AI_pealkiri: Mobiilirakenduste müük AppStore'is: 64.ee, BlackBook ja TaxiPal jagavad kogemusi

Ole probleeme, on lahendamist vajavad olukorrad. Reaalsed lahendused leiab teie autole Carstop. Helista üks kuus kaks kaks kaks. Carstopis on profid.

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris ITR-i saade Restart, mida juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik. Meie saadet toetab ITL ja meie saade on korduses täna õhtul kell kümme ning internetis aadressil podcast.kuku.ee kogu aeg. Meie saate teemadel võite kaasa lobiseda Facebookis, otsides meie saate nime järgi Facebookist, Ning tänase saate teema on tarkvara kirjastamine vastavates müügiportaalides, AppStoreides ja siseehitatud poodides. Meie saatekülaliseks on Eesti ühe tarkvara arendusfirma kuuskümmend neli tegevjuht Algimantas Akmenskis, kelle ettevõte müüb tarkvara internetis. Tere!

Tere ka minu poolt.

Räägi siis, millega kuuskümmend neli punkt E siis tegeleb, kuuskümmend punkt E muidugi.

No kuuskümmend neli ettevõtte on siis selline tarkvara arendusfirma, kelle tarkvara on, ma nimetaksin, nagu nišitoode, mõeldud tavakasutajatele ja mõeldud just e-raamatutega opereerimiseks väikeste muudatuste tegemiseks, kontrollimaks, kas need e-raamatud on õiged ja sobivad erinevate lugerite peal kasutamiseks.

Ma saan aru, et teie, teil on sisuliselt, on teil tegemist teie firma puhul programmeerimisettevõttega, kes on otsustanud välja töötada oma tooted ja siis need ära müüa?

No põhimõtteliselt on see õige, aga alustasime me just teistpidi, meil ei olnud plaani hakata neid tooteid müüma. Me olime sunnitud oma tegevuses, raamatute tootmises, need tarkvarad välja töötama. Ja kuna need meile endale meeldisid, siis me otsustasime seda ka teistega jagada ja natukene developmenti raha tagasi teenida ning väikese hinnaga need siis Apple Store müükiv on.

Et mis on siis ärimudel, et kas kes, kes on teie klient, kes teile maksab?

Tarkvara eest maksab meile tavakasutaja, kes tahab... enda raamatut kirjastada ja lisada sinna metadata-t, teha väikesi muudatusi ja pakendada see uuesti raamatuks siis tagasi kauku.

Me räägime nüüd elektroonilisest kirjastamisest, eks? Jah, loomulikult. Et trükikoja failidest. Teil on tooted, mis on Mac arvutite kasutajatele saadavas poes müügil?

Aa, täpselt nii. Et Windowsi versioone me ei ole jõudnud veel välja anda, sellepärast et meile tundus esialgu, et sellesse keskkonda me ei suuda nagu turundada ja ei hästi nagu müüa, et App Store tundus nagu väga hea valik just sellepärast, et me ei pea tegelema serialkoodidega, me ei pea tegelema sellise support'iga, me teeme. Programmi valmis, paneme selle müüki ja põhimõtteliselt on, ootame raha, väga lihtne.

Ja kuidas läheb?

Läheb üle ootus täiesti.

Et ikkagi ma küsin üle, et mis see programm on, et ja noh, ütleme, too mõni näide, et ma lähen sinna AppStore'i, et mida ma ostan ja palju ma

maksan? Võtame näiteks eBoop Checker'i. ei tee mitte midagi muud, kui lubab sul võtta sinu raamatufaili, vedada selle sinna peale ja saad tagasitulemuse, kas see raamat on korrektselt vormistatud või mitte, maksab üheksakümmend üheksa USA senti.

Ja seda saab kasutada siis arvutiga, eks ole, et pole suurt mõtet osta seda näiteks iPhone'iga?

Ei, see on ikkagi mõeldud desktop arvutile.

Kõik, kas kõik teie programmid on mõeldud desktop arvutitele või on ka midagi, mis on noh, telefonide jaoks?

Kirjastamise suunas on mõeldud kõik asjad tänase seisuga ainult arvutile, aga loomulikult me oleme teinud ka mobiilseid rakendusi.

Ja mis nad on?

