jätame inimesed ootama, Aga see tähendaks seda, et me tõenäoliselt ei oleks väga, väga edukas, kui me saadame pooled kliendid tagasi ja siis me otsustasime, et me juhul, kui meil neid inimesi pole vastaspoole, siis me teeme seda ise. Ja, ja niimoodi me oleme seda teinud ja oleme, oleme väga, väga rahul, et ka meie üllatuseks need rahaulgad on üsna ühtlased. Ja et meil on vaja, meil on vaja ise seda vahetust teha üsna harva, aga kui me seda teeme, siis meie saame ligipääsu nii-öelda hulgi hindadele, mida ükski inimene, ükski tavaklient, isegi suur äriklient ei saa, et tänu sellele me võime seda teha, teha ja, ja see ei ole meile kuidagi kahjulik.
Aga kui, et te võtate ühe naela ülekande eest, siis see, see ei sõltu sellest, kas vahepeal toimub ka valuutavahetus või mitte. Kui ma tahan näiteks Inglismaalt naela saata, ma Eesti Swedbanki arve, mul vist võtab naelu ka vastu, et kui ma tahan saata naela lihtsalt ühest riigist teise, siis see, ka see on võimalik, kui ma pean kindlasti kui investeerima kohalikku valuutasse.
Me oleme fokusseerinud sellele kasutusjuhule, kus on ka valuutavahetus. Et kuna see on see, kus me nägime, et on inimesele kõige rohkem, kõige rohkem probleeme ja kõige rohkem vajadust. Ma ei näe, ma ei näe probleeme, miks me ei saaks teha seda ka naelast naelasse, aga selle järgi me ei ole näinud nõudlust ja siis me oleme hoidnud asja lihtsamana, et ainult üks väga lihtne teenus.
Ja mulle tund, tundus, et see nõudlus tuli siis oma jutust välja lihtsalt, et sa ütlesid, et kiirus on argument, et tõenäoliselt saates, kuna teie raha on juba siin kohapeal, eks ole, siis on võimalik ilmselt ühe päevaga teha ülekanne Inglismaalt Eestisse.
Absoluutselt ja see on kindlasti asi, asi, mille peale me mõtleme üsna palju tulevikus, et juba täna me saame selle raha liigutada ühe tunniga Inglismaalt Eestisse, et see on, see on teine teenus, mida me võiksime pakkuma hakata ja kindlasti hakkame varsti.
Aga valuutavahetuse puhul ikkagi raa, rakendab mingisugune vahetuskurss, mis ei ole nagu keskmine, vaid mingisugune koridor?
Ei, me vahetame raha alati Keskpanga kursiga. Ja sealt me mingit raha ei teeni, nagu, transparentsus on meie jaoks väga oluline.
Et selles mõttes...
Alati vahetust toimub...
Kui ma vahedan kord sinna, kord tänna, siis kõik, mis ma pean maksma, on kaks naela. Just. See on päris, päris hea tiim, aga kust, kust see mõte üldse teil tekkis, kas see oli mingisugune isiklik valu või sa nägid, et turul on vaba nišš olemas?
See oli isiklik valu, mis hiljem siis transleeruks, kui uurida natuke turgu, siis suureks turuvajaduseks, aga see oli, see oli, algas pihta umbes viie aasta eest, kui mina kolisin Londonisse ja ma töötasin sel ajal Skype'ist, sain palka Eestis ja mul oli vaja iga kuu kanda oma elamisraha Londonisse. Ja samal ajal Londonis kohtusin Kristova, kes on nüüd Transferwise'i kaasasutaja ja tema oli kolinud Londonisse, töötas Londonis ja sai palka Inglismaal. Ja tal oli vaja maksta Eestilt mingit laenu ja muid kulusid. Ja me mõlemad leidsime, et iga kord, kui me raha üle kanname, me kaotame sealt suure, suure tüki, et nagu kellegi, kellegi rasvaste näppude küljel käiks natukene raha alati, natukene sente alati. Ja siis me mõtlesime, et see on ju, on kohutavalt nõme, et see on niimoodi, et peab olema mingi parem viis. Ja me hakkasime seda tegema niimoodi omavahel, sellel samal meetodil, nagu töötab praegu Transferwise. Ja töötas ja üsna kähku me olime säästnud näidatavaid summasid. Ning esialgu see oli meie ja veel mõne sõbra niisugune rahasäästmishobi. Aga mõni aasta hiljem, kui me mõlema hakkasime mõtlema järgmisi, järgmisi samme oma elus, siis me leidsime, et see töötas väga hästi meie jaoks ja tehes natukene, natuke research'i, nägime, et tegelikult ühtegi alternatiivi jätkuvalt ei ole, siis oli üsna loogiline, et järelikult me peaksime seda tegema hakkama.
