AI_pealkiri: Siim Sikkut Eesti IT-poliitika tulevikust ja e-riigi ekspordivõimalustest

Nüüd noh, ütleme, riigi infosüsteemi kooshoidmine ja selles mõttes ka nagu see IT-poliitika ja infosüsteemide kooshoidmine on Majandusministeeriumi rida küll. Ja noh, teda on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aga ma ise ka ju lihtsalt öeldes ka Majandusministeerium sisse, et me oleme temast harjunud ikka nagu ennekõike nagu majanduse võtmes mõtlema. Ja et noh, selles mõttes tuleb nagu aus olla, et noh, et ka seal ministeeriumis ta on ütleme, üks suund paljudest, eks. Ja mis see küll ei tähenda teistpidi, et, et jällegi, et noh, seal on nagu, ongi ports tublisid inimesi, kes nagu tegelikult teevad, teevad ja pingutavad nagu hoolega, et noh, pigem ongi, et, et neil on nagu jõudu juba juurde vahel vaja. Aga noh, IT-valdkonna just nimelt, kuna tegelikult see mõju tuleb sellest, et mitte lihtsalt ei ole kuskil nii-öelda keskne, abstraktne e-riik, vaid ongi, et hariduses kasutatakse IT-lahendusi tervishoius, kasvõi seesamas transpordis ja teedel, et tegelikult ka selles mõttes see IT jupp ja ka see IT-poliitika on ka Ja nüüd trikk ongi see, kuidas neid kokku tuua omavahel, et ühest, võib-olla miks ka minu koht taheti luua, et seda vahepeal tükk aega ei olnud Riigikantseleis näiteks sellist nagu nägemust ja kedagi, kes nagu koordineeriks, oligi siis see, et, et et nii-öelda ühe ministeeriumi seest, et isegi kui see näiteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, oligi võib-olla raske seda pilti koos hoida, et keegi aitaks siis natuke, ongi. Nii-öelda majadeüleselt asju, asju kokku panna, noh, pluss teine asi, mis ma ise nagu omatöös oluliseks pean, on tegelikult ka link siis nagu riigist väljapoole, ehk siis noh, ta ongi meie IT-ettevõtjatega, meie vabakonnaga, kes selles valguses tegutsevad, et noh, et ta ei ole ka selline riigisisene asi. Tõsja pika vastusega see, et, et see koordinatsiooniskeem selles mõttes on kindlasti nagu, seal on palju osalisi ja mina ise tegelikult näeksingi, et ka, ka nagu järgmise arenguga raames me ühe sinna ka selle teema üles võtame, kuidas tegelikult seal see struktuur nagu ro

No ma selles mõttes olen optimist, ma usun, et üha rohkem me sinna jõuame, et noh, nagu, nagu ma alguses ka ütles, et noh, täna ütleme, esimene ots ja siit ka nagu kevadest peale läinud sinna peale, et noh, ütleme seniseid plaane neid asju üle vaadata ja selles mõttes nagu järje peale võtta, et noh, et üha rohkem tegelikult ka kui ma vaatan kas või seda nagu igapäevast enda tööaega, et tuleb mängu just see, et mis me nagu edaspidi teeme, eks. Et, et just, et nagu see tulevikukomponent ja, ja kas on see siis nag Siin ei erine IT-vald ka nagu teistest valdkendast, eks ta ongi nagu pidev ju selline noh, ongi koosmõju poliitikute ja ametnike või, ja, ja siis teiste huvigruppide vahel, eks. Et kui, kui järjepidev see parasjagu üks poliitik olla saab, eks. Et jah, kindlasti nüüd ootuse, aga minu enda nagu tahe on, et, et, et ka nagu enda rolli kasutada, et see järjepidevus tuleks ja noh, tagata tuleks juba rohkem tegelikult ka ongi. meil nagu mingi põhiline töötleks, aga ütleme nii, et