@ RESTART // 2012.05.05
kuku_restart_0259.mp3
KUUPÄEV
2012-05-05
PIKKUS
41m 29s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas Directo asutaja Martin Rinne, kes räägib SaaS-põhise majandustarkvara arendamisest ja müügist ilma välise investeeringuta. Arutletakse tarkvara lokaliseerimise, suurklientide nagu Elion ja Apollo teenindamise ning tehniliste integratsioonide väljakutsete üle.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Tänase Restardi teema on majandustarkvara. Stuudios on Martin Rinne, Directo looja – saame teada, kuidas SAAS ärimudel erineb installitava tarkvara müügist, kas startupi võib alustada ilma investori kaasamiseta ja kuidas müüa suurtele firmadele. (Andrei Korobeinik, Henrik Aavik.)
Restart.
Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-äri saade Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik. Meie saadet toetab ITL ja meie saate kordus on täna õhtul kell kümme eetris, kuid internetis aadressil podcast.kuku.ee saatekuulata seda igal ajal. Tänaseks teemaks on finantstarkvara ja raamatupidamine.
Jah, tere ka minu poolt, Henrik Ragnikol olen mina ja tõepoolest, majandustarkvara on meie üks lemmikteemadest ja täna on meil külas Martin Rinne firmast Direkto, kuna me oleme majandustarkvarast juba mitu korda rääkinud, siis esimene küsimus, Martin, sulle, tere esiteks.
Tervist.
On selline, et mille poolest siis Direkto erineb konkurentsidest? Et mis on see müügipitch, mida sa kliendile võid esitada kohe?
Direktorina paljudest konkurentidest eelkõige sellepärast, et me tulime siis aastal kaks tuhat välja, tehnoloogika, mis tol hetkel oli täiesti revolutsiooniline ja tänapäeval siiski veel üsna teistest eeskäiv on see, et meil on tarkvara, mis on täiesti veebipõhine, sada protsenti, ehk nagu teenusena. See on niivõrd müstiline asi, aastate jooksul on ta muutunud, kunagi nimetati seda ASB-ks, siis on tulnud Saas nimetus, palju välismaiseid akronüüme sellel, aga, aga jah. Me pakume veebipõhise teenusena tarkvara ja mis on võib-olla. Erisus selliste paljude kerkivate konkurentidega on see, et me pakume tarkvara, mis täidab kõiki keskmises ettevõttes vajaminevaid majandustarkvara funktsioone, mitte ei keskendu mingile ühele konkreetsele valdkonnale, noh, nagu näiteks ma ei tea, CRM või kassa müük või midagi, et on selline täis, täislahendus, võib-olla kui maailma nimedest siin nimetada, et ta funktsionaalsuselt konkureerib võib-olla Microsoft Dynamicsi selliste toodetega, aga just nimelt erisus on see, et ta on Nullinstallatsiooniga veebipõhine hästi madalate stardikulude ja kasutuskuludega lahendus. Et
te, te olete alustanud Eestist, kas ka praegu on ennast teie klientidest just Eestist?
Jaa, see on õige, alustasime Eestist ja tegelikult praegu meie klientide arvust kõige suurem osa on jätkuvalt Eestis. Aga esindused on meil lisaks Eestile praegu Lätis, Leedus ja Soomes ja kliente reaalselt, kes meie tarkvara kasutavad kommertseesmärgil, on seitsmeteistkümnes erinevas Euroopa riigis.
Kuidas, kuidas nende teiste turgudega, kas siin oli lihtne minna, kas need igasugused maksude spetsiifika ja muud sellised küsimused, kas, kuidas see lokaliseerimisprotsess käis?
Arendustöö ja arendustiim on meil kõik jätkuvalt Eestis, nii et kõik, mis on nagu turgude spetsiifilised arendused, need... Teostatakse lõpuks ikkagi Tallinnas, kuigi neid koordineerivad meie kohalikud partnerid. Tegelikult niimoodi tagantjärele aastate jooksul vaadates ma ütleks, et uuele turule minnes ei ole see lokaliseerimine ja arendus ei ole iseenesest kõige suurem ja keerulisem asi, et tegelikult ikkagi müük on see asi, millele tuleb rõhku panna. Et tehnilised tegevused, noh, need on alati teostatavad ja meie kohalik partner nagu väga hästi kanaliseerib seda, et mida üldse on vaja teha, aga majandustarkvaras eriti selline nagu laia funktsiooniga majandustarkvara, see ikkagi nõuab eelkõige firma juhtkonna usalduse võitmist ja see seab müügilauad niisugused nõudmised.
Ühesõnaga, ma saan aru, et teie tarkvara on lokaliseeritud ja müük toimub seitsmeteistkümnes riigis Euroopas?
Müük toimub neljas Euroopa riigis, kasutatakse seitsmeteistkümnes riigis, see on...
Aga lokaliseerimine on tehtud ka seitsmeteistkümnes või
neljas? Viies, tegelikult, kui päris aus olla.
Et need on viis keelt
või...
Aga siis nendes riikides, kuhu te ei ole lokaliseerindusi, kas siis seal kasutatakse ainult mingisugust CRM-i osa või noh, raamatumees, reeglid on ju niivõrd erinevad kõikides riikides?
Tegelikult ei ole, vähemalt Euroopa Liidu kontekstis, enamus riike juhinduvad EFRS-i standardist. Ja Euroopa Liidu sees on raamatupidamise korraldus väga palju ühtlustatud ja tegelikult kasutataksegi nendes riikides, kus meil esindust ja, ja müügiorganisatsioone ei ole inglise keeles ja eelkõige just finantsarvestuse jaoks, sest see on kõige standartsem.
Aga siis nad muudavad ise seal, ma ei tea, maksude suurust ja...
