AI_pealkiri: Projektijuhtimine Eestis: kutsekvalifikatsioon ja vastloodud Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon

Käes on autovahetuskuu, vaheta nüüd oma vana auto infoautos uue Fordi vastu ja maksame sulle tuhat nelisada kuni neli tuhat eurot kauba peale. Uuri järgi, Ford.ee.

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ning taas on eetris IT-ärisaade Restart, mida toetab ITL. Saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja meie saadet, kui te ei saa praegu kuulata, võite kuulata õhtul kell kümme korduses või igal ajal internetist aadressil podcast.kuku.ee. Tänaseks täimaks on projekti juhtimine.

Jah, tõepoolest, tänase teemaks on projekti juhtimine, järgmine start-up on juba ilmselt järgmine kord, aga täna on hoopis teine teema. Ja meil on siis stuudios Andrus Kivisaar, kes on Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsiooni juhatuse liige, on mul õigus? Täpselt nii. Ja kuna meil on selline noh, IT-saade, siis tahaks natuke noh, projekti juhtimist IT vaatenurgal rääkida ja noh, tavalisel eestlasel ilmselt projekti juhtimine ja IT-valdkonnaga väga et pigem on see selline noh, reklaamimingi projekti juhtimine ja nii edasi, et neid projekti juhti on igas firmas väga palju, et kelle jaoks on see organisatsioon mõeldud.

Tervist, et Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon on siis selline erialaliit, mis, mis koondab nagu projektijuhte ja projektijuhtimisest huvitatud inimesi. Meie missiooniks on arendada projektijuhtimise kultuuri ja väärtuseid Eestis, et et ja seeläbi tuua kasu Eesti ühiskonnale ja ettevõtlusele. Et nagu Andrei mainis, et et sellised reklaamimüügiprojektijuhid ja projektijuhid siis kas IT-valdkonnas võib-olla ka mõnes teises valdkonnas, kes tegelikult nii-öelda siis suuri asju teostavad ja, ja, ja, ja, ja nii-öelda juhivad, siis noh, siin on tegelikult suur vahe ja, ja selleks, et et teadvustada sellist nii-öelda vahet ja tuua sellist teadmist rohkem nii ühiskonda kui ka ettevõtlusesse, siis, siis selleks on ka meie eriola, erialaliit loodud.

Aga lühidalt, milles siis see vahe seisneb või noh, võib-olla see organisatsioon veel põhimõtteliselt alles alustamas, ta pole seda vahetunde jaoks defineerinud?

Et meie organisatsioonis projekti on, on kaasatud siis projektijuhte erinevatest valdkondadest ja, ja, ja nii-öelda meil on ka viis juriidilisest isikust liiget. Sealhulgas sellised ettevõtted nagu Webmedia, Swedbank, SMIT, Eesti Innovatsiooniinstituut, kus, kus, kus projekti juhtimine kui selline on, on metodoloogiliselt arendatud... Eiala. Ehk siis see siis kätkeb endast inimeste juhtist, juhtimist, projektiplaanide koostamist, eelarve jälgimisi ja kõike sellist, mida, mida üks, mida üks projekti, projekt endast kujutab. Et kui sa tood näiteks reklaamimüügi projektijuhi, siis, siis...

No siis ta tavaliselt inimese, inimeste juhtimisega ei tegele.

Just nimelt, et, et, et, et see pigem nagu meie mõistes on selline ikkagi nagu rohkem müügitöö, eks ole, et, et, et, et, et sa võid küll nii-öelda käsitleda projekti nii-öelda, noh, igal projektil on algus ja lõpp, et, et, et kui sa hakkad midagi müüma, eks ole, siis on see alguse, kui sa selle maha müünud, on see lõpp, aga kui, kui palju sa nagu reaalselt tegelikult oled eelarvet koostanud, inimesi juhtinud, erinevate osapooltega läbi rääkinud... Ja, ja seda nii-öelda tulemit siis saavutada üritanud läbi teiste inimeste, et...

No selles mõttes nagu ma sain aru, et reklaami-müügiprojektijuhid ei ole siis päris projektijuhid, see oli sinu vastus praegu.

Ütleme nii, et nende töös kindlasti on sellises traditsioonilises projektijuhtimise mõistes teatud tegevusi.

See, see, selles mõttes ei ole ju poliitikat ja sa võid noh, otse kavaslada.

Ei, ma ei taha ühtegi nii-öelda elukutse esindajat kuidagi soolata või, või, või... Kõik töö, mida, nii-öelda ma olen seisukohal, et, et iga inimese töö on nagu nii-öelda vajalik ja selle inimese töö tegija teeb seda tööd kindlasti hästi.

Aga küsime teistmoodi siis, et noh, iga inimene teab, et IT-töötaja, see on ju programmeerija, aga mida teeb IT-projektijuht tegelikult?

IT-projektijuht üritab nüüd nii-öelda programmeerijad siis panna tööle selliselt, et nad teeksid oma tööd kvaliteetselt, tähtajaliselt ja nii-öelda vastavalt ette antud ülesandele.

Kõlab võimad täna.

Ma julgeksin vastu ajada.

Kas noh, no rääkimata sellest, et erinevate valdkondade projektijuhid tegelevad ilmselt üsna erinevate asjadega, on ka IT-firmad on hästi erinevad, et kas sulle tundub, et seal on üldse palju ühist, mida siis Et erinevad projektijuhid saavad teineteiseks õppida.

