AI_pealkiri: Pirko Konsa tutvustab Prototroni rahastut ja Tehnopoli võimalusi idufirmadele

Tere Kuku raadio kuulajad, on laupäev ja sügis taas käes ning uuesti alustab iga laupäeval IT-äärisaade Restart, mida juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik. Meie saadet sel hooajal toetab ITL ja EAS ja me alustame täna esimese saatega, mille saatekülaliseks on Pirko Konsa fondist Prototron.

Jah, tõepoolest, tere minu poolt, minu ei ole Pirko Konsa, minu olen Andrei Korobeinik ja Prototron, nagu ma tean, just käivitus ja tegelikult vist ei ole ka isegi käivitunud, ja tere Pirko, äkki lühidalt, kellele see on mõeldud ja mis fondiga on tegemist?

Tere ka minu poolt. Ma võib-olla oma, oma ametinimetuseks ütleksin, et ma esindan siin ikkagi ta, Tallinna Teadusparki, aga Tallinna Teaduspark on siis üks kolmest, kes siis selle Prototroni asutas, et asutasime selle koos siis Swedbank'a ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Ja miks me sellise fondi tegime ja, ja, ja milleks seda meie arvates vaja on, on see, et tegelikult Eestis on täna väga palju häid ideid. Mis tegelikult ei jõua investori juurde just seetõttu, et, et sellel idee autoril jääb, jääb tegemata niisugune esimene prototüüp, mille, mida, millega nagu oleks võimalik investorit või potentsiaalset partnerit veenda, et, et see idee töötab. Ja, ja meie mõte ongi selle fondiga siis üles leida need ideed ja, ja anda neile võimaluse, et nad saaksid oma ideele anda kuju ja teha see oma esimene prototüüp valmis.

Et tavaliselt prototüübi tegemiseks on vaja raha, et teie siis annate start-upile raha? Jah. Kas te võtate ka osalust selle raha eest?

Ei, et, et selles mõttes meie rahastu on puhtalt see raha, mis me anname, on anna, annetus ja meie ainus, mis me tahame, et me tahame näha selle, selle idee puhul väga selget tegevuskava, Ja, ja me püüame siis aidata seda meeskonda, meil ül, üldiselt eelistame meeskondi, mitte üksiküritajaid, et, et nad saaksid oma selle prototüübi plaanitud ajaga valmis.

Ühesõnaga, see, kus kohas nad toodavad, ei ole oluline, et nad lähevad ja tellivad omale mingisuguse asja, ütleme, et kui on väga innovatiivne saaremees, kes tahab teha kahvli, mille teises otsuses on nuga kadakast, siis ta otsib ju sealt osava puustsepa ja teie maksate kinni selle kulu.

Piltlikult öeldes küll, jah.

Kelle raha eest see annetus tehakse?

Meil on praegu, fondi suuruseks on järgmiseks kolmeks aastaks on siis fikseeritud vähemalt sada kakskümmend tuhat eurot. Et me plaanime siin fondile või siis sellele rahastule leida veel partnereid juurde ja seda fond, rahastut suuremaks teha, aga praegu sada kakskümmend tuhat eurot on olemas ja see on hetkel tulnud siis Swedbanki poolt.

Et see on siis kolme aasta ja, ja see on kõik, kõik läheb investeeringuks või seal seis on ka nii-öelda overhead, mille eest makstakse kõik muud kulud kinni?

Ei, see läheb kõik investeeringuteks. Et Tallinna Teaduspark kannab kõik nii-öelda siis, mis puudutab selle nii-öelda nende fondi, siis ütleme, nende ideede otsimise ja, ja, ja siis analüüsimise kulud.

Et kui mul on hea idee, siis kas ma võin siis tulla teie juurde ja järgmine päev on mul, pange kontol raha, kui suur summa, muide?

Tegelikult päris nii lihtsalt see ei käi.

Et ülehomme tuleb?

Ülehomme, et meil on, esimene voor on meil, me, me korraldame niisugused nagu kutsed, et esimene voor on meil siis tähtaega viieteistkümnes september. Ja siis on meil moodustatud valikukomisjon, kes siis peaks nagu valima välja need, kellele raha antakse. Ja me proovisime selle valikukomisjoni siis tekitada nõnda, et kuna me eeldame, et väga palju tuleb siis sinna sellise ütleme, kas siis teaduse või akadeemilise tausta või inseneri taustaga inimesi, siis seda raha taotlema, et siis me teisele poole, sinna komisjoni püüdsime leida võimalikult palju siis nagu ärilise taustaga inimesi, kes on siis ühel või teisel kujul mõne toote turule toonud või kes omavad väga head kogemust. Et seda ekspertkomisjoni juhib Priit Alamäe, kes on siis ka Nortali juhatuse esimees, ja, ja sinna veel kuuluvad Jaanus Tamm, kes on siis ettevõttest Defendec, Üri Ojasaar, kes teeb niisugust ettevõtet nagu publication, ja on väga pika kogemusega Ameerika turult, siis sinna kuulub Andrus Oks arengufondist, Robert Kitt Swedbankast ja TTÜ-st on, on siis patendiekspert, kelle, kelle, kuna ta on välismaaline, siis mu ta nimi praegu hetkel kohe täpselt ei tule meelde.