Just nimelt, et see ongi võib-olla omapära võrreldes paljude muude tarkvaradega, et meil, meil direktor tarkvaral ei ole nagu eriversioone sõltuvalt riikidest ega sõltuvalt võib-olla mingitest maksumuudatustest, see on kõik seadistuste osa, see on kasutaja enda kätes. Noh, kui meil on siin Eesti enda lähiajaloost, on meenutusi selle koha pealt, kuidas järsku ootamatult muutuvad käibemaksumäärad või, või pensionikindlustuse määrad, Et meie puhul ei ole see kunagi tähendanud nagu tarkvara uuendust, see on tähendanud lihtsalt seda, et meie kasutajad saavad ise muuta noh, viie minutiga seadistused ja jätkata tööd. Meil oli selle koha pealt isegi veider juhtum, kus Soomes meie kliendid, kes direktort kasutasid, said Soomes muutunud käibemaksumäära siis kiiremini seadistatud kui kohalikud tarkvarapakkujad, nii et noh, see on lihtsalt meie selline disainiideoloogia, et tarkvara peab olema seadistatav, et teda saaks kasutada igas võimalikus eluolukorras.
Mis on sinu roll ettevõttes?
Juht ja asutaja.
Mitu, mitu asutajaid on firmal
üldse? Firmal on päris algusest aastast kaks tuhat on kaks asutajaliiget. Ja meie tiimi on veel liitunud inimesi, kes on ka praegu osanike ringiga seotud, aga kõik, kes on kunagi algatanud, need on ka praegu jätkuvalt igapäevategevusest tegevad.
Noh, kas tegemist on siis noh, tol ajal tüüblise start-upiga, et olete raha tõstnud vahepeal?
Ei ole, tegelikult see meie start-upi lugu, start-upi lugu on väga õpetlik selle koha pealt, et me oleme täpselt valepidi start-up võrreldes sellega, mis praegusel ajal moes on ja, ja selline elav tõestus selle kohta, et tegelikult saab ka teistmoodi teha start-upi. Et meie firma algus on... selles mõttes on maailma ajaloo mõttes väga klassikaline, et kaks noort inimest lähevad palgatöölt ära, sest neil on hullumeelne mõte peas. Noh, täitsa võiks öelda, et kui oleks garaaži läinud, siis oleks ehtne IT-firma, et ta oleks garaaži snikerdama hakanud, aga... Aga meie oleme jah, nagu algusest peale esindanud mitte seda mõtet, et edukas start-up on see, kes tõstab raha ja leiab investori, või edukas start-up on see, kes leiab oma ideele kliendi, kes on nõus selle eest raha maksma. Et tegelikult on see business ikka algusest peale klientide raha peal tulnud, ehk hästi kiiresti leida maksev klient, hästi palju selle teenuse väljatöötamisel juhinduda reaalsest kliendi tagasisidest, et seda kliendibaasi saaks nii kiiresti kasvatada, et oleks see break-even ja Ja, ja kõik vajalikud eesmärgid, aga, aga jah, me nagu selles mõttes otseselt finantsinvesteeringute või, või seda tüüpi nagu praegu klassikaline start-up on, pole, pole kunagi kasutanud, et vastupidi, firma on üsna kiiresti jõudnud kasumisse ja, ja viimased kaheksa aastat osanikele regulaarselt dividendi maksnud ja, ja ta toodab raha, mitte nagu ei ole eriti palju seda raha sissepumpamist nõudnud.
Aga see, kui kiire oli see brekivenissi jõudmine, et kas noh, kuidas te siis noh, oli see mitu kuud, aasta?
Brekivenissi jõudmine oli üle aasta.
Kuidas te siis elasite vahepeal?
Noored inimesed ikka.
Noored inimesed,
jah. Garaaž, garaaži ka ei olnud.
Garaaži ka ei olnud, jah. Meie alguse juures oli väga hea see, et me leidsime nagu sõbralikud tehnoloogiafirma. Selline firma nagu Artek Grupp.
Kellel oli ka laos.
Kellel oli laosakontor ja ütleme niimoodi, et inkubatsioonitingimustes, et meile andis väga palju juurde see, et me saime nii-öelda lauanurga internetiühendusega ja, ja siis võib-olla sellise tehnilise haridusega inimesi, kelle koos kohvinurgas saab juttu ajada ja üldse niisuguse nagu viljastava keskkonna. Ja see aitas natukene kaasa, sellepärast et me oleme algusest peale ikkagi uskunud seda, et firma tegemise üks mõte on see, et inimesed. kommunikeerivad, et nad, nad on koos, nad tulevad noh, kas või ühe sama väikse laua kahele poole igal hommikul ja hakkavad rääkima, et mis järgmiseks teha, et see keskkond võib-olla aitas meid väga palju edasi.
Kas see viljastava keskkonna loovutamine oli lihtsalt, noh, toimus lihtsalt sellepärast, et noh, ma ei tea, lihtsalt tuli üks hea inimene tänale ja ütles, et noh, tulge sisse või kuidas see juhtus?
See juhtus ikkagi isiklike tutvuste kaudu, et me tundsime nimetatud firma inimesi ja saime omavahel ka varasemalt hästi läbi ja lihtsalt ütleme niimoodi, kuna Eestis tehnoloogiat arendavaid firmasid tol ajal oli palju vähem kui praegu, siis lihtsalt sõbrunesime omavahel.
No okei, kontroll oli olemas, aga noh, poes käia näiteks noh, ka tol ajal ilmselt oli, oli see tasuline teenus ja...
Oli, paraku küll jah, seda tagantjärgi meenutades võib nentida, et väga raske oli kahtlemata. Võib-olla eelis on see, et me räägime siin ikkagi IT ettevõtmisest, võrreldes sellega, kui oleks nüüd teinud mingi vorstivabriku või sokivabriku, midagi muud taolist, et mis on investeeringud, investeering on tegelikult inimeste aeg. Et investeeringuid, ütleme, sisseseadesse, põhivarasse, laoseisudesse, selles mõttes ei ole, et sinna peaks nagu otseselt raha alla panema, kõige hullem asi, mida saab teha selline algaja start-upi tegija, on töötada ilma rahata. Ja see on nagu see usk, et, et see raha kunagi hiljem tuleb. Eelnevatest säästudest perekonna toel üks, ükskõik kuidas, et meil see usk oli olemas. Et ega palgatöölise rollis me nüüd alguses küll hästi olla ei saanud selles, selles ettevõtmises, aga...
Kui su, kui suur see firma täna on?
Täna on meil firma nii suur, et meil on Tallinna kontoris kuusteist inimest, eelmise aasta tulemuseks jäi enam-vähem täpselt miljon eurot käivet.
