AI_pealkiri: Pult.io asutajad Andrus Raudsalu ja Veiko Jääger Seedcampi kogemusest ja telerite tulevikust

Pole probleeme, on lahendamist vajavad olukorrad. Reaalsed lahendused leiab teie autole Carstopp. Helista üks kuus kaks kaks kaks. Carstopp'is on profid.

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-äri saade Restart. Meie saadet toetab ITL, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik.

Meie täna teema on üks kuuingatest Eesti start-upidest, nimelt pult.io ja stuudios on selle start-upi loojad Andrus Raotsalu ja Veiko Jääger. Mina pean tunnistama, et ma olen vaadanud puldi demoglippi ja ei saanud sellest aru. Andrus, äkki sina oskad seletada, millega puld

tegeleb? Jaa, tere ka minu poolt, hea meelega seletan. Et ma arvan, et hakkame siis pihta võib-olla sellisest pikemast jutust või, või natuke laiemalt. Pult on ehitatud, eeldades seda, et lähi, lähitulevikus kõik ekraanid, mis meie ümber on, omavad internetiühendust. Ehk tegelikult siis kõik kodus olevad televiisorid, noh, mis iganes muud ekraanid kuni selleni välja, et võib-olla noh, paarikümne aasta pärast on ka kõik aknad, uksed ja muud sellised pinnad. võimelised pilti näitama ja, ja kindlasti omavad internetiühendust. Ja, ja nüüd, kui me selle peale mõtlesime, et, et kuhu selline tulevik siis meid viib, et siis kui me vaatame, et täna on inimestel internetti juba kogutud oma failid, ehk siis videoklipid, reisipildid, mis iganes, ja, ja, ja see tendents aina suureneb, ilmselt suurim failivahetuskeskkond tänaseks on juba Facebook, kus jagatakse rohkem faile kui, kui neid YouTube'i jõutakse ühes sekundis üles laadida, mis on vist ka umbes mit, mitme päeva jagu juba, eks. Selles vaates on vaja ühte sellist lihtsat võimalust, kuidas, kuidas neid faile kätte saada ja kuidas neid nendele ekraanidele manada. Ehk noh, kui me jällegi nüüd tuleme tagasi maa peale tänasesse päeva, siis kõige lihtsam kasutusjuht on see, et... Et inimesel on oma näiteks reisipildid üles laetud ilusasti Flickr'i albumisse või jaganud sõpradega Facebookis ja tal ei ole tegelikult ühtegi head võimalust neid täna näidata kodus omal ilusalt suurelt telekaekraanilt elutoas.

Sisuliselt olete te siis nagu, kui nõukogu võib paralleel tõmmata, et kuna kõikidel ekraanidel oli tol ajal antenn, siis te olete nagu Soome plokk?

Põhimõtteliselt oleme me nagu soobe plokke.

Nii, aga siiski noh, mina lahenen seda probleemi oma meediaboksiga, aga ma saan aru, et loomulikult on hästi mugav, kui seda ei, noh, kui seda meediaboksi pole ja sa ikkagi saad neid pildi näitada, aga nüüd ma ei saa siiski aru, kuidas seda ilma meediaboksita teha saab, et kas ma saan, kas mul on nagu õigus, et selles televiisoris peab brauser olema?

Selles on sul täiesti õigus, aga nüüd jällegi, kui me räägime nii-öelda sellest tulevikunägemusest, siis on täiesti kindel, et praktiliselt kõikides televiisorites on brauser. Kui me vaatame seda, mis täna on juhtunud, siis kõikides moodsates nii-öelda Smart-DV-des on brauser ühel või teisel kujul olemas, Vaadates nüüd võib-olla selle aasta jooksul tõenäoliselt veel sündmu, toimuvaid sündmusi, siis teadupärast üsna mitu väga suurt maailma televiisoritootjat vahetab oma opsüsteemi siis televiisorites välja Google Drive vastu. mis omab brauserit selle opsüsteemi sees. Ja noh, osad on seda juba teinud, näiteks Sony uued, osad uued telekamudelid juba täna jooksevad Google TV peal, me oleme neid ka proovinud, muuseas seal peal toimib pult väga hästi.

Ja siit siis ka järgmine küsimus, kui televiisoris on brauser olemas, siis milleks puldi vaja? Ma saan ju Flickritte seal brauseris.

Just nimelt, ja vot see on, see on, see on see küsimus, mida ma ootasin. Et, et siin on nagu hästi mitu olulist momenti. Esiteks, kui sa oled proovinud televiisori brauserit või noh, ma ei tea, võib-olla sa ei ole proovinud, aga kui sa oled proovinud televiisori brauserit juhtida sellesama televiisori remote kontrolliga, siis see nagu väga mugav tegevus ei ole. See on üks, üks pool asjast, et selge on see, et, et, et, et täna on võimalik nii-öelda... nutitelefoni touch screeni peale ehitada palju paremaid interface siis televiisori juhtimiseks ja oma sisu sirvimiseks ja, ja, ja selle ekraanile saatmiseks, kui seda võimaldab tänane televiisori pult. Teine küsimus on see, et kui me nüüd räägime ekraanidest laiemalt, ehk, ehk kui sa siis tulevikus lähed nüüd suvalise ekraani juurde ja tahaksid selle pealt oma sisu vaadata, Siis ja kui see ekraan juhuslikult ei ole sinu enda omaaeg, asub näiteks sinu sõbra juures või, või noh, hotellitoas, kus sa tahaksid oma klippe üle vaadata või, või noh, minu pärast ka kuskil täiesti avalikus ruumis, Siis sellises, sellisele ekraanile sa ilmselt ei tahaks jätta enam maha oma logindetaile, oma kontode mingisuguseid andmeid ja nii edasi. Ehk tegelikult sa eeldaksid seda, et niipea, kui sa selle ekraaniga ühenduse katkestad, niipea ei ole seal ekraanil ka enam midagi sinu kohta teada. Ja nüüd kolmas oluline detail on see, et kui me vaatame ka perevaates, siis tegelikult täna televiisori vaatamine toimib enam-vähem niimoodi, et noh, meil on televiisor ja siis see televiisor ütleb meile, mida sa vaadata saad, ehk noh, see, mis sealt tuleb, seda sa vaatad. Tegelikult on niimoodi, et peres on ju kõigil erinevad huvid, eks, lastel on oma huvid, emal on oma huvi, isal on oma huvi ja nii edasi. Ja ka nende sotsiaalsed ringid, kust siis noh, mingisugused sisu soovitused võivad tulla, on erinevad. Ja noh, pult võimaldab sisuliselt seda, et nüüd kes iganes, siis see läheb selle ekraani juurde, saab sealt näha just seda te, tema enda sisu. Ehk noh, piltlikult öeldes täna see, et, et sa vaatad televiisori ekraanilt noh, nii-öelda siis läbi võib-olla nende telekaäppide, olles sidunud sinna ühe kellegi kasutajakonto, eks tema sisu on, on umbes sama rumal kui omada ühte e-mail'i aadressi terve pere peale, eks.