Jaa, aga meie küsimus oli ka selle summa kohta, et palju raha siis tuleb?

Üldiselt meie nagu lage ette ei pane, aga, aga noh... Et

võib juhtuda, et üks firma tuleb ja ongi aastalaleve nagu korras?

No see peab väga hea idee olema, siis sellisel juhul küll jah, aga noh, me eeldame, et üldiselt kuskil need toetussummad jäävad kuskil kuni kakskümmend puhat eurot, me oleme ise arvanud.

Et selle raha eest sisuliselt peaks nagu seda prototüübi valmis tegema ja ilmselt ka järgmist raundit, nii-öelda päris raundit ka tõstma, et muidu, muidu ilmselt jätkada ei saa või siis et kas, kas teil on mingisugused eesmärgid ka noh, väga konkreetselt paika pandud, et kui te ei näita, et selle raha lõpu, lõppemisel te saate jätkada, siis seda raha näiteks ei saa?

Noh, tegelikult me oleme nagu püüdnud keskenduda sellele, et selle raha eest peab saama valmis tehtud see esimene toode. Ja, ja meie nagu selles mõttes, me seda ei vaata, et kuidas ta nüüd nagu järgmist investeeringut peale kas, suudab tõsta, aga, aga loomulikult me tahame näha, et, et see, sellel tootel peab olema kuskil nagu majanduslik või turu, turu, turuväljund, et see on nagu kõige tähtsam, et kui, kui see on lihtsalt ilus ja tore asi, et siis me suur tõenäosusega seda ei rahasta.

Kas see peab olema kindlasti uus ja alustav ettevõte või see võib olla näiteks mõni ettevõte, kes tahab endale uut toodet teha või see võib olla näiteks mõni start-up ettevõte, kellel on juba halvasti läinud, kes tahab pivotit teha, tahab mingisuguse teise toote teha?

Meil nagu selles mõttes otseselt piiranguid ei ole, et, et võivad, võivad ka olla kolm sõpra, kes siis, kes siis, kes siis tulevad ja taotlemise hetkel võib-olla neil oma firmat veel ei olegi. Et loomulikult siis, kui me nii-öelda nendega mingi lepingu sõlmime, et siis me tahaks, et seal oleks, oleks teine pool vastas, aga, aga, aga alguse hetkel, taotlemise hetkel me isegi ei eelda, et seal oleks mingi firma, meil ei ole selles mõttes piiranguid, me pigem otsime häid ideid ja häid meeskondi, kes oleks võimelised neid ideid ellu viima.

Ja mis sa arvad, et noh, kas selle hindamiskomisjoni jaoks on tähtsam idee või tähtsam meeskond?

Ma arvan, et nagu alati, et, et noh, et, et idee üksinda ei maksa midagi ja meeskond üksinda ei ole ka midagi, et, et, et need kaks asja peavad olema tasakaalus.

Kas seda just, et kui meeskond on neis väga hea ja te annate neile kakskümmend tuhat, siis küll nad leiduvad midagi?

Meie lähenemine täna on see, et me tahaks neid ideid ka ikkagi näha, kuigi ma usun, et kui me vaatame siin mujal maailmas, siis mõned ärikiirendid, kes, kes häid, häid, häid ideid või, või häid investeerimiskohti otsivad, nemad ju vist oli Y-Combinator, kes tegi esimese investeeringu puhtalt ainult meeskonda, et idee polnudki nagu oluline, et meeskond lihtsalt tundus nii hea.

Nojah, eks seda on nähtud ka, ma ütlesin, kui SeedCamp käis Tallinnas, siis mulle tundus ka, et seal laval käisid paar meeskonda lihtsalt läbi harjutamas esinemist. Aga nende ideedele ei pööratud eriti suurt tähelepanu.

Ei, meie ikkagi siin, sellel, selles rahastus, me tahame ikkagi neid ideid ka näha.

Aga kas on mingid eesmärgid ka paika pandud, et ütleme. Kahe aasta pärast, kolme aasta pärast, milline võiks olla tulemus? No teame, et enamasti need ideed ikkagi väga suurt edu ei saavuta, et noh, enamus ebaõnnustub, siis mõned ennustavad, kas teil on mingid benchmarkid näiteks sponsorite poolt paika pandud või Tehnopoli poolt.

Me hetkel nihukesi väga täpseid mõõdikuid ei ole endale pannud, et me pigem vaatame, kuidas see esimene voor läheb ja kuidas, kuidas need ideed on ja kuhu soovitada, noh, et mil, milline see tase sinna nagu lõpuks kokku tuleb. Aga ma, ma arvan ikkagi, et no vähemalt pooled nendest ideedest võiksid ikkagi vähemalt proovida turule tulla, ehk et nendest peaks tekkima ettevõtted. Aga võib-olla ma usun, et noh, kuna see, kuna meie rahastu tegutseb nii varajases faasis, siis me aktsepteerime ka seda, et väga suur hulk, kes on võib-olla nii-öelda oma esimese prototüübi valmis teinud, tõdevad fakti, et, et see, see, seda toodet sellisel kujul sellise hinnaga, Tegelikult turule vaja ei ole.