No üks väga vähest start-upidest, kes ise ütleb, mis see number on?
Aga see info siiski tegutseva firma puhul, kes tegutseb korrektselt, peaks lõppkokkuvõttes avalik olema, nii
et... Jaa, aga see põhimõtteliselt ei ole argument teiste jaoks, et ja olete siis ammu juba kasumis ja noh, kuidas, kui see trend on, et kas päri, ma ei tea, seal kasvab kolmkümmend protsenti aastas?
Jaa, see on meil nüüd viimase kolme aasta jooksul, on meie põhitegevuse ehk selle majandustarkvara litsentsimüügilinnades on kasvanud kogu aeg kolmkümmend või rohkem protsenti aastas jätkuvalt. Ja kui nüüd vaadata möödunud aastatele tagasi, et meie tegevuses pole tegelikult olnud mitte ühtegi aastat, kus meil oleks olnud käibe langus, kaasa arvatud siin vahepeal, ütleme muidu, natukene kriitilisemad perioodid, kaks tuhat üheksa, kaks tuhat kümme eriti. Mis Eesti majandustarkvara turul oli suhteliselt haruldane, eks me vaatame ka, mis konkurendid teevad, et kui majandustarkvara firmade hulgas oli keskmine langus, käibelangus umbes kakskümmend protsenti, siis ka sel ajal oli meil kümme protsenti kasvu.
Keda te pead enda peamisteks konkurentsideks?
Ma ütleks, et... kõiki vähegi moodsa majandustarkvara pakkujaid Eesti turul, Microsofti Dynamicsi seeria tooted.
No nende kohti ilmselt väga infot ei ole, et kuidas neil vahepeal läinud on.
Noh, ütleme, ta enamikas üldise seisukohta ei ole, Eesti esindajate kohta ikkagi, eks me proovime vaadata, aga värskeid andmeid, mul kaks tuhat üksteist andmeid tõesti nende kohta veel ei ole. Kuupäev on natuke liiga varajane. Ma tahaks loota, et hästi on läinud, et tegelikult Eestis üldiselt on tarkvarapakkujaid üsna selline noh, progressiivne ja tubi, tubli seltskond, et mul ei ole põhjust arvata, et konkurendid kuidagi väga alla on käinud.
Peale Microsoftis?
Hansa seeria tooted kindlasti, Hansa Worldi erinevad versioonid.
Kas nemad, kas Hansa World ka mitte ei läinud veebipõhiseks või nemad on ikka veel paigutatav?
Jah, väidetavalt nende uues versioonis on selline võimalus olemas. Et siiamaani mul ei ole õnnestunud näha ühtegi inimest, kes seda nagu toimivana on kasutanud, nii et ma võin nentida ainult seda, et jah, nad, neil on mingid püüdlused selles suunas. Aga klassikaliselt neil on ikka kõik installeeritav tarkvara.
Meie, meie, meie saates on käinud ka Airplay, et kuidas nendesse suhtuda, et on nad konkurendid või ei ole?
Noh, kõigepealt pean ütlema, et suhtume hästi, sellepärast et nad teevad oma äri selles mõttes õigesti, nagu meie usume, et peab tegema. Et nende äri on ka tarkvarateenusena, kuumaksupõhine, veebipõhine, kiitvalt võib öelda, et ajavad õiget asja. Kas nad on meie konkurendid, seda nüüd natuke raske öelda, sellepärast et nende tarkvara on natukene liiga kitsa funktsionaalsusega, et nad on nagu võib-olla rohkem selline... Ikka nii palju, kui ma olen vaadanud asendamaks kassaaparaati või noh, võib-olla hullemal juhul ka ruudulist kaustikut kuskil kassas, et selline posttarkvara. Meil on ikkagi tarkvara, mis on mõeldud terve ettevõtte majandusarvestuse jaoks, nii et mul on niimoodi raske võrrelda, et me otseselt konkureeriks.
On teil ka postlahendused?
Ikka. Et meil on, vot just nimelt meie tarkvara omapära ongi see, et ta on nii-öelda... keldrist katuseni, et ta katab kõik firma vajadused, meie klientide hulgas on mitmeid Eesti mastaabis väga suuri firmasid, kes teevad tõesti direktor abil kõike, alates hulgimüügist ja lõpetades viimase jaemüügiga, mis on kaupluses, kus me räägime kümnetest tuhandetest müügitehingutest päevas. Kui ma siin nimesid nimetan, siis võib-olla tuttu tuntumatest nimedest, näiteks raudakirja Estonia ehk Apollo raamatupoed on väga hea näide selle kohta, kuidas kuni viimase poekassani, kus müüakse pastakat ja raamatut ja ümbriku, kuni kogu distributsiooniahela ja tuhandete ruutmeetrite suuruse kesklaua juhtimiseni, see käib kõik samas tarkvaras, see käib kõik direktors.
Jah, ja siin on vaikselt saabunud ka meie esimese pausi aeg.
Tere, Kuku raadio kuulaja, tagasi saate juurde, milleks on IT-ärisaade Restart, täna oleme stuudios rääkimas majandustarkvaradest ja meil on telefoni vahendusel praegu lülitanud eetrisse majandustarkvara direktor kliendi Endise kliendi, endine juht Enn
Saar, kes on täna Elioni, Elionis juhatuses, kui ma õigesti mäletan.
Toote ja, ja IT-arenduse eest vastuta.
Jah, tere, Enn, et noh, selline traditsiooniline küsimus, et noh, kindlasti on neid majandustarkvara toodijaid väga palju ja, ja see valik maikoringi poole pealt ei olnud omal ajal väga lihtne, et mida nad siis teile lubasid?
Ma arvan, et too hetk, kui me seda valiku tegime, siis, siis põhiliseks nii-öelda valiku, valiku põhjuseks, direktor kasuks sai esiteks see, et, et, et tollel hetkel nii-öelda veebipõhiseid majandustarkvarasid, mis oleks võimaldanud nii-öelda mugavalt ilma... ilma sellise tugeva installatsioonita ja, ja pika, pika ettevalmistuseta kasutusele võtta oli, oli päris vähe ja, ja too hetk see valik langeski direktor kasuks kui niisugune hästi paindlik ja samas ka noh, nii-öelda kiiresti, kiiresti juurutatav tarkvara.