Mida ma olen mitu korda ka näinud, et aga, aga ma saan aru, et siis see visioon on selline, et inimene hakkab nii-öelda sisse logima iga kord, kui ta telekaat vaatab. Ainult sellisel juhul ju saab talle soovitada sisu, mis sobib just talle.

Jaa, no

tegelikult, kui me vaatame no ma ei tea, neljakesi perekonnas noh, näiteks filmi või jalgpallimängu, siis on noh, väga raske öelda, et kellele seda sisu, sisu, sisu soovitust tuleb teha. Kas mulle või näiteks minu naisale või

lapsele? Jah, ma olen nüüd, siin on nagu paar momenti, eks, et üks on see, et et tegelikult, mida täna küll veel pult ei võimalda, aga mis on selgelt arenduses, on see, et et me võimaldame nii-öelda ühte ekraani juhtida ka siis nii-öelda mitme erineva puldiga. Ehk noh, see on juba siis nii-öelda selle seltskonna omavaheline kokkuleppe küsimuseks, kes parasjagu sinna ekraanile oma sisu saab saata, Aga noh, ma usun, et, et sellises pereringis see ilmselt eriti keeruline ei ole.

Ja sisse logima selles mõttes ei pea mõlemasse poole, et ütleme, et ühelt poolt on sul see nutitelefon, milles on sinu soovitused, sinna sa oled üks kord sisse loginud oma Facebooki, YouTube'i võimalikult erinevate account'idega, et me saaksime sinule teha neid soovitusi, et sa saaksid leiki oma andmetele.

Soovitust ei ole siis selle järgi, mida ma vaatan, vaid selle järgi, milline on minu nii-öelda internetiprofiil.

Ta, ta tegelikult tulevikus saab olema nii sinu internetiprofiilist, näiteks inimesed märgivad ära Facebookis oma lemmikartistid, oma lemmik sport... Ja samamoodi me hakkame seda nii-öelda siis jälgima, mida sa nagu jälgid klippides. Ja mida sinule on, sinu sõbrad on soovitanud, sellest me tegelikult peaksime kokku panema sellise ilusa listi, mis sind õhtul ootab. Sa naudinguga ootad, et sa päeval ei saanud vaadata paremaid palasid Tedist, sul polnud päevasada kaheksateist minutit aega, eks, õhtul sind ootavad juba niisugused magusad maasikad, mida sa tahad vaadata. Ja teiselt poolt selle ekraani vaates, ekraani vaates me sa, võimaldame sult salvestada see ekraan, nii nagu sul nagu WiFi network on kodus. Sa oled koju, sul on nii-öelda, sa avad selle aplikatsiooni oma nutitelefoni ja sul on näha, et elutuba, klikid ja sa connectid nagu sellele hetkele kohe ära. Ja sa näed juba sel hetkel, mis sellel ekraanil mängib, mida need teised puldid sinna on siis nii-öelda nagu, nii-öelda siis nagu ette pannud või mis on mängimas, mis on tulemas. Ja sinna sa võid oma asju siis veel otsa visata.

Ja noh, võib-olla üks oluline moment veel, mis, mis, mis praegu ei ole välja tulnud sellest diskussioonist, on ka see, et et meie soov on ikkagi üks kord jõuda selleni, et puldis on võimalik vaadata ka siis nii-öelda kommertssisu, ehk, ehk noh, ütleme sisuliselt siis noh, Eesti vaates näiteks Elioni mingi televisioonipakett võiks olla kättesaadav ka puldi vahendusel. Mis iseenesest tähendab seda, et, et, et ühel hetkel see muutub ka mobiilseks, ehk kui täna sinu siis kommertstelevisiooni või noh, ütleme kaabeltelevisiooni pakett on, on seotud selle digiboksiga, mis on, mis on sinu kodus, noh, mida kaasa võtta on kas ebamugav või ilm, enamasti lihtsalt võimatu, siis tegelikult tähendab see seda, et puldiga võid sa minna noh... ka ekraani juurde kuskil mujal ja vaadata ikkagi sedasama sisu, mille, mille eest sa tegelikult oled raha maksnud. Ehk me muudame selle sisu nii-öelda mobiilseks ja noh, ütleme siis digiboksi virtuaalseks sinu telefoni sees.

Ja jällegi lükatakse siis tänased torupakkujad, kes aina, aina enam üritavad ka sisu oma pakkumise juurde tuua taas toruks tagasi.

No mitte ilmtingimata, selles mõttes, et, et täna pigem me näeme seda, et me saame nendega koostööd teha. Ehk nende vaates on ka ilmselt üks lisaväärtus nende kliendile see, kui nad saavad kliendile öelda, et et sa ei ole enam seotud selle ühe füüsilise karbiga, mis on sinu ühes lokatsioonis, vaid tegelikult sa võid noh, meie, läbi meie ostetavat sisu tarbida kus iganes.

