AI_pealkiri: Erki Urva ja Sten Tamkivi IT-akadeemiast ning era- ja ülikoolide koostööst IT-hariduse tõstmisel

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart, mida juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja mida toetab ITL. Meie saade on korduses täna õhtul kell kümme ja internetisaadressil podcast.kuku.ee pidevalt ning tänaseks saate teemaks on IT-haridus.

Tere, kena laupäeva, IT-akadeemia, ma vaatasin järele, tegelikult algas kahe tuhande üheksandal aastal augustikuus, kus istusid ümber laua Eesti ülikooli direktorid ja, ja tegime seda arengufondis ja arengufond ja ITL olid siis, siis täiendavalt laua ümber, me kirjutasime alla ühe koostöö memorandumi ja... Ja seal memorandumis me ütlesime, et Eestis on IT-valdkond kiiresti arenev, eksportiv, kõigile heaolu tekitav ja et üks kõige suuremaid probleeme, mis sellega on teatavasti, on see, et meil ei ole piisavalt häid inimesi. Ja IT-akadeemia koostöömemorandum oli siis mõeldud selleks, et, et leida selle probleemi lahendus ja tõsta Eesti IT-haridus rahvusvaheliselt. tõsisemale tasemele, tõsta selle kvaliteeti, tuua sinna välismaalt nii tudengeid õppima kui, kui professorid ja lektorid õpetama ja, ja teha kõiki neid muid häid asju. Tol hetkel see tõesti oli A4-ne dokument, see oli siis kaks pool aastat tagasi. Ja, ja sellest ajast peale, esialgu vedas seda arengufond ja Üllar Jaaksoo, kes, kes käis mööda koole, rääkis osapooltega nii erasektorist kui akadeemilistest ringkondadest kui riigist ja ja katsus seda pilti kokku panna, et milline see lahendus olema peaks ja, ja tõesti, need ideed on marineeerunud sellest, et mis oleks, kui teeks uue kooli, mis oleks, kui, kui tõstaks need õppekavad kokku, mis oleks, kui hakkaks uusi õppekavasid tegema, mis oleks, kui... Ehitaks kontrollorganeid või, või kvaliteeti juhtivaid organeid selle, nende õppekavade peale, mis täna juba koolides on, ja see täna lahendus, mida siis Erki juhib Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuses, ongi selline... katus või vihmavari olemasolevate koolide ümber, me otsustasime, et me uut kooli ei tee, aga meil on seal juhtkomitee, mida ma olen siis algusest hiljutise ajani vedanud, kes ITL-i esindajate, Haridusministeeriumi esindajate ja Majandusministeeriumi esindajate koostöös otsustab, millised õppekavad on sellist erilist IT-akadeemia kvaliteedisilti väärt, millised on need mõõdikud, millised tudengid sinna peavad sisse minema, millised tudengid sealt välja tulema, kui kiiresti, mida seal õpetatakse, et, et see, see on selle IT-akadeemia täna olemas.

Üleeile siis, kui läksid välja uudised IT-akadeemia seisukohta, siis just üks sõber mulle helistas ja ütles, et, et see on esimene haridusprojekt Eesti vabariiklikust, millest ta kuulundamise ei alga majaehitusest. Võib-olla see on kerge liialdus, aga, aga tõesti, et see õigipoolne poolteist miljonit eurot erasektoris, siin oli kogutud sada tuhat eurot esimesse aastasse, need lähevad tõesti sisusse ja kvaliteeti, mitte kinnisvaras.

Võtsime ette kõik meie erinevad õppekavad, mis meie kõrgkoolides on IKT õppekavad, neid on tugevalt üle kolmekümne kokku, kui võtame kõikide tasemete bakalaureuse, magistri, doktoriprogrammid ja võtame juurde ka näiteks rakenduskõrghariduse, neid on päris palju, kui alguses seda ideed mõeldi, siis esmane lähenemine oli selline, et keskenduda võib-olla sellistele rahvusvahelistele õppekavadele pigem, sest et IT-akadeemia üks eesmärk on Eesti IKT hariduse rahvusvaheline turundamine selleks, et, et saada nii õppureid meile siia, kes võiksid siis osaliselt ka katta seda demograafilist auku, mis meil praegu nagu tekkimas on. Aga teisalt ka siis selleks, et tõepoolest ka läbi siis selle hariduse saada ka meie tööjõuturule täiendavalt lihtsalt kvalifitseeritud töötajaid mujalt maailmast, kui meil neid endal väheks jääb, sest lõppude lõpuks keegi peab hakkama ühel hetkel kõikidele meie pensionäridele ka pensionit maksma oma maksudest ja kui meil omal seda pealekasvu siin piisavalt pole. Nii et sealt, sealt hakkas see pihta ja need õppekavadega siis muidugi arutelus mindi edasi, et ei ole võimalik siiski ainult panustada magistritasemele, vaid et tegelikult tuleb luua ka baas. Ja tal tuleb ka baasi tugevdada ja baasiks on ikkagi seesama bakalaureusharidus. Seeläbi võetigi, et kahe õppekava koha pealt ei olnud nagu mingit kahtlust, need on paar aastat tagasi ka mingil määral eurorahade abil siis käima lükatud Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ühismagistri õppekavad, rahvusvahelised magistrikavad, inglisekeelsed magistrikavad, millest ühe siis, ütleme, peamiseks vedaks on Tallinna Tehnikaülikool, see on siis küberkaitse, ja teine, mille siis peamiseks vedaks on Tartu Ülikool, see on siis tarkvaratehnika. Et selle osas nagu ei olnud kellelgi kahtlust, aga siis leitigi, et ikkagi oleks vaja panustada ka baasi ja seetõttu võeti ka alguses siis nagu pardale või siis IT-akadeemia katuse alla need kaks bakalaureuse, siis informaatika bakalaureusekava mõlemast ülikoolist.