Kindlasti, et, et, et, et on olemas nii-öelda IT-ettevõtjad, eks ole, kes kasutavad sellist traditsioonilist projektijuhtimist, on selliseid, kes pigem nagu lähtuvad agiilsetest meetoditest, siis on ka, on ka tarkvara arendusfirmasid, kes tegelikult on loobunud projektijuhtimisest kui sellisest meto, metoodikast ja kasutavad näiteks Mingit Scrumi põhist tarkvaraarendust, eks, et, et, et noh, mis iseenesest kätkeb ka samas oma en, enda nii-öelda loomus teatud projektijuhtimise elemente, kuid nii-öelda Scrum master ei ole päris nagu projektijuht, eks ole.

Aga mis, selles mõttes nagu, kui nad teineteisega räägivad, siis kas see arutelu võib olla konstruktiivne või noh, lihtsalt hakkavad sõimama teineteist, et noh, mis, noh, mis noh, tihti juhtub, eks, programmeerimise valdkõnnes?

No ma ei usu, et nad päris sõimama hakkavad, et, et, et alati saab erinevatelt nii-öelda, erinevatest vaatenurkadest midagi õppida. Et, et, et, et nii ühel kui teisel on oma head ja vead, eks, et et, et mida suurem ettevõte, seda ma arvan, et, et traditsioonilisemad projektijuhtimismeetodid on nagu efektiivsemad, mida väiksem, seda nii-öelda agiilsemad ja sellised...

No minu küsimus oli pigem see, et näiteks kui selle organisatsiooni liikmed on noh, ütleme, kaks liiget, üks on selline agiilsete meetodite adept ja teine on siis noh, mis, mis on, Kaskaadi meetodi oma näiteks, et noh, eelmises sajandis selline traditsioonide armast ja noh, siis saavad seal kokku, siis mis on nende jaoks kasu, et miks nad peavad üldse selle organisatsiooniga liituma, et mis eesmärkid on?

No üks eesmärk on, üks asi on selle organisatsiooni liit, liit, organisatsiooniga liitumise puhul see nii-öelda erinev kogemus just meto, metoodikate alal. Teine on tegelikult, mis on veel mõne arust nagu olulisem, on selline nii-öelda üldine võrgustik ja kogemuse jagamine just erineva suurusega, erineva, erineva valdkonna projektide mõistes, et ehk nii-öelda... Me kindlasti näeme väärtust näiteks selles, et kui on mingi Eesti ettevõte näiteks, kes soovib laieneda kuhugile, siis et saada kogemust juba nii-öelda rahvusvaheliselt töötava mõne projektijuhi käest. Et nii-öelda olla selles mõttes edukam, et mitte nii-öelda oma vigadest õppida.

Ühesõnaga, ta on ikkagi kontaktivõrgustik, et kas Scrum masterid on oodatud teie organisatsiooni?

Otse loomulikult.

Aga kuidas ta saab seda kogemust välismaa ettevõtjate käest, et kas, kas teil on ka mingid rahvusvahelised kontaktid juba olemas, kas... Pigem mõtlen

siin seda, pidasin seda silmas, et kui on projektijuhte, kes on nii-öelda teinud tegelikult rahvusvahelise projekti juba,

Et siis nende käest?

Siis nende käest saab nii-öelda küsida siis kogemust ja nii-öelda meie korraldame ka seminare, kus, kus me tegelikult käsitleme siis projektijuhtimise teemasid ja, ja see on ka üks koht, kus nii-öelda tulla, oma küsimusi esitada, vaadata, nii-öelda ammutada kogemust teistest ettevõtetest. Et, et sellised nii-öelda lessons learned üritused on nagu selles mõttes, et meil on täiesti olemas.

Aga millal see, see oli loodud, mis, mis on teie sünnikuupäev?

Organisatsioon sai asutatud teisel märtsil Pärnus.

Ja olid teil juba ka mõned seminarid toimunud?

Jah, meie esimene seminar tegelikult oli viieteistkümnendal veebruaril Radissonis, mis oli selline koostöös sihtasutusega Kutsekoda, kus me rääkisime projektijuhtimisest üldiselt. Seal sai, tegi ettekandega Swedbank oma nii-öelda projektijuhtimise metoodikatest, rääkis Kutsekoda kutse omandamise, kutsestandardi omandamise võimalustest ja, ja, ja siis teine üritus oligi meil Pärnus, Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis, kus me rääkisime projektijuhtimisest ja kompetentside arendamisest Elioni näitel. Ja, ja, ja siis oli kasutatud siis projektijuhtimise assotsiatsioon. Täna on meil siis, oleme kuskil poolteist kuud eksisteerinud ja, ja täna on meil circa kuuskümmend viis liiget.

Kuidas üldse ülesehitus on, kui ma olen liige, kas ma pääsen sinna üritustele tasuta, saan raha eest sinna minna või?

Täna on see niimoodi, et, et näiteks kahekümne kuuendal aprillil on meil botaanikaaias järjekordne üritus ja seal me räägime nii-öelda leadershipist ja siis projektijuhi olulisest, olulisusest ettevõtteni ja ledukusel. Ja, ja, ja selle, selle ürituse maksumus on liikmele viis eurot ja mitte liikmele kümme.

Okei, ja kas olete juba või plaanite liiduda mõn, mõne rahvusvahelise organisatsiooniga, et kuidas, kuidas üldse maailmas praktika tavaline

on? Et noh, maailmas täna sellised kaks kõige levinumat noh, ühingut, mis projekti juhtimisega tegelevad ja arendavad seda, on siis... IPMA, mis on rohkem selline Euroopa organisatsioon ja teine on siis Bmi, mis on selline rohkem mõeldud siis Ameerika turule ja et siis sertifikaadid vastavalt on ka siis BMP ehk siis Bmi sertifikaat ja, ja siis IPMA sertifikaat, millel on siis erinevad tasemed.