Ja vot see moment mind väga huvitab, et kas te, sa mainistad lepingut, eks, et et kas selle lepingu nii-öelda tulemuseks peaks olema mingi valmistoode, et noh, sa jällegi mainisid, et, et ma võin kodus näiteks seda tööd teha, et kas, kas see või juhtuda seda, et sa maksad mõnele meeskonnale kakskümmend tuhat, nemad käivad puhkusel, ütlevad, et pivot ebaennustus.

Selgus, et Hispaania lõunarannikul selle toote, tootmine ei tule hästi välja. Ei,

ei, ei, selles mõttes, et noh, kuigi me nagu otseselt mingid väga selgeid piiranguid nendele kuludele täna ei ole seadnud, aga me eelkõige noh, me ei tahaks kellelegi palka maksta, et me eelkõige tahaks nagu, kuna me näeme nagu selle rahastuga, mida me tahaks parandada, on see, et Just väga paljude niisuguste füüsilise või, või, või noh, füüsiliste toodete puhul on barjääriks see, et sinna on väga palju vaja ka kulutada nii-öelda nende materjalide ostmisele peale vahendeid, et me tahaks nagu eelkõige näha, et, et see meie fondi poolt antav toetus läheks eelkõige just nende selle, nende materjalide soetamisele, et me väga niisugust palgaraha pimesi kinni maksta ei tahaks.

Ehk siis, kui mul on intervjuks hirma näiteks, siis erilist loodust mul seal midagi saada ei ole?

Jah, selles mõttes me oleme mõelnud selle peale, et kui on vaja näiteks, kui on mingi väga niisugune väga huvitav matemaatiline algoritm või, või tehisintelligentsi alal mingit testimise, et seal on vaja näiteks mingit serveriruumi... No

tänapäeval see käib läbi nende cloud teenuseid, eks, et noh, põhimõttel, et noh, kas, kas te seda ka kinni maksta, võite, et... Mina näiteks ostan Amazon Cloudist endale mõni tund aega ja see ei ole nagu riistvara, aga samas ma väga seda tahan.

See on, see on täiesti okei, aga, aga jah, et, et kui sa ütled, et sinu töötund maksab sada viiskümmend eurot, et siis me seda nagu kinni ei tahaks maksta.

Aga reklaami peale näiteks, et mul on suurepärane mobiilmäng ja ma tahan seda turule tuua, noh, kui see valmis saab, et kas ma võin näiteks kakskümmend tuhat eurot pa, paluda reklaami peale?

Ei. Meie, meie mõte on ikkagi see, et, et pigem, kui sul on vaja nagu see, nii-öelda see toode nagu valmis teha, et, et meie nagu pigem nagu selle peale, et et kui sa juba nagu tahad turule siseneda, et siis, siis sa peaksid endale mõne investori leidma, et reklaamikulusid me kindlasti ka. Et ühesõnaga, kui mul on mobiilmäng, siis mul ei olegi loodust, et mul, ma kas, kasutan siis kaot-teenused, serveri, et ma ei vaja, reklaami peale, et ei maksa, palgakulu ka ei katta, ei, iseenesest

jääb siis, siis see mäng sündimata.

Kuidas võtta, et igal asjal peab olema fookus, et meie, meie puhul on nagu fookus just sellel, et meie näeme täna, et, et et väga paljud head ideed, eriti just, kui me räägime niisuguste füüsiliste toodete puhul, on nagu kordades kallimad kui, kui ühe mängu tegemine. Et mängu puhul ütleme, kui me võtamegi kas või seesama garaaž48, kui tehakse selline üritus, sul on võimalik teha, teha valmis, valmis oma prototüüp ja minna seda kellelegi näitama.

No teoreetiliselt sa võid ju varuosat enne nagu ära osta minna sinna garaaži ja teha see prototüüp seal, et noh, kahe päevaga saaks küll masina hoia.

Jaa, eil siin garaažil ju tehti, et see...

Mõni selline mõnus robot näiteks?

Ei, seal tehtigi robot, mida sai IPadiga juhtida ja see robot leiti Helsingi linna peal samal õhtul. Et

minu küsimus nagu jää vastamata, et kui mul on suurepärane mobiilmängu idee, siis kuhu ma lähen sellega? Et viiskord palk sa vastata.

Jaa. Et ma arvan, et võib-olla meie rahastu selles mõttes ei ole kõige õigem koht selleks, et aga, aga tegelikult meie inkubaatoris alustab sügisest tegevust Kirendi programm nimega GameFounders, millest sa, Andrei, ilmselt oled natuke kuulnud, et... Et kui sul on väga hea idee, et arvutimänguks, et siis ma usun, et nemad kuulavad su kindlasti ära, äkki võtavad su programmi.

Jah, ma arvan, et see valik on seal muidugi juba tehtud, nii palju kui mina olen seda kursis, aga noh, ma siis lähen hoopis reklaamipausile.

Tere Kuku raadio kuulaja, oleme tagasi reklaamipausilt, tänaseks saate teemaks on Kiirendi Prototron, meie külaliseks, stuudios on Pirko Konsa, kes on selle asja üks eestvedajaid ning jäime ju, jutuga pooleli sinna, et Prototron on fond, mis rahastab reaalsete asjade leiutamist. Minul oli küsimus, mida te vastu soovite oma selle investeeringu eest, et kas te võtate osalust või piisab teile sellest, et leiutajad saavad natuke rikkamaks maailmas?