Põhiline, tähendab, ütleme nii, et nagu ma ütlesin, et me ei saa anda välja eraldi diplomit ja me ilmselt ei saa ka riiklikule diplomile midagi eriti juurde kirjutada. Jah, aga küllap, küllap me midagi anname siiski, et mis seda asja meenutaks. Peamine siiski meie toetus ei ole mitte selle paberi läbi, vaid peamine toetus on läbi tegevuse. Ehk siis me rahastame täiendavalt nii ülikoole õpetamist, läbi õpetamise toetamise siis, et oleks võimalik nendele ka samamoodi siis Ükskõik, hakkame pihta kas või parematest õppejõududest ja, ja lõpetades mingite täiendavate või erinevate laborite või millega iganes, aga me toetame ka üliõpilasi läbi stipendiumiprogrammide, me toetame ülikoole sellega, et me pakume nendel, kompenseerime nendel õppemaksuvabastust, noh, praegu me oleme keset seda kõrgharidusreformi, ega keegi täpselt ette ei kujutagi, kuidas see kõik toimima hakkab, aga Aga, aga üldiselt, kui näiteks eesmärk on siiski saada paremaid tudengeid, siis igal juhul on ka üks vahend see, et, et kui me näiteks ka inglise keelsest õppekavat kui näiteks eeldame, nad on kõik tasulised, et me parematele teeme, pakume seda õppekava, lihtsalt õppemaksuvabastust ja see on juba ka selline suur, suur stiimur. Ja lisaks turundustegevused.

Absoluutselt, et me oleme igale juba selle esimese programmi valikuga need neli esimest õppekava, nendega ka, käib kaasa leht Mõõdikuid. Ja, ja me oleme ette kokku leppinud, ülikoolid on välja pakkunud, mis on need mõõdikute tasemed, mida nad peaksid saavutama sellega ja seda me hakkame aastast aastasse jälgima. Interdistsiplinaarsuse poole pealt, et jällegi, jällegi, kui, kui meenutada seda, seda algust, esimesest majandumit, siis lisaks ta, Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikoolile olid seal laua ümber ka Tallinna Ülikool ja Kunstiakadeemia ja, ja kui me... IT-kolledž. IT-kolledž, et kui me räägime modernsest mingist tarkvarakendusest, siis tõesti see interdistsiplinaarsus on see, mida tööstus ka vajab, IT-l selgelt huvitatud sellest, et meil oleks laiapõhjaline haridus. Et üldse IT-haridust võib vaadata tegelikult kahte pidi, üks on selline vertikaal, mis on IT-tööstus, kus on programmeerijad, istuvad ja kirjutavad koodi. Ja teine selline horisontaalne kiht IT-haridust, mida Eesti samamoodi vajab, on, on samamoodi nagu inglise keel, et tegelikult sa ei saa olla hea arst või hea lingvist või hea riigiametnik täna, kui sa IT-st mitte midagi ei tea. Et me täna oleme esimese, esimese fookuse, ma olen seda varem ka öelnud, et IT-akadeemia meie väikeses riigis ja väikeste ressursside ees peab olema pigem snaiperpüss kui kuulipilduja, Et me täna sihime neid, neid vertikaalseid aluseid, laome selle vundamendi ära, aga pika, pikas visioonis näeme, et hakkame ka seda horisontaalset, seda IT-d kui inglise keele oskust arenema.

