@ RESTART // 2012.10.20
kuku_restart_0273.mp3
KUUPÄEV
2012-10-20
PIKKUS
39m 13s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse TapTenderi rakenduse üle, mis võimaldab nutitelefoni vahendusel toitu tellida ja maksta. Külaline Erki Põldma selgitab teenuse ärimudelit, väljakutseid makselahendustega ning plaane laieneda välisturgudele.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Räägime startupist TapTender.com mille abil saab nutitelefoni kasutades tellida pizza koju või näiteks klaas veini restoranilauda. Maksmiseks kasutab TapTender telefonimakset, mis võtab raha kliendi pangakontolt. Sellest ja paljust muust räägib TapTender-i asutaja Erki Põldma. (Andrei Korobeinik, Henrik Aavik.)
Restart.
Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-äri saade Restart, mida juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik, tänane saate teema on meil taas üks start-up, kuid ennem veel mainin ära, et meie saadet toetavad EAS ja ITL.
Ja nagu Henrik mainis, tänane teema on siis üks Eesti start-up nimega taptender.com. Ja meie stuudios on Erki Põldma, tere Erki. Tere. Räägi siis kuulajatele, millega TapTender tegeleb.
TapTender lihtsustatult öeldes on nutitelefoni rakendus, millega on võimalik teha söögitellimusi toitlustusasutustesse. Et on nii-öelda kolme liiki tellimused, et on ette tellimine, siis on, mis tähendab, et klient tellib endale ette ja siis tuleb söögil ise järgi, siis on tellimine koos kulleriga, et tellid endale toidu koju või kontorisse, Ja kolmas variant on lauast tellimine, et kui sa oled juba kuskil suures pubis või kohvikus või lounge'is, siis sa ei pea püsti lauast tõusma, istud laua taga, teed tellimuse, tellimus läheb kassasüsteemi ja, ja klienditeenindaja toob siis sulle selle õlle või kokteili. Ja lisaks on, selle rakenduse sees on võimalik ka selle tellimuse eest ka ära maksta.
No need esimesed kaks kategooriat on Eestis juba päris hästi esindatud turul, ehk siis on olemas mitu veebiteenust, kus saab tähendab toitu tellida koju. Aga see kolmas Eesti kontekstis kõlab üsna innovaatiliselt, et oskad öelda, kes kasutab seda laos tellimise võimalust täna?
Me tõime selle nii-öelda prototüübina turule möödunud suvel ja me testisime seda seitsmes erinevas restoranis või pubis üle Eesti. Aga me õppisime sealt, no prototüübina on selge, et kõik me ideaalselt seda asja ei ehitanud ja me õppisime väga palju sellest, mis me, mis me valesti tegime, saime tagasisidet klientidelt ja, ja klienditeenindajatelt. Ja siis me ehitasime tegelikult rakenduse nullist uuesti ühend, ülesse. Nüüd uus versioon on Me tulime turule juuli keskpaigus ja hetkel me oleme keskendunud rohkem sellele kahele esimesele, ehk siis kaasostmisele ja kullerteenusele, sellepärast et see on kliendile omasem teenus. Lauast tellimist meil hetkel ei ole, kuigi meil on üks kokkulepe ühe, ühe pubi, pubiketiga, aga me veel ei ole seda käivitanud.
No iseenesest ma arvan, Eestis oleks see täitsa teemaks, et inimesed ei taha väga ettekandiga rääkida ja noh, selline virtuaalne tellimisviis võib-olla oleks selline konkurentsieelis mõnele restorani Keltile, aga kui rääkida nendest ka, kahest esimestest kategooriadest, siis milles seisneb teie konkurentsieelis, kas, kas on see üldse olemas või te lihtsalt üritate niimoodi võrdselt konkureerida teiste olemasolevate lahendustega?
Meil on, esiteks ta on nutitelefoni rakendus, et hetkel turul nutitelefoni rakenduse kujul tellimuslahendust ei ole. Teiseks, meil on sellesamas nutitelefonis võimalik ka tellimuses kohe ära maksta. Et täna, kui arvutis teed seda tellimust, et jah, siis on panga lingiga võimalik ära maksta, aga üldjuhul klient teeb tellimuse, läheb sellele järgi ja siis seisab ikka järjekorras ja, ja, ja maksab oma kaardiga või sularahas. Aga, aga TapTenderi vahendusel on võimalik ära maksta. Kolmas väärtus on, meil on osade söögijuhtudega tehtud integratsioon kassasüsteemiga. Ehk siis tellimus läheb otse kassasüsteemi nii-öelda avatud arvena, mis, mis hoiab jällegi juba söögikoha nii-öelda klienditeeninduse poole pealt aega kokku.
Kas selleks peab see söögijuht kas, kasutama konkreetset kassasüsteemi, kui noh, kui suur, kui mitu erinevat süsteemi on teil integreeritud?
Meil on, hetkel on üks, läbirääkimised on kahega, kahe kassasüsteemiga, et Eestis on see noh, kassasüsteemidega, see, kassasüsteemid ei ole nagu niivõrd killustunud kui mujal maailmas, aga et siin on võrdlemisi lihtne, et neli suuremat tegijat on ja...