See on tavaline jutt, et, et me ei ole oht, me oleme võimalus.

Ei noh, ei, võtame sellesama näiteks, et Elioni jaoks või kes iganes, telkopakkuja, sisupakkuja, see set-op-box ehk see digiboks on tema jaoks reaalne kulu, mis noh, mis on tegelikult nende enda kulu, mis on kliendihanke üks osa, eks. Et me selles mõttes virtualiseerime ära selle digiboksi, et see sada või sada viiskümmend eurot jääb selles mõttes telkol nagu tegemata. Noh, see on tema jaoks kokkuhoid. Ja samas ta võimaldab seda, et kus meil see puldi idee ka tekkis, on see, et minul ja ühel teisel meie, meie asutajal Remol on Muhus maakoht. Kus meil ei ole nagu internet, neid telekanalite vaatamise võimalust või mina võtsin nüüd Starmani sinna, sest muud võimalused ei olnud. Aga meil on internet seal. Ja, ja selles mõttes, kui meil on IPTV Eestis, kõik teavad, et Eestil on liider IPTV-s, et siis need kanalid tegelikult tulevad üle õhu tegelikult ja nad liiguvad seal. Et kas on kuidagi võimalik võtta need kanalid, mille eest ma juba Tallinnas maksan, kodus, noh, talvel, aga suvel ma tahan neid vaadata näiteks tõesti suvilast? Et sealt tekkiski tegelikult see väike nagu see momentum, et ohoo, et järsku võiks selle koha pealt mingisuguse lahenduse välja mõelda.

No tänapäe, täna vist ühes majas peab oskma ostma endale ka mitu digiboksi, kui sul on mitu ekraani. Et see vist jällegi võtab jälle natuke käivalt vähemaks, et kui, et võib-olla inimene ostab endale ainult, ainult ühe kanali ja siis terve korrusmaja kõik kasutavad ühe puldi taga sedasama feed'i, et kas seal... õiguste küsimusi ei teki või te olete ka neid adresseerinud?

Jaa, vot seal on, seal on nüüd oluline see, et, et ühe puldiga enamasti saab ikkagi korraga nii-öelda juhtida ühte ekraani. Mis tähendab seda, et, et see vähemalt esialgu on, on välistatud see võimalus, et, et keegi siis ostab endale nii-öelda selle ühe ligipääsu ja pakub siis seda kõigile oma naabritele ja, ja, ja tuttavatele ja sõpradele. Teistpidi on oluline see, et, et, et nüüd seesama noh, mobiiltelefon või see nutitelefon, mis inimese taskus on, et see on suhteliselt hea inimese identifitseerija, noh, esiteks on ta üsna raskesti kopeeritav, kui noh, see üldse võimalik peaks olema, teiseks on noh, ütleme, et väga ilmselt inimesed ei taha seda anda kellegile teisele kasutada, või noh, isegi juhul, kui see on kellegi teise kätte antud, siis ei saa seda ise, saa samal ajal tarbida. Nii et, nii et selles mõttes tegelikult noh, ütleme et ka sisu, sisuomanikud peaksid olema üsna, üsna õnnelikud, kuna nad saavad väga hästi kontrollida tegelikult ikkagi, kes siis, kes siis see on, kes seda ekraani täna kasutab või kes seda ekraani, kes seda, kes sinna ekraanile oma sisu parasjagu saadab.

Jah, selline mõnus tulevik tuleb siis ka teenuspakkuja uuele, meie aga lähme väiksele paosile.

Tere, Kuku raadio kuulaja tagasi väikeselt pausilt, me oleme endiselt eetris IT-äri saatega Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik,

Ja stuudios on Andrus Laotsalu ja Veiko Jääger, pult.io loojad, et esimeses osas räägiksime sellest, mis asi on pult ja Henrik, kas sa said nüüd aru, mis see on, või sul on mõni küsimus?

Minu küsimus jäi, et, et kui pult on niisugune teenus, mis nagu peaks koduse meediaboksi välja vahetama, siis noh, ei ole ju saladus, et paljud inimesed vaatavad meediabokstest ka oma kodus tehtud ja mitte internetist laetud, aga videokaamerast laetud videosid ja arhiveerivad neid oma DVD-de peale, et kas ka neid saab läbi puldi kuidagi vaadata?

Nüüd lihtne vastus sellele on, täna ei saa, me ilmselt mõtleme selle peale, kas, kas ühel hetkel me anname ligipääsu ka kodusele nii-öelda meediakeskusele läbi puldi. Küll on oluline see, et ma usun, et tulevikus aina rohkem inimesed hakkavad ka neid omatehtud videosid üles laadima noh, siis ükskõik millisesse pilves olevasse salvestuskeskkonda. Toru.ee näiteks. Noh, kas või Toru.ee jah, või, või ükskõik milline teine, eks, ka YouTube, Vimeo ja nii edasi. Noh, jah, ma, ma nüüd ei tea, kas Barrett base'i keegi oma koduvideosid laebaga.

No ükskõik, mis see video, video sisu on, et ühesõnaga, kui ta on ka mingite torrentite või, või failide kujul kuskil internetist saadaval, siis on teoreetiliselt võimalik pult tarkvaraga saama koduekraanile manada.

Aga vot nüüd sa tahad peet nagu õnge võtta, selles mõttes, et olles, olles noh, juba rohkem kui kümme aastat olnud erineval moel sisutööstusega seotud, siis ma pean ütlema, et sisu varastamine ei ole ilus.

Et sa ikkagi, sa ikkagi usud, et selle eest peab vastutama see nagu nii-öelda vahendaja, mitte, mitte sisutootja või, või sisutarbija?