Miks see hea on, et tarkvara on veebis, mitte, mitte arvutis?
No meie jaoks too hetk oli selles suhtes oluline, et kuna mikrolink tol hetkel, kui me selle otsusega tegime, oli, oli aktiivne, erinevates Balti riikides ja, ja, ja meie jaoks oli nagu oluline kiiresti saada ülevaade sellest, mis ühes, teises, kolmandas kohas nagu toimub, siis, siis nii-öelda direktor võimaldas meil tegelikult pidada väga täpset kasumiaru aruandlust, erinevad divisioonid, osakondade, äriliinide lõikes, et meil oli... Meil oli võimalus nagu direktor ka kiiresti saada ülevaade, et, et kuidas läheb tarkvara arenduse äril või kuidas läheb nagu infrastruktuuri integratsiooni äril, et see oli nagu põhiline põhjus, mis meie nagu nõudmised tol hetkel olid, olid piisavalt, piisavalt keerukad ja, ja direktor pakkus kõige kiiremat võimalust. nii-öelda kiiresti meie, meie keerukad soovid ära vahendada, mida nad ka suutsid.
No suurel firmal on kindlasti omad eripärad ja kui paindlikud oli siis, kui paindlik, paindlik oli direktor meeskond nende ütleme, teie nõudmiste elluviimisega, et kas nad said, ma ei tea, seal aastaga hakkama või ühe kuuga?
No selles suhtes meil on nagu, meil nagu vedas, vedab, vedas väga hästi nagu partneri valikuga, et esiteks, Nii-öelda olime me üks, üks suuremaid kliente kindlasti ja kindlasti alguses ja, ja kogu selle nii-öelda koostöö vältel saime me nii-öelda oma, oma erisoovid väga, väga kiiresti ja väga paindlikult direktor käest, et et oli see siis e-poe ja e-poega integratsioon, et kogu e-poe nii-öelda info jõuaks, jõuaks ilusti direktosse ja ja vastupidi ja teistpidi, hinnainfo veebi välja ja Ja, ja teise poole pealt ka ma ütlen, mäletan siin paari aasta tagust projekti, kus me ka kogu nii-öelda sisseostuarvete menetlemise või kinnitamise viisime ka direktosse, mis, mis juurutati meie jaoks ka ära tegelikult praktiliselt vist kahe, kahe-kolme kuuga.
Aga kas olid ka sellised juhtumid, kus, kus teie siis partner ütles teile, et kogu lugupidamisega, aga noh, selliseid asju me tegema ei hakka?
Kindlasti oli neid kohti, kus, kus peab, kus peab noh, au andma ka, ka direktor, direktor poistele ja, ja omanikele, et, et nii-öelda igat kliendi soovi ei ole mõistlik arendada nii-öelda sellisesse veebipõhisesse teenusplatvormi, et, et, et kindlasti on mingid asjad, mis on ka struktuuris, mis on nagu paika pandud, et kuidas on, on mingi tarkvara üles ehitatud. Mul hetkel on meeles need konkreetsed caseid, et kindlasti oli neid vaidluskohti, et... Kus meil oli ühtepidi soov ja, ja, ja meile suudati ära põhjendada, et miks seda asja ei ole mõistlik niimoodi lahendada või sellesse tarkvarasse panna, sest alati on küsimus ka ettevõtte jaoks, et kus, millises tarkvaras ühte või teist nii-öelda töö, tööoperatsiooni või tööprotsessi teed, et ma arvan, et me enda jaoks tõmbasime väga, väga mõistliku piiri, kus, koos direktor, et mida me jätsime nii-öelda sellesse majandustarkvarasse ja mida me viisime siis nii-öelda teistesse IT-süsteemidesse.
Aga see juurutamine siis, see veebipõhise tarkvara juurutamine siis põhimõtteliselt seisnes ikkagi teiste tarkvarade rääkimapanemises selle pilvipõhise tarkvaraga, sellepärast et see oli selline, nagu ta oli jah, et see, mis võib aega see kaks kuud?
Ja kui me, kui me nüüd tuleme jah, nagu ajas tagasi, et siis, siis juurutuse alguses tegelikult oli meie jaoks kõige olulisem nii-öelda ühest teisest raamatupidamistarkvarast kogu Kogu pearaamatu ületoomine ja tol hetkel ei olnud veel, veel teemaks integratsioonid teiste tarkvaradega, need tulid pigem peale selle, kui me olime kogu nii-öelda kasumi, kasumiaruande bilansid ostu-müügilaskond, küll nad üle toonud direktor tarkvarasse ja siis nii-öelda samm-sammult hakkas, hakkas nii-öelda isu kasvama, ehk siis aina rohkem neid integratsioone tuli ja, ja nüüd ütleme aasta tagasi, kui me Elioniga liitusime, siis oli, oli direktor juba, juba liidestatud. Kolme-nelja nii-öelda meie põhi, põhisüsteemiga, ehk siis kõik põhi, põhisüsteemid kas võtsid või andsid andmeid sellesse finantstarkvarasse.
Jah, aga see oli Enn Saar Elionist, suur täna. Aitäh. Ja meie lähme siis oma saadega edasi, saime siis teada, et koostöö kliendiga sujus noh, mis siis, et endise kliendiga, aga kas Elion on nüüd ka teie klient?
Jaa, tegelikult ausalt öeldes Elion on, jätkab kasutamist meie tarkvara osas just ühe spetsiifilise funktsiooni, millest siin Enn ka rääkis, selline integreeritud funktsionaalsus, et on ka Elionis natuke edasi, aga Elioniga on meil praegusel hetkel, hoolimata sellest, et kliendisuhe võib-olla enam kõige suurema kliendi mõõtu välja ei anna, nagu MicroLink tõesti oli suur ja hea klient, on koostöö jätkuv, pidev ja kipub natuke teisesuunaliseks muutuma.
Aga mis, kas Elion on siis väiksem kui MicroLink?
Ja oma kasutusmahu mõttes meie jaoks väiksem, kui MicroLink oli.
Kas ta juhtuslikult kasutab mingit teist majandustarkvara?