Mis see tänane kassasüsteem siis on? Kakuke. Väga eestipära, ilmselt.
Toitlustavalt.
Kuidas teil see maksmine käib, millised maksemeetodid te oma äpis kasutate?
Makse lahendus on tegelikult pea kümme aastat vana, see on pankade kaardikeskuse, nüüd, nüüd on ta NETS Estonia poolt välja arendatud selline süsteem.
No see on, see on ju tavaline, see...
Telefoninumbri alusel. Et... Sisuliselt, see oli mõeldud mobiilimakse, just. Et see on nagu tänava, see oli kunagi mõeldud tänava meestele, just.
Kas see on see telefonimakse? Jah. Aga selleks sa pead ju seda lubama siis oma pangas nagu...
Jah, pangas sa pead leppima mobi, sõlmima mobiilimakse lepingu, mis iseenesest võtab võib-olla kaks minutit aega,
Võib-olla võtab, aga mina isegi olen oma elus kaks sellist makset teinud, üks kord ma kandsin sõbrale raha ja teinekord ma maksin poes.
See on, muidu on ta ilmselt hästi tüütu, kuna sa pead hästi pika numbri valima oma aga kui seda teeb äpp, eks ole, sinu, kui number valitakse sinu eest, siis see on ta ju...
Kas, kas see on nii, nagu Henrik kirjutas praegu?
Just täpselt, et me loome, genereerime selle numbri valmis ja telefon pakub siis selle telefoninumbri, sa vajutad selle peale, telefon helistab välja, automaatvastaja küsib sinu käest seda neljakohalist PIN-koodi, mis sa lepingu sõlmimisel sisestad, sa sisestad selle ära ja makse on tehtud. Sinu konto pealt depiteeritakse see summa, see on kõige intelligentsem ja
ilusam... Aga see on kindlasti kõige soodsam kaop, kaopmehe jaoks ilmselt, sest see vahendustasu on seal võrreldav pankarink, nagu ma mäletan, kui ma õigesti mäletan?
Jah, ta on kuskil seal kaardimakse hinnast, on veidi, veidi kese alapool.
Aga tavalist telefonimakset, mis praegu on aktiivselt kasutusel, kus digiteeritakse hoopis kliendi mobiilkontot. Kas te seda selle peale oled ka mõelnud?
Olen, aga paljudel täna inimestel, kes töötavad kuskil ettevõttes, nendel on see mobiiltereferi number seotud ettevõttega.
Seda enam, saab ju ettevõtte kulul endale süüa tellida.
Seda küll, aga, aga, aga kui nüüd nii mõelda, et siis see tegelikult ei ole hea lahendus, et ettevõtet üldjuhul ei luba niisugust asja teha.
Jaa, aga no ikkagi meie rääkides on see protsent palju kõrgem, et võrreldes nendega, kes lubasid enda numbrilt seda teie makseviisi, et noh, see suurusjärkude võrreldes kõrgem ikka.
Jah, ma ütlen, et see lahendus idee järgi on olemas, aga, aga täpselt hetkel seda ei ole.
Mina ja ausalt öeldes ei teadnud isegi, et see mobiilmakseja endiselt veel on olemas, et ta kunagi ei...
See ei ole ju väga hea reklaam selle makseviisiga.
Ei, aga ta on kindlasti, kui, kui nüüd keegi ütleb, et ta on olemas, aga ta on niisugune skeemis juhend ja sa lähed oma Swedbanki kontole ja ongi niisugune leping võimalik sõlmida, siis ma arvan, et see on mulle sõlmitud, ma lihtsalt ei tea PIN-i. Et ma võiksin seda isegi üle vaadata ja kasutada seda, aga nüüd ma mõtlen, et kas, kas üldse võib siis seda nagu ettevõtte start-upiks nimetada, sest teil on ju siis selle makseliis, lahendusega kindlasti see on ees, et see on ju ainult Eesti eripära, eks ole, et ei saa Saksamaal ju selle sama lahendusega minna. Või on need see Eesti laienemise plaanid?
Ilmselt mitte, et mujale, mujale minnes ma arvan, et mujal maailmas teistes riikides on teistsugused mobiilimakse lahendused, et integratsioon on võib-olla siis, tuleb otsast peale teha, aga, aga Eestis me esialgu lahendasime makselahenduse niimoodi. No
lihtsalt seesama mobiilmakse noh, selles mõttes selles teises definitsioonis, mida ma kirjeldasin, on tegelikult päris levinud ka mujal maailmas. Eesti firmades näiteks pakub seda teistes riikides ka Fortumo. Ja selle miinuseks on muidugi see, et protsent on kõrgem, ehk siis sõltuvalt teenusest on see, ütleme, seitse kuni viisteist, aga kuna see on ikkagi päris levinud, siis võib-olla tasub selle peale mõelda.
Ma ei, ma ei tea, mis riigi näide on, seitse kuni viisteist, aga see on ikka pigem kuni nelikümmend.