Mobiilsed rakendused Statistikaametile tellitud, mõned raamatud, mis on pakendatud aplikatsiooni kujule, et oleme ka sellega kokku puutunud. Ja,

ja, ja ka neid müünud mobiili AppStoreis?

Jaa, no enamuses on küll tellimustööd ja tasuta, aga me oleme ka teinud üksikuid raamatuid äppidena ja neid müünud.

Kas keskendate just AppStore, AppStore peale või teil on midagi ka Androidil?

Täna me oleme keskendunud ainult AppStore'i peale. Ehkki meil on kogemus ka Androidi peale teha, aga me, kuna Android Market on meie silmis liiga fragmenteerunud ja tootmine sinna on natukene kulukam kui AppStore.

Temale viie peale ei ole mõelnud, et, et ei...

Oleme ka seda teinud. Kui on, tähendab, kuna me ei tooda mingisugust sellist tarkvara, mida me tahaksime müüa, siis kui kliendil on selline soov, siis me oleme ka neile vastu tulnud ja teinud WebAppi, et see ei ole nagu olnud probleem.

Aga sellist asja, et te võtate WebAppi ja paketeerite seda vastava keskkonna jaoks?

Ka seda oleme teinud.

Et noh, ma olen tähele pannud, Eestis ei ole see väga populaarne vähemine, et tavaliselt tehakse ikkagi sellist näitev äppi konkreetse platvormi peale ja noh, see HTML5 ütleme, et noh, trend, mis on Ameerikas nagu väga selgelt nagu olemas Eestisse, pole veel jõudnud.

Ei, sellega ma olen nõus, See on, minu meelest on see nagu väga hea lähenemine, alustada WebAppi loomisest, WebApp on meile palju suuremad võimalused ja selleks, samas on nagu väike probleem meil, kui me teeme nüüd ühe WebAppi, siis erinevatel seadmetel on erinevad võimalused ikkagi. Ja siis paketeerida see kokku või vajadusel kirjutada nativapp on nagu noh, samm kaks, on ju. Et, et see, tõenäoliselt ta liigub sinna suunda, et, et me ikkagi räägime põhiliselt rohkem WebAppidest, kuna Kuna Apple App Store mobiilsetele seadmetele ja a, Android Market on ikkagi üsna täis, et kui me tahame turundada, siis meil on web-äppi palju lihtsam turundada.

Aga nüüd, rääkides tulles tagasi selle programmi juurde, mis on, maksab üheksakümmend üheksa senti ja kontrollib, kas e-raamat on õigesti kirjastatud ja õigesti üles seatud, et kuidas selle äri läheb, et te olete teinud niisuguse paketeerinud toote, ma sain aru pannud selle Mac arvutikasutajate jaoks kättesaadavasse kohta veebi ja võtate sellest natuke raha, kuidas... Meil käib.

Me saame keskmiselt nädalas kuni kakskümmend allalaadimist per äpp, no tähendab, et see üks konkreetne, millest me räägime, on ainult üks programm, meil on ka neid mitmeid, näiteks on ju, mis avab selle raamatu, lubab raamatu sees väikesed muudatused teha, osates koodi, ja selle tagasi paketeerida ja samas jällegi dubleerib ka ühte eelnevat programmi, nagu ja kontrollib, et see oleks õigesti paketeeritud. Kolmas programm, näiteks e-book, Metadata editor lubab lisada siis Metadata infot ka e-raamatule.

Ühesõnaga, te olete võtnud ühe äriniši, jaganud iga liigutuse üheks väikeseks programmiks, ära programmeerinud selle programmi ja üheksakümnes üheksa sendi eest saab selle ühe liigutuse ära teha, et kui ma tahan omale oma raamatut kirjastada, siis ma pean osta oma tarkvara tõenäoliselt kümne euro eest, aga, või kümne dollari eest, aga kui ma tahan teha ühte liigutust, siis on, igaüks on üheksakümmend üheksa senti.

Jah, põhimõtteliselt, neil on muidugi egüvalendid olemas ka tasuta tarkvara näol, aga Maci kasutajaid silmas pidades me oleme selle kasutajaliidese teinud niivõrd mugavamaks. Kui, kui need tasuta pakutavad programmid ja seeläbi nagu on see müük, on meie jaoks päris okei.