Praegu on mõned start-upid, mis tegutsevad samas alguses, kas see, kas sulle tundub, et see nišš muutub selliseks kuumaks või see on lihtsalt selline noh, moe küsimus, et Transferwise on ikkagi päris tuntud start-up ja võib-olla teised lihtsalt võtsid ?
Kogu valdkond, mis puudutab raha liigutamist ja makseid, on, on üks maailma suurimaid turgusid ja seal on tegevusi hästi palju. Et täna me ei näe ühtegi otsest konkurenti meile, pigem ikkagi meie konkurentid täna on pangad, et me oleme, oleme uurinud Inglismaa turgu kui üsna põhjalikult ja, ja, ja see on leidnud, et Inglismaal on seitse pool miljonit inimest, kes tegid eelmine aasta rahvusvahelisi makseid, aga üheksakümmend kaheksa protsenti neist tegi seda pangas. Ehk siis meie konkurent number üks on Lloyd, number kaks on Barclay pank, number kolm on HSP-C pank ja nii edasi, et meie muretseme, kui ausalt öeldes ainult pankade pärast, isegi nende pärast me ei muretse, me muretseme, kuidas võtta kliendid pangast, tuua nad enda juurde. Et ei ka, me ei, ei, ei, ei ole karta, et pank hakkaks kunagi lähiajal pakkuma mõistlikku teenust selle, selle kliendisekvendi jaoks.
Kas te muudes segmentides ei kavatse minna pankade varvastele arvestusega siis, et noh, kui te juba neid kliente üle toote, et miks siis pakkuda rohkem valik, miks mitte pakkuda rohkem valikut, ma pean silmas, et Euroopa Liidu põhialus on inimeste ja kapitalivaba liikumine ometi, eestlane Pariisis naljalt kontot ei ava, et et kas niisugust nagu tavainimese internetipanganduse teenuse lisamist sellistes riikides on ka võimalik?
Tulevikus kindlasti mõtleme. Et ma arvan, et täna on meil, meil selles, selles valdkonnas tegemist veel nii palju ja nii pikaks ajaks, et et meil ei ole kuidagi õigustatud enda fookust hakata jagama mitme, mitme toot, mitme toote ja teenuse vahel, et meil on tükk aega tegemist veel sellega, aga, aga tulevikus, kui meil on miljoneid kliente, kes teavad Transferwise'i kui usaldusväärsed finantsteenuste pakkujad, siis on üsna loomulik mõelda, et mis on veel, mida me võiks meile pakkuma hakata.
Võib-olla mõelda koostööst Bitcointsiga näiteks ja mõnus, mõnus virtuaalne ülemaailmne pank, see võiks olla päris. Või siis,
või siis Eesti Swedbank üle võtta, et rootslased sellest kontorist nii väga ei hooli, et siis võiks ju.
Jah, see võiks olla üleakümmend samm, aga mõtleme selle peale Paavosi ajal.
Restart.
Tere, Kuku raadio kuulaja, tagasi kuulama saadet Restart, mis on IT-ärisaade ja kus täna stuudios on valuuta konverteerimise rahvusvaheline ettevõte Transferwise, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja saatekülaline on Taavet Hinrikus.
Jah, valuukomiteerimise guru Taavet Hinrikus oli ka esimene Skype'i töötaja ja kas noh, võib-olla tavakuulajal tekib küsimus, et miks te siis Skype'ist ära ajaksid?
Igal heal asjal on lõpp tulemas, aga ma nägin, et maailmas on nii palju muid asju teha, et olles olnud Skypeis juba, juba seitse aastat, tundus mulle, et seal võiks olla veel ja oleks kindlasti väga huvitav, aga, aga muud väljakutsed maailmas olid, olid palju, palju toredamad ja ma seda üldse ei kahetse.
Mis sinu roll Skypeis oli?
