AI_pealkiri: Margus Pala ja Tiptheauthors.com — kuidas maksta filmitegijatele otse internetis

Tere Kuku raadio kuulaja, on taas laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja meie saate Facebooki lehel, saate, saate teemadega kaasa arutada ning meie saadet sponsoreerivad ITL ja EAS.

Ja oluline on kindlasti ka mainida, et meil on olemas igasugused podcastid, mida saab kuulata iga kell, mitte ainult laua peal siin. Ja täna räägime uuest põnevast start-upist, mille nimi on tiptheoutors.com ja meie stuudios on selle start-upi looja Margus Pala, Margus, tere. Tere. Et alusta, alustaks võib-olla sellest, et kuidas, kuidas üks klient võib seda nime meelde, et, et mis see nimi tähendab?

See nimi hakkas pihta sellest, et kuidagi oleks vaja autoritele nende loomingu eest tasu maksta. Et kuigi piraadina on võimalik filme kätte saada, siis näiteks joot rahana nagu restoranis, neile tasu maksta on üsna keeruline, et ja ei saa ka osta, nagu legaalselt osta, läheb proodi, ostad interneti kaudu, on see väga keeruline.

Ja tippteadus tähendab siis eesti keeles mida?

Ja tõepoolest,

anna autoritele joodraha.ee oleks ilmselt, see küll nagu liiga pikk nimi. Nii et kommutsooni valik on väga mõistlik, et mida siis, mida siis seal saab, et kas, kuidas see toimib, et kas ma, kas ma lähen sinna saidile, seal on filmid? Ma vaatan seda filmi ja siis otsustan, palju ma siis joodraha jätan või?

Praegu on kaks võimalust filmide hinnastamiseks, et üks on fikseeritud film, mis autor määrab, et niisuguse hinnaga saab all laadida. Aga teine võimalus, mis hetkel on ka olemas, on selline, et autor määrab piirkonnad. Et miinimumhind ja maksimumhind ja siis autor ise või see ostja ise valib, et kui palju täpselt selle filmi eest võiks maksta.

No restoranis on ikkagi seli, selline lugu tavaliselt, kui mulle see toit nagu täiesti ei meeldi, siis ma joodraha ka ei jäta, et siin ei ole nagu seda võimalust, et, et ikkagi päris jama, et ma ei taha maksta, aga, aga ma saan aru, et ikkagi peab midagi

maksma? Ütleme noh, päris tasuta niimoodi ei saa, aga noh, no me anname krediiti, et sul on võimalik juba enne filmi ära vaadata ja tasub maksta hiljem. See ei tähenda muidugi, et sa nagu ei, ei pea maksmata jätma, aga sul, sul on võimalik enne film kättesaada, kui sa maksma

hakkad. Kuidas see idee tekkis, et millist probleemi sa sellega lahendad?

Probleem tekkis sellest, et kui nüüd kevadel olid ACTA protestid, siis inimesed läksid tänavale, et ja hakkas protesteerima. Et ei, mingi probleem neil oli. Ja probleem on selles, et nad ei saa kätte meelelahutust, mida nad tahavad, nad tahavad oodata filme, aga filmitegijad ise panevad väga palju piiranguid peale, et teha seda raskeks ja teha kalliks ja et võimalikult palju raha inimeste käest kätte saada. Ehk siis inimesed tahavad saada lihtsalt kätte ja soodsa hinnaga.

Just ja just filmidest on teema, eks ole?

Jah, praegu antud juhul räägin filmidest.

Ning nüüd see, mis sina pakud, on siis võimalus nendele filmitootjatele mitte palju raha küsida või siis on see pigem võimalus autoritele filmitootjad vahele jätta või filmide vahendajad vahele jätta ja müüa oma filme otse keskkonnas, kus nad saavad ju ots raha?

Võib ka niimoodi öelda, jah. Kuigi noh, ütleme vahendajad on head sellepärast, et nad on noh, spetsialiseerunud müügile, et. Filmitootja reeglina teeb filmi valmis, seda ise ei ole väga hea müüa võib-olla. Aga vahendajad selle eest jällegi oskavad palju parem seda müüki organiseerida. Et siis teinekord võib ka vahendeid kasutada. No

sellistes valdkondades on autoril valik, kas ta, kas ta läheb nii-öelda kirjastaja juurde või siis ta üritab ise kuidagi, kuidagi enda toangut maha müüa, noh, sama olukord näiteks raamatutega, et tänapäeval võib ka Amazoni minna otse ja ürida seal oma raamatut turustada. Tavaliselt, kui sul kirjastajaid ei ole, siis ega sa väga rikkaks ei saa. Kas see sinu projekti kontekstis tähendab seda, et kui. Et, et, et, et sinu sortiment sellel saidil ongi sellised filmid, mis, mis kirjastajat väga ei leia, et. et autori on valik, kas ta läheb kirjastaja juurde või ta läheb sinu juurde ja kui kirjastajaid teda nagu vastu ei võta, siis ta läheb sinu juurde ja ta kohe aktsepteerib, et, et okei, nagu noh, siit väga palju raha ei tule.

No ma ei saa öelda päris, et väga palju raha ei tule, et ütleme noh, raha ei tule siis, kui tõesti ei ole hea film, aga kui hea film on, siis tuleb kindlasti ka raha sisse.