see ei pea välistama, et uusi ideid ei saa juurde võtta, noh, kindlasti mis on ka ju halb, eriti Valkinas nagu IT, et noh, tehnoloogiamaailm, et, et sa kinni keevitad, plaanida, siis üldse sinna kõrvale nagu uusi tuule ei lase, eks. Et, et võib-olla natuke, see on ka üks asi, mis meil on natukene ka Eesti riigis vahel varem juhtunud on, et näiteks me ei ole suutnud mõne tehnoloogia arengu kaasa minna, on nüüd siis nagu elukolimine mobiiliplatvormile või pilveteenused või mis muud taolisteks, et, et ajasime nagu hästi kiivalt oma rada, et sellist paindlikkust peab sinna nagu külge jätma. Mis ei tähenda, et nagu põhi, põhistrateegia ei saaks paigas olla. Ehk et jah, et minu ja nagu on, on, on, on seda strateegiat haridata kindlasti sättida ja, ja ka selles mõttes, et jah, et mõtted ka, kuhu sõnast seal liikuda võiks, aga jah, et need, need vaidlused paljuski nüüd ongi nagu pihta hakkamas ja see on nagu see positiivne, et, et see, et arengukava raames, tahame palju nagu

Siin on nagu see, et, et see, ütleme nii, et need, need, need eesmärgid ja see ambitsioon on meil vaja nagu välja, ütleme, vaielda ja, ja välja nagu selles mõttes nuputada, aga et noh, valdkonna, mida meil on tahe nagu ära katta või ütleme, selles mõttes, et noh, mis on nagu need suunad, mis minu meelest nagu tegutseda, on ütleme, selline kolm-neli-viis tükki. Et, et esiteks on see pool, et Kuidas, mis meil üldse noh, tegelikult see teenuste arendamisega ette võtta, et siis noh, ongi nii-öelda oma e-riigiga, et, et seal on meil ju üksjagu veel noh, ongi, tehnoloogiliste uuendustega vaja kaasa minna, tuleb uusi projekte ja ideid peale ja tegelikult noh, ongi palju rohkem võimalik ära teha veel, kui meil aga olemas on, et see on selline pidev töö, mis peab pidevalt edasi käima. Noh, teine pool on jätkuvalt tegelikult oskuste küsimus. Ja oskuste küsimus nii selles, et mida meie inimesed üldse hakka, oskavad pihta hakata IT-ga või see on siis ka nagu e-tehniluste kasutamisel näiteks, ma räägin üheks vahe, et noh, täna hommikul näiteks tulidakse uued numbrid, noh meil on seitsekümmend kaheksa koma neli vist protsenti inimesi on internetikasutajad. Noh, iseenesest suht suur ja kõrge okei number ja kui pidevalt kasvab, kui vaatame neid oskusi seal taga, et siis noh, see ongi see, et, et nii-öelda netis lehte lugeda ja, ja e-maili saata nagu osatakse, aga näiteks natuke rohkem teha, kas või ise nagu seda brauserit seadistada või noh, muud noh, tegelikult ka nagu lihtsa korist, enam mitte. Ehk et ma ise nagu usungi, et üha rohkem on see küsimus, kuidas nagu neid järgmise lingi nagu oskusi inimestele anda või noh, tegelikult ongi siis ka selle võrra majanduses ja, ja ka muidu neist nagu roh Ja ka nagu ütleme, netiühenduse küsimusi, et, et alates sellest, et täna ikkagi endiselt on pooleli nagu lairiba internetti, kiire ühenduse siis üle Eesti nagu laialivedamine, eks. Et see projekt ära lõpetada ja, ja ka tegelikult nii-öelda juba järgmiste kas või nagu ühendus, ühendusplatvormide põlvkondade peale mõelda. Et, et noh, mis me teame, mis näiteks nagu ongi maailmas juhtumas, on et noh, kas või nagu ühe näitena siia ju, et, et, et üha rohkem, eks