Ei, sa, ma räägin praegu sellest mood, moodsast makseviisist, millega saad Eestis näiteks osta soolilisi kinopilasid, millal sa, Henrik, viimasid kinos käisid. Et seal on see täiesti võimalik, mina käisin ammu, aga...
Siin oli teatris.
Aga seal ilmselt see veel ei ole väga levinud, et see käib niimoodi, et noh, sa saad näiteks mõne ajaleheartikli eest ka maksta internetis. See käib niimoodi, et sulle antakse telefoninumber, kuhu helistades see võimalus avaneb, saad pilet, siis saad artikli ja see raha läheb sinna mobiil, mobiilkontolt, mitte, mitte pangakontolt. Aga see käib just kõnega ja erinevate asemasi, asemasi on see soodsam.
Aga Eesti mobiilioperaatorid veel nii innovatiivsed ei ole, et nad suudaksid kaks arvet väljastada üks inimesele ja teine firmale?
No ma arvan, kui see telefoninumber on ikkagi sinu firma nimel, siis seal läheb, läheb sinna firmale.
No aga mobiil-ID-d, nad suudavad eristada, mobiil-ID arve ma saan isiklikult endale võtta.
No selleks, et nad saaksid ka, kahte arvet väljastada, nad peavad ju teadma, mis, mis teenused on, mis teenused on sinu isiklikud ja mis, mis ei ole. Ma arvan, seda suurt nõudlust firmade poolt pole, muidu saaks näiteks teha kaks telefoninumbrilisti, et üks on sinu isiklik kontaktlist ja teine on firma ja siis, kui sa teed töökõned, siis läheb...
Me vaidleme, me vaidleme praegu muidugi mobiilioperaatorite teemal, et kuidagi kaugeks saab mulle kõige rohkem see, et miks pangad ei ole ülekannetest huvitatud, et kas see, see on ilmselgelt teenus, mida peaks ka arendama ju pangad.
Millistes ülekannetes?
No seda, et mobiiliga saaks teha ülekandes, seda, mida NETS Eesti välja arendas või et miks pangad arendavad välja pangalingi, aga mitte mobiililingi?
Ma arvan, see on tegelikult lähituleku teema, et kui sa tead, et tegelikult on ka üks restarti potentsiaalseltest teemadest, et praegu Eestis testitakse seda NFC baasil maksemeetodit, kus sa saad poest osta toitu mobiiliga, ehk siis sul ei ole vaja grillkaardi kasutada. Ma arvan, et kui me räägime tulevikurahakotist, siis see on just sinu mobiiltelefon.
Ei, kõik on, kõik on väga õige. Tegelikult Eestis on jah, ma tean ka, et on firmasid, kes arendavad tasapisi mobiilimaksja lahendusi ja, aga ka mitte ainult NFC baasil, et on ka muid tehnoloogiaid.
Jah, aga ikkagi, kui me tuleme tagasi toidu tellimise juurde, siis Eesti turk on siiski väga väike ja võib-olla sellepärast meil ei ole sellist, selliseid väga suuri tegijaid sellel turul. Kas, mis on teie plaanid, kas te plaanite siis Eestisse jääda ja kuidagi konkureerida siis teise teenuspakkujatega või ekspordiplaanid on ka olemas?
Ekspordiplaanid on loomulikult ka olemas.
Ja mis, mis need järgmised riigid võiksid olla?
Meil on kavas liikuda siit ülespoole Soome ja, ja Rootsi ja võtta nii-öelda Skandinaavia ja Põhjala riigid ette.
Ja mis, noh, ma tean, et Soome kohta ei oska kommenteerida, aga Rootsis on sarnased teenused olemas. No ilmselt Soomes ka. Võib öelda, et mis oleks teie konkurentsid sealturul?
Meil on teda, ma arvan, et meil on hinnaga saame lüüa ja meil on ta nii-öelda veebipõhine ja väga lihtne süsteem, väga kiiresti on võimalik seda kasutusele võtta.
Sa ütlesid just mobiiliäpp, ma samal ajal otsisin iPhone'is, et...
Jah, just, et aa, siin ma pidin täpsustama veel seda, et ta on mobiilirakendus, aga ta on veebipõhine mobiilirakendus. Kes ta
on, mis tehnoloogia, tehnoloogiast on tehtud, HTML5 või?
Jah, HTML5, jah.
Et miks ta seda äppina ei ole, ei ole paketeerinud?
Me teeme seda, see on meil töös praegu, et jah, siin lõpptarbijatega oleme väga palju suhelnud ja, ja nendel on hetkel täna veel veidi mõistetamatu, mis asi on veebipõhine rakendus, nuti, nutirakendus, et inimesed...
Aga seda veebipõhist rakendust on tänapäeval väga lihtne, et tegelikult ka äpiks muuta, et selleks ei pea seda isegi ümber programmeerima. Aga siit me lähme meie esimesel paosile.
Restart. Tere tagasi kuulama IT-äärisaadet Restart, endiselt on laupäev ja endiselt on meie teemaks täna toidu tellimise start-up TapTender, millega saab tellida koju letti ja laua taha toitu.