Kas te hakkate ka inimestele sertifikaate välja andma, et nad on pädevad projektijuhid?

Meie eesmärk täna on liituda IPMaga, seeläbi võimaldada Eestis IPMA sertifika, IPMA sertifitseerimine ja samuti osalevad meie inimesed täna Eesti projektijuhi kutsestandardi väljatöötamisel. Või tegelikult siis õigem oleks öelda, uuendamisel, mis on ka samamoodi Euroopa kutsestandarditega kooskohas.

Ja siis, kui ma lähen ja teen endale IPMA sertifikaadi, siis on arvata, et minu ees avanevad uksed väga lihtsasti, et ma saan näiteks Swedbanki projektijuhiks.

See on kindlasti üks väga suuri eeliseid teiste projektide juhti, juhtide ees.

Aga ma ikkagi noh, ainuke asi, millest ma aru ei saa, on see, et, et kuidas siis niivõrd erinevate valdkondade inimesi saaks sertifitseerida, ehk siis ma saan aru, et näiteks on olemas IT-audiitorite sertifikaat, mis põhimõtteliselt eeldab seda, et sa läbid teatud kursuseid, noh, mis on... Noh, arusaadavalt üsna keerulised ja ka nad on põhiliselt ühesugused, kui ma olen projektijuht ehitusfirmas ja projektijuht IT-firmas, siis kas ma saan siis samasugust sertifikaadi, et noh, kuidas ma, kuidas, kuidas ma tõestan, et ma olen hea projektijuht?

No sertifitseerimiste puhul nii-öelda projektijuhtide sertifikaatide puhul on see, et, et, et nagu ma enne ka mainisin, et projektijuhtimise puhul on mingid teatud kindlad metoodikad ja eeldused, mis on siis olenemata valdkonnast sarnased. Et, et, et edukas olla mingis valdkonnas, siis lisaks sellele projektijuhi teadmistele ja sertifikaadile tuleb loomulikult kasuks ka selle valdkonna tundmine.

No kahtlemata, aga ma, ma räägin sellest esimesest osast, ehk siis ühisest osast, et mis on siis ühist ehitusettevõtte projektijuhil ja näiteks sellesama Swedbanki projekti ju, juhil, kuhu siis Hendrik Pürgi praegu.

Et projektijuhtimises vaata, on selline, räägitakse tavaliselt ühest sellisest kolmnurgast, mis on nii-öelda siis kvaliteet, aeg ja raha, eks. Et, et see on kõikides projektides ühesugune, olgu ta siis ehitus või IT-projekt. Et, et sealt tulebki see ühine osa, et, et, et kogu nii-öelda projektide siis nii-öelda planeerimine, töödejärjestused, eelarvestamine, monitooring, raporteerimine, need on tegelikult kõik sarnased.

Aga jah, noh, selles mõttes nagu see kolmnurk, Henrik, kui julgust ei tea, et noh, tähendab seda, et näiteks kui sa tahad kiilist ja kvaliteetselt, siis sa soodsalt ei saa, noh, ja siis igasuguse teised paarid, et noh, kui ma olen nagu selle printsiibiga kursis, kas ma siis saan juba sertifikaati või tuleb kuidagi sügavamalt seda...

Selleks tuleb ikkagi läbida teatud hulk kursuseid ja, ja, ja ka olla nii-öelda Ja sellel pessimistlikul noodil me siis läheme oma esimesele paosile.

Tere tulemast tagasi, eetris on endiselt Kuku raadio saade Restart ja meie täna teema on projekti juhtimine. Ja meil on liinil Arvi Kuura, kes on Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsiooni üks asutajatest, tere, Arvi!

Tere.

Et te olete Pärna kolledži õppejõud. Jah. Et mis oli siis teie motivatsioon, miks te olete selle projektistamise organisatsiooniga liidunud? Või otsustasite selle, selle, selle siis asuda?

Jah. Ma olen Pärnu kolledži dotsent ja minu erilaks on ettevõtluse ja projekti juhtimine, tähendab ma olen nagu tegelen inimene, kes tegeleb kahe erialaga. Ja võiks öelda, et üks oluline vahe, mis puudutab üldse neid, neid erialasid, mitte ainult, ma ei mõtle siin akadeemilist valdkonda või, või, vaid üldse, et, et kui ettevõtluse arengu eest seisavad head igasugused organisatsioonid, noh Eestis näiteks ettevõtluse arendamise sihtasutus ja nii edasi. Siis projektijuhtimise eest seisavad praktiliselt igal pool maailmas ja erialaorganisatsioonid. Nüüd, miks me Pärnu kolledžiga olime kõik nagu huvitatud, et selline toimiv assotsiatsioon Eestis tekiks, oli see, et, et vastasel korral ei oleks kedagi, kes Eestis selle eriala arendamisega tegeleks?

Aga kas see tundub, et, kas tundub, et see eriala on siis kuidagi madalseisus, kas, kui me võrdleme ennast näiteks Skandinaaviaga, et kas meil on olukord pigem parem või pigem kehvem?

Jaa, see erialdaks nüüd tõsisemaid uuringuid, mida ma pean tunnistama, et, et kahjuks ei ole sellist võrdlevat uuringut, aga ma arvan, et, et, et Eesti organisatsioonides noh, me oleme... Mõned organisatsioonid ka kokku puutunud, ilmselt juhitakse projekte küll et oskuslikult ja hästi, et ma arvan, et siin olulisi vahesid ei ole. Need küll aga on selle eriala sellises kandepinnas ja, ja, ja ütleme, propageerimises ja kas või näiteks järelkasvu teemal, et siin ma arvan, need erinevused siiski on.

