AI_pealkiri: Ahti Kuningas ja Taavi Kotka IT-sektori tööjõupuudusest ja välisspetsialistide värbamisest

Meil on seal palju asju, millega tegeleme, et põhiasi on erinevad ettevõtlustoetused, garantiid, laenumehhanismid, niisugused märksõnad, millest kõik aru saavad, on ettevõtluse EAS, on ju, ja Kredex. Analüüsime ka üleüldse majanduse seisu ja olukorda ja üks produkt meil on tööjõuvajaduse prognoos järgmiseks viieks aastaks või isegi seitsmeks aastaks. Mis esitatakse iga sügis Haridusministeeriumile ja selle põhjal pannakse kokku ka, või seda peetakse arvesse, koolitustellimuse kokkupanemisel.

No täna, kui me vaatame nagu, kui palju Riik tellib ja riik tahab tellida, siis küsimus ei olegi võib-olla nii palju riigis, vaid kui palju just selles, et palju meie kõrgharidussüsteem on üldse võimeline koolitama. Ja siin on asjad läinud palju paremaks, et nii ülikoolid ise kui ka uued initsiatiivid, stiilis Interakadeemia ja nii edasi, on oluliselt kasvatanud vastuvõttu, ka ilma riikliku tellimuseta on kasvatatud vastuvõttu, Ja sellel aastal asus ütleme siis IT-ga seotud erialadele õppima üle tuhande kahesaja üliõpilase juba. Ja kui me arvestame siia juurde veel seda, et avaldusi kokku on üle kolme poole tuhande, siis me võime öelda, et põhimõtteliselt nagu noh, iga viies noh, proovis, proovis minna IT-d õppima, eks, et kõiki saanud, eks, mõni tegi võib-olla topeltavaldusi, aga aga, aga see, et ala on populaarne ja ja numbrid kasvavad ja see on väga positiivne. Aga kui me arvutame, siis noh, kahe tuhande kahekümnendaks noh, viiskümmend tuhat või isegi kolmkümmend tuhat noh, me niimoodi kokku ei saa, sest noh, tänane üliõpilane noh, kolme aasta pärast on tal PAKa, veel kaks aastat on tal Magister, eks, et no me räägime, kaks tuhat seitseteist hakkavad nad alles välja tulema, eks, et, et kindlasti on ka siin Muud teemad peavad arenema nagu võõrtöö või välistöö sissetoomise lihtsustamine ja nii edasi, et, et ainult nagu haridusele lootma jääda ei saa.

No tööjõuendite poole pealt on ikkagi olukord katastroofiline, sellepärast et noh, nagu me teame, oleme rääkinud ka, et ega me seda kolmekümmend tuhandet või viitekümmend tuhandet inimest ei taha siin niisama kokku saada, et, et me näeme, et, et sellele rahvamassile on olemas rakendus, me näeme juba täna, et meil on nagu töö, nii-öelda vedeleb maas ja me, meil ei ole lihtsalt inimesi, kes üles, üles korjaksid ja, ja see on kuritegelik, no selles mõttes, et noh, tahaks raha teenida, võimalus on ka olemas, pakutakse tööd, Aga näed, noh, inimesi ei jätku. Ja me teame seda, et me haridussüsteemist nii palju peale võtta ei saa, ehk siis noh, kas või meie vaatenurgast noh, mingid väga, ma ei, ma saan aru, need on ajutised ja lihtsad lahendused, aga noh, mingi vaitlist, stiilis, et kui Skype või Playtech võtab, et siis me usume, et ta no ei too, ei tegele nagu noh, mingi Mingi murka businessiga või, või siis teeme... No

Jah, Eestlased oma plaanid ütlevad, et need oleks need kvoodid, mida on vaja ja nendel tingimustel, et a la noh, Eesti tingimustel võib panna mingisuguse palgakriteeriumi, on ju, et me ei too siin lihtsat tööjõudu. Aga noh, ma arvan, et meie ei olegi need pädevad inimesed hindama, et kas tal on kvalifikatsioon hariduse mõttes või töö, töökogemuse mõttes, vaid seda ütlevadki ju ettevõtjad.

Ma arvan, et see, üks asi on see, mis me laia pintsliga teeme, et see on palgakriteerium. Et noh, ei taha kellegi käest lukku lüüa, on ju, mingeid võimalusi, et kui ta tahab siia endale mingeid talenti saada, mingi insenere, mis iganes valdkonda näiteks kas või... Üks asi on see jah, prioriteetsed valdkonnad, mida praegu siin arengufondi vedamisel kaardistatakse. Praegu on seal kaheksa tükki välja valitud, nende hulgas ka IKT, kusjuures IKT mahub veel mitme teise valdkonna alla, seal on see innovaatilised majad, tervisetehnoloogiad, masinaehitus ja nii edasi, nii edasi. Nendest valitakse neli välja, ma eeldan, et need, esiteks nende toetuste mõttes, nendel neljale valdkonnale me hakkame rohkem tähelepanu pühendama. Aga teine asi, noh, Haridusministeerium on ka seal kaasas, et ka koolitustellimuse mõttes võiks nendele valdkonnale tähelepanu rohkem püüd, pöörata. See on nüüd teine dimensioon, aga ma tooks veel kolmanda dimensiooni, et tegelikult me isegi ei tohiks ära unustada ka seda lihtsat teenindajat. Et meil lihtsalt need demograafilised arengud on nii hullud, et kaks tuhat neliteist, kaks tuhat viisteist alates ma arvan, et need suured teenindusettevõtted a la nagu see meie kõige suurem, see laevandusettevõte, on hädas omale töötajate leidnud, et on mingisugune kümme tuhat töötajat. Ja kui me täna ei hakka aktiivselt mingit migratsioonipoliitikat ise juhtima, siis mingi hetk on meil niisugune auk, et nad hakkavad ise tulema siia. Ja siis me peame, lööb ühe hädas.