No kuidas see müükigi käib, et noh, ütleme, mul on suurepärane idee, kuidas, ma ei tea, sellist põnevat äppi teha, panen seda AppStore'i, ei müü, et mida ma siis valesti

teen? Siin koha peal ma pean ütlema, et, et meie ei ole ka absoluutselt oma tooteid turundanud. Aga arvestades seda, et see toode on niivõrd nišitoode, siis need inimesed, kes tahavad analoogseid programme kasutada, leiavad märksõnade abil need lihtsasti ülesse. Me ei ole praegu absoluutselt tahtnud teha seda, et ma, massmüüki. Meie huvi oli just viia nendele inimestele, kellel on vaja ja kes oskavad otsida. Praegu meie poolt turundust ei ole nendele API-dele tehtud ja seeläbi ma nagu... Eriti toonitangi, et see müük on olnud nagu väga hea, arvestades siis mitte turundamist.

Kas sa näed mingit kasvatamise potentsiaali just selle müügipoole peale, äkki kui te võtate endale tööle mõnda pea inimest, siis müük näiteks küm, kümnekordistub, seda, seda võimalust ei ole?

Me oleme seda arutanud ja tahame sinna jõuda selle, selle aastanumbri sees, aga praegult me ei, ei ole tahtnud kulutada reklaami ega siis PR-i peale. Küll, mida me tegime sellel aastal, oli see, et me lasime välja tasuta tarkvara Microsoft X-i peale, Gitabuu, mis on siis e-raamatute lugemise tarkvara. Just, et tuua kasutajaid rohkem meie teiste programmide juurde ja lisaks pakkuda ka sellist... lahendust inimestele siis, kes ei ole leidnud head e-lugarid Mac OSX-i peale. Ja pean ütlema, et esimesed kümme päeva on olnud suurepärane, me oleme saanud üle nelja tuhande downloadi ja tagasiside on, ütleme, pigem väga positiivne, enamus inimesi ütlevad, et sellist tarkvara oli vaja, lihtne UI, toredad kutid, kütke edasi.

Kas tõep, tõepoolest lugerite turul on ruumi nagu?

Tuleb nii välja, et on, sellepärast et enne seda suuremad nimed desktopis, mida võib välja tuua, oli Stansa, Stansa arendus. peale programmi müüki Amazonile, minu meelest on seisma jäänud, alternatiiviks jäi FireVoxile eBoo Breederi nimeline plugin, aga natiiväppi sisuliselt ei olnud. Mõned kuud enne seda toodi... välja mitmeid e-buubi lugemise tarkvarasid, aga need olid kõik tasulised ja kui me räägime, et siin üheksa kuni kahekümne dollarilisest tarkvarast, siis ma usun, et meie, meie tasuta tarkvara täidab selle koha hästi ära, on ju, seda näitab ka see allalaadimiste arv praegu.

See on tasuta tarkvara?

Jaa, loomulikult.

Ja ärimudel seisneb?

Ärimudel, ärimudel seisneb selles, et me teeme ka online-lugemist desktopist siis välja, et, et viime lugemise brauserisse ja pakume nagu sellest suvest alates tõenäoliselt ka pilveteenust, ehk inimesed, kes ostavad oma raamatuid, Saavad need back-upida meie süsteemis, kui neil ei ole seadet kaasas või ei ole oma arvutid, saavad seda brauseris lugeda, viimastes kõikides brauserites, mis toetavad HTML5, ja kui nad soovivad lisaruumi või lisaseadeid, siis me hakkame selle eest natukene kasutajate käest raha küsima. Pluss, teine koht, kus me raha küsime, on see, et me litsenseerime erinevatele ettevõtetele oma onlain-lugemistarkvara. Pakume siis poele näiteks võimaluse, et, et raamatut ostes liigub see raamat kohe pilve, inimene saab kohe seda lugema hakata, tal ei ole ühtegi seadet selleks vaja, tal on automaatne back-up olemas ja pood maksab meile litsentsitasu.

Kas see programmide tegemine on teie põhjääri?

Jah, see on meie põhjääri.

Ja kui suur see firma on?

Tänase seisuga on meil Viljandis kümme inimest ja oleme nüüd alustanud Tallinnasse liikumist ja Tallinnas on kolm inimest püsivalt kohal.

Et kogus see tegevus toimub Eestis, et teil välismaal ei ole midagi?