Kindlasti ta kasutab mingit teist majandustarkvara.
Miks ta siis ei ole sajaprotsendiline klient, direktor?
Sellega on ilmselt niimoodi, et Elion kasutas teist, teist majandustarkvara juba enne seda, kui ta MicroLinki endaga ühendas, nii et traditsioonid on suures firmas ilmselt visad. Aga ei tea, mis tulevikus võib juhtuda.
Mis, mis siis Elioni erisoovid olid funktsionaalsus?
Jaa, see mikrolingu meede on väga hea, sellepärast et me oleme tegelikult üldse aja jooksul hästi palju proovinud teha koostööd ka tehnilises mõttes, integratsiooni mõttes koostööd teiste tarkvaralahenduse pakkujatega ja just sellel printsiibil, et erinevad tarkvarad täiendaks üksteist. Ja kui meil on siiamaani, on need integratsioonid olnud võib-olla selles vallas, et noh, ikkagi ka teine mingi infosüsteem on seal vastas, olgu selleks siis veebipood või mingi tellimiskeskkond või, või elektrooniline dokumendivahetus, siis praegu me oleme just jõudnud Elioniga sellise väga huvitava koostööni, kus me oleme koos välja... töötanud projekti, kus majandustarkvara või täpsemalt öeldes majandustarkvara müügi ja kliendihalduse pool on integreeritud kõneteenustega ehk VoIP telefonilahendustega. Ja me oleme kindlasti esimeste hulgas, kui üldse, üldse mitte esimene Eestis, kes on sellega hakkama saanud, see vastab väga hästi meie unistusele, et direktor oleks firma peamine töövahend, et kõik saaks mingit kasu sellest teha ja heli on hoolimata sellest, et ikkagi... On väga suur organisatsioon, on ka hästi paindlikult vastutunud sellise partnerarenduse soovidele, et väga mõnus on nende koostööd teha olnud, et nad, me tegelikult nagu mõlemast otsast koos arendame seda teenust. Sest kui asja veel olemas ei ole, siis enne tema väljatulekuta jõuab mitu korda muutuda ja järjest paremaks muutuda. Ja nüüd on meie esimesed kliendid juba ka piloodina selle teenuse, mida Elion nimetab minu teada targad kõned, on kasutusele võtnud. Ja, ja tõepoolest, oma kliendihaldust, kliendikontaktide haldust, müügijuhtimist, kõnede juhtimist niimoodi integreeriti on alustanud, et majandustarkvara suhtlebki telefonisüsteemiga otse.
See on üsna huvidev kogemus, et kas, kes, kes müüb seda teenust, kas Elion või teie?
Õige oleks öelda, et me kumbki müüme oma teenust, Elion müüb kõneteenust ja meie müüme majandustarkvara teenust ja meie mõlema jaoks on sedalaadi integratsioon nagu lisaväärtus, mis võimaldab järjest uutele klientidele pakkuda, sellepärast et võimalused on suuremad.
Ühesõnaga, et ma saan aru, et tarka kõnet saab osta ka ilma direktor-ta, et, et lihtsalt ma võin seda ka, tarkasid kõnesid liidestada mingite oma...
Mu, mu, mul jäi küll mulje, et direktor saab osta ilma tarka kõnet.
Direktor saab osta ilma targa kõnet, tarka kõnet minu teada ei eksisteeri ilma liidestuseta, sest targa kõne mõte ongi see, et on liidestatud kuidagi nagu...
Ma võin teda liidestada näiteks läbi e-maili oma mailbox'iga, ma saan õigesti aru või ei saa, või ma räägiks, räägiks paari sõnaga targa kõne mõte veel korra lahti ja aeglasematele saatejuhtidele.
Targa kõne mõte... on hõlbustada kliendisuhtlust ja seda nii-öelda dokumenteerida. Üks asi on see, et keskmisel müügiorganisatsioonil on olemas ikkagi suhteliselt kvaliteetne kliendibaas, mille nad on aastate jooksul välja töötanud, kliendid, kontaktid, nad teavad, eks ole, et mis toimingut nad tahavad teha. Siiamaani on võib-olla toimingu tegemine olnud, et saata pakkumine või suisa arve, et klient raha maksaks. Nüüd on lisandunud targa kõnega võimalus, et üks direkto tarkvarast algatatav toiming on helista kliendile. Ja teine pool sellest asjast on see, et kui kliendiga on suhtlus, väga oluline on alati jälgida, et mis on toimunud ajaliselt, millal on näiteks räägitud, millest on räägitud, mis reaktsioonid on olnud, kas on järgnenud jällegi pakkumine arve, ja see on selle integratsiooni teine pool, et... Et siis telefoni kõnesuhtlus omakorda salvestatakse automaatselt ja reaalajaliselt majandustarkvaras, kliendihalduse osas, mis võimaldab müügimeestel dokumenteerida noh, kõne, kõnesisu ja, ja siis sellest mingeid järeldusi ja analüüse teha.
Et ta siis hiljem saab seda kõne üle kuulata, kui keegi tahab selle kliendi juures teada, millest tookord räägiti?
Seda kõnesalvestusteenust pakub jah, Elion, ka sellesama asja juures, et meie nüüd kõnesalvestusi enda juurde küll ei too, aga see on jah, selle teenuse üks osa. Et siin on eelkõige võib-olla sellised huvitavad lisavõimalused, on näiteks analüüsida oma kasutajatoe või müügimeeste koormust, näiteks kõnede arvud perioodis, kui pikad nad on, võib-olla noh, näiteks ka teist vaatevinklist, et mingi konkreetne klient, mitu korda ta mulle kuu jooksul helistab, kui palju ta minu aega kulutab, mis tulemust sellel on, võrrelda seda näiteks saavutatud käibe või katte või kasumiga, et see on selline...
Kas see, sinna juurde võiks käia ka siis mobiiliäpp, et direktor äpp, et millest ma saan siis, kui klient mulle helistab mobiili peale, siis ma saan, hakkab ta jälgima?
Tehnilises mõttes on see kindlasti võimalik, selle asja praktilises elus nägemine sõltub natukene sellest, et kuidas Eesti Telekomi erinevad harud omavahel soovivad koostööd teha, et tegelikult tänane seis on selline, et ikkagi mobiilside ja siis nagu VoIP või lauatelefon, side valdkonnad, nad ajavad natuke erinevat asja, aga ma näen, et kindlasti tulevikus see muutub järjest rohkem üheks tervikuks.