Ma hakkasin Skype'is pihta arendusega ja hiljem liikusin edasi tegema uusi projekte ja uusi valdkondi. Et kõik, mis ei mahtunud olemasoleva organisatsiooni raamidesse, anti, anti mulle. Näiteks esimesed partnerlused ja Skype launch'imine Aasias, Hiinas, Taiwanis, Jaapanis. Siis Skype'i riistvara, toote, tooteliini ja projekti ja tiimi ülesehitamine, mis oli umbes kaheksateist kuud kestev reis ümber maailma, peatustega Londonis, Taiwanis ja Californias. Ja siis tegelesin tootearendusega ja globaalsete partnerlustavahetega.
Kas sinu enda taust on nii-öelda tehnoloogia?
Ma hakkasin tööle aastasada üheksakümmend seitse programmeerija assistendina keskkooli ajal ja liikusin edasi siis nagu IT tracki pidi esialgu, aga üsna, üsna kähku IT, IT juhtimise peale. Ja hiljem olen sealt läinud edasi äripoolele või niisugune äri ja IT poole vahele, et ma arvan, et tänapäeva maailmas on raske vahet teha, et kus on äri, kus on IT, et see, see, kes oskab nende kahe, kes oskab mõlemat keelt rääkida, on, on kõige paremini positsioneeritud.
No igasugust selline küsimus, et millega tegeleb programmeerija assistent?
Hea küsimus, ma, ma ei oska öelda, ma arvan, et tänapäeval niisugust, niisugust tööpusitsiooni enam pole, et... testimine. Minu tollane ülemus oli Sten Tamkivi, et see võib küsida, et miks otsiti programmeerija assistenti, aga tegelikult see ikkagi oli, oli väike programmeerija.
Kas Sten oli siis programmeerija, sina olid tema assistent või see oli mingi teine programmeerija?
Ma ei ole Stani assistent, ma olin Andres Küti assistent.
Okei, aga Transferwise'is on ka teine kaasasutaja, kuidas te temaga jõudsite nii kaugele, et otsustasid siis koos äri teha?
Ma tean Kristot juba üsna, üsna pikka aega ja, ja kuna me koos temaga hakkasime seda, seda omakeski tegema ja siis oli väga loogiline jätkata ka koos ettevõtluse, ettevõtlusteed. Ja me oleme leidnud väga hea, väga hea mudeli koostöötamiseks, mina tegelen tootearenduse, turundamise, PR-i ja investor suhetega ja Kristo tegeleb tehnilise poole, operatsioonilise poole ja regulatoorse poole ka.
Et ta on siis veelgi tehnilisem inimene kui sina?
Jaa, tema taust on natuke tehnilisem, ta on võib-olla tegelenud viimasel ajal rohkem tehnilise poolega, et mina tegin seda pigem rohkem aeda tagasi.
Ja toimetate mõlemad oma igapäevast tööd Londonis?
Jaa. Mitu inimest on täna Transferwisega seotud?
Täna meil on seitseteist täiskoha töötajat ja palkame neid juurde nii Londonisse kui Eestisse, et ma näen, et meil on Eestisse lähiajal tulemas veel umbes kümmekond töökohta.
Aga jooksvas rahavoos olete plussi poole peal või on investorite raha hetkel
kulutamises? Me igapäevased tegevused katame ära enda rahast, aga see, et laiendada sinna, on loomulikult rohkem raha
vaja. Kus enamus teie meeskonnast on, kas Londonis või noh, kui teie olete seal siis ilmselt?
Me oleme jagatud tegelikult kolme koha vahel, meil on London, meil on Eesti ja meil on Ukraina.
Et kus sulle tundub, on inimeste palkamine kõige lihtsam, kui me räägime nendest programmeerijast?
Inimeste palkamine on raske kõikjal, et ma isegi, ma ei julge öelda, et siin oleks suuri erinevusi kuskile, et ükskõik kus sa oled maailmas, mu kogemus näitab, et on häid inimesi leida väga raske ja, ja see, see on kõikjal, kõikjal aega ja pingutust nõudev. Lihtsalt erinevad kohad on, erinevates kohtades on erineva profiiliga inimesed, et selle jaoks, et ehitada ettevõtte, on ikkagi vaja kõiki erinevaid profiile ja, ja neid tihtipeale ühest kohast ei leia.
Millist profiili on Eestist kõige lihtsam leida?