Ja, ja rahastamine ja kõik on olnud, on Eesti, Eestist pärit.

Ja te olete endale investeeringut kaasanud?

Me praegult otsime aktiivselt lisainvestoreid, et jõulisemalt mujale turule minna, aga EAS-i tugi on olnud, oleme võtnud Kredexi toetusel ka laenu ja väikesel määral siis ka kaasanud Viljandis kohaliku investori.

Kui see saladus ei ole, kas firma on täna breake-venish või mitte?

Okei,

aga kas see on nagu lähituleviku perspektiiv või, või sa näed, et tuleb kuidagi nagu teistmoodi noh, ütleme, mingeid teisi asju teha selleks, et, et sinna jõuda?

Pigem vastupidi, et see, et me ei ole täna break evenis, ongi esialgne fookusele kaotamine, mis meil aset leidis, et me tegime liiga palju muid asju, arvates, et et selle läbi me toome raha oma põhitegevuse peale, nüüd me oleme nagu loobunud kõikidest muudest tege, tegemistest ja ja keskendunud ja tulemus on muutunud palju paremaks.

No ühesõnaga, sa usud, et selliste ühetovaliste programmidega saab ikkagi korralikult raha teenida?

Jaa, täiesti, et me valmistame ju üsna palju teisi programme sa, sinnasamma niši ette, konverteerimisprogramm, mis, mille eest me küsime natukene oluliselt rohkem raha, ja, ja paneme kokku ka kõikidest nendest väikestest programmidest Toolgiti, et kasutaja, kes tahab siis kõiki asju ühe korraga saada, et, et ostab endale natukene kallimalt kõik asjad koos.

Tänane saate teema puudutab programmide müüke vastavates programmipoodides Maci, Windowsi või mobiiltelefoni App Store'ides ning meie järgmiseks saatekülaliseks on planeedi ühelt teiselt küljelt Meelis Vill üle Skype'i.

Tere, Meelis. Tervist,

tervist, tervist, tervist.

Et meil on tõepoolest siin ühendus Mehhikoga ja Meelis on Seksipäeviku autor. Et me siin vaheajal tegime natuke nagu tööd selles osas ja avaldasime, et neid Seksipäevik on siis mitmeid, et räägi, et mis on sinu Seksipäeviku eripära ja kas see on ka tasuline programm või puhtalt tasuda?

No see on tasuline programm, et ikkagi oma kulud tagasi teenida. Minu õnn on võib-olla see, et, et kui ma sellele kentsakale mõttele tulin, siis ma ei leidnud väga selliseid analooge. Mis andis mulle siis kindlust, et võib-olla keegi ei olegi sellist asja väga teinud. Mida nagu aeg edasi, seda rohkem ka päevikulaadseid asju ma olen ise ka leidnud, aga õnneks. MacBooki üheks eripäraks saab kindlasti pidada tema nagu oluliselt kasutajasõbralikku disaini ja väljanägemist. Et sul on ikkagi mugav taas tagasi pöörduda selle rakenduse juurde ja panna siis kirja nagu oma need vahvad momendid. Elus, et, et ta lihtsalt näitab sulle siis kas graafiliselt või siis numbriliselt seda statistikat, et palju sul on olnud partnereid, kui tihti on olnud teil vahekordi ja seda saab siis vaadata nii kuude kui ka. Aastate ja ka partnerite lõikes, et, et kes sulle siis nagu kõige rohkem sellist nagu mõnu on toonud ja mis nagu. Pere suhtes või mingis paari suhtes on alati, et, et noh, et, et millal siis nagu viimane kord oli, et, et see näitab ka kohe selle nagu. Counteril kätte, et millal siis noh, oli siis viimane kord.

Ja seal on ka kindlasti palju infograafikat.

Jah, et seal nagu üks graafik näitab nagu kuude lõikes noh, nagu kuidas need üles-alla ioon on, on liikunud.

Kas see tarkvara kasutab ka mingit sissejuhatud funktsioone näiteks, saab mõõta noh, mingid parameetrid nagu tugevust näiteks ja või see on selline.