Ei no ütleme täna, täna on tegelikult niimoodi, et ütleme nii, et puldis me oleme teinud kõikvõimaliku selleks, et inimestel oleks võimalikult mugav tarbida selle läbi legaalset sisu. Nii, nagu ilmselt arvutitootjad kunagi ei mõelnud selle peale, et arvutid, on ka neid arvutikasutajaid, kes hakkavad sellega viirusi kasutama, spam-i saatma ja, ja muid inetusi tegema arvutite abil, et et noh, täpselt samamoodi ei ole meie loonud pulti selleks, et, et, et selle läbi nüüd kuidagi piraatlust või inimesi piraatlusele ahvatleda, et, et noh... Lõppkokkuvõttes, lõppkokkuvõttes on kõik võimalik, sest inimene võib tõmmata ka Torrentist mingisuguse video, upload'ida selle Vimeosse ja vaadata seda täna ka läbi puldi.

Sellega, et Torrentis ei ole ju ainult piraatvideod, seal on igasugused, näiteks meie füüsika video.

Aga, aga noh, täna, täna, täna me oleme pigem nagu võtnud oma lähenemise sellise, et me pakume ikkagi ligipääsu ligipääsus nii-öelda video sisu pakkujatele, juba mitte siis konkreetsetele failidele, vaid nii-öelda teenuspakkujatele. Noh, ehk, ehk siis noh, ütleme, et näiteks ka noh, minu pärast Khan Academy võib ühel hetkel olla see üks teenuspakkujaks, kes täna ka pakub, eks igasuguseid harivaid videosid, on ju.

Jaa, võib-olla viimane küsimus selle nii-öelda sisu teemal, et kas kas sa just, et see smart CV kontseptsioon viib selleni, et, et televiisor varsti meeneb sellist noh, nagu noh, nagu nutsifooni, et nu, nuts, telefoni, et seal on kõik rakendused niigi olemas ja polegi vaja sellist vahendajat, et siis sa võid tavalise puldiga ka käivitada, Flickritte või, või Skype'i või mida iganes.

Ma arvan, et ma, ma ei ole päris sellega nõus, et, et andku nüüd telekatootjad mulle andeks, kui ma neile liiga teen, aga, aga mulle tundub, et, et on, siin on nagu mitu tendentsi, miks see nii ei lähe, et... Et nad

lihtsalt ei saa sellega hakkama?

No üks on, üks on see, et, et, et täna jah, telekatooted kahjuks ei olnud nagu kõige võib-olla efektiivsemad nende nii-öelda tarbijasõbralike lahenduste loomisel seal telekas, aga, aga ma arvan, et siin on ka üks teine hästi selge nii-öelda tulevikutendents, mis seda mõjutab ja see on see, et, et täpselt see, millest ma rääkisin, et need ekraanide, internetiühendusega ekraanide arv kasvab, samas ma arvan, et, et nii-öelda nende ekraanide võimekus midagi teha kahaneb, ehk tegelikult see ekraan muutub suhteliselt rumalaks device'iks. Ehk selliseks device'iks, millel on olemas noh, piis, piisav protsessori jõudlus selleks, et näidata brauserit, Ja internetiühendusest tulevad pakette töödelda, küll aga mitte noh, et teha siis sealjuures veel midagi. Ja, ja mina arvan, et tegelikult palju mõistlikum on see, et kogu see nii-öelda tarkus kolibki ühel hetkel pilve, ehk ta on võrgust saadaval. Ja noh, tegelikult selle noh, niisuguseid esimesi samme me näeme juba täna, eks, et, et, et täna on juba mingid teenused, mis on kolinud nagu mingil kujul Amazoni Cloudi, eks, ja noh, mõnes mõttes ka Google Docs ja kõik edasi, kõik sellised teenused, me näeme seda tegelikult Et nii-öelda see noh, arvuti kolib ka ühel hetkel pilve, mis tähendab seda, et, et tegelikult on sellele ka ekraani vaates palju mõistlikum nii-öelda ammutada seda siis protsessori võimsust ja, ja, ja kõike muud seal pilvest, mis,

mis. Et võib-olla võiksite teie siis endale oma tootesse pult ka siis ehitada AppStore'i, et asjadest, mis jooksevad teie puldis?

Põhimõtteliselt küll, jah.

Jah, aga küsiks võib-olla seda, et ma saan aru, et see ei ole sugugi esimene start-up teie jaoks, et kes on puldi meeskond ja millega te olete varem

tegelenud? Noh, ütleme, et meie kahekesi oleme puldi meeskond, minu taust on selles, et kunagi õnnestus mul olla siis sellise toreda ettevõtte nagu Delfi Founding Teamis, mida ma tegin ka kümme aastat, pärast siis Delfit oleme me koos Veikoga teinud ühe start-upi, mis mis tege, tegeleb sisu kureerimisega internetis ja see on siis ütleme noh, selline teine noh, klassikaline start-up, et noh, Delfi oli ka mõnes mõttes start-up. Ja lisaks sellele on meil siis veel kaks kaasasutajat, Remo ja Tarko, nad on nüüd mõlemad Telekomi taustaga, Tarko on rohkem siis ehitanud selliseid suuri Telekomi võrke, Remo on tegelenud IPTV asjadega, nii et noh, tegelikult see teadmine sellest, kuidas, kuidas seal maailmas see elu käib, on meil üsna hea tiimises olemas.

Veiko, ma saan aru, et see kureerimisstartup on kurat.com, millest me oleme siin põgusalt ka Rist Arlis rääkinud, et miks te Alan Martinsoni kaasa ei võtnud puldi?