Jaa, tõepoolest, stuudios on meil Erki Põldma, kes on selle start-upi asutaja ja mis mul meelest ära läks, mida ma ei küsinud eelmine kord, on see, et kust kohast saab täna siis tellida teie rakenduse abil?
Hetkel on meil kuus söögikohta ja neid on lähiajal siin tulemas vähemalt sama palju veel ja, ja aasta lõpuks püüame siin kahekümne söögikohaga lepinguni jõuda.
Ja kui mul on üks söögikoht, söögikoht ja ma tahan siis teise süsteemiga liituda, siis palju see läheb mulle maksma?
See ei lähe teile midagi maksma.
See on päris hea uudis, et kuidas siis see käib, et kuidas te raha teinud?
Raha me teenime nii-öelda revenue share alusel hetkel ja...
No see ikkagi läheb mulle midagi maksma, et kui ma muidu möön oma muffini kümne euro eest, siis nüüd ma saan kümnest eurost ainult väikse osa, kui väikse.
Teie kliendile, lõppkliendile läheb see tavapäraselt sama palju maksma, aga, aga söögikohale ta jah, me võtame väikse summa endale.
Et kui väiksem, kas on läbirääkimiste küsimus või teil on sellised läbipaistvad ja ausad inimesed?
See on läbirääkimiste küsimus.
Kahju. Aga palju siis maksab kohaletoomine, kas see on fikseeritud hind või sõltub sügikohtast? Ja kes seda organiseerib, kas sügikoht ise või teie?
Kohaletoomist korraldame samuti meie. Ja, ja see on hetkel kõige soodsem, see peaks olema kolm pool euri.
Et ja see toimib siis
Tallinna piires?
Tallinnas ja kas on plaanis ka mujal hindel seda pakkuda?
Jah, kui, nii kui kasvame, nii kui läheme teistesse linnadesse oma rakendusega, nii hoolitseme ka kulleritega, kullerite eest teistes linnades.
Aga teie, kullerid on teie oma firma palgal siis või on see, teete koostööd mingite kullerifirmadega?
Hetkel omal palgal,
jah. Jah, aga küsiks võib-olla natuke firma tausta ka, et sina oled meie stuudios, kas sul on ka kaasvõitlejad?
Kaasvõitlejad, on küll jah, on kaks arendajat, kes, kes selle TapTenderi tarkvara eest vastutavad ja on kaks nii-öelda mentorit, nõukogu liiget.
Noh, see oli sul väiksest natuke juba nõukogu olemas, mis on selline moodne värk ilmselt, aga kust te olete raha saanud selleks, et nii kaua ei jõuda, sellepärast et ma kaht, kahtlustan, et väga suurt kasumit veel ei teeni?
Tõsi, kui me kunagi alustasime, umbes poolteist aastat tagasi, siis me võtsime endale pardale ühe ingelinvestori ja ingelinvestor oli meil paadis nii kaua, kuni me selle prototüübiga turule tulime. Ja pärast,
mis, mis tema
töötas? Tema, meie teed läksid lahku.
Aga tema raha siis lihtsalt sai otsa. Sai otsa.
Aga kas ta on täna teie osanik edasi või lihtsalt passiivne või kuidas tal on?
Me teed läksid tahku.
Pole raha, pole ka osaliselt, aga see on päris omapärane lähenemine, aga okei, tema raha sai otsa, nagu me, me siis saime teada, et kas raha tuleb kuskil mujalt?
Rao tuli kuskilt mujalt jah, et taotlesime EAS-ist starditoetust ja, ja, ja võtsime selle projektile ka Kredexi käendusega pangast laenu.
Kas saad starditoetust natuke lähemalt rääkida, et kuidas, kuid, kuidas see käib ja kellele see antakse, kui suured, suurtes summades?
Starti toetus EASist või? See on seitse tuhat Euri, oli tookord, ettevõte ei tohi olla vanem kui üks aasta ja standarddokumendid, äriplaan, kasumiaruanne varasem tegevuse bilanss ja, ja, ja, ja muidugi finantsprognoos, et kui nüüd rakendus saab valmis ja siis et kuidas, kus kohas ja kuidas hakata teenima.
Kas see taotlemine oli sinu jaoks lihtne, kas sa ise kirjutasid need taotlused, kuidas tundus ta ettevõtjale kui?
No äriplaan kui selline oli, oli varasemalt juba kirjutatud kasumi prognoos, kõik need nii-öelda algbaasmaterjalid, need on võimalik EAS-ist saada ja see ei olnud seal mingit raskust.
Aga kas see on siis lihtsalt toetus, kas see eeldab mingisugust omafinantseeri, finantseeringut või see lihtsalt antakse niisama?
Jah, seal on, on teatud tingimused, et kuskohas sa seda toetuse raha kasutada võid, et see on, sa ei saa endale palka selle eest maksta, aga sa võid teatud teenuseid ettevõtetelt sisse osta. See on ka veel seal tingimus, et kui näiteks inimene tahab tarkvara arendust sisse osta, siis... Siis ta peab küsima kolmest, kolmelt nii-öelda arendustarkvara arendajalt
pakkumised, just.