Oo jaa, see on, see on nüüd natuke laiem teema, sest ega tegelikult IT-akadeemia ei ole ju ainukene programm, mis on meil mõeldud IT-hariduse toetuseks ja kui me räägime näiteks Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusest, kelle katuse all praegusega IT-akadeemia programmi veetakse, siis on meil väga palju ka teisi programme seal käimas. Ja näiteks üks, mis just kohe praegu praktiliselt sellel nädalal leidis lõpliku kinnituse ka Haridusministeeriumi poole pealt, on üks eurorahadest finantseeritav IKT programm, ehk riiklik IKT programm, kus on meil tervete tegevustena sees ka näiteks sama asi, et, et IT-hariduse propageerimine koolides, tahamegi minna koolidesse ja ja tegelikult ei hakka, ei piisa ka sellest, kui rääkida ja tegeleda ainult abituariumi tasemel. Ühesõnaga, see on, see on väga suur temaatika, seal tuleb kõigepealt hakata koolitama õpetajaid, et õpetajad oskaksid õpilastele rääkida, mis asi see üldse on. Selle IKT programmi raames meil on üks toetustegevus, on näiteks Tartu Ülikoolis hakkama ette valmistama eraldi programmi ka selleks, et et, et viia kooli kas siis fakultatiivainena elementaarsel tasemel näiteks programmeerimisoskused ja neid õpetama hakata, aga see jällegi hakkab pihta ka õpetajate õpetamisest. Nii et tõesti, ei piisa sellest, kui me ainult ühe lüli selles ketis niimoodi ära kuldame, tegelikult tuleb tõesti väga laialt ette võtta seda asja.

Aga ma usun, et see, see on niisugune järjepidev, niisugune kivi peale vee tilgutamise küsimus, et, et ma vaatasin just numbreid, et siin viimase, viimase kaheksa tuhat üksteist ja nüüd see kaks tuhat kaksteist alguses on vist toimunud mingisuguse kolmekümne erikooli külastused üle Eesti ja mingid haridusmessid ja asjad, et me arutasime, et ITL on puudutanud otseselt kuskil nelja tuhandet üldhariduskoolide õpilast nende teemadega ja kui seda teha iga aasta, on ju, kümne aastaga see on nelikümmend tuhat ja, ja, ja see sõna läbib ja, ja sõnum Üks asi, mis on siin veel hästi oluline, on see, et IT, jälle rääkides sellest retikalist ja horisontaalist, meil on probleem nii selles, et, et targad õpilased õpiksid matemaatikat, füüsikat, teadust ja, ja lõpetaks doktorikraadiga või professorina. Et see on nagu üks ahel ja see on selline püramiidi tipp või eliit. Samal ajal ma arvan, et ühiskonnana on meil väga suur puudujääk ka selles, et kui vaadata, kuidas toimub SMS-laenuäri, et on liiga palju inimesi, kes ei oska liitintressi arvutada. Ja selline põhihariduses nagu matemaatikaõppe teaduse mängulisus, Matemaatikat sellisel tasemel peaks oskama inimene, kellest saab filosoof, kellest saab jällegi lingvist või, või kunstnik, et see, see ei tähenda seda, et on, mulle tundub, et selles, selles matemaatika või teaduse ja inseneri valdkondade arutelus on liiga palju mustvalget vastandamist. Et see saab olla kas humanitaar või reaalinimene, et, et tegelikult maailm, maailmas on palju rohkem halltoone ja, ja võib-olla võiks neid vastandusi vähem olla, et kui me näiteks räägime sellest, et Eestis peaks olema rohkem insenere, Seda tavaliselt nähakse ka rünnakult humanitaaride vastu. Tegelikult, kui me räägime inseneride hulgast ühiskonnast, siis noh, Euroopa Liidu keskmine on seal neli, võib-olla Eestis on kuus ja Soomes on kaksteist inimest tuhande kohta. Et, et me räägime nagu neil, sellistes proportsioonides, et võiks nagu rohkem olla, mitte et meil peaks olema viiskümmend protsenti ühiskonnast, peaks elu lõpuni õppima matemaatika, et, et et seda, seda pildi kirevust ja põnevust tahaks, et rohkem mõistetaks.

Aga ma saan aru, et ikkagi noh... Ütleme, Haridusministeerium ka teeb tööd selles suunas, et neid kohti on tegelikult ülikooli siis noh, palju, et insenere võiks olla rohkem. Aga esiteks see tase võib-olla ei ole seal päris see, sellepärast et lapsed ei ole selleks valmis, et, et sinna minna, et noh, mina noh, võtan inimesi tööle, tööle, teen teste ja noh, ma ei hakka sinna ülikooli nimedama, aga ma viimasel ajal avastasin nende jaoks noh, paar sellist head testi küsimust, et näiteks mitu bitši on Paides näiteks. Ja uskumatu, et inimene oskab koodi kirjutada küll, aga sellele küsimusele tulevad väga-väga põnevad vastused. Või näiteks noh,

No asja tegelikult see kõige suurem tragöödia ongi, et, et, et, et kui me räägime IKT kõrgharidusest Eestis, ega siis tegelikult, kui me räägime magistritaseme lõpetanutest, ega nendest lõpetajatest töö, tööjõuturule praktiliselt keegi enam ei lähe, sest nad on juba reeglina juba mingist esimest, teisest, kolmandast kursust, juba bakalaureusetasemest on juba tegelikult ennast siis sidunud mingite ettevõtetega, et väga üksikud on need, kes Tulevad niisuguse valge lehena nagu tööjõuturule.