Ikka ise nagu oma käsitöö, et paned kirja selle, mida sa ise nagu tunned, et tal seal nagu noh, nagu voodi vappumist või vibratsiooni või mingisuguseid hääletugevusi ei mõõda, aga, aga siin Mehhikos olles ka ja. Mõne uue tuttavaga kokku puutudes ja rääkides, et mul on selline nagu naljakas asi nagu valmis, et. Et proovige järele, siis on just nagu ka öeldud, et, et järgmises versioonis võiks olla mingisugune selline. Automaatne osa, et, et mis siis nagu lihtsalt salvestab. Mingit vibratsiooni või liikumist, et sa ei pea ise hakkama lihtsalt nagu panema jälle nagu tipp-tipp-tipp neid asju kirja.

See on päris, päris huvitav idee, et kas oskate öelda, et kas inimesed noh, maksavad aktiivselt, et kuidas sul kasutade arvuga lood on?

No tegelikult ma ikkagi alguses ootasin, et, et see kasutajate arvu kasv ja see aktiivsus on ikkagi oluliselt suurem, et, et, et nüüd, kui see on siis olnud jõuludest AppStore'is müügil, siis noh... Tõsiasja on ikkagi see, et, et päris raske on poole miljoni AppStore'i rakenduse vahel ikkagi nagu välja paista ja eriti ka veel nagu sellise nagu ameeriklaste jaoks noh, nii tabuteemaga, sest esialgu lükati see äpp üldsegi tagasi, et, et see versioon, mis siis nüüd on müügil, on ikkagi väga nuditud, nuditud rakendus, et, et ta esialgne idee ja väljanägemine oli sootuks. Noh, nagu põnevam, aga, aga nüüd pidi muutma nii nime kui ka sealt välja rookima nii mõnedki noh, sellised põnevad, põnevad lahendused.

Rääkides tabuteemadest, et julged sa ka öelda välja nüüd täpselt, palju on müüdud?

On alla tuhande.

Aa, no see on neli korda vähem kui. E-raamatu lugemisprogrammi, meie teine saatekülaline on kümne päevaga

müünud... Kas see noh, ütleme siin peamine loodus oli see, et inimesed just ostavad programmi, kas mingeid in-app makseid või mingid noh, ütleme, mingid lisafunktsioonide ostu sa mõelnud ei ole, et näiteks mingi taastaprogramm, mis pakub sulle noh, mingi võimalus maksta mingi lisaasja eest?

No ma ise läksin küll alguses selle asja peale, et, et ma panin ka päris kõrge hinna, et, et ma hakkasin pea üle noh, mingi kaks üheksakümmend üheksa dollarit oli vist esimene hind, et, et nüüd ma olen tulnud ka selles hinnas alla. Et, et ma arvan, et, et juba see äpi hind esialgu lükkas mõned huvilised tagasi, et, et. oli nagu see sisenemisbarjäär nagu seda äppi siis katsetama liiga kõrge, et, et et nüüd ka see, kui hind peale, peale Pealtnägija saates number kaheks valituna sai muudetud, siis nüüd on ka kohe nagu hakanud... Noh, nagu paisu tagant nagu neid oste juurde tekkima. Et ma ei ole nagu mingisugust in-äpi ostuasja sellesse BlackBooki mõelnud, küll aga on valmimas üks hevimuusikute. sünnipäeva äpp, kus sa saad vaadata, kes tänasel päeval on heavy, heavy metal-i žanris sündinud, et, et sinna me oleme jätnud kohe nagu reklaami, reklaamile oma koha, et, et seal äpi allservas nuppe ei ole, et, et see on vähemalt nagu reserveeritud reklaami, reklaamimüügiks, et, et see on siis nagu katsetus, et kas siis äkki õnnestub reklaamimüügiga rohkem teenida kui, kui ainult selle äpi. Ma

tean, Meelis, et sa oled ise turundustaustaga inimene, et kas sa oled mõelnud ka või proovinud või lausa ellu viinud mingisugust turundustegevust AppStoreis või sellele tootele? Eks,

eks, eks me nagu alguses võtsime nagu sellised niinimetatud tasuta asjad ette, nagu Facebooki ja Twitteri, et, et Twitteris meil õnnestus isegi kasvatada seda huviliste ringipea jeesum, kas oli kaks tuhat või neli tuhat. Jälgijat, et Facebookist on nagu nii hästi käima ei ole läinud. Mingit tasulist reklaami hetkel ma ei ole teinud. Küll aga, küll aga ma kindlasti kavatsen nii Google Adwordsi kui ka Facebooki reklaamidega nüüd. Mingi aja pärast nagu alustada, et, et, et esialgu siis nagu sellised oma tööjõuga Twitteri ja Facebooki arendused ja sealt edasi, siis kui see nagu nii olulist tulu ei too, siis tuleb ka raha kulutada.