Kuidas tundub, on meie olukord haridusega, kas, kas projektijuhtimist saab ka ülikoolis õppida?

Jah, me peame nagu olla, et siis õpetame ja üks rakenduskõrgharidusõppe erialasid ongi ettevõtluse ja projekti juhtimine, noh, kus need kaks asja on jällegi koos, aga ma arvan, et need sobivad päris hästi kokku. Et rohkem me, mina, õppekavasid Eestis, kus nüüd projekti juhtimine ka õppekava nimetuse sees oleks, minult teada olevatel andmetel ei ole. Et see muidugi tähendab projektijuhtimist Eestis ei õpetada, õpetatakse küll, tähendab ainetena ja, ja moodulitena nad on paljudes ülikoolides ja kõrgkoolides olemas, nii et, et selles mõttes nagu ikkagi tegeletakse Eestis, härra Asjaga.

Mis te arvate, et kes on tavaline projektijuht Eesti organisatsioonis, et mida ta on õppinud ülikoolis?

See eeldaks ka tegelikult, ütleme niimoodi, et see eeldaks ka uuringut, et seda oleks päris huvitav uurida. Ma arvan, et, et suur osa projektijuhtidest Eesti, no ma mõtlen nüüd ettevõtetes, on tehnilise taustaga, on ta siis informatsiooni-kommunikatsioonitehnika valdkond või, või mingi muu tehnikavaldkond. Noh, siin on ka muidugi suur sarnasus projektijuhtimisega üldse, sest projektijuhtimise juured tegelikult ongi suuresti inseneri asjanduses. Samas projekti juhivad väga paljude erialade, elualade inimesed ja noh, üks asi, mis muidugi veel võiks ära märkida, on see, et, et see, kas inimese ametinimetus sisaldab projektijuht või, või kas ta tegelikult projekte juhib, et siin ei ole tegelikult kaugelt kõik sellest vastavust. Et paljud inimesed tegelevad projektide juhtimisega, nende ametinimetusesse ei peegeldu ja ma arvan, et on olemas ka selliseid inimesi, kelles, kes on ametlikud projektijuhid, aga kes praegseid projekte võib-olla ei juhigi.

Me ei saanud siin oma külalise käest vastuse, et kas teie arvates on reklaamimüügi projektijuht, päris

projektijuht? Võib-olla nii ja naa, see oleneb ikkagi sellest, mida ta teeb.

Noh, kui ta müüb reklaami näiteks?

Jah, kui ta müüb seda tõesti nii-öelda projektipõhiselt, kui ta tegeleb üritusega, näiteks noh, mis on projektipõhine, siis ta võib-olla õigustab seda nimetust, aga, aga see võib olla talle ka täiesti igapäevane tegevus, nii et siis tekib küsitluse, et, et miks ta peaks olema projektijuht. Tegemist ilmselt on, on nii-öelda pidev.

Kui te hakkate välja andma oma organisatsiooniga projektijuhtide kutsetunnistusi, et kas siis need inimesed, kes õpivad projektijuhtimist teie kolledžis, kas nad saavad automaatselt siis vastava projektijuhi leveli või taseme?

Automaatselt see kindlasti ei saa olla, tähendab, sest Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioonil on kavalselt liituda ülemaailmse projektijuhtimise organisatsiooniga, see on International Progressive Management Association. Sellel on oma süsteem ja, ja kutsekvalifikatsioonide omistamiseks see välistab selle, et kutsekvalifikatsiooni saab nii-öelda automaatselt.

Aga kas see ülikool võib-olla sertifitseeriks, ehk siis kas Pärnu kolledis saaks need sertifikaad kätte?

Jah, vot Eestis, Eesti kutseseaduse järgi võib-olla, et, et Eestis tuleb ka, on ka praegu väljatöötamisel oma projektijuhi kutsestandard, mis järgib IPA mudelit, aga ta ei võta nüüd ütleme seda IPA mudelit tervikuna üle, seal see võimalus tõenäoliselt tuleb, sest Eesti kutseseadus, uus kahe tuhande kaheksanda aasta redaktsioon seda võimaldab. Et õppeasutustel võidakse anda, õigus omistada kutset. Aga ka sellisel puhul tegelikult saab olema ainult tegemist selle kõige madalama, ehk siis kutsealale sisenemisega, et edasine kvalifikatsioon, ütleme kõrgemate kutsekvalifikatsiooni tasemete omistamine, see toimub ikkagi eriala, erialaorganisatsioonide poolt.

Kui palju te hindate, et üldse Eestis projektijuhte võiks täna olemas olla?

See on ka väga hea küsimus. Kunagi kirjutasin ühe konverentsi artikli, kus ma analüüsisin seda, üks tuntud asjatundja Ronnie Tööle on öelnud seda, et, et vähemalt kolmandik maailma majandustegevusest keskmiselt peaks olema korraldatud projektipõhiselt. Noh, siit võiks teha järelduse, et iga kolmas juht võiks või peaks olema projektijuht. Nüüd ma tegin samas osas arvutis Eesti kohta, ma sain Eesti projektiseerumise tasemeks viiskümmend kaks protsenti, siit võib järeldada, et iga teine juht Eestis võiks olla projektijuht.

Jah, aga suur tänan teile, see oli Arvi Kuura, Pärnu kolledžist, hirmsat päeva teile! Aitäh!