Oi, see kusjuures, kurat on nüüd Newspin, on uus nimi tal. Ja, ja see kuradi mõte algselt, kui ta tekkis umbes aasta tagasi, siis sai ta niimoodi hoogsalt ka välja pakutud, aga siis meil oli see tempo tunduvalt suurem, kuradis teha kuradit. Ja, ja siis ta jäi nagu mõneks ajaks noh, tegelikult mitmeks kuuks niimoodi natukene nagu mõttesse. Ja siis kuna kuradil oli veel hoog nii suur sees, me vaatasime, et ei ole meil mõtet mingit pivotit teha. Siis sai Andrusega seda moedut nuputatud niimoodi, õhtuti mõne õllega ja siis kaasasime Remo ja Tarko, ehk seda asja siis natukene nagu öelda tehnilisemalt selgemaks mõelda. Ja siis tekkis see tiim meil nagu sedapidi. Et selles mõttes ei... Selles mõttes ei olnud nagu soov seda nii-öelda kuradile kuidagi alternatiivi või, või, või, või pivot ideena teha. Et mõte oli lihtsalt teha seda nagu eraldi. Et noh, kui Newspin on täna täiesti selge toode, mida Allan ilusti toimetab ja noh, minu teada on praegu San Franciscosse ta. kon, kontakte saamas, et selles mõttes, et ma arvan, et kurat, on igati, või Newspin on igati hea start-up ja, ja...

Aga kuna sa oled puldis, siis puld on parem.

Vaata, siin on, siin on lõpuks, ma pean selles mõttes, et me peame ka selle disclosure siis tegema, et, et me oleme jätkuvalt mõlemalt vähemalt oma, osanike ringis seotud ka Newspiniga, et mis, mis tähendab, et me elame talle täpselt samamoodi kaasa. Aga jah, noh, loogiline on see, et, et, et, et keegi noh, ütleme, et lõppkokkuvõttes pidi ikkagi keegi meist jääma tegelema ka Newspiniga, on ju, ja noh, Allanile sobis see kõige rohkem ja, ja noh, ma arvan, et see on ka kõige parem lahendus täna.

Et teie olete üks nendest teist start-upidest, kes on ka SeedCampi võitnud, on, on mul õigus? Jaa. Et mis see teie jaoks kaasa tõi, et oli see puhtalt selline pearüülitus või, või sellest oli ka mingi reaalne kasu?

Ma arvan, et me võime mõlema sellest pikalt rääkida, ma teen otsa lahti, ma loodan, et Veiko lisab sinna veel midagi juurde, et et tegelikult ta on palju rohkem kui PR-ülitus, et ta võib-olla eemalt vaadates tundub enamasti niisuguse PR-ülitusena. Võib-olla noh, see meie selline noh, eufooriline suhtumine sellesse tuleneb ka sellest, et, et me suu, me võitsime selle SeedCampi täpselt nädal aega ennem, kui algas SeedCampi Ameerika ringreis. Mis on siis selline noh, üritus, kus siis kõik aasta jooksul SeedCampi võitnud ettevõtted kokku kogutakse, ja viiakse nad siis sellisele kolme-neljanädalasele reisile, kus, kus käiakse siis läbi New York, Boston, San Francisco, Silicon Valley, LA, Seattle, noh, ühesõnaga põhimõtteliselt kõik siis noh, need tulipunktid, kus USA-s midagi tehnoloogiaga või riskikapitaliga pistmist on. Ja, ja noh, ütleme, et see reis iseenesest oli noh, väga nii õpetlik kui silmi avav, et noh, vaatanud sellele, et, et me, keegi meist ei olnud esimest korda Ameerikas ja esimest korda ka riskikapitalistide ukse taga nii-öelda koputamas. Et siis kindlasti noh, SeedCamp on mõnes mõttes selline kvaliteedimärk, mis tähendab, mis avab sulle hästi palju, paljud uksed, mida noh, võib-olla muidu on nagu väga raske avada.

Ja teie puhul ta tegi seda veel kogumist nädalaga?

Noh, ja meie puhul tegi nädalaga, ütleme selles mõttes... Ma ei tea, et Veiko tahad sa äkki midagi lisada?

Et jah, et tagasi tulles ka, et see kuvand SeedCampist on ka minu silmis natuke muutunud, et varem nagu päris paljud arvavad, et on selline tore ürituste seeria kuskil Londonis, valitakse tublimad start-upid, patsutatakse õlale ja siis nagu on niisugune camping nagu SeedCamp, et noh, niisugune noh, tegelikult on SeedCamp nagu micro-VC. Ta on kogum Euroopa ja ka USA suurtest riskikapitalifirmadest, kes üldjuhul tulevad sisse alustavatesse ettevõtetesse juba natuke suuremates raundides, A raundis, B raundis, investeerivad miljon, kaks rohkem veel. Ja, ja, ja, ja SeedCamp on nii-öelda micro VC selles mõttes, et ta annab nii-öelda kõigile viiskümmend tuhat eurot oma... nii-öelda finalist start-upile ja ta võib suurendada oma investeeringut, aga ta jääb alati kümne protsendi või selle kokkuleppe, noh, keskelt läbi kümne protsendi suurusesse sellest nii-öelda, kogu sellest nii-öelda, nii-öelda siis spotist, mis on ettevõtte väärtus. Ja, ja see, mis, see, mis ta teeb, on tegelikult see, mida tavaline VC ka teeb, et kui tema paneb sulle raha, siis tema väga suur huvi on ikkagi see, et, et see ettevõte oleks edukas. Nad nii-öelda heas mõttes pimbivad sind iga päev, nad vaatavad, et su pitch oleks kõige soravam, arusaadavam, selgem, slaidid oleksid puhtad, ilusad, kõik kontaktid, introd, mentorid oleksid läbi hekseldatud, taustatöö tehtud, kuidas sa mentoritega suhtled, millal sa teed follow-up ja nii edasi. Et see on selline... selline väga, väga nagu fokusseeritud programm ikkagi selleks, et sa, et see sinu ettevõte saaks nagu väga edukaks, leiaks õiged kontaktid ja noh, muidugi mida VC huvitab, siis väärtus kasvaks ja mingi hetk oleks siis tore kosilane ukse taga. Et selles mõttes, selles mõttes ta on ikkagi puhas äri, et see, mida me enne ka kuulsime natukene sellest USA tripist, et et ta võib-olla on niisugune natuke noh... toredate ettevõtete külastus ja niisugune et niisugune nagu boyscout laager, eks, siis tegelikult oli see see, et me ärkasime tavaliselt seitse ülesse, pool üheksa hakkasid esimesed kokkusaamised või mentoring sessionid, suurtevõimate firmade külastused, mis olid ka nagu töö, puhas töö. Ja me jõudsime õhtul koju kaheksa-üheksa, tegime päevased hallo-upid ära ja lihtsalt kukkusime voodisse. Kuigi seal meie kodukoha liigiduses oli väga toredaid ööklubisid või noh, ööklubisid, rokiklubisid, mida me tahtsime külastada, me lihtsalt ei jõudnud. Et, et see kolm nädalat oli puhas töö ja iga päev olid viilid talla all, et selles mõttes nagu sai nagu väga tõsiselt selles programmis osaletud ja... Mitte