Aga kas sa arvad, et hea filmi puhul tuleks raha rohkem kirjastaja kaudu või rohkem sinu saidi kaudu?

Ütleme kirjastaja või see, ütleme filmid edasimüüja, et neil on ka oma kanalid, et. Et nad saavad müüa telekanalitele, nad saavad festivalidele, DVD-sid saavad müüa. Et minu veebileht lihtsalt annab ühe lisavõimaluse juurde, et müüa neid ka internetis.

Aga see edasimüüja tavaliselt selliseid, selliseid, selliseid eksperimente ei aktsepteeri. Ta ütleb sulle, et kas mina müün teie toodangut või teie, sellist vahepeast variandi ta tavaliselt ei, ei paku, et sina müüd internetse ja nemad müüvad siis igal pool mujal.

Ma ütlen, minu veebisait on pigem nagu tööriist filmi tegijatele ja kirjastajale, et ma ei pretendeeri sellele, et ma ise neid filme müün, aga ma pakun vahendeid, et kirjastaja või siis filmide levitaja või filmi autor ise tahaks seda müüa.

Kas sinu nii-öelda sisutootjad on tavaliselt autorid või, või siis vahendajad?

Tavaliselt sisutootjad on ikkagi autorid, jah.

Palju sul täna film, filme on seal? Ja mis, mis filmidega on tegemist?

Täna on neliteist filmi, et seal no populaarsematest filmidest on malev, detsembri kuumus ja seal on ka mõned sellised väiksemad filmid, lühifilmid, mis on tehtud eelarvega näiteks kakssada eurot, et need lühifilmid, kolme minutit, et tegelikult ma olen vaadanud noh, päris head, huvitavad filmid, aga Hetkel näiteks selle konkreetse filmi tegijal ei ole head väljundit, kuidas seda rahaks teha. Et on võimalus panna YouTube'i ülesse, aga siis ta ei saa üldse mitte midagi. Kui noh, paneb sinna veebilehele kas või mingi väiksema hinna või kas või selle siis ostja poolt muudetava hinna, siis on tal võimalus ikkagi seda filmi turustada mingil

määral. Palju siis selle tavalise, tavalise Eesti filmi vaatamise eest maksma peab?

Hind on autori endal määrata.

No mida on, mida on siis määrata?

Et hetkel on määratud, ütleme, isegi täitsa lõppfilm, mis on Eesti rahva tehtud eelmine aasta, on alates viiekümnest sendist.

Mis tähendab alates, et või, võib ka rohkem maksta?

Jah, et seal on mitu erinevat kvaliteeti ja mitu erinevat hinda, et kui sa tahad kõrgema kvaliteediga, siis maksad suurema hinna, aga kui sa oled harjunud näiteks või noh, kas öelda harjunud, et oled vaadanud YouTube'ist filme, siis kusagil YouTube'i kvaliteediga saad sa soodsamalt filmi kätte.

No YouTube'is on ka HD olemas iseenesest.

Jah, on küll jah olemas, jah. Aga mõte on selles, et kui on madalam kvaliteet, siis on madalam hind, aga on võimalik panna ka täiesti HD kvaliteeti ja siis saab jällegi vastavalt kõrgemaid hinda küsida. Need ei, igale taskule peaks midagi leiduma.

Kas see filmide formaat, milles nad seal üleva, üleval on, ma olen aru saanud, et see on torrent tehnoloogia, kas see tavalisele ostjale ei pruugi liiga keeruline olla?

On see torrent tehnoloogia või on see streaming?

Torrenti tehnoloogia on see.

Kas see tähendab seda, et ma laen filmi alla ja siis, maksan ja laen filmi alla, siis mul on see film olemas?

Jah, sa saad filmi täitsa endale, filmifaili arvutisse.

Ja ma võin seda tagasi Torrentisse panna ja siis... Miks ei

või? Sellepärast see on seaduse keelatud, kui sa ise hakkad seda edasi jagama.

Seaduse keelatud, et okei, aga, aga mida autorid arvavad selle kohta, et filmi, mida nemad siis, mille eest nemad saavad ühe euro, nad võivad järgmine päev Donaldist leida ja ülejäänud nagu miljonid vaatajaid ei maksa neile sensigi.

Praegu võib öelda, et rusikareegel on selline, et kui on vähegi hea film, siis ta on juba niikuinii väga lihtsasti torrentist leitav. Pigem see minu veebisait tõmbab neid torrentis jagajaid vähemaks. Kui inimesed hakkavad minu lehe pealt ostma, nad ei tõmba torrentist ja nad ei ja, ja, jaga ka torrentist tagasi. Ehk siis minu torrentivõrk ja see nüüd ütleme, illegaalsed torrentivõrgud, need on erinevad.

Ja tegelikult on ju ka DVD puhul sama risk olemas, et kui sa ostad poest DVD, siis sa ka ei tohi seda torrentvõrku üles riputada, ometi noh, kust nad muidu sinna satuvad.

No see on keerulisem, see kogu see protsess on veidi keerulisem, et kui sul on ikkagi arvutis on film, mida sa Torrentiga alla laed, siis ta on isegi õiges kataloogis juba, et.