No tegelikult see rahastu on loodud selleks, et Eestis rohkem ideid tekiks ja, ja kokkuvõttes ma arvan, nende rahastu asutajatel kasu peitubki selles, et et meil, meil on rohkem ettevõtteid, kes suudavad, suudavad millegi uue ja huvitavaga välja tulla. Et noh, piltlikult öeldes me otsime, otsime järgmist Click and Grow tüüpi, tüüpi ettevõtet, kes on võimeline siis välja tulema ideega, kus Kus on elektroonika, tarkvara ja, ja, ja agronoomia omavahel ühendatud.

Ja, aga siiski noh, ma saan aru, et see ei saa olla väga kallis, ütleme, et niisugune väga innovatiivne korterelamu või, või, või Tesla Motorsi laadne automobiil ei ole vist need Prototroni sihtobjektid.

Jah, aga näiteks ma siin vaatasin, just suvel oli siin, tudengitel oli selline programm nagu Summer of start-ups. Seal finaali jõudis päris mitu ideed, päris huvitavat, näiteks üks oli selline moodne jalgrattapark, ta automaatne, mida saaks SMS-iga avad kinni ja lahti panna ja mida võiks siis poodide juurde, poodide juurde luua. Ja selle prototüübi loomine maksis viis tuhat euri või näiteks järelkäru mootorrattale, mille prototüüp, mil prototüübi loomine oleks maksnud, maksaks umbes kolm tuhat euri. Et kui me nii võtame, et siis selle neljakümne tuhande euri eest saaks päris mitu huvitavat projekti viia sellesse punkti, et nad võivad minna oma tulevase investori juurde ja näidata, näidata seda seadet, kuidas see töötab.

Kas peale raha pakkuda ka mingisugust teistsugust lisaväärtust, näiteks investoritega kontakte, võib-olla seda nii-öelda start-upi kiir, kiirendamist, nagu siin aeg-ajalt tehakse?

No kuna seda, seda asja korraldab nii-öelda sisulist tööd, korraldab Tallinna Teaduspark ja tema alltegutsev inkubaator, Et siis tegelikult meil on, plaan on selline, et need samad inkubaator inimesed siis koostöös nende meeskondadega mõtlevad välja korraliku arenguplaani ja kui on vaja, siis kaasatakse ka sinna kõik, kõikvõimalikke investoreid või, või siis mentoreid, kes aitaksid siis selle projekti nagu lõpuni viia.

Aga kui praegu teha reklaami potentsiaalsele osalejast, osalejale start-upile, et mida te siis võite neile lubada, kas ainult raha või ikkagi mingid konkreetsed ideed on ka olemas, et kuidas saaks neid kaasa aidata?

No tegelikult on see, et me, noh, meie ettekujutus on see, et milleks oleks selles etapis kindlasti abi vaja, on see, et, et see projekti juhtimine peaks olema paigas ja et, et mida me saaksime aidata, on see, et, et võtta juurde võimalikult palju spetsialiste, kas siis noh, ka selleks on ju siin fondis või rahastuskaasas ka TTÜ. Et oleks meil olemas siis juurdepääs sellele insenertehnilisele teadmisele, et et, et, et anda see hinnang, et kas see plaan, kuidas see prototüüp plaanitakse luua, et kas see on nagu realistlik või ei ole. Et, et mitte nagu siis kuskil poole tee peal või, või, või alles lõpus tõdeda, kui on suur hulk raha ära kulutatud, et tegelikult alguses jäid mõned niisugused olulised küsimused küsimata. Et selles mõttes me kindlasti pakume juurde ka lisaks rahale seda, et, et on võimalus mingite ekspertidega läbi vaadata see, kuidas selle prototüübini jõutakse. Ja ma kujutan ette, et kui see, nii-öelda see toode või see prototüüp on valmis, et, et see on see koht siis, kus ma usun, et võib, oleks nagu alles, alles õige aeg hakata mõtlema, et kuidas seda nagu äriks hakata pöörama. Loomulikult alguses peaks olema mingi idee, Aga, aga nii kaua, kui pole nagu tõestust, et see idee sellisel kujul töötab nii kaua noh, nii-öelda see fantaseerimine äriplaani ümber ja seal Excelis suuri kasuminumbreid joonistada, et see on nagu liiga vara.

Kui mõnel start-upil tõepoolest on puhtalt idee ja meeskond, kas nad saavad lood, et te kuidagi aidate neid ka, saate, saate neid aidata ka kontori leidmisel?

Jah, selles mõttes, et me ju tegelikult mõned nädalad tagasi avasime siin koos selle rahastuga, avasime ka uued ruumid siis Tehnopolis nime all startup inkubaator, kus siis, kus, mis on just ekstra mõeldud sellistele alustavatele ettevõtetele.

Kas sinna saab tasuta või tuleb sellest toetustrahast teile ka osa tagastada?