Aga ikkagi, see tehniline pool, et kas, kuidas see, kuidas see koostöö üldse toimus, et kas Elion pakkus teile mingit ahvit, mingit liidest, mida te said siis kasutada, kas see on, ma ei tea, selline pool avalik liidest, et teised saavad ka seda või teil on mingi eksklusiivsuse leping?
Meil ei ole eksklusiivsust, see on, tegelikult on see avalik... avalik API, kuigi noh, see dokumentatsioon veel kindlasti kasvab ja areneb, ta on koostöös meiega väga palju muutunud, võrreldes esialgse ideega, aga tegelikult Elioniga meil selleteemaline koostöö algas palju varem, kui sellest tehnilisest lahendusest peale unistuse nende pool ka mitte midagi. Ja me ikkagi hakkasime koostööd tegema juba nagu äri-idee tasemel, et istuda maas ja kaardistada, et kas see on asi, mille vastu võiks huvi olla, kas see on asi, mida meie, meie kliendid või Elioni kliendid küsivad, kas tänu sellele kliendi rahulolu kummalgi pool suureneb. Ja see ongi, mõttest ikkagi sai asi alguse, sellest tekkis kokkulepe, siis tekkisid kummaltki poolt arendused, dokumentatsioonid ja testimine ja kliendini viimine.
Aga kas see idee on ka skaleeritav, et kas nüüd on võimalik kõikides, kus Elioni omanikfirmad on esindatud kõikides riikides, ka direktor laieneda selle, selle tootega?
Ja mul on sellele raske vastata ausalt öeldes, sellepärast et ma ei ole Elionik oma, Elioni omanikfirma teiste riikide tarkvaralahenduste iseloomuga tuttav, et mul on... Ei,
aga noh, kas direktor nüüd saab minna näiteks Rootsi, kus on, kust on teleosener ilmselt pärit ja pakkuda oma teenust seal?
Direkto nii või teisiti on parasjagu minemas Rootsi ja oma tegevust sinna laiendamas, et ka esimesed kliendid on seal olemas ja oleme varsti esindust alamas.
Aga, aga oleks võib-olla lahe, kui teil oleks selline konkurentsieelis, et teistel ei ole seda liidest, teil juba on ja siis teie tuleb Rootsi turule mitte lihtsalt nagu üks majandustarkvara, vaid nagu majandustarkvara, kus, kuhu saab siis kõnet suunata.
Kindlasti on see väga lahe, ma olen sellega nõus ja me alati proovime kõiki oma arendusi teha niimoodi, et nad oleks kasutatavad kõikide meie klientide juures ja kõikidel meie turgudel ja ka tulevastel turgudel, et see kindlasti ei ole nagu asi, mille oleme teinud lihtsalt Eesti rõõmuks, vaid me proovime seda taaskasutada kõikides võimalikes kohtades.
Aga sellest Elioniga juttu ei olnud konkreetselt?
Ei, Elioniga hetkel me sellest juttu pole olnud.
Okei, aga siis me lähme siis oma teisele kohasile.
Tere tagasi kuulama Kuku raadio saadet Restart, meile teemaks on IT-äri, täpsemalt finantstarkvara nimega Direkto täna, meie saadet võite kuulata korduses õhtul kell kümme ja ükskõik millal alati uuesti üle kuulata, teda veel ka podcast.kuku.ee aadressil või lihtsalt lugeda ja täiendavat infot Facebooki lehel, otsides seal Facebookist märksõna Restart.
Ei ole võib-olla jõudnud rääkida klientide profiilist, et igale majandustarkvarale on, on see noh, veidi erinev, et kui mõni meie kuulajadest praegu kasutab raamatupiimisest Excelit näiteks, siis ta ilmselt on teie potentsiaalne klient, aga kes on teie selline keskmine klient, et saad sa teda kirjeldada?
Seda on raske kirjeldada, aga võib-olla kõige õigem oleks öelda, et meie tüüpiline klient on selline klient, kus on rohkem, firma, kus on rohkem kui üks töötaja. Ühe meie firma küll on meie klientide hulgas, aga see võib-olla ei too välja ühe firma, ühe meie firmast kasutamine, Director, kõige suuremat võlu. Ehk internetipõhine majandustarkvara on oma olemuselt ikkagi eelkõige grupitöö tarkvara. Ta annab väga suure asukoha sõltumatuse, et ütleme, juhtkond, müügiinimesed, raamatupidajad saavad olla kõik erinevates lokatsioonides ja töötada reaalajas koos. Ja see grupitöö võlu tuleb just nimelt siis, kui on rohkem kui üks inimene. Meie kliente on väga erinevaid, suur osa nendest on Eesti mõistes, ametliku klassifikatsiooni järgi ilmselt kas mikro- või väikeettevõtted, et suuruses kümme töötajat, võib-olla viisteist töötajat. Teisest küljest on, nagu ka eelpool räägitud sai, meie klientide hulgas Eesti mastaabis oma valdkonna liidreid, kõige suuremaid ettevõtteid, ehk võib-olla olekski õige öelda, et... Et meie kliendiportfelli ei ole ülemist piiri, et mingi klient saaks olla liiga keeruline või liiga suur selleks, et talle direktor sobiks, aga mõni klient noh, kes tõesti reaalselt saab hakkama Exceliga, et võib-olla on tema liiga väike, et kui ta oma äriga pole veel jõudnud nii kaugele, et oleks kasum ja käive ja rahavood, siis noh, äkki ta ei tunneta seda võitu selle juurest, aga muidu sobib kõigile.
Palju peab klient seda teenuse eest maksma?
Alates üheksakümne üheksast eurost kuus.
See on päris madal, mis selle eest saab?
Jube palju. Selle eest saab tegelikult kogu direktor funktsionaalsuse, millest võiks siin pikalt rääkida, aga nagu öeldud, kõik, mis on seotud müügi-ostulao projekti inimressursside finantsjuhtimisega, dokumendi menetlemisega, e-arvete liigutamisega, targad kõned, selle eest saab palju.
