AI_pealkiri: Ahti Kuningas ja Taavi Kotka IT-sektori tööjõupuudusest ja välisspetsialistide värbamisest

Meil on seal palju asju, millega tegeleme, et põhiasi on erinevad ettevõtlustoetused, garantiid, laenumehhanismid, niisugused märksõnad, millest kõik aru saavad, on ettevõtluse EAS, on ju, ja Kredex. Analüüsime ka üleüldse majanduse seisu ja olukorda ja üks produkt meil on tööjõuvajaduse prognoos järgmiseks viieks aastaks või isegi seitsmeks aastaks. Mis esitatakse iga sügis Haridusministeeriumile ja selle põhjal pannakse kokku ka, või seda peetakse arvesse, koolitustellimuse kokkupanemisel.

Nad on seal arvestatud, aga noh, ta on niisugune poolenisti mehaaniline mudel, et vaadatakse ajalooliselt, kuidas siin, esiteks noh, palju inimesi siin tuleb tööjõuturule, kes liigub pensionile, kes sureb ära, kes läheb välismaale tööle, kes tuleb välismaalt tagasi, niisugused liikumised, ja siis mis on ajalooliselt toimunud, kuidas sektorite vahel inimesed liiguvad ja siis ka, et nende samade ITL-i näiteks hinnang, et paljude inimesi vajab.

Aga äkki teemegi saate alguses niisugused makronumbrid ära, et kui palju tuleb inimesi aastas tööjõuturule, kui palju tuleb neid, palju võiks olla IT-sektoris, et oleks saate jooksul hea matemaatikat teha?

No muidugi, Taavi, sul, mul on sulle üks kurb uudis ka, et ma loen sinna ITL-i poolt tehtud uuringu, kus nad väidavad, et et enamus neist, kes täna ülikoolis õpivad, ei ole uued töö, tööjõuturule sisened, sellepärast et nad juba on seal tööjõuturul täiesti olemas ja tegutsevad. Mis ilmselt tähendab seda, et nad on IT-firmades juba tööl siiski, aga see võib-olla noh, erinev noh, erinevates ülikoolides on erinev olukord. Aga sa mainisid IT, IT-akadeemiat, kas see on ju suhteliselt raske initsiatiiv, kas ta juba kuidagi mõjutab seda tänast olukorda?

Me räägime sellest teemast valjult, aga meil ei ole ühtegi instrumenti, et seda otseselt kujundada. Et nii need asutused kui ka siis näiteks see seadus, välismaalase seadus, noh, tegelikult on ühe teise ministeeriumi haldusalas. Aga kuna me oleme niisugune Ettevõtluse ministeeriumi, siis seda probleemi me kuuleme kõige palju, rohkem ja, ja... Kui täna meil veel avalikult, ma meie, mõtlen siis kogu riiki, õnnestub seda teemat vältida, siis kahe aasta pärast seda enam ei õnnestu vältida. Sest siis toimub meil niisugune murrang, kus tööjõuturult läheb ka kogu aeg rahvast rohkem ära, kui neid sisse tuleb. Näiteks noh, kui täna tuleb meil kakskümmend tuhat inimest üldse tööjõuturule iga aasta, siis tuleb viisteist tuhat ainult alates kaks tuhat neljateist, seda on viis tuhat noh, veerand vähem kui täna.

Noh, ta ei ole kindlasti päevakajane ja kui ta päevakajaliseks saab, see saab reeglina mingisuguse probleemi läbi. Et noh, eelmine aasta taheti välismaalaste seadusega siin muuta igast protseduuril lihtsamaks, siis tuli see tööjõulubade skeem, mis tegelikult oleks pidanud keskenduma sellele, et noh, tehakse paremat järelevalvet, kes see tuleb või ei tule, aga löödi jälle kogu aeg Eesti lukku, et noh, üsna niisugune ortodoksne lähenemine, et võõras ära tule. Mitte, et nad nii väga tahaksid tulla siia. Et kui teised nagu kogu aeg tahavad meelitada talente, siis meie pigem praegu hoiame neid mingi määral