Sellest toetusrahast me ei näe, aga ilmselt, aga samas tasuta ka sinna päris ei saa, et me oleme püüdnud teha võimalikult soodsad hinnad ja võimalikult nagu kujundada see keskkond just sellisele alustavale väikesele ettevõttele, et meil on seal niisugused erinevad variandid, et kõige lihtsam on see, et sa tuled ja üürid endale lihtsalt laua. Aga selle lauaga kaasas käib ka niisugune traditsiooniline moodsa kontoriga kaasas olev nii-öelda taristu või infrastruktuur, et sul on seal olemas nõupidamiste ruumid, sul on olemas seal ruumid Skype kõnedeks, sul on olemas seal köök, see tähendab, et sa saad seal alati kliente viisakalt vastu võtta, sa võid kutsuda sinna, ütleme ka teha mingeid meeskonnaüritusi, kui on vaja, näiteks kui sul nii-öelda nädalavahetusel või kolm-neli päeva. Sauna ka? Sauna ei ole. Tegelikult meil on nagu olemas töökoha hind ja me nagu noh, kuna me ei arvuta kõikide nõupidamiste ruumide ruutmeetri hinda kuskile tooli või laua alla, siis meil on tegelikult töökoha hind, mis hakkab seitsmekümnest eurost ruutmeeter. Või vabandust, seits, seitsmekümnest eurost töökoht.

Aga start-upide jaoks on noh, ütleme tihvti suureks probleemiks igasuguste riigi programmides osalemine või riigi toetuste saamine, et. Et kas te saate neid ka selles kaasa aidata? Et kui näiteks keegi tahab innovatsiooniosaku saada, et sa mainisid päris, Tiia koostöö tuleb ülikooliga teile, et kas start-up peab sellega ise tegelema või teil on mingid konsultandid olemas, keda saaks kasutada või jällegi mingisugust raha eest, et see oleks kasutada?

Noh, tegelikult meie mõte on see, et, et seal inkubaatoris me tahaks kindlasti teha väga palju üritusi ja noh, siin on juba mõned üritused ka toimunud, et kus, kus me need erinevad osapooled kokku kutsume ja loome nii-öelda selle võimaluse, et nad saavad minna ja küsida. Et alati on väga kulukas olla seal kuskil nii-öelda vahepeal ja kui võib-olla küsid aru saada, mida ettevõtja täpselt vajab ja siis minna ja hakata ülikoolist otsima seda õiget kontakti, et pigem on, me püüame tekitada sellist turuplatsi, et, et need inimesed tuleks sinna kokku. Ja sellepärast me plaanime siin väga tihedat koostööd ka ülikooliga. No näiteks üheks koostööks on kas või see, et meie juures tegutseb selline magistriprogramm nagu TDVE nädalavahetustel. Millega seoses näiteks osad sellised huvitavad loengud ja huvitavad õppejõud, jõudude ettekanded on avatud ka siis nendele ettevõtetele. Et reedeti hakkavad olema nende nihukesed, avatud loengud korra kuus.

Sa mainisid, et just sellised akadeemilised projektid võiksid olla C-drupiks, kas sa üritad seda turustada ka kõrval olevas ülikoolis, et noh, kindlasti on seal magistratuurist või doktorantuurist võimalik kedagi kätte saada.

Ei, tegelikult me ju teeme seda ülikooliga koos, et ülikool omalt poolt on käivitanud sellise nagu programmi nimega Mektory ja nendel on siin olnud mitmeid huvitavaid algatusi nagu Innovatsiooniakadeemia, kus nad rahvu, toovad rahvusvahelisi lektoreid ja püüavad siis nii-öelda tudengites tekitada seda arusaama, kuidas nagu oma ettevõtet luua. Aga ma kujutan ette, et see tööjaotus ongi umbes selline, et, et tegelikult ülikool peaks andma nendele noortele nagu vajalikud eelteadmised selleks, et, et üldse nagu hakata oma firmaga tegelema. Ja, ja ütleme, et kui seal nüüd kasvavad välja mingid meeskonnad, milles on näha potentsiaali, et, et siis sealt edasi hakkab meie roll, kus me siis püüame sellest nii-öelda aidata nagu seda äri üles ehitada, et sellepärast me oleme ka sinna inkubaatori juurde praegu päris suure hulga nii-öelda mentoreid leidnud ja, ja me tahame seda mentorite hulka veel, veel suurendada.

Soome, Altto ülikooli juures lisaks startup saunale, mis on kiirendi, tegutseb ka Samarov Startups, minu arust. Initsiatiiv, mis on noh, sellega üsna sarnane. No ainult, et nemad muidugi lubavad ka sellistele virtuaalsele asjadele sinna kandideerida. Aga neil on tihti enamus just välismaal. Tulnud meeskondi, kas, kas ka teil on võimalus välismaa meeskonnale kandideerida või see on puhtalt siin kohalikule turule määeldud?

No me, me alustame kindlasti rohkem fookusega kohalikule turule, tegelikult me täna ei ole mingeid piiranguid ette, ette seadnud, et tegelikult on. Tehnopoli inkubaatoris täna ka esimene nii-öelda päris välisettevõte on, kes, kus on siis siis üks Peterburist pärit ettevõtjad, on loonud nii-öelda sellise konkurendi meie ühele Eesti start-upile Taxipel, mille nimi on siis QuickPik, mis on niisugune sotsiaalne, sotsiaalne, sotsiaalne võrgustik nagu taksoteenuse kasutamiseks ja nemad soovivad siis nii-öelda Eesti kaudu siseneda, siseneda Euroopa turule oma selle tootega.