Üheksakümmend üheksa eurot ja eks see on siis per user või on?
Üheksakümmend üheksa eurot on see asi, mida me nimetame ise kaaspaketiks ja see on kolm üheaegset kasutajat. See asi, mida me müüme, on tegelikult võimalus nagu korraga programmi kasutada. Me ei võta raha nagu erinevate kasutajakontode eest või käibe või arvete arvu või, või millegi sellise eest, vaid üheaegsed kasutajakohad. Ja see kolm on ka sellepärast just valitud, nagu ma ütlesin, et grupitöö
Aga nüüd see, mis nagu lisaks tuleb maksta, kas see on siis mingid teised moodulid või täiendavad kasutajad?
Täiendavad kasutajad.
Aga kui on firmas näiteks, ma ei tea, kümme raamatit, siis nad peavad lihtsalt aeg-ajalt välja logima.
Kõikasutajakohti juurde soeta. Et need kasu, lisakasutajakohti juurde soetada, ehk kasutajate, üheksate kasutajate arvu suurendada saab tegelikult piiramatult.
Jah, mul on selline noh, täiesti eelneva teemaga mitte seotud küsimus, et siis kui te alustasite, siis põhimõtteliselt need noh, sellised terminid nagu pilveteenäosid, seda ei olnud, et ei olnud ka teenusepakkujad, kes, kes pakkusid siis noh, nagu Amazon või... või muud sellised firmad, kes pakkusid noh, pilvehostingut, kas teie siis noh, tol ajal, hoidsite kõik enda servilidest, kas sellist mõtet teil vahepeal ei tekkinud, et kui, et koolida osa näiteks pilvehostingusse, hoostingutesse?
Tegelikult on niimoodi, et me oleme praktiliselt kogu oma tegevuse jooksul hostinguteenust sisse ostnud, et ega me serverit ei ole kui päris nüüd võib-olla algusaastat välja arvata, enda nurgas kapis hoidnud kunagi.
No jah, no ma mõtlen, et nad on ikka, ikkagi sellist füüsilist serverit kuskil mitte, mitte mingi Amazoni pilveteenusega.
Jah, nad on meie kontrolli all, täielikult meie kontrolli all serverid. See on, praegu me seda lahendust kasutame nii jõudluse kui turvalisuse pärast, et me ikkagi oleme leidnud, et see on parim lahendus.
Võrreldes millega?
Võrreldes nagu päris pilve viidud asjaga, et praegu on meie nagu uuringute ja profileerimise järgi see võimaldab meil kõige paremat teenust klientidele pakkuda. Töökiiruse, käideldavuse, andmete turvalisuse, võimaliku taastuskiiruse mõttes, kõik sellised asjad, mis on... Tähtsad, kuna tegemist on lõppude lõpuks ikkagi kliendi primaarsete majandusandmetega, et ta, ta peab olema kindel selles teenuses, mida me pakume, muidu me ei saaks oma äri teha.
Te olete teinud kindlasti mitmete kuulsate tarkvaradega integratsioone, et kas näiteks, ma olen kuulnud vist, et veebipoodidega Magento näiteks on teil olemas integratsioon? On. See tähendab seda, et kui kellelgi on Magento veebipood, siis ta võib võtta endale Direkto raamatupidamistarkvaraks ja see kõik haagib üksuse külge ja ta ei pea muretsema, et üks pilves, teine pilves ja kõik on hästi?
Jaa, see on täiesti õige, Magento on ainult üks platvormidest, meil on üldse väga paljude veebipoodidega tehtud integratsioone, See on kindlasti meile alati suureks rõõmuks, veebipood on selline asi, mis ka meie kliendi äri nagu soodustab ja täiendab, ja veebipood on täiesti tüüpiline näide sellisest lisaväärtusrakendusest, mis väga palju sõltub nagu majandustarkvaras olevast infost, tooted, hinnad, laoseisud, kliendipõhised erihinnad, ja veebipoes tekkiv kontent on jällegi majandusliku iseloomuga noh, ostan ost, klient tellib kauba sisse ja ta peab käitlema, kätte andma, määrama lähetustähta, nii et see on hästi loogiline asi, mida integreerida. Ja oleme, oleme päris palju teinud, tõesti, Magento on ka olnud, üks platvormidest.
Et investorite raha pole te kaasanud ja kuidas siis tulevikplaanid on, kas, kas ei ole nüüd, nüüd paras aeg investeeringuid kaasata selleks, et kiiresti kasvada, minna uutele turgudele? Või kavatseda niimoodi orgaaniliselt kasvada siin ka lähiaastatel?
Nendele uutele turgudele minek meie puhul ei ole kunagi nagu olnud otseselt takistatud raha mõttes. Tähendab, ma ei saa kunagi öelda, et investorite kaasamine ei ole plaanis, investorite kaasamine võib igas firma eluetapis ette tulla ja see on ka üks loomulik arengu viis, aga kui me räägime... Uutele turgudele laienemisest, siis jällegi, see, mida me teeme, on teenus, see on tarkvara teenus. Ja teenus on oma olemuselt teenindus, mis tähendab seda, et ta sõltub väga palju infaktorist ja tegelikult meie laienemise üks alustalasid alati on olnud nagu uuel turul õigete võtme isikute leidmine. Õige meeskonna leidmine ja õigete partnerite leidmine, kellega laieneda, on kõige tähtsam asi üldse. Investorid, noh, see on juba selline nagu tehniline küsimus.
Aga noh, aktiivselt raha ei otsi praegu?
Aktiivselt ei otsi.
Aga kas äkki otsite inimesi?
Inimesi otsime me peaaegu alati.
Millist profiili? Kas programmeerijaid või... Raamatupidajaid?
Raamatupidajaid ei ole meil mitte ühtegi firmast tööl, me ostame ise ka raamatupidamisteenuse sisse.
Enda käest või?
Ei, me ei osata üldse raamatupidamisteenust. Ja
ma mõtlen, mis, mis tarkvaradega ostete?
Ise? Direktaat. Aga
äkki oleks mingi teine, tal korra siis oleks vähemalt jututeemaga, aga keda te siis otsite, kas, mitu programmeerijat, sa mainisid, kuusteist inimest on kokku tööl, et mitu, mitu neist on programmeerijat?
