AI_pealkiri: Erki Urva ja Sten Tamkivi IT-akadeemiast ning era- ja ülikoolide koostööst IT-hariduse tõstmisel

Võtsime ette kõik meie erinevad õppekavad, mis meie kõrgkoolides on IKT õppekavad, neid on tugevalt üle kolmekümne kokku, kui võtame kõikide tasemete bakalaureuse, magistri, doktoriprogrammid ja võtame juurde ka näiteks rakenduskõrghariduse, neid on päris palju, kui alguses seda ideed mõeldi, siis esmane lähenemine oli selline, et keskenduda võib-olla sellistele rahvusvahelistele õppekavadele pigem, sest et IT-akadeemia üks eesmärk on Eesti IKT hariduse rahvusvaheline turundamine selleks, et, et saada nii õppureid meile siia, kes võiksid siis osaliselt ka katta seda demograafilist auku, mis meil praegu nagu tekkimas on. Aga teisalt ka siis selleks, et tõepoolest ka läbi siis selle hariduse saada ka meie tööjõuturule täiendavalt lihtsalt kvalifitseeritud töötajaid mujalt maailmast, kui meil neid endal väheks jääb, sest lõppude lõpuks keegi peab hakkama ühel hetkel kõikidele meie pensionäridele ka pensionit maksma oma maksudest ja kui meil omal seda pealekasvu siin piisavalt pole. Nii et sealt, sealt hakkas see pihta ja need õppekavadega siis muidugi arutelus mindi edasi, et ei ole võimalik siiski ainult panustada magistritasemele, vaid et tegelikult tuleb luua ka baas. Ja tal tuleb ka baasi tugevdada ja baasiks on ikkagi seesama bakalaureusharidus. Seeläbi võetigi, et kahe õppekava koha pealt ei olnud nagu mingit kahtlust, need on paar aastat tagasi ka mingil määral eurorahade abil siis käima lükatud Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ühismagistri õppekavad, rahvusvahelised magistrikavad, inglisekeelsed magistrikavad, millest ühe siis, ütleme, peamiseks vedaks on Tallinna Tehnikaülikool, see on siis küberkaitse, ja teine, mille siis peamiseks vedaks on Tartu Ülikool, see on siis tarkvaratehnika. Et selle osas nagu ei olnud kellelgi kahtlust, aga siis leitigi, et ikkagi oleks vaja panustada ka baasi ja seetõttu võeti ka alguses siis nagu pardale või siis IT-akadeemia katuse alla need kaks bakalaureuse, siis informaatika bakalaureusekava mõlemast ülikoolist.

No tegelikult on viidud läbi regulaarselt ka erinevaid rahvusvahelisi uuringuid ja on, on, on näiteks hinnatud siin õppivate välisüliõpilaste hinnangud Eestis õppimisele. Ja, ja Eesti on tugevalt üle keskmise selles osas, mis puudutab seda, seda ütleme, sellist keskkonda, kogu seda sotsiaalset poolt ja kogu seda asja. Kahjuks on siiamaani pigem jäädud natukene allapoole just selles, mis puudutab just nimelt seda õppeprotsessi ennast ja õppetöö sisu. Aga sellega ka ilmselt tegeletakse. No praegu see kolmkümmend protsenti võib tunduda suhteliselt suur, aga nüüd räägime arvudest. Me räägime praegu hetkel kahest magistrikavast, kus maksimaalselt võetakse selle aasta esimesel septembril õppima kumagile viiskümmend tudengit, ehk maksimaalset sada tudengit sellest sajast tudengist kolmkümmend protsenti oleks nagu kolmkümmend välismaa tudengit. Reaalsus on see, et ka praegu on näiteks nii Tartu selles tarkvaratehnika kui ka Tallinna küberkaitse erialal märkimisväärne hulk juba tegelikult välistudengeid õppimas ka kogu aeg olnud. Ja, ja nii et ma, ma, ma ei arva, et selle, kuna noh, tegemist on tõesti kahe ainult õppekavaga, Küberkaitse näiteks on väga hästimüüdav hetkel mujal maailmas. Naljakas on see, et, et küberkaitse eriala paljudele teiste, kui me need kriteeriumid seadsime IT-akadeemial, et mis need õppekavad võiksid olla, siis üks kriteerium oli ka see, et ta peab olema väga vajalik meie sektorile, meie tööstusele, meie IKT sektorile. Kui me võtame puhtalt küberkaitse, siis no olgem ausad, ega neid küberkaitse spetsialistid Eestisse nii väga palju tööle ei mahugi. Ja see oleks nagu ka ressursi raiskamine, kui nad läheksid lihtsalt programmeerijana kuhugi tööle. Aga, aga praegu tõesti läbi selle, et, et Eestis on arendatud välja sellist kompetentsikeskust selles valdkonnas, siis, siis on see väga hästi nagu müüdav eriala ka mujal maailmas.

See on, see on välistudengite juurde veel mainida, et tegelikult üsna selged tudengite grupid, et kolmandatest riikidest, Hiinast ja Indiast ja Aafrikast tahaks kindlasti ise tulla, väga palju tudengeid, kelle puhul me võime küsida, kas me tegelikult neid tahame, kus peab olema kõva filte vahel, aga helgeid, pei, päid, miks mitte? Siis teine välistudegite allikas on Euroopa Liidu sisene liikumine, kus väga paljud näiteks Lääne-Euroopa noored võtavad Eestis õppimist ka juba täna sellise toreda seiklusena, paariaastase seiklusena ja kui siin on veel kõva tase, Eesti e-riigi maine, kõik muu, ja näiteks see küberkaitse on selline, et kui vaadata, ma ei tea, president Ilvese ja, ja haridusminister Aaviksoo Ameerika-visiitide huvi selle teema vastu, siis see võib olla reaalselt koht, kus Eesti võib tõmmata ka Ameerika tudengeid siia, mis nagu võib-olla teistel valdkondadel hetkel ei ole nagu teemaks veel.

Jah, selle lepingu see algjuhastamine oli, oli selle möödunud nädala suur uudis, sellega juhtus küll olla Skype'i Eesti juht Tiit Paanale, aga, aga ma ka üht-teist teha sellest taustast tõesti. Ja, ja selle Tehingu mõte eelkõige on selles, et kui me ITL-is vaatasime, et mis on need Eesti IT-sektorite atraktiivsed tegelevad asjad, et küberkaitsest me siin juba rääkisime ja ja millised ettevõtted, et meie start-upid on üha tuntumad ja aga, aga siiski veel mitte nii väga tuntud, siiski täna selleks on Skype'i nimi. Et väga paljud Eesti ettevõtjad ekspordi, ekspordides kasutavad seda, riik diplomaatias kasutab seda, et me oleme see riik, kus Skype pärit on ja nii edasi, ja siis jõudsime järeldusele, et, et ilmselt oleks kõige kõvem alustada seda kooli ja öeldes, et see on kuidagi Skype'iga seotud või laiendada seda Skype'i brändi võlu ja seda Eesti juurte seost ka IT-haridusele Eestis. Ja seetõttu läbijärkimiste Skype'i globaalse tippjuhtkonnaga jõudsime kokkuleppele, et Skype litsenseerib IT-akadeemiale kolmeks aastaks oma kaubamärgi nii-öelda nimesponsorina, sellel suvel alustavad töörühmad. tulundusspetsialistid, kes otsustavad, et kuidas see täpselt välja näeb, et kas see asja nimi on Skype IT Academy of Estonia või, või, või Skype University või midagi muud?