Eestis on väga hea tehniline, tehniline, tehniline meeskond, väga hea operatsiooniline meeskond, mida Eestis ei ole, on, on tootearendusküsimused, ei ole turundust ja, ja natukene on puudu ka kogenud juhtimistalenti.
Et kui sa vaatad natuke tulevikku, Mõni aasta siis kuidas sulle tundub, et kus, millises filiaalis on sul kõige suurem meeskond?
Ma isegi ei oska seda nii täpselt öelda, aga ma ei imesta, kui see oleks Eestis, et, et on hästi palju töid, mida on väga hea teha Eestis ja, ja ma ei näe põhjust, miks me peaksime palkama klienditeenindaja, näiteks Londoni kesklinna, et ja, ja samuti operatsiooniline meeskond ja ka tehniline, tehnilised talendid, et need võivad olla rahulikult siin Nõmme metsa vahel palju rahulikumas keskkonnas. Aga samas on, on teisi inimesi, kes peavad olema kursis kohaliku turuga ja, ja, ja kohaliku eluoluga, keda me ei saa mingil juhul siia vaidata, et.
Kas Transferwise on sinu hetkel aktiivselt töös olevas olev ainus start-up? Jah. Skype'i analoogist mobiilide peal, sa olid sellega seotud?
Jaa, oli ettevõte VoxTrot, millega ma tegelesin eelmise aasta esimese poole ja selle müüsime ära ühele Šveitsi ettevõttele ja minu osa, minu roll seal lõppes sellega.
No selle eelmise teema juurde võib-olla viimane küsimus, et kas täna on endiselt soodsam palgata noh, näiteks tehnilisi inimesi Eestisse kui näiteks Londonisse?
Jaa, soodsam on, aga noh, ma arvan, et võrrelda see neid palku üks-ühele ei ole võib-olla õige, et küsimus on ikkagi alati mõelda inimese profiilist ja asukohast ja valedustest.
Kust te saite oma nii-öelda esimest raha Transferwise käidimiseks, see oli nii-öelda taskuraha või kohe läksite investorite juurde?
Esialgu tegime seda rendraha eest, et me leidsime, et, et see, et minna, kirjutada kümneid lehekülgi äriplaane ja minna investorite uusse raha koputama, võtab liiga palju aega ja see on pigem selline segav asi, siis me leidsime, et on, mõttekam on see valmis ehitada ja tööle panna ja siis vaadata, et mis saab, et samuti ei ole mõtet ju võtta investorite raha, et siis hiljem öelda, kuus kord hiljem, et ei töötanud. Me leidsime, et meil on kiirem ja lihtsam, on see, on see käivitada, näha kas töötab ja siis hakata raha otsima. Ja kui me olime ta pannud tööle ja näinud, et ta töötab nii-öelda mikrotasandil, siis me leidsime, et on sobiv hetk minna, minna ja rääkida investoritega, et natukene raha rohkem kaasata.
Mis teil ennem oli, kas see mõte teha see asi ja asuda niisuguse Transferwise süsteemiga tööle või mõte tulla oma olemasolevast töökohast ära? Et kas sa kõigepealt tulid Skype'ist ära ja siis vaatasid, mida teha või sa kõigepealt mõtlesid, et teeks selle ja siiski?
Skype, Skype'ist ma lahkusin juba üsna ammu, et kindla, kindlalt oli teada, et peale Skype'e ma tahan hakata tegelema ettevõtlusega. Et siis oli, küsimus oli pigem, et, et millise, millise või milliste projektidega ennast siduda ja mis rollides.
Oli palju varianti.
Jaa, ma olen, ma olen kaalunud ja, ja tegelenud üsna, üsna mitmete asjadega, aga paratamatus on see, et kui miski asi hakkab tööle, siis ta edukalt, siis see võtab ära kogu, kogu su aja ja rohkem, et et see, et tegeleda mitte, et mitme, mitme, mitme ettevõtmisega paralleelselt, on ikkagi väga raske.
Aga oli ka selline hap, kus oli sul sellist mitu, mitu erinevat teed töös ja siis mõned neist lihtsalt noh, ei läinud siis käima ja see oli keskmist ühel.
Kindlasti ma tegelesin paljude asjade kaalumisega väga varases staadiumis, aga samuti eelmine aasta, kui ma tegelesin male, paralleelselt nii Transferwisei kui VoxTrotiga, et siis oli, tuli selle ette.