ainult talla all, keele otsus oli.

Jaa, jaa, noh, iga päev sa, pitchid ja pitchid ja kõi, lõppkokkuvõttes oli kõikidel teiste start-upide pitchid samamoodi peas. Et, et noh, õhtul või, või ka sattus keegi teine mentor, kes oli kellestki teisest valdkonnast huvitatud, spitsisid noh, pärast start-uppe samamoodi, et et see oli niisugune täiesti noh, väga, väga huvitav kogemus.

Jah, tulemus on, tulemus on see, et täna on meil noh, ütleme, et nii-öelda pipeline'is või siis järjekorras umbes viis või kuus täiesti arvestatavat riskikapitali fondi, kes mingil hetkel ilmselt oleksid valmis pulti raha panema, et me täna noh, me ei läinud uues USA-sse mõttega raha tõsta, eks, ehk me eeldasime, et me oleme selleks veel natuke liiga toored, noh, ja mida me kolime, kuna enamus teisi olid ikkagi tegelenud oma... tootega noh, kaheksa või kümme kuud, eks, et me olime nüüd ainukesed siis, kes olid niisugused, õigemini mitte ainukesed, seal oli üks veel, kes olid siis ühe nädala vanused võitjad. Teisest küljest me saime väga palju kasulikke kontakte noh, ütleme siis tulevaste võimalike partneritega, pluss leidsime mõned siis inimesed, kellega me tõenäoliselt saame noh, oma koostööd jätkata, siis kas, kas sellena, et nad tulevad meile kuidagi nõuandjaks või, või, või meie siis nii-öelda board'i liikmeks. Hinnates nüüd seda kõike kokku, et mis me oleme saanud, et see on kindlasti nagu väga, väga kasulik, noh, pluss, pluss ütleme ka noh, paljud siis uksed on jäänud lahti, et, et meil, meil on järgmine kord tagasi minnes palju lihtsam neist ustest sisse minna, kui, kui oleks noh, kuskilt lihtsalt Eestist tulnud meestel nagu võimalik.

Jah, paasiaeg on jälle saabunud.

Tere tagasi pausilt, endiselt on eetris ITR-i saade Restart, mida ühivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik, otsige meid sõna Restart järgi Facebookist, et kaasa rääkida saate teemadel, meie podcasti saate alati kuulata, podcast.kuku.ee aadressil ja tänane teema on meil pult.io.

Jaa, stuudios on meil endiselt Andrus Raudsalu ja Veiko Jääger ja rääkisime just sellest, kuidas kaks meest käisid Ameerikas SeedCampi raha eest, et kas te olite siis ainuke Eesti firma, kes selle aasta reisi osa võttis?

Ei olnud, mis on, mis on tore, et ja mis on võib-olla ka isegi, mis on väga märkimismäärane, ma ütleksin, et selle SeedCampi reisist võttis osa üheksateist firmat. Ja neist sisuliselt neli oli Eesti taustaga. Olime siis meie, on Transferwise, mis on küll täna, tegutseb põhiliselt Londonis ja Inglismaa turul, aga mille asutajad on Eestist, oli Qminder, kes on siis Garage48, Garage48-st välja kasvanud ettevõte. Ja oli Kampalüst, kes on nüüd küll noh, ütleme mõnes mõttes niisugune Baltikumi ettevõte, aga kelle siis arendustiim on puhtalt Eestist Tartus. Ühestki teisest Euroopa riigist noh, arusaadavalt nii palju ettevõtteid ei olnud, et praktiliselt oli vist noh, võikski öelda, et igast riigist oli vast üks ettevõtte per riik, Hispaaniast oli kaks. Et noh, selles mõttes Eesti paistab selgelt silma. Mis oli noh, ja, ja kusjuures huvitav on see, et näiteks Silicon Valley's Eestit teatakse, et, et noh, võib-olla kui veel aasta või poolteist tagasi noh, Eesti peale enamus inimesi kehitsi õlgu, Siis tegelikult täna enamus noh, tõsiseltvõetavaid nii riskikapitaliste kui noh, ütleme seal muid selliseid tegelinskeid, kes seal välisringi liiguvad, teavad Eestit väga hästi. Eriti hämmastav oli see, et näiteks niisuguses riskikapitalifirmas nagu Andresen Horovits, kes on täna üks noh, võib-olla selle riskikapitali tippe, eks, kes, kes investeerib umbes miljard dollarit aastas, erinevatesse ettevõtetesse ja seal siis noh, pitch'imise käigus tuli ka jutuks see, et noh, küll mitte meie, meie juures, aga Qminderi juures see, et et nad on Eestist ja nende engineering team on Eestis, mille peale noh, põhimõtteliselt härrad ütlesid hurra, hurra, we love Estonian engineers. Noh, et see oli nagu noh, huvitaval kombel, eks, et see, et sa oled sellisest kaugest ja võõrast kohast, enamasti praktiliselt kõikide muude riikide puhul on, on pigem nagu miinus, oli nagu mitmel juhul hoopiski pluss.