Jätkame meie projektijuhtimise teemalist arutelu nüüd stuudiost ja Andrus, tean, et sa oled ise Swedbanki IT-taustaga inimene, et kui mitu programmeerijat või IT-töötajat võiks ühes heas organisatsioonis olla ühe IT-või kohta? Või ühe projekti või kohta?

Ja Henrik ei mõtle siin Swedbanki, vaid noh, ta rääk küsib üldiselt.

Kuidas ma ütlen, et, et, et ka projekte saab klassifitseerida nagu sellest suuruse järgi, eks ole, et, et

No reklaamimüügiprojekt on näiteks väga väike.

No just nimelt, et, et ma ei, ei, ei, ei usu, et, et reklaamimüügiprojektis väga palju programmeerijaid on. See on muidugi loomulikult minu isiklik arvamus. Suurust kui sellist tegelikult ei ole ja, ja seda liikmete arvu ei ole tegelikult defineeritud. Et, et projekti definitsioon iseenesest on ju tegelikult, eks ole, see, et projektil on algus, projektil on lõpp ja see on unikaalne tegevus. Et, et kui me räägime millestki, mis, mis nii-öelda kogu aeg kordub sarnaselt, siis see ei ole enam projekt, eks ole, see on nii-öelda tootmisettevõtete mõistes on see tootmine, et, et, et igapäevategevus. Et, et siin nii-öelda selles mõttes ei ole ühest vastust sellele, et, et, et mitu tiimiliiget või mitu programmeerijat või analüütikut siis ühes projektis peab olema. See nüüd peab olema täpselt nii palju, et see töö saaks õigeaegselt ja kvaliteetselt teostatud.

Aga küsimus oli ka selles, et, et kui sul on organisatsioonist näiteks sada programmeerijat, siis mitu projektijuhi võiks seal keskmiselt umbes olla?

See oleneb sellest projekti iseloomust.

Et mitte selle projekti iseloomust, nad teevad ju erinevaid projekte, nagu me saime...

No just nimelt, aga selles mõttes, et ütleme siis selles mõttes nende selle ettevõtte käimasolevate projektide iseloomust. Et, et, et, et kui sul on, kui sul on, sa saad ka need sada programmeerijat allokeerida ühele projektijuhile, eks ole, mingi ütleme siis, programmi mõistes, või sa võid ka allokeerida need sada projekti juhti igale projektijuhile ühe projektijuhi või selle programmeerija anda.

Aga ütleme, keskmises finantsettevõttes, mis see suur, eks ole?

Me ei ole seda niimoodi numbriliselt defineerinud.

Aga näiteks pole ikkagi mitu, et noh, mind huvitab ka see, et kust nad üldse tekivad, sellepärast et me saime siin teada, et Pärnu kolledž ongi sisuliselt ainuke ülikool Eestis, kus projekti juhtimist õpetatakse erialane ja siis kuskilt veel sa saad noh, üht-teist õppida, aga kes on, kes on see tavaline projektijuhtide firmas, et kus ta, kus ta oma teadmisi omandab?

No projektijuht tegelikult võib kasvada välja organisatsiooni erinevatest osadest. Et, et et ta võib olla kunagi olnud programmeerija, ta võib olla kunagi olnud analüütik, ta võib olla kunagi ka tegelikult asutuses assistent. Kui inimesele pakub huvi projekti juhtimine, inimestega töötamine, suhtlus, nii-öelda... Mingite eelarve, nii-öelda dokumentatsiooni kirjutamine, eelarvete koostamine, monitooring, et siis, siis, siis on tal need eeldused olemas. Eks ole, et kui ta on nagu hea suhtleja, siis, siis võtta projektijuhtimise baasteadmised, alustada väiksemate projektidega, sealt edasi areneda, kasvada suuremate projektide juhiks, et, et, et väga hea projektijuhi selline profiil ongi tegelikult see, et ta, eks ta, et tal on tahe midagi muuta, ta on hea suhtleja, Ja, ja talle see pakub see valdkond huvi. Ja, ja ta on va, valmis õppima, et, et, et, et projektidel ongi, väga vähe on selliseid täpselt ühesuguseid projekte. Et, et projektijuhi töö võlu ongi tegelikult ju selles, et, et kui me nagu projekti definitsioonigi vaatame, eks ole, et on algus-lõpp ja ta on unikaalne tegevus. Et, et siis, et siis, et siis ongi see, et sa, et sa täna teed, täna teed ühte IT-projekti, näiteks tarkvaraarendust, järgmine päev sa teed võib-olla hoopis, hoopis mingit nii-öelda infrastruktuuri ja riistvaraga seotud projekti. Et, et, et, et see valdkonna ja võimalused on nagu tegelikult nagu laiad ja keegi ei keela ka selles mõttes edasi liikuda siis juba ka mingite organisatsiooni muutusi läbiviimise, noh, läb, läbiviima, et, et hoopis selliseid projekte juhtida.

Kas Eestis on täna projektijuhte puudu turult? Miks niisugused ettevõtted nagu Webmedia, Swedbank, miks nad on võtnud niisuguse organisatsiooni kokkukutsumisele õla alla panna, kas on asi selles, et projektijuhtides on vaja, oleks vaja sertifitseerida, et paremini teelda, kes on head projektijuhid, või on neid täna puudu, nagu noh, IT-maailmas on kogu aeg, räägitakse, et on Eestis programmeerijaid puudu ja tuleks teha IT-akadeemia?

Ma arvan, et, et, et aus vastus on see, et, et jah, tõepoolest, hea, häid projektijuhte on puudu Eestis. Et ja ma arvan, et sellel on väga lihtne põhjus, et mul meeldib alati tuua seda näidet, et, et kui meil oli, ütleme, et kümme-viisteist aastat tagasi, kui ettevõtetesse või asutusesse loodi ametikohti, siis oli väga levinud trend, et kui sa ei teadnud, mis selle ametikoha nimi võiks olla, siis selle ametikoha nimeks oli projektijuht.