Ei, aga selle tavalise Torrenti allatõmbajaga sa, minu teada ei saa teha uut Torrenti faili. Või mina ei oska. Ühesõnaga, kui sa juba selle Torrenti tehnoloogia omale selgeks teed, kuidas see torrent luua. Siis sa, siis ei ole sul vahet, kas sa tõmmad selle DVD pealt või mitte.

Ei, puhtalt hariduslikel eesmärkidel ma võin sulle nagu seda öelda, et kui sa laed filmi alla, siis ta on selles kataloogis, kus teised laevad sinu kõvaketest filmi alla. Noh, see on pikem lugu, aga igatahes sinu reising, vaata Torrentis, sõltub sellest, mida sa jagad teistele. Ja automaatselt kogu content, mida sa alla laed, on teistele jagatav, ehk siis ma nagu tahan sellele vihjata, et võib-olla see ostja ei ole pahatahtlik. Aga ta lihtsalt nagu, nagu noh, meie Hendrik ei tea, kuidas torrent toimib ja, ja ei anna neile naa, endale aru, et selles kataloogis on kõik filmid noh, teistele kättesaadavad.

Ma, ma jään natuke eriarvamusele, et mul, mina, ma arvan, et need torrenti failid on ikkagi käivad mingisuguse tracker failiga koos, kus nad on ära kirjeldatud ja see ei ole nii, et kõik, mis mul ühes folder'is on, on kõigile torrenti maailmale kättesaadav.

Paraku see nii on, aga.

No selleks on pigem vaja see, võta see film, ise nagu otsida tracker'eid, et mille kaudu jagama hakata, et sa pead nägema vaeva, et tal muutuks illegaalselt nagu kättesaadavaks.

Et ühesõnaga, sa lihtsalt

Andrei vehtis just vastupidi lihtsalt.

Jah, see, nii see on, aga, aga noh, see on võib-olla natuke pikem teema ja väike ohtopik. Need autorid, mida sa nagu, või ütleme, need filmid, mida sa kirjeldasid, on sellised nagu ikkagi sellise teise ešeloni filmid, et kas, kas on lootust, et, et me näeme varsti tibleautos.com-saidil ka neid filme, mida, ma ei tea, täna saab kinos vaadata. Või eile sai vaadata.

Eks see kindlasti on nagu eesmärk, aga noh, ütleme, see ei juhtu võib-olla kohe täpselt samal päeval, kui ta kinno läheb. Aga ta võib juhtuda siis, kui ta kinost ära tuleb, ütleme Q2 on kinos, ja peale seda ta võib kinno, sinna Tipi autosse tulla.

Et ühesõnaga, siis, kui see DVD reliis tuleb?

Jah, näiteks see DVD, et kui DVD peale tuleb müügile, samal ajal ta võib tulla ka internetis. Aga

oled sa rääkinud nende suurte autoriklaste omanikega, noh, Eestis, Eestis ma sain aru, et levitajad on paar, paar tükki, eks, suurimaid, et mis nemad arvavad sellest ideest?

Siiamaani on kõik nagu väga positiivsed olnud.

Ja mi, millal see väljendub?

Ütleme, Eesti inimestel on või Eesti protsentil on noh, Üsna raske on filme kättesaadaks teha, et suuri tegijad nagu Netflix, neid Eestis ei levi, see on ka üsna kulukas, on panna filmi kuhugi internetimüügi, näiteks iTunes, et liitumistasu on seal ühel tuhande euro, aastamaks on kusagil vist seal kuuskümmend, seitsekümmend eurot, et kui filmil ei ole nagu väga palju vaatajaid, siis Kui nüüd üsna keerulise, keeruline seda naht, nähtaks teha.

No ma pigem mõtlesin just nüüd sellised hitid nagu, et kuidas nende kõlavad on. Et tõepoolest, Inglismaa või Ameerika tarbija saab neid Netflixist vaadata ühe suhteliselt tagasihoidliku kuutasu eest, Eesti vaata ei saa, kas, kas see sinu projekt ei plaani siin Netflixi asendada tuleks?

Ma näen, et Netflixil ja minu projektil on üsna suured erinevused. Et no asendada kindlasti, asendamine kindlasti ei ole, aga ütleme täiendamine on. Et kui Netflixil on näiteks kuutasu eest, et isegi kui sa ei vaata midagi, sa pead ikkagi selle raha ära maksma.

No või kui sa vaatad saadefilmi kuus, siis maksad ikkagi seal mõni,

mõni. Kes nagu väga palju vaatab, et neil on kindlasti Netflix kasulikum. Aga kui sa võib-olla vaatad mingi ühe või kaks filmi kuus, siis tuleb soodsam see eraldi osta, mitte kuutasu maksta.

Aga põhimõtteliselt sisu mõttes on loode, et ka tibiteadurus.com-is saab varsti vaadata uusi filme.

Ekspordi pluss kaks.

Noh, igaühel on oma linn ikkagi.

Ütleme, no Hollywoodi filmid, niisugused populaarsed ja noh, neil on juba teine probleem, et neil on probleem, kuidas vähem kätasaadavaks teha oma filme. Et Eesti adu, autoritel on selline probleem, kuidas rohkem kättesaadavaks teha?

Et ühesõnaga, on ikkagi suur tõenäosus, et see jääbki selliseks Eesti autorite keskseks?

Kindlasti mitte Eesti autoriga, aga sinna tuleb niisuguseid häid, lokaalseid filme.