Aga kokkuvõttes noh, kuidas sulle tundub, et kas selliste äppidega saab korralikult teenida või noh, või raha saab siis, kui see on, ma ei tea, osa, võib-olla mingi mobiiläpp mingile suurele saidile või noh, ma ei tea, müüa neid rakendusi suurtele firmadele?

No mul veel ei paista, et, et see tooks nüüd kohe nagu seda kulutatud raha tagasi, aga... Ma olen ka natuke teises seisus, et, et mul oli nagu see soov, nii BlackBook kui ka metalbid valmis teha nii suur, et, et ma tegelikult nagu ei hoolinud. Et see toob nüüd nagu esimesel nädalal või esimesel aastal selle raha tagasi. Loomulikult mu nagu, mul oleks hea meel siia Mehhikosse tulla juba nagu selle äpist nagu teenitud tulu eest, aga, aga praegu on pigem ikkagi see, et, et noh, see enda entusiasm ja see soov, need asjad nagu ära teha, et kui ma ei oleks neid asju ära teinud, siis ma oleks tundnud ennast nagu väga, väga halvasti, et, et praegu ma noh, see on osutunud nagu küll kalliks. hobiks, et, et ütleme nagu kolmandat etappi praegu nagu ongi, et, et on sex, rock'n'roll ja peaaegu peaks noh, järgmine, kolmas peaks olema siis drugs, kui minna nagu seda nagu kolmiku teemat edasi, et, et, et siis ma ikka väga mõtlen, et mis see rakendus oleks, et ta ei jääks enam noh, väga hobitasandile ja noh, peaks siis kulutama aastaid, et see raha siis kas tuleb tagasi või siis lihtsalt on. on tehtud rakendus ja ma saan kõigile öelda, et noh, vaadake, et ma olen linnukese kirja säänud.

Jah, aga suur tänu, Meelis, ja oodame siis põnevusega uudised sinu kolmanda äpi kohta. Lõuna-Ameerikast. Ja selline põnev rakendus, et mis sina arvad, et kas noh, see on ka omamoodi niširakendus, eks ole, et kas sinu arvates oleks seda lihtne turundada?

Ma arvan, et ei ole lihtne turundada, sest ennekõike on tegemist ju mobiilaplikatsiooniga ja nagu enne mainitud, et neid mobiilaplikatsioone on ju poole miljoni juures. Et meie puhul just töötas ilmselt see, et, et neid programme Mac OSX-i Store-is, App Store-is on ju võrreldavalt palju vähem.

Kas sa arvad, et ei ole üldse mõtet teha täna mobiiläppe või noh, mis on see edu võti, et mille puhul seda tasub teha?

No vastupidi, ikka on mõtet teha, ka edu võti pigem on selles, et, et luua siis tõepoolest programm, mis on, erineb teistest ja seda erinevust ka nagu tuleb ilmselgelt turundada, noh, tasuta vahendite või siis tasuliste vahenditega, et sõltub, millist tulemust soovitakse.

Mina ise ka arvan, et Meelis Villi BlackBook, Didit programm, ta tegelikult ei ole väga nišiprogramm, et ta käsitleb ikkagi teemat, mis on niisugune noh, laiatarve teema.

Noh, teema on lai võib-olla, aga see ütleme, tema käsitlus võib-olla on üsna niši.

Ma ei tea, nad, tegelikult on ta ju ikkagi huumoriprogramm ja mulle tundub, et mul juba tegelikult endale ka kirjutas, download'id, ma vaatasin siit AppStore'ist just praegu selle ekraani pilte sellest programmist ja ta on natuke sünge tehtud, et ta ja nimi Black Book ja nii edasi, et ta on kuidagi niisuguseks nagu fataalseks kirjeldatud.

Täiesti inimeste jaoks kirjalikult.