Et kuidas sinu puhul need ideed tulevad, kas sa teed seal sõpradega mingisugust brainstormi või ma ei tea, jalutat ja mingisugune mõte tekib või, või see on puhtalt juhuslik protsess?
Ma arvan, et teine tuleb igalt poolt, enda vajadused, enda kogemused, nähes maailmas, mis on, mis on puudu, vaadates makrotrende ja nähes, et asi, mis on juhtunud ühes geograafias või ühes teostuse arvus, mismoodi see võiks juhtuda teises geograafias või teostuse arvus, et see on väga, ma arvan, mitmetahuline protsess.
Sinu jaoks on oluline, et, et noh, sinu, ütleme, start-up peab olema hästi innovaatiline või on ka okei, kui sa lihtsalt võtad midagi kuskilt üle ja kubeerid näiteks, no ma ei tea, Ameerikast, võtad toimiva mudeli ja proovid seda... Siis
sa nüüd hulgiääris hakkad Hiinast tooma odavat kaupa Euroopasse.
No see on võib-olla järgmine etapp juba, aga ma mõtlesin pigem, pigem üritada toimivad ärimudelid kuskil, kuskilt kõimalikult.
Noh, Hendriku näide on kindlasti, ma arvan, see ei pakuks mulle huvi, noh, küsimus on nagu see ärimudeli kopeerimine, et see on noh, see on hästi nagu mitme, mitmetahuline, et kui palju on maailmas unikaalseid ideid, et et see, et midagi müüa internetis, on asi, mida tegi esimesel Amazon aastal üheksakümmend neli, et nüüd, kui ma, kui keegi hakkab müüma internetis muid asju, et kas see on siis uusharju või see on Amazoni kopeerimine? Et noh, ma arvan, et see on uus äri, et jaa, kui sa kopeerid Amazoni Aasias, kopeerides ka nende väljanägemise ja, ja logo, et noh, siis on tegu kindlasti otsese kopeerimisega ja see, ma arvan, on, on palju, palju vähem huvitav.
Transferwise-i ajaloo alguses olete võitnud ka SeedCampi, et kas Noh, selle kohta on inimestel erinevad kogemused, kuidas sulle tundub, kas SeedCampis osavõtt ja võit oli firma üheks kasulik?
Kindlasti oli kasulik ja meie jaoks oli peamine põhjus see, et kuna me tegeleme finantsjärjest, siis on oluline usaldus. Ja see, et me saame näidata, et me oleme saanud kolmanda osapoole käest usaldust ja vali, valideerimist, oli väga, väga hea meile. Nii et see, et me olime SeedCampi võit ja meile oli, pandi külge nii-öelda usaldustempel, et üks Euroopa parimaist start-upe, see oli, oli väga hea ja, ja teisipidi ma arvan, et, et SeedCamp või inkubaatorid on aina igapäevasem viis oma ettevõtte alustamiseks ja, ja väga normaalne osa ökosüsteemist.
Aga mis see peamine kas on, et need rahad on tavaliselt hästi väiksed, mis noh, piisavad põhimõtteliselt selleks, et Noh, kolm kuud kuskil elada või siis käia näiteks demopäeval ja, ja esitada siis oma projekti, noh, raha selgelt ei ole see peamine driver, et mis teie jaoks oli peamine kasu SeedCampist.
Peamine kasu oligi see usaldusmärgi saamine ja SeedCampi kontaktvõrgustik ning see, et me saime kohe endale paati partneri, kes oli meie poolel. Et sellest oli, oli kindlasti kasu kõik, kõigi järgmiste sammude puhul, et meil oli, meil olid veel paadis inimesed, kes on, kes on meie poolel ja kellega sai konsulteerida, tehes järgmisi, järgmisi samme.
Kas investeeringute edaspidisel kaasamil, kaasamisel oli sit-kampi võrgustikust kasu või sa kasutasid enda, enda võrgustikus oleks?
Mul oli juba üsna suur rahvusvaheline võrgustik, et kui palju oli kasu SeedCampist või minu võrgustikust, ma ei oska isegi öelda, et kindlasti oli neist kasu, kindlasti oli kasu minu võrgustikust, juhtus nii, et neid inimesi, kes investeerisid, ma teadsin juba varem, aga, aga kindlasti oli kasu SeedCampi toest ka.