Tere, Kuku raadio kuulaja, tagasi reklaamipausilt, meie saade läheb edasi põneva filmide internetis jagamise teemaga, mida pakub täna tiptheautors.com.

Ja meie stuudios on Margus Pala, kes on selle start-upi autor, jätkas võib-olla seda... Eelmised teemad, et kelle pea, kes on selle teenuse peamine sigrub, kas, kas need inimesed, kes ei oska Pyrotbeid kasutada või need inimesed, kes siiralt tahavad autoritele raha maksta ja lihtsalt täna neil ei ole seda võimalust?

Praegu hetkel on see teenus suunatud kõige rohkem neile, kes on parjateist tõmmanud või on illegaalselt allaadinud, aga nad saavad aru, et see ei ole õige, et see on vale, et autoritel nüüd filmi tegemine maksab väga palju ja et tuleks mingi summa raha ikkagi maksta autoritele ka.

Ja ühesõnaga, nad ka astuvad ka piraattudengut, aga, aga mõnikord nad tahavad vahelduseks ka nii-öelda ausalt öeldes viisil filme ost.

Jah, et nad tahavad seda internetist mugavalt kätte saada, aga hetkel ainuke võimalus on saada illegaalselt, et siis pakkuda legaalne alternatiiv. Et ei peaks pairapist tõmbama, vaid oleks võimalik ka saada legaalne fail kätte omale.

Ei, kui mina olen filmiautor, siis ja tahan siis sinu teenust kasutada, kui palju ma sellest kasumist endale saan?

Filmi autor saab kasumist endale üheksakümmend protsenti peale seda, kui maksud on mahaarvestatud.

Üheksakümmend. Jah. Et see on selline päris lahke nii-öelda ettepanek, et kas kümme protsenti ei ole natuke liiga vähe, et ühe, ühest eurost saad kümme senti, kas see katab üldse seda nii-öelda lisamise kulu nagu? Ja kas, kas, kas noh, praegu ilmselt neljateist filmi ka ei ole, kas tulevikus sa näed, et, et see jaotus jääbki selliseks?

No eks ta aeg-ajooksul ikkagi nagu peab paika loksuma, aga ma üritan noh, Kuidas öelda nagu mitte ahne olla, et võta nii vähe kui võimalik, et saaks mõistliku kasumi ja oma, enda kuulude ära katta.

Mis on sinu jaoks mõistlik kasum?

No firmadel ütleme noh, reeglina on kusugune kasum pluss kusagil ütleme, kolmandik, kakskümmend kolmkümmend protsenti, et kui nad käibest kakskümmend kolmkümmend protsenti kasumiks saavad, siis nagu öeldakse, et noh, see on nagu üsna mõistlik.

No puhtalt matemaatiliselt, kui sa võtad kümme protsendi sellest ostusummast, siis kolmekümnest jaolt nagu välja pigistada ei anna?

No ütleme, no siis kui me selle kümne protsendiga No ütleme, serverid maksavad mingi viis tuhat, ütleme, palk on kaks pool tuhat ja kokku teenin kümme tuhat, siis.

Siis see ongi nagu see kolmekümne protsendi marginaal?

Jah, umbes niisugune oleks, jah.

Et kuidas sa turustad seda, seda projekti, et noh, lisaks sisule peavad ju ka tarbijad kuskilt tekkima, et kas sa teed reklaami, sul on mingid koostööpartnerid?

Selle turustamise peale ka ma olen väga palju rõhku pannud, et kuna minu taust on ka Playtech, mis oskab väga hästi meelelahutust internetis müüa, siis, siis ma teen ka seda väga palju ja selleks on mitmed võimalused, üks võimalus näiteks see, et hinnasoodustuse eest või kui sa soovitad sõpradele, siis sa saad ostmisele hinnasoodustust. Näiteks siis niisugune võib-olla öeldakse ka meetod, et Et kui on palju väikseid partnereid, kui igaüks soovitab oma filmi oma sõpradele näiteks, siis kokkuvõttes neid ostjaid tuleb nagu üsna palju, see on kaks viisi.

Kas need on sellised teoreilised viisid või sa oled juba neid ära proovinud?

Ei, hinnasoodustuse kindlasti juba toimib, jah. Et hetkel saab viis protsenti, kui sa oma Facebooki sõpradele soovitad seda filmi ostma.

Viis protsenti ühest ei ole? Viis sendi nagu selle eest, et oma sõpru täis pannud.

Kas see spammi no ütleme, kui, kui see hea, hea film on nagu, miks mitte, kui sa ise oled nõus maksma selle eest, et siis sõprade soovitada, siis see noh, ei ole väga hullu.

Ma mäletan, see Burger King tegi Ameerikas ühe kampaania, kus, Facebookis, kus, kus nad pakkusid sulle ühe tasuta burgeri, kui sa eemaldad kümme sõpru Facebookis. Ja see läks üsna viraalseks, sellepärast et iga eemaldamise puhul nad kirjutasid, et sinu hind oli kümme senti, noh, teine kaisseburger. Ja noh, kümme senti on ju palju rohkem kui see viis jagatud ma ei tea millega. Et võib-olla siin tasuks mõelda natuke nagu suurematele soodustele, mingi tasuta, tasuta film või.