No tööjõuendite poole pealt on ikkagi olukord katastroofiline, sellepärast et noh, nagu me teame, oleme rääkinud ka, et ega me seda kolmekümmend tuhandet või viitekümmend tuhandet inimest ei taha siin niisama kokku saada, et, et me näeme, et, et sellele rahvamassile on olemas rakendus, me näeme juba täna, et meil on nagu töö, nii-öelda vedeleb maas ja me, meil ei ole lihtsalt inimesi, kes üles, üles korjaksid ja, ja see on kuritegelik, no selles mõttes, et noh, tahaks raha teenida, võimalus on ka olemas, pakutakse tööd, Aga näed, noh, inimesi ei jätku. Ja me teame seda, et me haridussüsteemist nii palju peale võtta ei saa, ehk siis noh, kas või meie vaatenurgast noh, mingid väga, ma ei, ma saan aru, need on ajutised ja lihtsad lahendused, aga noh, mingi vaitlist, stiilis, et kui Skype või Playtech võtab, et siis me usume, et ta no ei too, ei tegele nagu noh, mingi Mingi murka businessiga või, või siis teeme... No

Jah, Eestlased oma plaanid ütlevad, et need oleks need kvoodid, mida on vaja ja nendel tingimustel, et a la noh, Eesti tingimustel võib panna mingisuguse palgakriteeriumi, on ju, et me ei too siin lihtsat tööjõudu. Aga noh, ma arvan, et meie ei olegi need pädevad inimesed hindama, et kas tal on kvalifikatsioon hariduse mõttes või töö, töökogemuse mõttes, vaid seda ütlevadki ju ettevõtjad.

No me selles mõttes kõik teame, et, et, et see tegemist oli noh, ütleme poolede libauudisega, et, et ikkagi iga õpilane ei hakka õppima, aga samas on muidugi suurepärane, et Eesti saab sellist tähelepanu. Ja ma ütlen, et esmaspäevane Päevaleht küll kritiseeris meie presidenti, aga mina kindlasti tahaks kiita presidenti selle töö eest, et ta seda sektorit jätkuvalt nii-öelda propageerib. Sest noh, kui me läheme jälle absoluutarvudesse ja mõtleme selle peale, et noh, oletame, et meil oleks nüüd viiskümmend tuhat noh, kõrgepalgalist IKT-sektori töötajat, see on noh, see oleks mingi üheksa, kaheksa protsenti kogu tööealisest elanikkonnast, eks. Ja me peame arvestama sellega, et ütleme nüüd... Kui me, IKT ettevõte teeb eksporti, siis temal, noh, materjalikulud on juba väga väiksed, ehk siis tema käive põhimõtteliselt ongi tema cross-profit, ehk siis noh, kasum enne tööjõukulusid. Ja tööjõukulud ja kogu maksutulu ju noh, kulutatakse enamjaolt nagu sealsamas riigis, kus nagu see töötaja nagu tegutseb, ehk siis kui me suudaksime oma tänase, noh, täna on meil seitseteist tuhat sektoris töötavat inimest, eks, et kui me suudaksime selle numbri ainult kahekordistada, Noh, oleks, oleks suur samm edasi, aga kõik sellised initsiatiivid, et, et, et õpetame lastele malet või õpetame lastele programmeerimist, arendame nende analüütilist mõtlemist noh, meie sektor loomulikult kirjutab alla ja kindlasti see aitab neil nagu, nagu loodusteaduse paremini omandada.

Endiselt on eetris IT-äärisaade Restart ja jätkame siit IT-valdkonna tööjõu probleemidega ja ka plaanidega jõuda viiekümne tuhande IT-valdkonna töökohani lähiaastatel, täna on teatavasti seal seitseteist tuhat töökohta.

No Skype on üks hea näide, kes toob üsna palju töötajaid ka sisse väljastpoolt. Noh, täna oli alles meil üks inspiratsiooniteema üritus, kus president oli kohal, oli ka Tiit Paananen, kes ütles, et ta on lihtsalt, tal on tekkinud oma ametnikud, kellega ta asju ajab, Ja ta saab oma asjad aetud ja seda need inimesed toodud, aga noh, see on ikkagi kuuldes kestev protsess. Kui ta saaks nädalaga sisse tuua, ma arvan, et oleks lihtsam ka välismaalt neid sisse tuua. Nüüd tekib see, et okei, kolmandast riigist ma olen talle ka, Eesti on konkurentsid endale palka maksma. Peaks mõtlema ka, et kuidas siis nendest nii-öelda Euroopa Liidu riikest või soetsejate riikidest saaks siia töötajaid tuua. Kellel on siin võib-olla mingisugused sissetuleku ootused. Palju on räägitud sellest sotsiaalmaksulaegst. isegi jookseb läbi koalitsioonilöpingust, et ma arvan, et see teema tuleks esile tõsta mingi hetk niisugune suurem reform, mis meil aitaks neid tööjõudu siia meelitada.