Kes need investorid on, noh, need, kes on avalikult nagu lubanud ennast rääkida?
Me, me ei ole ühtegi investorit peitnud, aga me panime endale kokku niisuguse väga, väga hoolikalt valitud grupi. Meil on seal olemas mõned insi, institutsionaalsed investorid, nagu Indeks Ventures, Londonist, kes on siis Euroopa tuntuim ja, tuntum ja üks parimaid investoreid, siis on IA Ventures New Yorgist ja neid toetab üks, üks seltskond, ingelinvestoreid, kes on kõik valitud väga hoolikalt, kuna neil on kogemust finantssektoris. Näiteks on Max kes on Paypali asutaja ja, ja mõned muud sarnased.
See, see, et te valisite väga tähelepanelikult oma investoreid, on siis märk sellest, et teile pakuti raha rohkem, kui teil vaja läks? Jah.
Ja soovides on siis noh, mõnele meie start-up tegijadest kuulajale, et, et raha ei ole alati kõige tähtsam või kui pakutakse, siis tasub ikkagi võimalusel võtta?
Sõltub ettevõttest, et kui sa hakkad tooma, importima Hiinast kummikuid, noh, ma arvan, selle jaoks sul võtta teiste, teiste inimeste raha ei, võib-olla ei ole kõige nutikam, sest see võib-olla sari ei, ei kasva nii kiiresti üldse, et aga Oluline on mõelda, et mis sul vaja on ja, ja mida toovad investorid juurde peale raha, et raha saab, raha saab erinevates kohtades erineval viisil, investoril ikkagi on pigem mõttekas võtta nende kogemuste ja oskuste pärast.
Kas teie puhul noh, ütleme, see on kahe otsaga asi, et kui investoril on liiga palju kogemusti, siis mõnikord ta tahab firmat juhtida näiteks sinu asemel, et kas teil mingisugust probleemi ei olnud investoritega?
Siis on hea võtta kogenud investori, kellel on hea maine, kelle puhul on teada, seda ohtu ei ole. Et noh, see hetk, kui hakkab investori juhtimisena, juhtimisena firmad, siis on midagi ikkagi väga valesti.
Aga teie puhul põhimõtteliselt võtsite kõiki teid vastu, mis tulid ja noh, mingit konflikte ei olnud, kui te ütlesite lihtsalt, see, see idee meile väga ei sobi?
Jaa, et noh, ma arvan, et investorite ideid tuleb võtta ka, neid tuleb filtreerida väga hoolikalt. Et lõpuks ikkagi äri ehitavad ja jooksutavad founderid, mitte investorid, et et neid tuleb, tuleb hoida piisavalt lähedal, aga samas piisavalt kaugel, igapäevastest tegevustest.
Eetris on endiselt IT-äärisaade Restart ja tänaseks teemaks on rahvusvahelised rahaülekanded ühe naela eest, mida teostab teie jaoks firma Transferwise.
Jaa, aga noh, täpses mõttes võiks mainida, et ilmselt ühe naela eest saab piirukogustes rahaülekand, mis see protsent on näiteks, kui on noh, ma ei tea, viis tuhat naela näiteks?
Me võtame selle eest täna pool protsenti, et Pluss,
pluss üks najal või kumb on suurem?
Me võtame esimese kolmesaja naela eest ühe naela ja kõik, mis on üle kolmesaja naela, võtame pool protsenti. Aga samas see pool protsenti ei ole, see ei ole kuskile kivisse raiutud, et et me kindlasti, kindlasti tahame ja peame mängima erinevate hinnastamise mudelitega, et äkki me leiame, et on palju mingeid paremaid viise, kuidas seda hinnastada, et me võtame hoopis kümme naela kuus selle eest tasu, võib-olla see on parem. Et see on lihtsalt nagu asi, mida me peame tulevikus Praegu, kas peab mõtlema ja proovima erinevaid viise.
Aga teie summad, mida te täna üle kannate, on juba päris, päris märkimisväärsed, kui sellest ühest naelast ja väikesest protsendist on võimalik palka maksta edukalt seitsmeteistkümnele töötajale, et siis see on juba tehingute arv päris suur?
On, päris suur.
Soovid sa öelda, kui suur see on? Ei soovi.