No ei, eks need numbrid ongi niisugused, et praegu on algusasi, et tuleb neid analüüsida ja aja jooksul peaks kõik nagu paika loksuma. Ja praegu on nad kusagil laest võetud, et noh, et mingi soodustus on, et kas see rohkem, vähem, et kuna hinnad on niikuinii soodsad, siis väga palju seal langusruumi jällegi ei ole.

Ühesõnaga, et sa oled Playtech'i taustaga, et räägi võib-olla natuke nagu endast ka, et millega sa oled varem tegelenud?

No varem ülikooli ajal olen näiteks aasta aega statuaalis töötanud inimestega, siis vahepeal ma töötasin elektroonikakontrollerite müügiinimesena, siis aasta veel õpetajana ning nüüd kuus aastat olen ma juba Playtechis töötanud.

Kas, kas see praegune Tiptheoutors projekt on selline kõrvalprojekt, kas sa oled endiselt Playtechis?

Jah, ikka, ikka oleme Playtechis edasi, et kuna see asi nagu ei teeni väga palju raha hetkel veel.

No kus, kui see tööandja suhtub sellesse, et sa teed sellist kõrvalt, kõrvalprojekti? Noh,

näiteks nii palju võin öelda,

et...

Jaa, näiteks Playtech pani oma Facebooki lehele üles, et meie inimene tegi niisuguse asja valmis, et päris lahe asi on.

Aga näiteks, eks Webmedias uue nimega... Nortal. Nortal. On selline reegel, et kui mõni nende töötaja teeb mi, mingisugust projekti, mis siis saavutab teatud edu, siis pool sellest kuulub firmale, ehk siis Nortalile, kas Playtechis ei ole sellist reeglit?

Sihuksest reeglist ma nagu ei ole kuulnud, jah.

Et, et sa ei ole kuulnud või seda ei

ole? Kui ma ei ole kuulnud, järelikult ei ole,

jah. Kuule, kui projekt saab populaarselt, siis äkki saab teada, et...

No ei, eks see ole niimoodi, et noh, Tööandja reeglina peaks see hea meel olema, kui inimesel läheb hästi ja kui ma samal ajal, kui see projekt ei hakka segama töö, töö tegemist, et siis väga palju ei tuleks...

No aga kui ta ei, ta ei, ta ei, ta ei hakka segama töö tegemist siis, kui ta on ebaedukas, aga kui ta läheb edukaks, siis ta kahtlemast...

Kas nad ei karda, et nad kaodavad siin lihtsalt ühel päeval?

No siis niisugune risk on iga inimesega alati, et...

Millal esimene välismaa film tuleb valikusse?

Selle aasta jooksul kindlasti, ütleme kuu aja jooksul või isegi.

Kas see välismaa film on pigem, pigem Läti või pigem USA

oma? Pigem on Leedu oma.

Seal vahepeal, eks, et ikkagi selle vana teema juurde tagasi tulles, et millega sa Playtechis siis tegelesid või tegeled?

Playtechis esimesed paar aastat ma tegelesin ütleme, väga tehnilise probleemi lahendamisega. Väga paljude konkreetsete probleemide vahendamised, et kui midagi katki läks, kuhugi näiteks millegipärast raha arvele inimestele ei klapinud, siis mina uurisin seda ja lahendasin selle asja ära. Ja nüüd viimasel ajal olen ma olnud ütleme, integratsioonide projektijuht, mis siis tegeleb üle maailma erinevate meie klientide, tehniliste inimeste ja juhtkonnaga suhtlemisega, et kui on erinevaid süsteeme vaja integreerida.

Kas sa oled pigem tehnilise taustaga inimene või sa oled pigem selline müügimees?

Ütleme pigem olen ikka tehniline taust, et mul on noh, väga hästi saanud seda tehnilisest asjast aru, et olen, isegi Java sertifikaat on mul olemas programmeerimises. Ja, aga mida aeg edasi, seda rohkem ma olen ka sellist nagu juhtimist juurde õppinud ja müügiinimesi, noh, müügi, müüginippe ja niisugust asja.

Millise sa näed seda Tiptheautos saiti viie aasta pärast?

Viie aasta pärast ma näen teda selles, et kui tehakse uus indie-film, ehk võib-öelda ütleme, no see on väikse eelarvega, ütleme, lokaalne film kusagil riigis, Eestis, et siis see esimene mõte produtsendil oleks, et panna see sinna üles. Ja samamoodi, et inimestel Et kui neil on, tekib õhtul tunnikäivab aega, tahavad saada soodsalt mõnda head, huvitavat filmi, mida kinos ei ole olnud, näiteks või ei ole Hollywoodi film, et see on, alati läheb sinna veebilehele ja saavad sealt hea filmi alla tõmmata.

Aga kas sa ei ole mõelnud, et see sinu veebileht võib olla ikkagi ka suurtele stuudiotele ja peavoolufilmidele alternatiiviks, pääseda Pirate Bay needusest, et kui nende filmid on juba täna, piraaditakse neid tohutu palju ja nad loevad oma kahjumeid kokku, siis kui nad läheksid teie kaudu, siis, siis oleks võimalik seda summat võib-olla kahjumit vähendada või sa arvad, et nad kunagi ei tule?