Enam-vähem tegeleb nendest kuueteistkümnest inimesest arenduse poolega viis inimest tegelikult. Jällegi, öeldes, et teenindus eelkõige või teenus ennekõige meie kõige suurem inimmass on seotud just nimelt klienditeenindusega. Meie teenuse hinnas sisaldab kasutajatugi, Meie kliendid on seda kiitnud, ma tahan väga loota, et kiidavad ka edaspidi, selleks me peame panustama, et meil oleks inimesed, kes räägivad kliendiga, kes aitavad klienti, me ei taha oma tarkvara ega teenust, ega ei ole kunagi tahtnud pakkuda niimoodi, et anna raha, võta, mine minema, et meie pikaajaliste kliendisuhete alus on olnud just nimelt see, et kliendil on kogu aeg võimalik meiega suhelda ja ja sellises pidevas kommunikatsioonis olla ja sellepärast nagu kliendiga suhtlevate inimeste meeskonda me kasvatame kõige kiiremini alati.
Aga programmeerijate arv on näiteks piisav praegu?
Ma ütlen selle kohta niimoodi, et me oleme alati avatud vestlema huvitavate inimeste ja spetsialistidega, et ka selles valdkonnas me võime täiesti vabalt laieneda ja tõenäoliselt ka lähitulevikus laieneme.
Sa näed, et ka tulevikus on suuremast teie tiimist just Eestis või mõtled mingite teiste riikide peale?
Ma arvan, et lähitulevikus on suurem osa meie tiimist Eestis. Ja me oleme isegi kaalunud sellist asja, et võib-olla ka Eestisse kokku tuua näiteks noh, kasutajatoe teenuse osutamist, mis praegu on teistes riikides laiali, et võib-olla ka läti- või leedukeelne kasutajatugi tegelikult füüsiliselt. Toru tõstetaks Tallinnas, aga see on selline mõttetasemel asi, noh, samamoodi nagu rahvusvahelised firmad seda tihti teevad.
Aga kas need, need inimesed, kes teil teistes riikides asuvad, ma saan aru, kas nad on mingid partnerfirmad või, või nad sisalduvad selles kuueteistkümnes inimeses või kuidas
nad... Nad lisanduvad ikkagi kuueteistkümnele inimesele, aga nad ei ole nagu meie omanduses, need firmad, nad on eksklusiivsed partnerfirmad ja neid võiks nimetada nagu maaletoojaks, ütleme, kes ei tegele mitte millegi muuga kui direktor esindamisega antud regioonis.
Ja need viis, vi
Neli riiki ja viis keelt, oli see, mis ma ütlesin, neli riiki on, kui nüüd nimetada vanusejärjekorras, siis Eesti, Leedu, Läti, Soome. Et see on nagu meie geograafilise, senisegeograafilise laine, see
kronoloogia.
Rootsi on juba jah, on jalg maha pandud.
Ja viies keel on siis inglise keel.
Jah, inglise keel on algusest peale universaalselt olnud, et kõikides riikides, kus, kus meil ei ole nagu püsiesindust, kasutatakse inglise keeles, mõnikord ka eesti keel, Eesti riigis. Hästi levinud on meie klientide hulgas välisosanikega firmad, kes väga tunnevad rõõmu selle üle, et kui inimesed töötavad Eestis eestikeelse tarkvaraga, nad vaatavad sedasama asja teisest otsast ingliskeelsena.
Kui firma opereerib paralleelselt Soomes ja Leedus, et kas siis, kas siis on see, sama konto alt saab siis, seda direktor saab arvestada ka seda, et osa, osa müüki tehakse ühe käibemaksuga, osa teisega ja...
Jah, seda,
jaa,
seda kindlasti, see on erinevate käibemaksudega ja konteeringutega ja valuutadega müümine on meil põhifunktsionaalsuse osa, aga sellele küsimusele nii otse vastates, siis enamasti firmad, kes tegutsevad mitmes riigis, tegutsevad siiski mitme erineva juriidilise isikuna.
Ei no tänapäeva veebipoodide ajastul või see ei pruugi nii minna?
Siis ei pruugi minna jah, aga firma, kui tal on juba näiteks kontor, ütleme, Vilniuses ja Helsingis, siis tõe suure tõenäosusega on need kaks erinevat juriidilist isikut, mis on vastavate maade äriregistris. Aga, aga jah, vastupidi, on väga mõnus just sellistel multinatsionaalsetel või pannpaltilistel firma, firmadel. Just see, et kui on igas riigis, noh kas või Läti, Leedu, Eesti selline klassikaline direktor kasutusel, siis peakorterist vaadata kogu aeg reaalajas konsolideeritud tulemust ja sellist asja.
Et mainisid, et raha ei taha no või ütleme, ei otsi aktiiv, aktiivselt praegu, et kuidas sa näed firma tulevikku, et kas viieaasta pärase börsile müüd maha mõnele suurele strateegilisele investorile? Jätkad orgaanilist kasvu?
Ma vastan sellele küsimusele nii, et ma näen firma tulevikku kindlasti, et me jätkame kasvu. See on selgelt näha, et nagu ma rääkisin, kõik viimased aastad on kasv olnud, ka vaadates käesoleva aasta esimesest kvartalit, me jätkame kasvu, vaadates oma lähiaastate plaani, meie selge eesmärk on kasv nii olemasolevatel turgudel kui laienemine uutele turgudele. Ja seda mõlemad on kasvumootorid. Võib-olla praegu nüüd vastata küsimusele, et kellele müüa või millisele börsile minna viie aasta pärast, see on natukene ennatlik, et sellistest asjadest ikka räägiks siis, kui asjad on konkreetsemad, aga kasv on igal juhul selge siht?
Jah, see on selline väga optimistlik lõpp meie saade jaoks ja saime siis teada, et saab teha ka ilma investeeringute start-upi. Ja ka siis, kui sul päris oma garaaži ei ole. See oli teane Restart, kuulage meid jälle nädala pärast, laapeal kell neli, kordusega kell kümme, õhtul. Ja siis podcast on alati kättesaadav ja Facebooki leht on ka üleval, ilusat nädalavahetust.