Aga sa ei pea võrdselt raha kõrvalt panema, et, et seistoad EASilt ja seistoad näiteks sinult, EAS lihtsalt annab raha, kuulutad ära ja sellega kogu see protseduur lõpeb, et vii, noh, viimasel ajal oli noh, juttu sellest, et Et EAS mõnikord küsib raha tagasi, juhul kui sinu, sinu prognoosid, juhul kui sa ei suudnud oma prognoosid ellu viia. Kas, kas sellest oli juttu ka selle konkreetse haridetoimetuse saamisel?
Tegelikult mitte, et seal on teatud, kui projekt nii-öelda läbi saab, siis kuue kuu jooksul tuleb nii-öelda projekte lõpetada.
Mis mõttes lõppe
teda? Selles mõttes nii-öelda starditoetuse taotluse projekt.
Ja mis, see lõppe tõenäoliselt, kas sa pead lihtsalt aru ainult esitama ja kui näiteks selgub, et noh, noh, sta, start-up nagu start-up ikka noh, ei läinud käima, kas siis mingeid sanktsioone ei, ei kaasne sellega?
Vot ei oska öelda, et meil äritegevus on nagu, toimub edasi, ma ei tea, kui, mis saab siis, kui ettevõte paneb oma ukse kinni.
Aga kuidas teil prognoosidega läks, kas läks paremini kui, kui prognoosidest või kehvemini?
Kahjuks heas start-upi puhul omaselt me sihtisime palju kõrgemale kui, kui, kui reaalsus oli, et...
No ma loodan, et te jää seda raha ikkagi tagasi küsi vaatamata sellele, kuigi noh, ei tea, aga, aga nüüd, kas see raha sai otsa? Et kuidas siis edaspidist plaanid on, kas on plaanis uut ingriinvestorit pardale kutsuda või olete mõelnud näiteks mõnest kiirandist, mingitest teistest variantidest?
Jah, me oleme mõelnud teistest variantidest, et ingelinvestor või nii-öelda investor raha on alati tore, aga, aga Eestis on seda võrdlemisi raske saada. Me, hetkel meie põhitegevus on ettevõtte käimapanemine ja nii-öelda selle liik, liikuma saamine ja, ja seejärel tegeleme siis edasi, kust kohast on võimalik nagu raha saada, et neid võimalusi on tegelikult meie lahenduse puhul veel.
Et praegu on raha siiski olemas, selleks et edasi
minna? Ega, ega tegelikult ei ole, me teeme seda nii-öelda kõhu kõrvalt, et...
Et nii sina kui ka teised meeskondaliikmed käivad kuskil mujal tööl?
Teised käivad mujal, aga mina ei käi.
Aga noh, selles mõttes see toitlustusettevõttes saab ka õhu kõrvalt sõita.
Ja eriti, kui sa oled ise kullel näiteks, siis väike pitsetüük siit-sealt, aga räägi võib-olla lühidalt, et kes on sinu meeskonna liikmed ja, ja kuidas nendega tutvu, tuttu, tuttu oleks heita.
Üks meeskonna liige on, on vana kursavend IT kolledži aegadest, tema on, tema on puhtalt, puhtalt arendaja, tal on arenduse ja administreerimise taust ja teine on samuti IT kolledži lõpetanud ja, aga tema on niisugune noorem, aga, aga väga helge pea.
Aga kas sii, sinu roll firmas on ka arendusega seadutud või sa ise ei ole programmeerija?
Ei, mina tegelen kõige muuga välja arvatud programmeerimisega.
Kas ma saan aru, et kuna te olete võtnud laenu ja, ja, ja teginud seda firmat ja pikalt, kas sa tunned, et sa teed midagi innovaatilist ja, ja ravid mure või valu või mingi häda nendel kohtadel, mis tegelevad toitlustusega, selleks, et oma toodet inimestele kodudesse saata, et kas see tänane turg, vähemalt Eestis delivery turg... kohaletoomise turg on, on see niisugune teiste meetoditega problemaatiline või, või kas, kas sa tunned, et sellel asjal on vähemalt Eestis nišši tugevat? Sest noh, ma, ma vaatasin, et teil on üks firma, on Villa Tai näiteks, siin valikus, ja noh, Villa Tai oma koduleheküljel on öeldud, et kõigile, kes tellivad ette, on meil miinus viisteist protsenti, discount välja arvatud juhul, kui te teete seda läbi mingi teise firma. Ehk siis noh, nende oma sõnum kodulehel on see, et kui te kasutate, tõenäoliselt noh, ma ei ole seal TapTenderi nime näinud, eks
ole. Muidugi nad ise kohale ei too, et mina kui vana klient võin sulle öelda, et viisteist protsenti rakendub siis, kui sa tuled
kohale. Jah, aga...
Kas viisteist protsenti rakendub ka siis, kui sa tellid läbi TapTenderi ja tuled kohale?