Ütleme, tegelikult noh, sellest esialgne idee pihta hakkaski, et ütleme, kõige esimene idee oli see, et inimene tõmbab Pirate-based filmi alla, tuleb minu lehele ja teeb siis väikse annetusautorile. Et selline oli esimene idee. Et ehk siis noh, kuidagimoodi seda Pirate-based asja natukene legaalsemaks tehagi.

Kas sa, Pirate-based madal, oled sellest rääkinud, sellest mõttest?

Ei, Pirate-based inimestele ma hetkel ei ole jõudnud rääkida, jah.

Võib-olla nad on väga poolt, et kui oleks veel filmide lehel, et tahad, tõmba endale piraatfilm või mine tõmba endale legaalne film, meie.

No ma tean nii palju, et see teine suur võrgustik, mis, mida Ameerikast kinni panid, Uuel mereval, mis selle nimi oli?

See oli.

Täpselt, et neil oli täpselt sama mõte. Ja selle teori adeptid arvavad, et see oligi põhjus, miks, miks peale aastaid sellist rahulikult elu tulid Ameeriklased ja panid nad kinni, et nad karstisid seda, et see rikub kogu, kogu, kogu nende stuudiate ärimudreid. Et nende idee oli täpselt selline, et, et sa võid torrentsilt alla laadida ja autor võib ise määrata, et, et kas see on tasuta või, või ta tahab mingit raha saada.

No Uus-Meremea on jälle Ameerikale lähemal, meie Eesti on jälle Rootsile lähemal, et alati võib joosta Rootsi saatkonda ja hakata sealt oma toredaid.

No ütleme, meil on ka Eestis olemas igasugust presidente, nii et võib-olla tasub lisaks Pirate Bayl ja rääkida ka näiteks mõne Ameerika stuudioga, et mis nemad sellest arvavad ja kas nad kuhugi kaebama ikka pärast.

Ja mina usun, et mõnel stuudionil võib kindlasti olla huvi selle vastu, kas arvatud, et Ameerika stuudionil, et aga noh, eks see on spekulatsioon.

Kuku raadio kuulaja! Oleme tagasi reklaamipausilt ja endiselt on teemaks meie saates Restart piraatluse ja legaalsete filmide internetist torrentitega jagamise teema. Ja meil on võetud telefoni otsa nukufilmi vastava valdkonna spetsialist Andrus Raudsalu. Tere, Andrus. Tere, tere.

Et me saime siin teada, et sa oled üks tiptheoutrust.com-a sisu produtseerija, et räägi, kuidas, kuidas teil vahepeal läinud on ja miks, miks selline valik?

Jah, ütleme, et nüüd siis täpsustada seda, et, et antud juhul ma esindan nukufilmi kui siis, kui produktsiooniettevõtet ja, ja nukufilm tõepoolest otsustas katsetada tiptooperastiga, Ja põhjuseid on mitu, et esiteks ütleme sellistele noh, võib-olla mitte väga suurtele filmistuudjatele, puudub niisugune üsna lihtne väljund digitaalsele sisuturule. Et kui me nüüd räägime noh, näiteks iTunesist, siis ka lukufilm oma umbes. Viiekümne filmiga, mis on siis teatud Eesti iseseisvuse ajal või kui me võtame kogu ajaloolise kataloogi kokku, siis ligi kahesaja lühifilmiga on liiga väike selleks, et näiteks Apple'iga rääkida. Ja me oleme katsetanud ka siin mõnesid teisi, niisuguseid alternatiivseid digitaalseid distribuutoreid, noh, enamus Ameerika põhised, nendega asjaajamine on üsna keeruline, pikaajaline, nõuab, nõuab üsna suurt paberimajandust, Vaatamata sellele, et kõik võiks olla digitaalne. Nii et mõnes mõttes tiptootoris tundus nagu sihukene hea, lihtne ja kodumaine lahendus.

Mitu filmi teil praegu seal peal on?

Me oleme tegelikult pannud ainult ühe filmi esialgu, mis on Mati Püti taevalaul. Ja just noh, ütleme selle klausliga, et vaadata, et kuidas siis, kuidas läheb ja, ja. Ja, ja, ja, ja mõelda, et, et mis me sellega edasi teeme, noh, tänase hetke seisuga tundub, et, et kõik on läinud väga hästi ja mõistlikult. Muidugi noh, tuleb mainida, et ega me nüüd hetkeks veel ei ole sealt teadmist suurt raha teeninud, aga, aga noh, see ei olnud ka esialgu eesmärk, et esialgu oli pigem eesmärk ühest küljest toetada võib-olla sellist head ja uut distributsioonimehhanismi. Ja, ja, ja just teisest küljest näha ja katsetada, et kuidas see toimib. Et, et täna me oleme rahul ja, ja noh, ma usun, et aja jooksul me lisame sinna veel filme, et, et noh, me peame natuke tõenäoliselt välja mõtlema, et et, et kuidas meie filmid seal esindatud võiksid olla, kuna noh, kui täna vaadata, siis enamasti on seal täispikad mängufilmid, nukufilmil, enamus toodangud on ikkagi lühifilmid.

Et sa tunned seda kohalikku turgu ka, et mis siin arvad, kas selliseid potentsiaalseid kliente, kes tahavad oma, oma filme sinna panna, kas neid on siin Eestis palju?