Aga kõik need üritused ja näiteks ma ei tea, see presentatsioon, hindamiskomisjoni ära toimub eesti keeles või võib ka inglise keelega midagi seal loota?

No ma arvan, et tänapäeval Eestis ei ole nagu probleem, et, et saab ka, kõik saavad inglise keelest väga hästi aru, et meil on ka üks komisjoni liige, on tegelikult inglisekeelne, nii et, et...

Et tegelikult selleks, et temaga aru saaks, tuleb niikuinii inglise keeles.

Absoluutselt.

No või siis arvestada sellega, et tuleb noh, teiste häälte pealt. Et oluline küsimus jäi tegelikult küsimata, et kui mul on see idee, siis kuidas ma saan sinna noh, sellega edasi minna, et selles esimeses voorus osaleda?

Et on tegelikult, kui minna Tehnopoli kodulehele, sealt on link, tegelikult on Swedbanki kodulehel olemas link.

Et fondil ei ole veel

oma? Fondil on ka oma nimi ja see on prototron.ee, ma arvan, jah. Et, et saab sinna minna, seal on olemas lihtne taotluse vorm. Ja siis meie inimesed võtavad siis, kui idee tundub piisavalt huvitav, et siis viieteistkümnenda septembrini on aega, et siis taotlusi esitada, pärast viieteistkümnendat septembrit me hakkame siis nende ideede autoritega vestlema ja püüame siis välja valida kümme tugevamat, kes siis pääsevad nii-öelda lõppvooru.

Kas igal aastal on see viieteistkümnes september või noh...

Järgmine tege, tegelikult järgmine on juba viieteistkümnes detsember.

Et kas selleks ajaks peavad need esimesed juba nii-öelda programmi lõpetama või kui mul on mingi farmaatsia projekt, kus ma teen mingisugust katse, mille tulemus selgub viie aasta pärast, siis ma võin rahulikult nende kahekümne tuhandega nii-öelda, kuidas viiskord öelda? Ei,

ei, meil on, üldiselt on see, et maksimaalselt kaheteist kuu jooksul peaks olema see projekt nagu ellu viidud. Et me nagu pikemat, pikemat elluviimise aega nagu ei näe, et, et, et pigem, pigem ikkagi.

Formaatsel iseenesest ka ei kordiseeru nagu ka mobiilmängu.

No ma arvan, et tegelikult kvalifitseerub, et ka farmaatsias lihtsalt tegelikult ei ole noh, kvali, kvalifitseeruvad need projektid, kus ei ole vaja tegeleda fundamentaalteadusega, vaid on vaja astuda mingi kindel samm, et, et jõuda siis nagu järgmisesse etappi.

Prototüüp on ju tablett, mitte elus patsient.

See on päris sügav mõte ja sellega me lähme teisele reklaamipaasil.

Tere tagasi reklaamipausilt, endiselt on laupäev ja endiselt on eetris IT-ääri saade Restart oma uue hooajaga, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja meie saate fookusteemaks on täna Prototron, mis on leiutajaid aitav rahafond.

Ja Prototroni nõukogu liige Pirko Konsa on meie stuudios ja Pirko on meile rääkinud sellest, et kui sul kontorit ei ole, siis Prototron võib koostöös Tehnopoliga seda sulle pakkuda ja meil on liinil praegu Mattjas Lepp, kes on legendaarse Click&Grow looja ja Mattjasel on kontor just sealsamas, tere, Mattjas. Et räägi, et Tallinnas on ju väga palju häid ja ilusaid kohti, ülemiste city ja nii edasi ja nii edasi, et miks just selline valik?

Meil oli tegelikult oluline see, et, et meil oleks ümber selline terviklik ökosüsteem, kontorivalikul, kus, kus lisaks, lisaks meile tööruumile oleks olemas koosolekute ruumid, köögid, kõik sellised asjad, mis Mis peaksid ühes niisuguses kontoris olema, aga start-up ettevõttel on, on sellist asja endal kindlasti väga raske lubada ja, ja, ja see on üks, üks põhjus, miks me, miks me valisime sellise inkubaatori. Teine, mis on muidugi oluliselt tähtsam meie jaoks, on see, et, et selles kohas on, on niisugune terviklik ettevõtete ökosüsteem, kus inimesed suhtlevad, kus vahetatakse kogemusi. Ja aidatakse üksteist ja, ja, ja kuna meil, meie tooted väga paljud on seal, siis, siis me saame sealt, sealt ka väga palju tagasisidet. Seal käib väga palju inimesi, väliskülalisi, kes meie toodet kogu aeg näevad ja, ja tegelikult on see meile hästi oluline meie sõnumi

levitamiseks. Kuidas sulle tundub, kas see hind, mida te maksate, on pigem kõrge või pigem madal?

Ma arvan, et see, see hind, mida me maksame, on, on väga mõistlik. Me just kolisime ja, ja, ja saime oma, oma rendihinna odavamaks, nii et ma olen igati rahul.

Et tasub, tasub siis omanikuga seal kaobelda, nagu ma aru saan?