Ma kommenteeriks seda selle koha pealt sektori vaatele vast, et. Ma suhteliselt julgelt teen väita, mul küll nüüd numbrilist tõestust ei ole, aga vaadates lihtsalt nagu no, nagu nii-öelda enda ümber, et, et ei ole noh, arstidega sarnast või niisugust nagu, nagu niisugust lahkumise lainet IKT sektoris. Ega streiki. No streiki nagu nii ei ole, aga ütleme, et Et ikkagi noh, täna see töö on ikkagi nii huvitav ja, ja, ja ka finantspaketid on piisavalt head, et ja noh, ma olen näinud ka seda trendi, et ikkagi tahetakse oma lastele anda üldjuhul noh, omakeelset haridust, eks, ja see kõik paneb need piirid, et ei kiputa väga sinna välismaale. Jah, käiakse välismaal tööl, tehakse Soome tööd, tehakse Rootsi tööd, eks, aga... Aga noh, see on ka erilast tulenev, et, et me ei pea olema kogu aeg kohal, eks ju, et et sellepärast, et siin ma väga ohtu seda, seda probleemi sektoris ei näe, et, et me nagu peaks muretsema, et noh, et lähevad Inglismaale nagu massiliselt.

ma ei tea, see mingi putridism võiks ka olla, aga tuleks korra tagasi hariduse juurde, et. Ma sain aru, et Taavi mõte oli see, et, et kõrgharidusega on olukord enam-vähem okei.

Ei saa välistada, aga noh, jällegi mõningad nüansid, mis, mis nagu toimivad, millest, millest on ka juttu varasemates saadetes, aga oma minevikule tuginetes, vaadates neid erinevaid rahvaid, vaadates nende IT-haridust, nende see, mismoodi nad tarkvara teevad. Ja ma ütleks, et noh, Eesti on siin ainulaadne, sest me oskame, ja see ei ole üldse mingi oma saba liputamine, aga me oskame kordades efektiivsemalt IT-d arendada. Ehk siis kui me vaatame nagu noh, ühe euro eest loodud kasu, siis see on kordades parem siin Eestis, pluss see, et kui eestlane jookseb nii-öelda kinni, noh, mingi probleem, mis osutub ületamatuks, ta leiab lahenduse, ta lahendab selle probleemi ära, ta ei jäta seda laua peale, ta ei jäta seda seisma, ja, ja ta viib asja lõpuni.

No kui sotsiaalemaksuga on olukordena vähem kontrolli all ilmselt, see ikkagi tuleb, see lagi, siis teiste meetmetega... Ma kuidagi nagu väga ei ole midagi kuulda, et kas, küsin siis uuesti, et kas, kuidas Ahti sulle tundub, kas ministeeriumis on mingi konkreetselt plaanid ka olemas või, või praegu lihtsalt üritame selliste väiksete sammudega, nagu näiteks haridustellimus ja nii edasi, asja lahendada?

Vart, nüüd ükski ei ole väike samm, et haridustellimus, väga konkreetne samm. See, et ma võtan endale nipsust tööle inimese, et noh, et mulle sa meeldid, sa tuled mulle homme tööle. Et see, kogu see bürokraatia selliseks muuta, see on ka üsna oluline

See on kahe aasta kaugusel, et... Kui me vaatame siin majanduskasvu, et me, millest ta nagu lihtsates sõnades võiks koosneda, et noh, et palju massi peale tuleb sulle rahvast, palju sul raha sisse tuleb ja siis, kui palju seda muutuda efektiivsemaks. Ja kui me seda massi peale ei tule, noh, see, mille arvata Hiina kasvab kogu aeg, on ju, läheb ainult sisemaa poole, siis ei tule siia ka raha sisse, et need on kõik omavahel seotud, et meil on vaja selle massi peale mõtlema hakata. Jah, ja veel niisugune asi, et me räägime kogu aeg, kui avatud me oleme, et noh, et ainult ekspordist sõltume, et me ei saa siin sisemajanduse kasvust sõltuda, siis me sõltume ka nendest inimestest, kes meile siia tulevad juurde. Ametlikult seda öelda ei saa, aga vähemalt meil peaks protseduuriliselt kõik olema üles seatud nii, et inglise keel oleks nii-öelda teine riigikeel. Mis ma selle all mõtlen, see, et sa saad haridust. alates seal lasteaiast kuni keskkooli lõpuni ka ülikoolis, omandada inglise keeles, et kui sa käid mööda tänavat, et siis kõik need märgid, sildid oleksid inglise keeles, kui sa lähed ametiasutusse, siis sul on võimalik suhelda inglise keeles.

No sektor rahvusvaheliselt räägib ikkagi noh, inglise keeles, kuigi me oleme väga selle idee pooldaja, et me peame rohkem ära kasutama seda Venemaa lähedust, aga aga kindlasti toetan Ahti seda avaldust siin või, või mõtet, et ja ütleme, kui me vaatame jälle IT-akadeemiasse, siis näiteks needsamad magistriprogrammid täna on kõik inglisekeelsed, ehk siis ja seal on ka eesmärk, et vist kakskümmend viis protsenti peaksid olema välistudengid. Aga kui vaatame nüüd, et, ja see, see on isegi täidetud nagu vist enamikel erialadel, et aga probleem on selles, et kui nüüd see üliõpilane siin selle nagu hariduse kätte saab. Selle asemel, et soodustada talle ja isegi vaata, et pool kohustada teda siia jääma ja siin töötama mingi aja, me peame ta minema saatma.