Noh, kui nüüd aus olla, tegelikult isegi kui seda tippteotuset vaadata ja, ja teades, teades, mis toimub, siis minu arust üsna, üsna mitmed Eesti filmiprodutsendid on sinna pannud, noh, vähemalt ühe, mõni ka mitu filmi. Ja, ja kindlasti see valmisolekul olemas, et ega noh, tegelikult kõikidel Eesti filmiprodutsentidel on täpselt samasugune probleem, mis nukufilmil, et, et ega neid niisuguseid mõistlikke digitaalseid levikanaleid üle, ülemäära palju ei ole, kus oma toodangut levitada. Ja noh, täpselt samamoodi nagu ilmselt, ilmselt on ka teistel filmitootjatel ka see probleem, et, et, et meie toodang ei jõua väga lihtsalt kõigi Eestimaa inimesteni. Noh, seda erinevatel põhjustel, eks, et, et, et võib-olla näiteks väljaspool linnu elavad, ei jõua kinodesse kuigi hästi ja, ja Eesti telekanalit väga aktiivselt meie kodumaiseid filme ei näita, tõsi küll, see tendents minu arust on paranemas praegu. Ja noh, ütleme, et ega ka tänapäeval on DVD-de väljaandmine üks noh, vähetänuväärne tegevus.

Kas see hinnasilt, mis seal küljes on, et üheksakümmend protsenti antakse teile kui tootjale, et kas see on turul pidev, pigem soodne või pigem murelikuks tegev?

No nii palju kui mina tean nüüd erinevaid distribuutoreid, distribuutoreid, kes siis sama, samal, noh samal moel või, või mingil teisel moel internetis digitaalset sisu levitavad, siis. Enamasti kipub see tootjale jääv osa ikka väiksem olema, nii et see üheksakümmend protsenti tootjale, minu hinnangul, on küll üsna soovne hind.

Nii et on arust arvata, et, et hinnapõhiselt võib tipptee autosist asja saada maailma lõikes?

Ma usun küll, et ma arvan, et, et tipptee autosy põhiline probleem on ikkagi selles, et kuidas nüüd jõuda siis kõikide. Noh, kõikvõimalike siis ütleme selliste alternatiivsete tootjateni, et see on kindlasti suur töö, et jällegi tegu on üldse killustunud turuga, et. Või noh, ütleme killustunud seltskonnaga, et noh, kellel ei ole ühtegi ühtset esindusorganisatsiooni ega muud, muud sellist, et. Et, et noh, nii nagu, nii nagu tiptootsuse inimesed on käinud põhimõtteliselt Eestis. produtsendi juurest produtsendi juurde või ettevõtte juurest ettevõtte juurde, et ilmselt tuleb need nagu mingil määral seda tööd ka noh, üle maailma teha, et kui nad tahavad kasvada nii-öelda ülemaailmseks levitajaks, noh, ilmselt ühel hetkel jõuab sõna neist mingi teatud kriitilise massi ületamisel, jõuab sõna neist ka, ka teiste kõrvu, et, et siis ühel hetkel võiks ilmselt oodata, et neil hakkab ka nii-öelda kliente tulema ilma eelneva tööta.

Aga aitäh sulle, Andrus, ja see oli siis Andrus Raudsalu, kelle üks nukufilmi, filmidest on tibtautoris, tib, tibtautoris.com saadav, saadav juba täna, lähme siis oma teemaga edasi, et räägi, mis ma, ma saan aru, et sina oled tehniline inimene, kas sinu meeskonnas on veel rahvast?

No tegelikult ma päris üksi ei ole, et mul on üks programmeerija ning üks ka müügiinimene tegeleb, kes just suhtlebki välismaa produtsentidega, saadab neile emailile, helistab, et saaks, lisaks juurde.

Ma saan aru, et praegu tema tööl väga tulemust ei ole veel? No

ütleme, ta on niisugune inimene, kes nagu lapsega kodus on, et ta paar tundi teeb, et no ütleme, positiivne kontakt on olemas, Aga selleks, et see asi lõpuni viia, nüüd produtsent ise peab leidma aega, et see film, fail üles otsida omal, see sobivaks konverteerida, üles laadida, et no see võtab nagu veidike aega.

Kas sa oled mõelnud võib-olla selle peale, et kuidagi raha potsida, investoritega rääkida?

Jah, et kuna me ise nagu väga kogu aega seda ei jõua ülale pidada, siis mingil hetkel on lisafinantseerimist vaja. Aga selleks, et finantseerimist saada, selleks peab jällegi see teenus olema juba, juba ise tasemel ja välja ehitatud, et investorid niisama lihtsalt nagu noh, üldiselt väga lihtsalt ei loobi raha laiali.

No teoreiliselt sa võid ka selle idee peale võib-olla raha otsida, et kindlasti see valdkond on üsna kuum täna, et kõik mõtlevad, et kuidas, kuidas saaks filminduses. Seda järjekorst revolutsiooni teha ja see projekt läheb enam-vähem nagu sinna valdkonna. Et kas sa oled mõelnud äkki mõnest start-upi kiirendist, mis annaks sellist aega ja raha

natuke? Jah, näiteks Eestis on see start-up Wiseguys, mis nüüd hakkab kusagil detsembris, oli jaanuaris. Et sinna plaani, et ma olen paar korda teinud SeedCampi avalduse, tegin ka eelmise startup Wiseguise avalduse, aga siiamaani nagu ei võtnud, ei võetud mind sinna punti.