Võib-olla jah, kuidagi niisugune kotstiil, et aga kui ta oleks niisugune rõõmus rosa ja helge ja viskaks natuke rohkem nalja, räägiks vahele anekdoote ja... Vahel. Noh, va, ärme lähe selle programmi spetsiifika juurde praegu, et siis võib-olla ma downloadiks ta isegi endale siin juba üheksakümne üheksa sendi eest.

Jah, aga ikkagi, et kui inimesel on noh, selline mõte tekkinud ja ta oskab noh, äppe teha, näiteks kasutabki HTML-Viit ja noh, saab ma ei tea, ühe kuuga midagi valmis, siis kuidas tal alustada, et noh... Tõepoolest noh, paned seda äppi AppStore'i noh, keegi ei osta, et mis on need õiged esimesed sammud?

Võib-olla oleks hea kindlaks teha, kellele sa tahad seda äppi müüa. Ja püüda seda turundada siis Facebookis, kindlale sihtgrupile, Facebookis on minu meelest ju suurepärased turundumisvahendid selleks olemas.

No ikkagi reklaamimast või?

Jah, ma arvan, et, et sildiga mööda linna käies ja sõpradele spämmida ei vii selle tulemuseni, mida sa soovid, kui sa oled kuu aega selle peale kulutanud, siis on mõistlik natukene veel kulutada, et, et tuua ka siis mujalt maailmast seda ostujõulisemat rahvast.

No mis sa arvad reklaamist teistes äppides, et kas see on efektiivne marketingi instrument?

Näiteks Apple puhul siis iAd ja jah, seda on nagu raske öelda, sellepärast et Eestis ma ei usu, et on väga head kogemust Apple iAd-i puhul, aga ma arvan, et, et, et ta võib töötada täiesti.

Eks ta on tehi, nagu kõikides niisugustes elektroonilistes reklaamides, et asi taandub testimisele, et sa pead valima oma hinna ja müügitulemused selle järgi ja kuidas reklaam töötab.

Jah, kindlasti sisenemishind on väga oluline, et, et kui sa vale sisenemishinnaga inimesed ära peletad, siis odavamaks lastes seda võib see tekitada äpi kohta sellise eelarvamuse, et, et noh, äkki ta ei olnudki nii hea ja inimesed ei tahtnud osta ja miks siis peaksin ma ka kõige odavamalt seda ostma, et et, et ka see, see probleem võib tekkida.

Tere tagasi kuulama IT-ri saadet Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja meie saate teema on täna programmid, mida müüa programmipoodides mobiilide Mac OS X-i ja Windowsi jaoks. Meie saatekülaliseks on täna Algimanta Sakmetskist, firmast kuuskümmend neli, kes toodab kirjastustarkvara. ja müüb seda väikeste ühedollariliste programmijupikestena Mac App Store'is ning hetkel on meil telefoni otsas Eesti ühe päris kuulsa programmijupi looja firmast TaxiPal, Raoul Järvis. Tere, Raoul. Tere, tere.

Et me oleme siin rääkinud hästi erinevusest ärimudelitest, et äkki räägid lüvitult, mis on TaxiPal-i ärimudel?

No meie põhiline ärimudel on sellise tüüpiline two-side-d-market, kus siis lõppkasutaja jaoks on teenuse kasutamine tasuta ja raha teenime me siis B2B poolelt ehk taksofirmadelt. Ja, ja seda põhimõtteliselt selle eest, et, et me nende, nende, nendeni kliente viime.

Et kuidas need maksed siis toimuvad, et kes, kes nagu kuidas maksab?

No põhimõtteliselt meil on erinevad lepingud taksofirmadega ja siis hinnastamine on kas siis kuud asu alusel või. mõnedel turgudel ka transaktsioonipõhine, ehk siis iga kliendi kohta.

Aga klient ise äppisse ei maksa, eks?

Ei, kliendi jaoks on rakenduse kasutamine tasuta, Kuna me ei taha seal mingeid barjääre seada sellele rakenduse vastu.

Aga teie äri suuresti ju ikkagi sõltubki sellest siis, kui palju inimesed seda äppi endale downloadivad, et sisuliselt on, ehkki hind on null, on tegemist müügiga, et kuidas sa niisugust müüki lükkad, kuidas sa turundad?