No vähemalt TapTenderis nad ka muud ei paku kui ainult ise kohale tulemist.
Ja, ja soodustust...
Sul oli siin äpis, võib-olla ma vaatasin valesti.
Mis on nüüd väga halb uudis vanadele, viljataid klientidele, eks?
Selles mõttes, et meil rakendub kümne ja protsendiline soodustus,
Mis on viis protsenti vähem kui, kui nende enda oma, et ma arvan, siit tasub läbirääkimistega alustada, kiiremas korras. Aga jah, et Henrik küsimus oli see, et, et kui sa võrdled teiste teenusepakkujatega, kes pakuvad sa, samamoodi nii kulderiteenust kui ka, kui ka seda kohaletulemise variandi, et kas peale hinda on muud konkurentsieelised TapTenderil? Jah.
Kui, kui ma võin täpsustada, et minu küsimus oli siiski see, et mulle jääb villa Tai käitumisest mulje, et nad ei ole huvitatud, et keegi nende toitu kuhugi viib, toob või vahendab, et kas kas see on nii, et kas, kas, kas nad võtavad uusi kohaletoimetajaid või teenuseid vastu hea meelega või nad pigem ütlevad, noh, tehke siis, ostke meie toit ja siis vaadake ise, kuidas saate.
Protod TapTenderi võtsid vastu väga hea meelega, et Villatai puhul on see, et nad liitusid meiega alles hiljuti ja nad ei ole jõudnud veel oma kodulehele välja panna informatsiooni TapTenderi kohta. Mis küsimus nüüd veel oli?
Ei, ega selle kohta mul võib-olla rohkem küsimusi ei olnud, ma ikkagi tahtsin meeskonnast endiselt rääkida, aga ma arvan, et ma teen seda peale pausi.
Restart! Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, meie saade on eetris praegu, podcast.kuku.ee aadressil saate seda kuulata kogu aeg ja Kuku raadios taas võite seda kuulata täna õhtul juba kell kümme. Täna on meie saate teemaks teema, mis puudutab ilmselt enamusi raadiokuulajaid, ehk siis see, kuidas saab tehnoloogiliste vahenditega mõnusasti süüa tellida omale koju või töö juurde või viibides baaris.
Jah, ja selle saab teha siis uue Eesti start-upi abil, TapTender.
Saab ka maksta.
Kui saaks tasuda, siis ma arvan, et see huvi oleks palju suurem, aga me rääkisime siis TapTenderi meeskonnast enne pausi ja kuidas sa suudad siis oma kolleege motiveerida, kas nad teenivad palka, said mingisuguseid optsioone? Optsioonid, jah. Et kuidas sulle tundub, kas Eestis on lihtne inimesi optsiooniga motiveerida, et kas, kas see on selline hea variant või see on pigem neile, kes, kes väga usuvad sellesse ideesse või kes on ma ei tea, lihtsalt hea tuttavad?
Ma arvan, et noori on võimalik motiveerida optsioonina.
Aga selleks, need inimesed peavad ikkagi kuskil mujal tööl käima, eks, et...
Niikaua kuni ettevõte piisavalt teenima hakkab siis küll, jah. Et alati on võimalus, et kui ettevõte näitab kasvamismärke, et siis tõsta raha ja, ja siis tuua need samad töötajad oma ettevõtte alla.
Kas need optsioonid on sellise, selline nagu suuline kokkulepe või teil on sellist keerulist juriidilist lepingut ka, et kuidas see optsiooni kättesaamine käib, vesting perioodid ja sanktsioonid ja nii
edasi? Ta ei ole keeruline leping, aga, aga lepingud on olemas, jah. Et võrdlemisi lihtsakoeliselt ära kirjeldatud, ära seletatud, et kuidas optsioonid kätte saab.
Mis on teie siis lähitulevikuplaanid peale seda, et söögikohtade arv tõuseb, mida te plaanite siin, ma ei tea, kuu aja jooksul ära teha?
Nüüd saate alguses sai, või saate keskpaigus sai põgusalt mainitud, et, et tegu on hetkel veebipõhise rakendusega, mis tähendab tegelikult seda, et seda rakendust on võimalik kasutada nii telefonis, tahvelarvutis kui, kui arvutis. Aga... Suheldes klientidelt, klientidega ja, ja, ja nende tagasisidest kumab see välja, et, et nad tahaksid ikkagi seda rakendust kuidagi oma, oma telefoni kätte saada ja, ja seepärast me tegeleme praegu hoogsalt nii-öelda rakenduse või nii-öelda aplikatsiooni, aplikatsiooniga, mida on võimalik siis App Store'ist või Google Play'st alla laadida.
Okei, kas te olete mõelnud, kas selle peale, et võiks pakkuda lisaks siriohtadele näiteks midagi muud, ma ei tea, poest kauba kohale toomine või mingi, ma ei tea, teine nišš?
Seda on, seda on Eestis tegelikult tehtud, et
Et oskad nimetada mõnda...
Selver on näiteks teinud ja kunagi mõni aeg tagasi oli ka üks ettevõte, pakkus seda Pirita Selverist, sellist võimalust, et inimene teeb veebikeskkonnas...