No ma arvan, et ka selle oleks võimalik ära lahendada, siis kui keskkoolis õpetada korralikult programmeerima, siis nad korjata, siis inimesed ei läheks ülikooli, kui nad korjatakse ära tugevast kutseharidu.

See on, see on välistudengite juurde veel mainida, et tegelikult üsna selged tudengite grupid, et kolmandatest riikidest, Hiinast ja Indiast ja Aafrikast tahaks kindlasti ise tulla, väga palju tudengeid, kelle puhul me võime küsida, kas me tegelikult neid tahame, kus peab olema kõva filte vahel, aga helgeid, pei, päid, miks mitte? Siis teine välistudegite allikas on Euroopa Liidu sisene liikumine, kus väga paljud näiteks Lääne-Euroopa noored võtavad Eestis õppimist ka juba täna sellise toreda seiklusena, paariaastase seiklusena ja kui siin on veel kõva tase, Eesti e-riigi maine, kõik muu, ja näiteks see küberkaitse on selline, et kui vaadata, ma ei tea, president Ilvese ja, ja haridusminister Aaviksoo Ameerika-visiitide huvi selle teema vastu, siis see võib olla reaalselt koht, kus Eesti võib tõmmata ka Ameerika tudengeid siia, mis nagu võib-olla teistel valdkondadel hetkel ei ole nagu teemaks veel.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, stuudios on rääkimas IT-haridusest saatejuhid Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ning IT-akadeemiat esindamas Erki Urva ja Sten Tamkivi.

Jah, selle lepingu see algjuhastamine oli, oli selle möödunud nädala suur uudis, sellega juhtus küll olla Skype'i Eesti juht Tiit Paanale, aga, aga ma ka üht-teist teha sellest taustast tõesti. Ja, ja selle Tehingu mõte eelkõige on selles, et kui me ITL-is vaatasime, et mis on need Eesti IT-sektorite atraktiivsed tegelevad asjad, et küberkaitsest me siin juba rääkisime ja ja millised ettevõtted, et meie start-upid on üha tuntumad ja aga, aga siiski veel mitte nii väga tuntud, siiski täna selleks on Skype'i nimi. Et väga paljud Eesti ettevõtjad ekspordi, ekspordides kasutavad seda, riik diplomaatias kasutab seda, et me oleme see riik, kus Skype pärit on ja nii edasi, ja siis jõudsime järeldusele, et, et ilmselt oleks kõige kõvem alustada seda kooli ja öeldes, et see on kuidagi Skype'iga seotud või laiendada seda Skype'i brändi võlu ja seda Eesti juurte seost ka IT-haridusele Eestis. Ja seetõttu läbijärkimiste Skype'i globaalse tippjuhtkonnaga jõudsime kokkuleppele, et Skype litsenseerib IT-akadeemiale kolmeks aastaks oma kaubamärgi nii-öelda nimesponsorina, sellel suvel alustavad töörühmad. tulundusspetsialistid, kes otsustavad, et kuidas see täpselt välja näeb, et kas see asja nimi on Skype IT Academy of Estonia või, või, või Skype University või midagi muud?

No mina ei tea, mida Microsoft siin viie aasta pärast arendab veel lisaks Skypeile. Aga, aga siis lisaks sellele, sellise hea tahteavaldusena, lisaks Skype sellele ka sada tuhat eurot, kapitalikohaseks samaks kolmeks aastaks, ehk siis kokku kolmsada tuhat eurot, Mis hakkab siis täiendama seda, riigi poolt seemneks pandud poolteist miljonit esialgu. Kindlasti ITL-i liikmete seas on olnud olemas ja käimas ka teised vestlused, me teame, et Eesti kohalikud telekomi ettevõtted ja täna Telia grupidi kuuluvad ettevõtted on läbi aegade, läbi eitsa väga palju toetanud haridusprojekti IT-kolledži sündi, nii edasi. Eerikson Eesti, kes on kõvasti Eestisse investeerinud, et, et see võib tähendada ka mingisugust täiendavaid panuseid haridusse ja neid ITL-i liikmeid on On veel, kes oma haridusasju täna teevad eraldi, aga üha rohkem võiks teha koos IT-akadeemia all, nii et me tõesti usume, et see Skype'i panus on, on seemneks ja see nimi on, on kogu sektori ümanguks, mitte ainult selleks, et toota kitsat Skype'ile tööjõud.