No vahepealt suurusejärgu ma, ma, ma guugeldasin ja avastasin, et kogu turumaht on neli triljonit, ehk siis mis, mis see protsent võiks olla sellest turust?
Meie, me, meie tehingute arv on tuhandetes ja mahud miljonitesse. Mis,
mis perioodi jooksul?
Kuu, kuu jooksul. Et me, me oleme see kuu, see aasta kasvanud keskmiselt kakskümmend protsenti kuus, et ja numbritest me rääkisime aasta alguses, ütlesime välja, et me oleme teinud esimese aastaga kümme miljonit tehingukäivet ja siis võib sealt igaüks mõelda, et jah.
Igaküks võib aru seda. Kalkulaatoriga tuleb siis vastavalt ühe koma kahega korra, korrutada nii mitu korda. Kui mitu kuud on siis aastas ja tuleb ka vastus. Aga mis, mis siis Transferwise'i ütleme, lähitulevikuklaanid on, et ma sain aru, et teie tõistuskapital on kuskil üks koma kolm miljonit kokku ja kas on plaanis veel raha kaasada selleks, et minna kas teistele vertikaalidele või teistele turgudele?
Pigem meie lähiaja plaanid on see, et oma, et tegeleda tootearendusega. Et meil on, nagu ma enne mainisin, on tulemas kohe varsti Ameerika dollar, siis on veel plaanis lisada valuutasid, tegeleda oma toote funktsionaalsusega, lisada korduvmaksete võimalus. Vaadata, hakata vastu võtma dbett ja tulevikus krediitkaarte, mobiilirakendus, et pigem on ikkagi fookus sellel, et teha, teha oma toodet paremaks ja, ja rohkem turuosa võita ja, ja vaadata, et mis on see, mida meie kliendid vajavad ja kuidas me. Kuidas me saame oma toodet erinevate kliendigruppide jaoks teha paremaks?
Mobiilrakendus teil täna... Täna ei ole. Sa mainisid, et teil on plaanis võtta siis inimese tööle, et kui mõni meie kuulaja on selles ettepanekust huvitav, siis mis kompetentsi teil täna vaja oleks?
Meil on täna Tallinnasse palkame inimesi, kes saaks tegeleda meie arenduse juhtimisega, me palkame Tallinnasse inimesi, kes saaks tegeleda meie operatsioonilise poolega, kes saaks tegeleda customer supportiga ja, ja kui me leiame ka mõne inimesi, kes oleks väga hea tootearendusspetsialist või, või disainer või usability ekspert, siis ka neid, neid palkaks hea meelega.
Kus Transferwise on firmana asutatud, kas see on inglise firma?
Inglise firma, jah.
Kas te olete üldse kaalunud Eestis firmat astuda või noh, või ütleme, mis on Inglismaa firma eelis, võrreldes Eesti osalis, usaldusväärsus, maksud, läbipaistvus?
Meie, meie inglise firma mõte on ikkagi usaldus, et kuna me teenindame kliente Inglismaal ja kogu Euroopas, siis siis selle jaoks on ikkagi täna vajalik, et ettevõtte fassaad oleks ka seal. Et see, et veenda Inglismaa pensionäri kandma oma raha Eesti firmale, see on liiga, liiga keeruline, et kuna usaldus on ikkagi nii oluline, siis iga asi, mis me saame teha selle jaoks, on vajalik.
Aga sul on noh, sa oled kursis nende igasuguste nüanssidega, et kuidas sulle tundub, et kui tegemist oleks firmaga, mille puhul see päritolu ei ole maine mõttes nii väga oluline, siis kuidas sa hindad äritegemise mugavust Inglismaal versus Eesti, et kas siin on midagi kehvemini kui Inglismaal?
Arvan, et äri teha on Eestis palju mugavam. Aga kui sa, kui sa teed rahvusvahelist äri, siis ikkagi sinu partneritele on paraku mugavam teha äri Inglise ettevõttega, sest Inglismaa jurisdiktsioon, jurisdiktsioon on kõigile tuntud, juristid teavad, mis, mil, mismoodi asjad töötavad. Ikkagi selle jaoks on, on selle fassaadi, kus sa, kus sa müüd, on parem ehitada väljapool Eestit.
Mis on tulevikustrateegia, et see on selline nišš, mis kindlasti pakub huvi ka traditsioonilistele tegijatele, pankadele, näiteks kas plaanis on teha selline, sellesuunaline exit või plaanis on noh, vastupidi, nagu Hendrik mainis, ära osta mõnda, mõnda sellist mahajäetud panga filiaali?