Täna, täna on mul võimalik Selverist endale koju toitu tellida.
Ma ei tea, kas, ma ei ole hetkel kursis, kas enam Selver seda teeb, aga ma tean, et... Minu
arust Selver seda küll ei tea, aga võib-olla mõni, mõni... Koossepartner. Okei, sellepärast, et kui kolme koma viie euroga saaks poest kauba tellida, siis ma küll kasutaks seda teenust, väga hea meelega. Ja aga, aga siis...
Ühesõnaga, me jääme jah, praegu oma liistude juurde, et kõigepealt katsume seal kanda kinnitada, eks, eks näis.
Ma räägiks veel paari sõnaga sellest, et kuidas kõrtsus sees lauda saab tellida TapTenderiga asju või, või hakkab saama kunagi mingisuguses ketis, et et kas siis senised testid kasutajate peal näitasid, et inimestele see ei meeldi või, või miks, miks ta, ta natuke tahaplaanile on jäänud teil?
Tahaplaanile jäi seal paari olulist nüanssi, et kui ette tellimisel ja, ja, ja koju tellimisel on klienditeenindajale mõnes mõttes veidi aega seal sissetulnud tellimus kassasüsteemi integreerida, sisestada, siis lauas tellimusel see protsess peab olema ülimalt efektiivne, et seda on mõtet üldse, üldse pakkuda. Ehk siis seal on oluline integratsioon kassasüsteemiga.
Mis teil on ju täna
olemas? Jah, meil on ühe kassasüsteemiga tehtud, aga, aga ühe teisega on siin läbirääkimised pooleli, kes on tegelikult nii-öelda suur kassasüsteemi pakkuja ja, ja, ja kellel on siis ka omakorda need pubid, kellega me...
Kas see on see saladus, kes see on?
Ei ole saladus, CompuCash on see, see on Ektako toode, CompuCash neli toot, võib-olla olete kuulnud?
Jaa, on küll, et ma lihtsalt mõtlen, et, et integreerides ennast mõne kassasüsteemiga, mis on rahvusvaheline, on, see annab hea võimaluse levida riikidesse, et ütleme, Airplay võiks ju New Yorgis minegi ukse avada.
Jah, Kristen Hiiemaga sai möödunud nädalal sellega, sellel teemal ka arutatud.
Et tegelikult see on raudselt tuleviku teema, et noh, seda integratsiooni võib teha nende iPadiga näiteks millega mõnes Ameerika restoraniketid, ketides ju, noh, juba täna, ettekandjad käivad ja noh, raudselt siin, sinna suunas areneb see valdkond, aga noh, ütleme, muudesse teisest rääkides, kas te ei ole mõelnud minna Nii-öelda Groupon turule, päevapakkumise turule, et noh, või integreerida oma toodet Foursquareiga, kus saab vaadata, mis restoranid ja baalid on teil süsteemis ja võib-olla võimaldada neil ka mingisugust reklaami teha, näiteks päevapraat väga hea hinnaga ja kõik see, et võib-olla see oleks nagu ka üks lisaväärtus, et kui ma. Olen Tallinna vanalinnas ja ei tea, kuhu sööme minna, siis see võiks olla selline suurepärane vahe, lahendus selleks, et leida see koht
endale. Jutt väga õige, et see arendustööde list meil on väga-väga pikk ja, ja sinna sisse kuulub ka nii-öelda päevapakkumiste, nii-öelda Cherry-laadsete pakkumiste tegemine ja ka, ja ka niisugune lojaalsusplatvormi juurde lisamine, et see oleks ikka asjalikult.
Kui palju teil, kui see saladus ei ole, hetkel kasutajaid on, ma mõtlen nagu erinevaid inimesi, kes TapTenderit kasutavad näiteks korra kuus?
Registreeritud kasutajaid on üles, üle saja viiekümne. Ja, ja on praegu umbes hetk, hetkeseisuga umbes kolmkümmend protsenti nendest kasutab see rakendust.
Aga kas on võimalik, noh, teil on ilmselt olemas kõiki nende registreerinud, eks ole, telefoninumbrid ja asjad, et kas te ka teete siis moe, mobiilset turundust neile? Mulle meeldiks küll, kui ma saaks teada, et vila, tai täna, miinus kolmkümmend protsenti. See
ongi, et kui, kui see rakendus seda võimaldaks, siis piisab, piisaks ju sellest, et seda rakendust käividati ja siis seda teada, et selline päevapraad seal sellise hinnaga näiteks või ma ei tea, söö kolm päe, päev, päev, päebra järjest ühe tunni jooksul saab meile ta tasuta.
No just, et mulle ka meeldiks, kui see oleks kuidagi, tuleks minule noh... Mulle ei meeldiks saada SMS-i iga päev, piuks, piuks, tee seda, tee teist, mulle meeldiks, kui ta oleks ekraanile tulev diskreetne noh, noh, push notification, et ma ütlen, ahah, et hea idee, aga kui ma ei taha, siis ma ei loe seda.