No ma arvan, see trend ei ole kuhugi kadunud.

No see on muutumas, tegelikult see on muutumas ja, ja et Selle, sellega devalveeriti see projektijuhi nagu selles mõttes ametikoht nagu tegelikult ära. Et, et noh, et kõik olidki projektijuhid, iga teine oli projektijuht, nagu ehitusbuumi ajal, iga teine oli ehitaja, eks ole. Et, et, et nüüd, nüüd me oleme nagu selles seisus, kus IT-ettevõtted ja ka nii-öelda finantsasutused saavad aru, et tegelikult nii-öelda projektijuhtimine kui selline on selles mõttes, et ikkagi selleks on vaja teatud eeldusi ja teatud haridust. Ja, ja, ja selleks on nii-öelda, et koondada nii-öelda projektijuhte ja tõsta selle nii-öelda elukutse väärtust ühiskonnas, on ka üks põhjuse, miks see assotsiatsioon sai loodetud.

Et ühesõnaga, küsimus on selles, et projektiijuhi maine on madal, et seda tuleb siis...

Jah, et, et ma arvan, et, et nii mõnigi võib-olla ei ole ennast nii-öelda... täiendanud projektijuhtimise alal või üldse seda elukutset valinud tänu sellele, et see on selline väga umbmäärane amet, et millest keegi täpselt aru ei saa, mida nad teevad.

Sa mainisid, et projektijuht peab olema hea suhtleja. Ja selline tavaline stereotik programmeerijast on see, et ta see hea suhtleja ei ole, et kas see tähendab seda, et programmeerimisvaldkonnas on siis projektijuhid kuskilt mujalt tulnud? Ütleme,

et on erandeid ja tegelikult on ka see, et, et Et mida väiksem ja tehnilisem projekt, seda vähem seal tegelikult sellist nii-öelda suhtlust erinevate osapooltega nagu on. Et, et seal ongi pigem oluline see nii-öelda tehniline valdkonna tundmine, et spetsialistidega samast, noh, ütleme siis nii, et sama keelt rääkida, eks ole, ja see tulemus tuua. Kui me räägime suurtematest projektidest, mis on tõesti nagu eri valdkondade vahelised, eri, eriasutuste vahelised ja, ja siis võib-olla ka nii-öelda siis asutuse sees võib-olla siis juhtkonna tähelepanu, siis sa pead olema nagu selles mõttes loomulikult hea suhtleja, suutma nii-öelda rääkida nii sellist siis juhtkonna keelt nii-öelda kui ka siis tegelikult spetsialisti tasemel nagu hakkama saada. Et, et sa oled nagu selline nii-öelda kommunikaator seal vahepeal.

Selge, aga lähme siit väiksele pausile.

Tere tagasi väikeselt pausilt, endiselt on eetris IT-äri saade Restart ja endiselt on saatejuhid Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik, meie saate teemadel saate kaasa rääkida meie saate Facebooki lehel, mille leiate, otsides Restart, saade on korduses õhtul kell kümme ja saate, saate alati kuulata podcastist, aadressil podcast.kuku.ee. Meie tänase saate teema on projektijuhtimine ja praegu ongi meie telefoni teel meie eetris projektijuht.

Jah, meil on siis liinil Eesti Projektijuhtide Assotsiatsiooni juhatuse liige Laura Järve, tere, Laura! Tere! Saime aru, et teie olete siis, te olete riigisektoris. Ja, just nii. Ja siis varem olite Mobis, ehk siis ilus start-upis, et kuidas tundub, kuidas, mis on riigisektori ja, ja sellise. Noore IT-firma projektijuhtimises erinevused, et kumb on efektiivsem, efektiivsem näiteks?

No neid kahte on võib-olla selline keeruline võrrelda, et, et riigisektoris hakkab esmapilgul kohe silma korrastatus, võib-olla rohkem selline etapiline projektijuhtimine, et, et mobis oli, oli rohkem selline agiilsete meetodite rakendamine. Aga Siseministeeriumi infotehnoloogia arenduskeskuses, kus ma siis praegu töötan, et on, on see, on arendusmetoodikad pisut teised ja lähtuvalt sellest on ka siis see projekti juhtimine selline korrastatum või, või rohkem ette planeeritud, et ei saa küll öelda, et päris selline waterfall, aga Aga ütleme nii, et palju rohkem reegleid on kirjas. Et, et selline start-up stiilis projektijuhtimine on, on tunduvalt agiilisem.

Aga siin oled seotud just IT-projektidega, et viimasel ajal on juhtunud igasuguseid ebameeldivaid asju, näiteks digireseptiga ja siin hiljuti ka no mõne teiste riigi poolt tellitud IT-projektidega, siis tundub, et et mõnest ministeeriumist võib-olla on projektijuhtide tase, natuke liiga nõrk või siis Eesti idfirmad lihtsalt mõnikord ei tee asju korralikult?