Aga Ameerika viisid ilmselt ikkagi helistavad seda, et firma on Ameerikas noh, ütleme kas astutud või üle viidud, kas te olete ka nagu selle peale tulnud?

Suurem osa neist eelistab seda, mitte kõik, et, et see ei ole tingimata kõigil nii ja noh, eks nende noh, ütleme siis see strateegia oma portfelli ülesehitamisel on erinev, et mõned, mõned näiteks isegi eelistavad seda, et firmad asuvad kahekümne kilomeetri raadiuses ümber nende, eks, et nad saaksid neid võimalikult kiiresti näha, kui neil vaja on ja noh, mingisugust lisaväärtust neile pakkuda, et... Tõenäoliselt me ühel hetkel tõepoolest noh, asutame vähemalt noh, kas me nüüd kõik, kogu täiega Ameerikasse kolime, aga, aga kindlasti inkorporeerime oma ettevõtmisega Ameerikas, kuna see on selgelt kõige suurem turg ja, ja, ja noh, sa pead olema, see alguses on sinu kliendid.

Teid ei hoia täna Eestis peale oma isiklike suhete miski kinni, et kas teil ei ole plaanis kaasata arengufondi, EAS-i rahasid või, või midagi taolist?

No ütleme täna me Me ei ole väga tõsiselt mõelnud noh, nii-öelda arengufondi või EAS-i kaasamisele, et, et, et pigem on täna ilmselt see, et, et me vaatame nüüd nii-öelda otsa sellele, et, et, et kui me ühel hetkel hakkame ettevõttesse kapitali kaasama, et, et mis siis, mis, mis need võimalused on, noh, täna tundub see, et, et, et needsamad riskikapitalis, riskikapitali fondid, kes, kes juba on oma huvi välja näidanud, et... Et, et me oleme võimelised oma vajalikku kapitali sealt kätte saama. Noh, ütleme, miks me pigem eelistaksime võib-olla Ameerika taustaga riskikapitali, on see, et, et lisaks sellele rahale... Tuleb sealt kaasa ka terve hulk sidemeid, kontakte, noh, kõikvõimalikku sellist nii-öelda pehmet väärtust, mida, mida on tegelikult väga raske üle hinnata, et, et, et see, see on tegelikult noh, ütleme, et peale raha annavad, annavad tegelikult ettevõttele ka noh, väga tugeva tõuke arenguks. Ja see on nagu hästi oluline, miks, miks me noh, võib-olla mõnes mõttes vaatame pigem selles suunas kui ütleme, Eesti kohalike investorite suunas täna.

Kui ma mõtlen puldi ärimudeli peale, siis ma saan aru, et täna teil sellist cash flow'd väga pole, et see on see tuleviku teema, kus te hakkate raha teenima kommerts sisu müügist, et kust te siis saite seda noh, raha käivitamiseks, seed, seed raha?

Aga seda me oleme teinud nii-öelda, siis bootstrap'inud ennast, ehk siis teinud seda noh, eesti keeles öeldes põhimõtteliselt põlve otsas, on ju. Ehk, ehk me olemegi seda teinud nii-öelda oma, oma vabast ajast õhtutel noh, nädalavahetustel ja nii edasi.

Ja hetkel te nii teetegi, et teil ei olegi vaja praegu, te kavatsete tootega edasi liikuda ikkagi ainult õhtuti ja...

Ei, ütleme selles mõttes, et, et me kindlasti üritame kulutada edaspidi ka võimalikult vähe raha, et me ei kavatse nagu kasvatada noh, ausalt öeldes suurt kontorit, osta mugavaid toole ja, ja, ja noh, muud niisugust mittevajalikku butafooriat sinna ümber, et, et jah, me, me ilmselt küll ikkagi tahame selleks, et toode kiiremini areneks, suurendada oma tehnilist tiimi. Ja noh, selleks me ilmselt võtame ka juurde inimesi, aga noh, mingit sellist noh, ütleme... Aga

siit, siit käib saadud viiekümne tuhande euroga, kavatsete siis toote ära lihvida niimoodi, et saaks juba suureks minna?

Jah. Et suu, suured noh, ütleme, et selles mõttes, et et eks me vaatame noh, me teeme oma otsuseid ka mõnes mõttes nii-öelda jooksvalt, eks, et, et vaatame, kuhu elu meid viib, et täna hetkel tundub nii, et me tahame jõuda oma tootega mingisugusele tasemele, Ja hakata raha kaasama sellest hetkest, kui me oleme sinna tasemele jõudnud, et, et noh, täna ikkagi see, mis internetist saadaval on, on on põhimõtteliselt prototüüp, et me, me ise ei loe seda veel valmistooteks.

Kas, kas ausalt öeldes selline arvestatav investeering round day on võimalik ka siis, kui su toode raha ei teeni? Või, või see etapp, kuhu sa tahad jõuda selleks, et investoritega rahakaasata, ongi see, et kus noh, tulevad esimesed maksjad trend.

No igasugu, on olemas ju igasuguseid variante, et noh, ilmselt noh, tahtmata nüüd nagu kuidagi noh, ma tean, et see osaliselt on see näide võib-olla naljakas, eks, aga noh, kui me vaatame, kui me vaatame Coloriteks, mis sai ei millegi pealt nelikümmend miljonit. Siis noh, see on loomulikult täna naeravad kõik selle üle ja, ja noh, see on üks, üks ilmselt nagu näide, mis, mis tuuakse nagu pigem rumalusest, on ju, aga, aga noh, kui me vaatame, siis ega ka... Noh, minu teada näiteks GrabCAD-il, kes on, kes on suhteliselt korraliku raundi tõstnud, ei ole mingi, mingit värkimisväärset käivet täna seal taga.