Jaa, tegelikult see nišš on Eestis täiesti vaba, et kui, kui me võtame näiteks Foursquarei seda kasutamis noh, mugavust Eestis ja New Yorgis, siis New Yorgis sa tõepoolest saad uusi ideid, Eestis sa saad ainult nimekirja, mis on üsna sisutühi.
Aga Eestis saad sa punkte? Ka üsna vähe,
aga saade lõpetuseks räägiks ikkagi tulega plaanis, ma sain aru, et äpp tuleb siin hästi varsti, rahad ei otsi. Otsime. Et selle viimase meetriga on asjad nagu ühel poolel. Et puut nagu niipea ei vaja, aga kas on mingisugused muud plaanid, kas te otsite näiteks inimesi juurde, kas te plaanite, et alustada reklaamiga?
Jah, reklaamikampaaniat või niisugust turundusaktiviteeti hakkame siin samamoodi lähiajal tegema, et senimaani oleme nii-öelda rakendust testinud turul ja, ja, ja turundusabi kui, kui sellist, seda know-how'd oleks väga hea kus, kuskilt nii-öelda sisse osta või...
Et Henrikas on näiteks üks, üks printsaalne kandidaat, tema lihtsalt... juhuslikult niimoodi noh, juhtus, et ta on, ta tegeleb turundusega, et millised need turundusskeemid võiksid olla, mis sinu arvates toimivad väga hästi? Neid on
Nii-öelda no kõige klassikalisem võib-olla on selles mõttes niisugune Facebooki laadne click and share lahendus, et me ei hakka iPhone'i välja loosima, küll aga me piirdume oma äri sees olevate...
Kuidas Hendrik tundub see idee sulle kui tunduseksperdile?
Ei no minule sotsiaalmeedia turundus väga meeldib, et lihtsalt tuleb seda nagu jõulisemalt teha, ma arvan, et väga tugev ja turundus on kindlasti see, kui ma praegu ütlen näiteks maha, et tegemist on taptender.com teenusega ja ma tahaks loota, et ikkagi need registreerivaid kasutajaid on nüüd rohkem kui sada viiskümmend, aga...
Ja see oli kusjuures täiesti tausta praegu, et... Räägi mõnest rahulolevast kliendist, kus teil läks äpi kasutamine hästi käima?
No üks koht on Tallinna Ülikoolis võrk, samal ajal ja see tekitab ühe korraga teatud tundidel iga päev pikad-pikad järjekorrad ja tudengid peavad seisma seal kümme-viisteist minutit teinekord. No
eks see on vist mitmetes ülikoolides niisugune probleem.
Jah, aga, aga TapTenderi vahendusel on siis tudengil võimalik tellimus varem ära teha ja, ja selle eest ka ära maksta ja meil on seal spetsiaalne riiul selle jaoks, et kui tudeng läheb sisse, siis ta läheb sinna riiuli juurde, näitab oma telefonise tellimusnumbrit ja ta saab oma toidu seal kätte, et kas ta nui, nusib seda siis seal kohapeal või, või liigub edasi.
Kas ta, kust, kust ta teada saab, et selline võimalus on olemas, kas te kasutate ka mingeid plakateid seal?
Meil on, panime hiljuti plakate välja, jah, et, et tegu on võrdlemisi uue kohaga, aga või nagu uue jah, kohaga, aga eks me, eks me teeme seal samm-sammult...
Jaa, kui turu, tulundusest rääkida, siis ma arvan, see on päris hea otse tulundusvariant, et kui on pikk järjekord, siis lihtsalt koos toiduga antakse väike flaer, et järgmine kord ära seise järjekorras, kasuta mobiiläppi.
Ei, ma, ma ise tihti sattun Tallinna Tehnikaülikooli sööklasse, kus on siis seal, kui ikka paar minutit hiljaks jääd, siis on saba uksest välja ja juba kümne minuti pärast on see tegelikult, või noh, kahekümne minuti pärast või isegi veel pikema aja jooksul on see saba kadunud. Aga on mingisugused niisugused kõrged piigid, et ma arvan, et isegi lõuna, et see ei pea olema kõrgeharidnaline kohvik või teiselgi...
Sama, sama olukord on paljus keskmine kohvikus, kus, kus lõuna ajal on pikad järjekorrad, et inimesed lihtsalt lõpetavad tööd ja kui nad saaksid oma töökohalt viis minutit enne kõige tellida, siis kindlasti oleks see üsna populaarne ja jällegi on lihtne turundada, mõnes ministeeriumis saavad väikse spam-i, Ja ongi sul mitte sada viiskümmend, vaid tuhat viissada kliendi paari nädalaga. See oli siis meie start, kuulage meid jälle järgmisel ajapäeval kell neli, kordusega Kirkkümme õhtul, podcast on alati olemas, saab seda kuulata nii iPhone'iga kui ka Androidiga ja, ja Facebooki lehel saate pakkuda teemasid, rääkida vanadel teemadel. Ja saatame siis sealt leida sinuga Restart, ilusad nädalavahetused.