No ma usun, et neid kitsaskohti on ühel kui teisel pool, et et projektijuhid jäävad kogu selles protsessis üsna nagu keskele, et kõik projektid hakkavad juba eilanalüüsist, hangetest. Et me praegu teeme ka erasektoriga koostööd, et seda protsessi nagu parendada, et, et selleks, et see, neid intsidente ja, ja probleeme nagu paremini lahendada ja üldse neid vältida, et, et selleks, selleks peab, peab olema kogu protsess nagu natukene läbiräägitud nii riigi kui ka siis erasektori poolelt, et... Et loomulikult saab siin kaasa aidata projektijuhtimisega, et, et oma erialaliiduga me püüamegi seda inimest, inimeste siis kvalifikatsiooni ja teadmisi tõsta, et, et tihtipeale, kui, kui tulevad sellised kiireloomilised küsimused, siis kasutada siis erinevaid võimalusi juhtimises, mis võiksid nagu probleeme paremini. Aga päris projektijuhtide nagu kapsaaeda ma neid asju ei ajaks, et, et siin on vaja vaadata protsessi tervikuna.

Aga tundub, et kuidas tundub, kas olukord pigem paraneb või, või meil on vaja näiteks midagi teha haridusega, et kust, kust need head projektijuhid võiksid tulevikus tulla?

Ma arvan, et. Kindlasti ma olen, pooldan seda vaadet, et asjad lähevad paremuse poole, sest kitsaskohti on märgatud nii erasektori poolelt kui ka riigi poolelt ja ja praegu ka meie inimesed töötavad koos erasektoriga, et neid kitsaskohti lahendada, aga, aga siin mitmetes kõrgkoolides on rohkem hakatud rõhku panema projektijuhtimisele projektijuhtimise kui eriala edendamisele, et siin vahepeal projektijuhtimise mõistet on nagu valesti kasutatud, et, et me püüame ka seda mõistet nagu ühtlustada ja, ja ma usun, et ka, et kui ka haridusasutused sellele õla alla panevad, et, et saab ainult kõik paremuse poole minna.

Aga kuidas sa näed enda ja ütleme, riigi panust Eesti projekti juhtimise assotsioonis, et kas teil on plaanis teha mingeid tühisi üritusi või see on lihtsalt noh, te olete kaasas lihtsalt selleks, et, et nii-öelda kursis olla, mis selles valdkonnas toimub?

Me aitamegi oma erialaliiduga projektijuhtimise praktika edendamisele kaasa erinevate ürituste ja, ja sertifitseerimisega, hilisemas faasis, et me oleme oma, oma erialaliidu tegevustega üsna algstaadiumis, aga juba siin aprilli lõpus. on meil tulemas üritus eestvedamise ja projektijuhtimise rolli teemal, kuhu on juba mitukümmend projektijuhti või projektijuhtimisega tegelevat inimest registreerunud, et me püüame vahetada kogemusi, õppida vigadest, et ma usun, et läbi selliste kogemuste vahetamiste Saab kõik paremuse poole minna ja, ja selline kogemuste vahetamine just aitabki sellele kaasa.

Aga aitäh ja me läheme siit oma saatega edasi.

Andrus, kuidas sulle tundub, kas kus on projekt, projekti juhtimine efektiivsem, kas era- või riigisektoris? Tavakodanikuna?

Tavakodanikuna ma arvan, et on. Nii riigisektoris väga häid näiteid kui ka erasektoris. Et ma ei, ma ei, ma ei ütleks täna niimoodi, et, et, et, et, et, et erasektoris on projektijuhtimisega oluliselt parem kui, kui riigisektoris.

Aga natuke ikka?

Nagu ma ütlesin, on häid näiteid ühes, on häid näiteid teises, on kehvemaid näiteid ühes, on kehvemaid näiteid teises. Et, et ma pigem... Loodan sellele, et, et, et mõlema sektori nii-öelda see tase projektijuhtimisest tõuseb, tõuseb nii-öelda ikkagi oluliselt kõrgemale, kui see täna on. Ja, ja, ja seeläbi, kui meil on ühised arusaamad projektijuhtimisest, ühine terminoloogia, siis muutub paratamatult ka koostöö erinevate sektorite ja asutuste vahel oluliselt efektiivsemaks ja paremaks.

Kas poliitikukale jääb, oled mõelnud nagu aru sa? Veel mitte. Et räägi siis noh, võib-olla polegi seda maininud, aga kes, kes siis võiks teiega liituda ja kuidas? Et kui mul on, ma saan aru, kui mul on huviprojekti juhtimise vastu ja isegi väga kogemusi pole, siis ma ikkagi võin, võin teie organisatsiooniga kuidagi.

Absoluutselt. Meie organisatsiooni liikmeteks on oodatud tegelikult kõik inimesed, kes kas siis töötavad projektijuhina või tunnevad selle, selle elukutse vastu huvi või noh, või täidavad rolli, projektijuhi rolli mõnes ettevõttes, et, et, et ja noh, Ainult tervitatav on, kui inimesed tunnevad selle vastu huvi ja on nõus alustama oma karjääri projektijuhina, et, et, et ma arvan, et see on koht, kus, kus selle kohta siis tänasest edaspidi on kõige rohkem kõige adekvaatsemat ja kõige rohkem infot saada, et, et... Ja, ja kuna meil on tegelikult, me ei fokusseeri ennast ainult IT-valdkonda, et me tegelikult oleme Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon selles nagu laias mõistes, et tegelikult siis me ootamegi, et, et meil oleks kaetud võimalikult palju erinevaid, erinevaid valdkondasid ja projektijuht erinevatest organisatsioonidest ja valdkondadest.

Meie saates on väga tihti räägitud start-upidest, mis kipuvad olema niisugused väiksemad ettevõtted, alati IT-ga seotud, ja, ja, ja tänases saates me oleme mitu korda maininud seda, et väiksetes firmades on, arendus on agiilsem ja seal on vähem projektijuhte kui üldse. Kas projektijuhtimine on niisugune igav ala, mida vahvates väikestes start-upides ei ole, miks peaks inimene minema projektiühiks, kui on näha, et niisugune tõeline IT-areng toimub seal, kus sa oled väike ja agiilne ja Facebook su miljardiga ära ostab?