No vähemalt GrabCAD-il on mingisugune noh, mingisugune arv maksvaid kliente, et selles mõttes nad näidavad, et, et vähemalt teoreetiliselt nad võivad selle pealt teenida. Sa

ise ka ju saate alguses mainisid, et tulevikus on kõikidel ekraanidel internet, et kas te äkki olete oma majast hoopis ees, et võib-olla oleks viie aasta pärast varast seda teha.

Vot, ma arvan, et kindlasti me oleme võib-olla mõnevõrra ajast ees, aga aga, aga noh, minu senine kogemus juba eelmiste ettevõtetega näitab seda, et, et juhul, kui sa hakkad asja tegema sellisel hetkel, kui sellest noh, ma ei tea, juba ajakirjanduses kirjutatakse või noh, ükskõik kui, kui siis spetsiifilises ajakirjanduses, siis sa oled juba ajast maha jäänud, et et, et pigem on, pigem on mõistlik teha asja natuke ajast ees kui, kui natuke ajast maas.

Kui palju üldse internetiga tele, televiisoreid täna poodis on, et on pooled või on

Vot sellele, sellele ma jään küll nüüd vastuse võlgu, et, et ma ei oska, noh, ja ilmselt see sõltub ka, sõltub ka noh, konkreetsest asukohast, et meie noh, puht niisugune tunnetuslik eksperiment Ameerikas, eks, näitas seda, et, et seal on enam kui pooled, võib-olla et isegi praktiliselt kõik televiisorid on tegelikult internetiühenduse võimelised, noh, me lihtsalt käisime Bestwise ja siis võtsime seal järjest ekraane üle ja, ja, ja noh, striimisime sinna oma sisu, Mis oli noh, selles mõttes lõbus tegevus, aga, aga nüüd, kui me räägime konkreetsetest numbritest, siis täna tegelikult maailmas ja see on nüüd siis Nielseni andmetel on, on umbes nelisada miljonit ekraani. mis on internetiühenduse võimelised. Noh, nende hulka küll nüüd kuuluvad ka sellised ekraanid, mille taga on kas siis Xbox või PS3, noh, mis ise, noh, kus siis see internetiühendus käib nii-öelda läbi selle meediakeskuse või, või, või, või noh, mis iganes siis see seade on, mis sinna ühendatud on. Ja, ja noh, see arv muidugi kasvab, eks, et, et, et täna ikkagi... Tõenäoliselt ma arvan, et praktiliselt suured tootjad enam internetiühenduse võimeta telekaid praktiliselt ei tooda, eks.

No selle nädala Uudis Tech Grange'ist oli see, et lähima kaheksateist kuuga lisandub kokku kakssada miljonit connect'itud telekat ja kolmsada miljonit on siis see number, kus siis on sees ka veel needsamad Rokud, Hulud, Xboxid ja PSP-d. Kaksa, kakssada miljonit on neid telekaid, mis ise käivad

internetis,

jah, lisandub kaheksateist kuuga. Ja kolmsada miljonit, need, mis on siis läbi mingi täiendava meediaseadme.

Et kokku viissada miljonit tuleb veel juurde?

Ei, ei, kakssada, kakssada puhastelekat ja sada siis neid, mis on läbi lisaseadme.

Kolmsada miljonit tuleb

juurde.

mitte rohkem kui kaheksateist kuud.

Noh, kui paar aastat, et, et järelikult siis noh, teie visioon on see, et paari aasta pärast on Pulitzeri mainstream, et Et teil on noh, sada tuhat, tuhandeid kasutajaid ja.

Jah, just, et, et siin see teine näide, et, et kuna pool tasu, tasulise sisu, tasulisest sisust, mida inimesed nagu läbi, tellivad läbi tänaval telkode või siis vaatavad movie rentoreid, liigub juba üle interneti. Ehk need trendid on kõik sinnapoole, et ühelt poolt tekib neid internetis käiva telekaid juurde, internetiühendusega telekaid, teiselt poolt content juba täna üha rohkem liigub üle interneti protokolli. Ja, ja seesama, see nii-öelda, nii-öelda statistika, et kui peres on kaks koma viis inimest USA-s ja ekraane on kaks koma kaheksakümmend viis, ehk et, ehk seesama, et inimestel on vaja nagu kasutada erinevaid ekraane või neid kontrollida kas või töö juures või siis kodus, Lisaks neid on nagu, lisaks on mitmeid inimesi, et sa ei saa ainult läbi oma äppides nende sisse minna, eks. Ehk et kui, kui, kui me rääkisime ükskõik kellega, kes oli huvitatud puldist või sellest valdkonnast, siis see oli kõigil täiesti juba loogiline niisugune nagu punkt algusesse. Jah, me teame, et kõik telekad hakkavad olema internetis, neis peab olema brauser, ja mis on teie nagu pakkumine, eks. Ehk et see... See, see kõik vaata, kõik samamoodi vaatavad juba täna selle kahe-kolme aasta perspektiive, et keegi täna ei ole ei, ei esitada küsimust selle koha pealt, et et miks siis täna, mul on täna kodus see viis aastat oi-oi-oi, et see on jube paha, et et see ei toimi, nad kõik teavad, et ei toimi, eks, aga paari aasta pärast see toimib.

Kusjuures kokkuvõtvalt vastates su küsimusele, pult on lihtsalt nii hea asi, on ju, et viie aasta pärast on, kui sa teleka paned käima, siis tulebki seal ainukene asi, mis ette tuleb, tuleb puldis screen ja edasi sa saad juba ise toimetada.

No viie aasta pärast me saame siis kontrollida, et kinni saame selle lingi sellele saate podcastile, mida saab siis iga keegi järelikult kuulata ja see oligi meie täna Restart, otsige meid Facebookist sõnaga Restart ja nädala pärast siis uuesti, ilusat nädalast teile!