ole, räägitakse nii-öelda asjade internetist, kuidas lähima võrkudega omavahel ja sensorite muude abil, eks ole, asjad omavahel üha rohkem suhtlevad ja infot vahetavad, noh nii, siis jällegi oleks mingid standardid, mingit tegevust ja nagu planeerimist. Et ka need ongi siis tehnoloogiliste trendide jaoks tegelikult noh, tahaks valmis panna Eestis üha rohkem ja et, et nende uutest nagu maha jääks. Ja, ja siis ütleme, Et on, noh, olulisel kohal on, on nüüd rahvusvahelise koostööpuool ka kõigis nendes ettevõtmistes, et üha olulisem, et nii Euroopas kui ka, mis mitte teiste riikidega, nii piiriülestest teenustest kui ka kas või et ongi, et meie ID-kaarte, eks ole, üle, üle Euroopa tunnis tunnustataks ja seda kasutada saaks, ja, ja viimasena siis võib-olla siis ütleme see, see nagu IT, riigi enda IT-haldus-arendusprotsess ja ka nagu koordineerimine, millest me natuke enne rääkisime, et mis on tahe ka nagu selgemat ette võtta. Nüüd ma pikalt räägin, aga et ühesõnaga, see on nagu, see on see, mille, need teemade kogumid, mille ümber nagu info siis kui arengukava tahaks teha, aga et vaata, me hakkasime alguses ka sellest pihta, et oma IT-nurk on ka pea kõigil teistel ministeeriumidel ja valdkondadel, eks. Ehk et noh, paralleelselt selle kõrval on ka mitmed teised arengukavad valmimas, on see siis nagu ettevõtluse oma, kus tahetakse seda just nagu, tahe on läbi vaadata, kuidas IT-sektoril arengule kaasa aidata. On see haridusstrateegia, on see transpordistrateegia, et ühesõnaga, ka nendes kõigis on seda IT-komponenti sees, aga nüüd neid me ei kavandagi nii-öelda selle infoühiskonna arengukagu keskselt, vaid pigem igas valdkonnas tuleb nii-öelda see oma IT-tükk ka nagu läbi mõelda. Ja kui seal siis on läbivaid asju, millega, mida oleks vaja toetada, siis need nüüd ongi täpselt selle, no selle keskse poliitika küsimus. Et ühesõnaga, me tahaks IT-d nagu viia rohkem nagu iga valdkonna päris osaks, pluss on mingi ports keskseid asju, mida siis täpselt infoüh

No kui me räägime nagu ranking-u põhiselt, mida sa tegelikult nagu siin jutust nagu tõid, et siis noh, täna, mis, mis selles mõttes meid enim tagasi hoiab, on üks teema, mida me pole täna võib-olla palju katnud, on, on ütleme, just ongi see IT kasutamine tegelikult nüüd ongi eri, eluvaldkonna siseselt, noh, mille, mis me siis tahaks nagu haridust tervise muudaks, kus meil on palju-palju rohkem võimalik ära teha ja, ja mis, mis ka me Ja teine pool on tegelikult nagu reaalmajanduses ja just et noh, ka traditsioonilistes sektorites ennekõike mitte IT-sektoris, vaid just et nagu noh, majanduses kui sellises, meil arvuti laua peal, internet, nagu pooltes ettevõtetes ütleme, igapäevaselt on just jällegi teine statistikanumber, värske, aga et, et ka ta olekski nagu selline protsesside päris osaks saanud ja sellest tooks tootlikkuse efekti ja kogu seda muud asja, mida ütleme, ka rankingutes mõõdetakse, et sellest on veel kaugel. Et ka nii-öelda ongi siis nagu eluliselt ka ettevõttesse kohaleviimine, et kui nende kahega tugevasti tööd teeme peale seletamise sinna keskse e-riigi lahendusi, suudame häid hoida, siis ma arvan, tegelikult ka see areng nagu tuleb.