Jaa, või on, on see üldse oht, et seal seda projektijuhtimist ei ole või mitte?

Ütleme niimoodi, et, et ma olen üsna veendunud, et projektijuhi rolli kui sellist täidab selles väikses ettevõttes siis keegi lihtsalt oma tööle lisaks. Sest keegi peab paratamatult seda nii-öelda asja koos hoidma ja jälgima tulemust ja, ja, ja eelarvet ja kõike sinna juurde kuuluvat, et, et, et oluline ongi siin see, et, et Et projektide puhul, et alati ei pea olema projektijuht, aga see roll peab olema täidetud.

No vot, probleem on või, või ütleme, vahe võib-olla selles, et start-up, mis on igaüks tulemast huvitatud, suures organisatsioonis paraku ei pruugi see nii olla.

Suures organisatsioonis on kindlasti ka kõik huvitatud tulemusest, ainult et see, et suures organisatsioonis tulemuse saavutamiseks on sul oluliselt rohkem erinevaid huvitatud osapooli. Ja selleks, et nad kõik nii-öelda ühise laua taha saada ja ühise eesmärgi nii veel tööle panna, siis tõesti projektijuhi olemasolva roll mängib seal olulist rolli.

Väga hea, aga see inimene, kes siis tunneb huvi projektijuhtimise vastu, et, et kuhu ta peab tulema või kuhu ta peab omavalitsuse...

Täna saab registreerida, nii-öelda, liikmeksastumise taotluse teha meie kodulehel, www.epma.ee ehk siis ühend Estonian Project Management Assotsiatsion, EPMA. Ja samuti saab selle kohta infot meie Facebooki lehelt, Twitterist ja oleme loonud ka linke kinni oma grupi.

Aga lühidalt, mis on tingimused, põhimõtteliselt ma saan aru, et, et ta ei pea olema selle valdkonna või ütleme, projektijuhtimisega seotud, seotud inimene olema, et kas see on tasuline?

Jah, meie liikmete aastamaks on siis, tavaliikme aastamaks on kolmkümmend viis eurot aastas.

Ja mida ta võib looda selle raha asjale?

Selle raha eest saab osaleda siis, kui on seminare, mis on sponsoreeritud siis tasuta, kui on nii-öelda seminare, mis on nii-öelda iserahastatavad, siis saata, saata kindlasti soodsamalt seda teha, üsna, üsna pea hakkame me välja saatma projektijuhtimise infokirjasid, et maailmas erinevatest trendidest ja toimuvast ka samuti infokirja, Ning, ning samuti osaleda töögruppides, et täna on meil kolm töögruppi, mis tegelevad siis infovahetusega, sertifitseerimise ja kutsestandardiga ning ürituste korraldamisega, et, et kui inimene tunneb, et ta tahaks mõnes neist kaasa lüüa, siis ta on väga oodatud nendesse töögruppides.

Et Arvi Kuura käest saime teada, et iga teine Eesti juht on projektijuht, noh, või läheb siin definitsiooni alla, et kas, mis sina arvad, et milline on see teie organisatsiooni koosseis, ma ei tea, paari-kolme aasta pärast, kas seal on rohkem juhid, rohkem sellised noh, programmeerijad, noh, kuidas on teiste riikide kogemus?

Ma eeldan, et, et seal on rohkem sellise nii-öelda tõepoolest inimesest ja juhtimisega seotud nagu inimesi, ehk siis rohkem projektijuhi tüüpi ja kindlasti programmeerijad, kes on sellest huvitatud, aga, aga noh, ma eeld, noh, ma eeldan, et, et, et programmeerijad ja süsteemiadministraatorid, et, et kui neil see asi huvi ei paku, siis selleks liikmekes kahjuks ei tule või et noh, neil on kindlasti oma eriala mingid liidud, kus, kus ennast teostada. Programmeerijad. Ma ei tea, kas neil noh, ütleme nii, et, et programmeerijatel vist on rohkem sellised kommuunid kui mitte nii-öelda erialaühingud, eks ole, et, et, et, et, et kus nad käivad koos ja noh, ma tean... Teil, teil

ei teki sellist ühiskuluvuse tunnet, mingit, ma ei tea, kokkutulekut ei

hakata? Kindlasti tuleb, et, et, et, et me tegelikult oleme, lööme kaasa ka Koos Läti ja Leedu erialaühinguga sügisel toimuvate Baltic PMD-s korraldamisel. Et, et, et need on planeeritud kuskil septembrikuus Riias ja, ja, ja kindlasti kõikide riikide siis nii-öelda erialaühingu projektijuhtimise siis assotsiatsioonide liikmed saavad sinna kindlasti oma nii-öelda, oma hinnaga, et, et, et ja on kindlasti oodatud. Meie Baltikumis korraldavale, korraldatavale üritusele sarnaselt on näiteks meie ülelahe naabritel, soomlastel sarnane üritus juba pika ajalooga ja eelmise aasta üritusel osales seal üle üheksasaja projektijuhi. Nii,

siis kõik meie kuulajad on oodatud organisatsiooni, mis on tõenäoliselt kõige jätkusuutlikum, kuna projektijuhid on asja kallal. Selge, aga sellega on meie tänane saateaeg, hakkab läbi saama.

See oli meie täna on Restart ja saate meid, jälgida Facebookis ja kuulata meid podcastist iga kell, eetris aga laabeotsi kell neli, kordusega kell kümme.