Ei, ma ei pidanud silmas seda kehva maja, vaid ma pidasin silmas, et neil on väga hea internetipank, et võib-olla siis kasutajakogemuse liidesed, tiim ilmselt.
Noh, meie eesmärk on ainult üks, mis on ehit, on ehitada suur ja kasumlik ettevõtmine. Et siis ma arvan, saame näha, et mis muid võimalusi seal tekib ja mis muid teenuseid me peaksime hakkama pakkuma ja, ja, ja kus, kus kohas see. Et järgneva kahe aasta perspektiivis on meil vaja vallutada veel suur hulk Euroopa turge, Ameerika ja hoolitseda, et meie, meie toode oleks abilik nii era- kui äriklientidele.
Kas see tähendab seda, et lähiajal on exit sinu jaoks sisuliselt välistatud?
Jah, me exit ei ole asi, millest me mõtleme.
Aga raha tõstmine ka ei olnud teemaks? Ei. Okei, aga samas, sa mainisid, et selleks, et kasvada, on vaja raha juurde, kas see tähendab seda? Teil
täna on see raha olemas?
Et kas lähiajal on oodata sellist hästi, hästi kiire, kiiret kasvu, isegi kiiremalt kui täna?
Kindlasti on eesmärk kasvu kirjendada ja see, mismoodi me seda finantseerime, see on, pigem see on, pigem see on detail, et kas me teame seda enda vahenditest või mujalt.
No ma arvan, et Transferwise on selline hea eeskuju kõigile, kuidas saab alustada oma äriga ja jõuda päris kaugele, et sa mainisid, et täna on mõistlik kaaluda inkubaatoris äri alustamist, kas oskad võib-olla mõnda konkreetset ka soovitada, kas SeedCamp on valik number üks või sul oli, sul olid ka muud mõtted?
Euroopas ma arvan, et SeedCamp on, on paraku valik number üks. Kui, kui minna kuskile väljapoole Euroopat, siis on kindlasti valikud veel, et Ameerikas on Y-Combinator ja TechStars on väga head ja võib-olla Euroopas on ka spetsiifiliste vertikaalide jaoks paremaid inkubaatoreid, aga ma üldiselt, ma Oleks ettevaatlik kõigi uute inkubaatorite osas, et neid on tekkinud nagu seeni peale vihma ja nii suur osa neist, ma ei usu, et jäävad kuidagi jätkusuutlikult ellu, et ma valiks väga hoolikalt, mis inkubaatoriga nende ettevõttes
iluda. Eestis on kaks inkubaatorit olemas või seal kaks kiirendit olemas, et oled sa neist üldse kuulnud?
Ma näen, sul on ühe, sul on GameFounder'i särk seljas, et neist ma olen kuulnud, ma ei tea, kes see teine võiks olla.
Jaa, seal ma hilja käisin, neil on varsti ka teemapäev, teine on Startup Wisewise ja neist saab olnud, kas, kas sa, kas sa oled käinud, käinud mõnes...
Korrektsioon, olen kuulnud ka Startup Wisewise'i kohta, tean neid ka.
Kas sa oled käinud mõnes maailma kiirendis mentorina, kas selle kogemuse põhjal oskad kedagi konkreetselt soovitada?
Ma olen olnud mentor SeedCampis pikka aega, mujal, ei, olen käinud mõnel demopäevadel.
Aga see põhjus, et sa ei ole üheski Eesti kiirendis olnud, on, et sul pole aega olnud või nad ei ole kutsunud?
Pole kutsunud. Ei, tegelikult aitaks hea meelega ja olen ka, olen ka lubanud neile, lihtsalt ei ole aega, et see on küsimus, et leida sobiv aeg, kus ma olen Eestis ja saan aidata, on, see on olnud see takistav faktor.
See oli siis meie tänu Restart, stuudios oli Taavet Hinrikus Transferwiseist ja ma usun, et kui me hakkame koostama selle aasta teedablit, siis Transferwise on tõestanud, et tal on seal kasvuruumi küll. Ja te saate meid siis järelkuulajatega kell podcastist ja lugeda, kommenteerida Facebooki lehel, otsime sõnaga Restart ja ilusat nädalavahet teile!
Restart.