Kaobelda tasub kindlasti,

jah. Selge, et see on siis vihje neile, kes alles plaanivad seda kolimist, et räägi, kas sa oled kuulnud ka Prototronist?

Olen kuulnud, jah.

Et Click & Grow praegust Lilli Boltiga seal osaled ilmselt ei saa. Sellepärast, et see fond, nagu ma aru sain, on mõeldud prototüüpidele. Aga kas teil on äkki mingisuguse spin-offi mõte olemas või mingisuguse uue projekti

mõte? Jah, meil on, meil on uued, uued tooted ja asjad tulemas. Aga, aga me kahjuks oleme, oleme kõigi nendega sellises, sellises faasis, kus me. Kus me ilmselt seda teenust kasutada ei saa ja seda võimalust, et, et me oleme juba, juba liiga kaugele, kaugele asjad valmis arendanud. Aga kui, kui seda võimalust mulle täna pakutaks täitsa uue toote tegemisel, siis, siis ma kindlasti seda kasutaks.

Mina pakun sulle seda võimalust, et ma sain just teada, et viisteist september on see tähtaeg, nii et sul on siin paar nädalat selleks, et selle uue projekti...

Uustate

välja mõelda ja siis taotluse esitada ja noh, sul võib, sa ei pea isegi kolima kuhugi, sest et sa oled nagu ilmjuba seal.

Aga, väga

hea. Lubadakse kakskümmend tuhat eurot ja iseast kõlab nagu hea diil.

Kõlab küll, jah.

Et sa siis lubad selle peale mõelda?

Ma, ma kindlasti mõtlen selle peale, eriti teades, kui, kui, kui keeruline ja, ja kallisem on, on ühe prototüübi niimoodi korralikult ehitamine, et.

Kas see oli vihje selle peale, et kakskümmend tuhat eurot võib-olla ei ole piisav

summa? Jah,

et palju, Mattias, sinu arvates sinu valdkonnas ühe prototüübi valmistamine võiks maksma minna?

Noh, tegelikult, tegelikult prototüübi võib valmis teha ka väga, väga odavalt ja, ja, ja, ja, ja eks see esimene, esimene asi, mida me, mida me kutsume siis proof of concept, on, ongi tegelikult selline, mida, mida sellise, sellise rahaga saab väga hästi valmis teha. Et, et kui me räägime juba niisugust tootmisküpse toote prototüüpide tegemiseks, noh siis, siis seal on väga, väga palju ümbertegemist ja need. Et teenused on, on väga kallid, aga, aga just sellise toote tõestamiseks, et, et siin on tehnoloogia või, või asi töötab, et see on, on täiesti, täiesti piisav ja, ja mõistlik summa.

Jah, aga suur tänu sulle, Mattias ja meie lähme oma saadega edasi. Jah, see oli siis Mattias Click and Growst ja, ja tema mainis, et hästi oluline on sünergia start-upide vahel, et kuidas, Pirko, teie suuda seda sünergiat tekitada?

No vot, selliste keskkondade puhul minu arust ongi see üks, üks võtme, võtmeelement, et et see ruutmeetri hind võib olla Euro kõrgem või madalam, aga, aga see, mi, mis abi sa võid saada näiteks naabertoas tegutsevast start-upilt, võib teinekord nagu selle ühe Euro üles kaaluda. Ja sellepärast me oleme ka oma keskkonda üritanud teha, et, et seal on nagu need, need kohad või, või, või see, kogu see keskkond nagu oleks hästi palju, nagu soodustaks sellist koostööd. Noh, ühe näitena kas või see, et, et meie kontoritel kõikidel, nii-öelda kõikide firmade kontorid on klaasist seintega, et... Sa näed, kes seal sees istuvad ja, ja et, et sellega tekitada rohkem sellist sidet või et see, et on ühine köök, et lõuna ajal inimesed satuvad kokku, kui nad lähevad kohvi jooma, et, et sest ma arvan, et selline, selline koos ideede nagu arutamine ja jagamine on tegelikult kõige, kõige efektiivsem viis ja kõige kiirem viis, nagu saad aru, et kas, kas see, see, kuidas sa oma ideed arendad, et kas, kas sa oled õigel teel või ei ole.

No Eesti mentaliteediga arvestades võiks seda koostööd võib-olla natuke juurilisemalt promoda, kas teil on mõelnud konkureerida näiteks GarageHubiga ja teha mingisuguse OpenCoffi analoogi näiteks, et mingi selline koostiku üritus, kus kõik peavad osrama ja, ja siis küll nad tulevad sinna.

Tegelikult me teeme selliseid asju, et meil on, hakkab iga teisipäeva hommik, on siis sealsamas, on siis keegi, tuleb esinema või rääkima, et kus me nagu teeme niisuguse ühise kohvi, kohvihommiku, et täpselt sellel samal eesmärgil, et omavahelised koostööd õhutada, aga mis puudutab garaaži haabi, et siis me pigem näeme, et me nendega tahaks hoopis koostööd teha, et on hulk ettevõtteid, kes või, või inimesi, kes ühel või teisel põhjusel tahavad kesklinnas olla ja on hulk inimesi, kes tahavad Mustamäel olla ja Ja, ja ilmselt ka nende ürituste osas, et mingeid üritusi on mõtet teha linnas ja mingeid üritusi on mõtet teha Mustamäel, et ma usun, et üsna peakuuleb ka sellest, et kuidas meil see koostöö nagu edenema hakkab, et me kindlasti tahaks seda teha.