Aga no praegu sul on valmis toode ja midagi toimib, et see kindlasti tõstab sinu võiduvõimalused, ma arvan?

Jah, ma arvan küll, et mida rohkem see asi valmis saab, seda suuremad on finantseerimisvõimalused.

Ja seda vähem ta, tahab niisugust väikest raha.

Ja ongi, et seda vähem nagu tahaks väikest raha, et siis nagu võib-olla ei tahaks nii palju ära.

Kas sa oled mõelnud jääda ainult filmide peale või sa mõtled, võtaks juurde veel muusika, e-raamatud?

Üldiselt start-upide ütleme maailmas öeldakse niimoodi, et fokusseeri väga täpse või väga kitsa ala peale ja ole selles maailma parim. Et hetkel on mul filmid, indifilmid fookuses, samas see platvorm võimaldab ka kõike muud digitaalset sisu üle edasi anda, et. Näiteks mõtted on käinud ja soovitatud on muusikafaile jagada, näiteks CD-d, T-kaupa. Et neil on ka sama, sama probleem, et noh, CD-sid saab müüa, aga et internetis noh, no ütleme noh, teenused on, aga noh, eks need väga lihtne ikkagi ei ole.

No raamatud on kindlasti ka üks oluline teema, sellepärast et nende nii-öelda tootmiskulu ei ole filmidega võrreldav ja seal kindlasti saaks nagu rohkem autoreid leida, kes on huvitatud sõltumatult neid raamatuid müüa. Ja Eestis neil väga head platvormi täna ei ole.

Jaa, kindlasti nagu arutimängud ja raamatud, et ütleme, kopeerimine on tegelikult odav ju ja kui sul niikuinii väljamaalt kedagi ei osta seda raamatut, siis paned ülesse, et kui sul on vähemalt on võimalus osta, siis noh, mingi raha ikka tuleb.

No aga ma saan aru, et see ei ole sul lähituleviku teema?

No hetkel on noh, kõige olulisem, et see filmide teema korralikult tööle saada, kuulata inimeste tagasisidet, parandada teenust, Ja kui juba asi käima läheb, siis noh, lisada teise asja juurde, kui on vajadus lisada, sest ka filmidega on piisavalt tööd.

Et raha sa ei otsi, kas sa otsid inimesi?

Ei, no ma ei ütle, et raha juhti, et ma vaatan ikka ringi, aga inimesi, inimesi on ka alati juurde vaja. Ei noh,

selles mõttes, kui sa ringi vaatad, siis ega seda raha nagu väga ei teki, et tuleb, tuleb natuke agressiivsemalt seda, seda otsida ilmselt, et kas päris nagu investoritele jutule ei käi?

Jah, ma ei, ei ole saatnud kellelegi konkreetsele, kes on nagu teada, et investor, et palun, mul on sada tuhat euri, et ma teen selle asja ära, et... Ma lihtsalt, noh, ma olen üritanud selle asja kuidagi käima saada, et kui käima saab, siis on rohkem näidata ette midagi, et siis on võib-olla võimalik ka paremaid tingimusi saada.

Ja meeskonnaga sa täna oled rahul või sul on suurepärane võimalus teha üleskutse, võib-olla kaasmõtlejaid otsida?

Kindlasti, et noh, väga suur probleem ongi just meeskonnaga või inimestega, et Eestis reeglina itimehed saavad head palka, nad käivad tööl, et väga paljud ei viitsi või noh, neil ei ole aega lihtsalt mingi muu asjaga tegeleda rohkem. Et kuna ma olen näinud ka, palju see... Ühe niisuguse teenuse ehitamine inimressurssi võtab, et siis kindlasti on neid inimesi juurde vaja, et kui keegi tunneb huvi, et arvab, et on kasulik, siis võib ühendust võtta ja, ja räägime lähemalt.

Mida sa sellise, sellisele inimesele võid pakkuda?

Ütleme, alguses raha väga palju kindlasti ei saa pakkuda. Aga saab pakkuda huvitavat tööd ja on ka osaluse võimalusi.

Ja kui suur see võimalus

on? Jällegi see sattub ju inimestest, et noh, kui inimestel on väga palju kasu, programmeerib hästi näiteks, siis ma, mul ei ole probleemi ega võrdne võrdsega võtta, et, et mina pean asja käima, tuleb hea inimene juurde, kes on nagu väga kasulik ja lisaväärtust tootev, siis. Ma võin ka nagu võrdsena võtta teda.

Jah, selline hea ettepanek, Hindrik, kas sa oskad programmeerida?

Veel ei oska, veel ei oska, aga kui on niisuguse pakkumise siin hea saade, siis ma ilmselt varem või hiljem pean õppima.

Jah, et see oli meie täane restart, saada meid leida Facebookis, sõnaga restart vastavalt ja podcastiga saada meid kuulata iga kell, mitte ainult praegu raadios. Ja meie täna teema oli siis tiptheoutrust.com, kust juba täna saab hästi soodsalt vaadata neliteist Eesti filmi ja loodavasti siis lähitulevikus ka rohkem Eesti filme ja rohkem ka välismaa filme. Ilusat nädalavahetust teile.