Kas need üritused, mida sa mainisid, kas nad on avatud ka neile, kes ei ole teie inkubaatoriliige?

Ma arvan, et tegelikult õigem on see, et, et suur hulk enamus, või ena, enamik üritusi me, me üritame teha avatuna, et meie jaoks on noh, ütleme, selline, kui sa hakkad seda nagu väga eksklusiivseks või suletuks ajama, et, et see ei ole nagu minu arust see koht, kus nagu panna barjääri, et, et meil on pigem vaja rohkem inimesi, rohkem ideid. Ja, ja küll, küll noh, ütleme selleks ju riik on ka meile andnud ju raha selle inkubaatori rajamisel, et, et selline see koostöö nagu kasvaks nagu palju tugevamal pinnal, et kui me nüüd seal hakkaks nagu ust kinni panema, et siis see oleks suhteliselt lühinägelik.

Et kui teise päeva hommikul tekib selline kohviisu, siis võib Mustamäele sõita ja...

Jaa, ma arvan küll, et meie kodulehekülg jälgida reklaami ja, ja seal on ka olemas telefoninumber, et helistada ette, et, et ma soovin tulla ja ma arvan, et ei ole mingit probleemi.

Kas sa oled kokku puutunud ka välismaa analoogidega, et kas teil on mingi suur eeskuju kuskil Silicon Valley's näiteks?

No Silicon Valley's tegelikult on ka päris mitmeid selliseid koostöökeskkondi, aga noh, tegelikult on neid ka nüüd kerkinud Euroopas, et kui me räägime, et siin nagu salamisi kõik mõtlevad, et ei, Tallinn võiks ju olla nagu üks start-upi pealinnadest nagu Euroopas, et siis Siis tei, teine pealinn, millest nagu väga palju räägitakse, on Berliin, kus praegu väga palju juhtub ja Berliinis on niisugune, niisugune koht nimega nagu Betahouse, kus tegelikult on ühes majas päris mitu korrusetäit neid selliseid avatud, avatud tööpindasid, kus siis on võimalik oma start-upiga nii-öelda seda oma ideed, äriideed testida. Ja, ja see väga edukalt toimib seal, seal käib väga palju inimesi, seal tehakse väga palju üritusi, et... Et noh, me kanname umbes sama, sama ideed, et, et seda teha, loomulikult pisut väiksemal kujul, kuna Tallinn on väiksem kui Berliin.

Kunagi õnnestus endal käia Dublinis, MIT Europe Media Labis, kus oli samamoodi just see prototüüpide peale hästi tugev osa ning nende tootmismaja oli veel eriti suur, mis oli täis 3D-printereid ja, ja muud taolist kiire tootmise ja prototüüpimise tehnikat, et kas teil on midagi sarnast?

Selles osas me tahaks teha tihedat koostööd ülikooliga, et ei ole mõtet nagu dubleerima hakata, et tegelikult meie kõrvale siin üle tee raja tänav viisteist on siis ülikool rajamas niisugust nagu mektorimaja, kuhu siis nad plaanivad ka päris palju prototüüpimise seadmeid tuua ja, ja teiseks, teiseks on meil täna ju sinna avamisel või kohe, kohe avamisel ka mitmed teised laborid, nii-öelda, et see juurdepääs laboritele, ma usun, koostöös ülikooliga on olemas.

Kas võib-olla lõpetuseks oskad kirjelda, mis on need valdkonnad, kus te nagu eriti oote...

Et tegelikult, tegelikult me otsimegi ideed, noh, väga palju täna on ka selliseid ideid, et kus on vaja integreerida tarkvara, kas on ta siis keskkonnatehnoloogia või, või, või siis mingi muu niisugune. elektroonika valdkond, kus noh, võtame näiteks kas või siin Eestis on arendatud elektrirollerit või seesama elektrooniline lillepott või, või näiteks meie inkubaatoris on täna olemas niisugune ettevõte nagu SurfaceLabs, kes teeb puutetundlikku paariletti, et... Et ütleme sellised füüsilised tooted, mis baseeruvad tegelikult täna juba väga palju tarkvarale, et selle nagu kokku integreerimine on, ma arvan, nagu see meie põhisiht, sihtgrupp ja, ja seda saab siis rakendada nii. Nii meelelahutuses kui ka siis nii-öelda, nii-öelda, nii-öelda rohelistes tehnoloogiates, et ma usun, et see on nagu üks valdkond kindlasti, mis, millele me nagu väga, väga suur tähelepanu pöörame, et.

Jah, et kui ma sain õigesti aru, siis esimene fondi raund tuleb siis septembri keskel ja järgmine juba detsembris. Ja kõik, kes tahavad osaleda, saavad minna prototron.ee lehele ja avaldus täita. Ja loodetavasti siis lähiaastatel tuleb meil hästi mitu mõnusat start-up'i Eestisse juurde. Suur tänu sulle Pirko ja edu siis, Prototroni ettevõtmistes.

Aitäh sulle.