Eks, olles selline väike ja väieaste finantsidega start-up, tuleb olla kaval, kuidas. Kuidas endale visibility't saada, selleks on osalemine erinevatel konkurssidel, mis annab siis tasuta PR-i pärast. Samuti ka nii-öelda ajalehe, televisiooni uudised, kui kusagil on võimalik saada. Samuti ka koostöö telefonitootjate või, või siin platvormi tootjatega, noh nagu Nokia või. Või mingisugune konkreetne telefoniplatvorm, et siin tuleb, tuleb olla kaval, et kuidas seda visibility't saada. Ning ka noh, kindlasti, kindlasti olla nähtav seal, kus, kus siis kliendid on, et, et on siis ütleme vastavalt reisijale, siis tuleb olla nähtav nendes kohtades, kus. Kus seisid või käia või ütleme, tavapärased kohad, kus, kus klient või taksot vajada.

Me oleme rääkinud siin tehnoloogiast, et teil on ilmselt hästi erinevad platvormid olemas, et kas teie kasutate iga platvormi jaoks native äppi või teil on ikkagi mingisugune selline kas HTML5-s või mingi muu lahendus, mida te siis lihtsalt muudate vastavalt platvormile?

Meil on praegu ja iga platvormi jaoks olemas native app. Lihtsalt sellel eest, põhjusel, kuna see annab antud hetkel parema visibility. Just ka mitte nii high-end seadmete peal. Et olen, oleme testinud siin ka nii-öelda veebipõhiseid või noh, aatomilisi rakendusi. Ning ikkagi lahjemate seadmete peal see visibility on natuke kehvavõitu. Eriti kui tahta teha teatud, teatud head UI-d ja kasutajaliidest. Aga, aga samas me siin nii-öelda teatud platvormide peale oleme arendamas ka veebiliidest, või ütleme sellist veebipõhist rakendust, et. Kuna, kuna neid native platvorme on siiski päris palju ja noh, nii-öelda päris igaühe jaoks ka nüüd native rakendust pole mõtet teha, et. Et siis teiste jaoks on võimalik kasutada sellist universaalsemat lahendust.

Et noh, teie äpp noh, on mõeldud ilmselt linnadele, kus teil on olemas lepingud taksofirmadega, et kas te kuidagi üritate noh, näiteks reklaami abil noh, müüa seda just sinna linnadesse või, või te väga nagu ei vali kliente, et lihtsalt on äpp olemas ja noh, kui ei ole sinu linnas, siis äkki sa kunagi oled New Yorgis näiteks ja võid seda tahta kasutada?

Jah, ütleme kuna meie lõppkasutajat on kahte tüüpi, ehk on selline lokaalne kasutaja, kes kasutab seda oma kodulinnas takso tellimiseks. Aga siis teine, teine segment on reisijad, nii ärireisijad kui, kui siis nii-öelda tavaturistid. Ja, ja see tähendab seda jah, et ütleme, et noh, meil on download'e ja, ja ka kusagilt noh, nii-öelda Aasia riikidest, kus me antud hetkel. Teenust ei paka, aga ütleme, see tähendab seda, et, et see Aasia turist, kui ta tuleb Euroopasse, saab ta meie rakendust kasutada, et siin taksot tellida antud hetkel siis kolmekümne ühes riigis. Nii et seda meie peamine teenus, ehk siis takso, see nii-öelda info vahendamine lõppkasutajale, see antud hetkel töötab kolmekümne ühes riigis ja, ja see tähendab, et seda saavad kasutada turistid, kes sinna riikiga tulevad.

Kas ka Eestis võib TaxiPaliga takso tellida? Jah, saab. Okei, noh siis, kui saada on läbi, siis me vaatame, kuidas see asi toimib, aga suur täna sulle, Raoul ja ilustat päeva.

Ja oleme, olemegi tagasi stuudios ja

et mis sina arvad, et kas, noh, kas ka teil oli noh, selline probleem, et erinevates platvormides on sellised omad eripärad või te keskendate praegu just Maci peale ja mujale üldse ei vaata?

Eks me katsetusi oleme ju ikka teinud ja need probleemid on täiesti sellised olemas, nagu eelkõneleja rääkis.

Kas, kas sa näed, tulevikus võib-olla on nende standardidega kuidagi paremini loot või, või ikkagi tuleb native äppe teha igale poole?

No ma arvan, et native äppide väga suur pluss on see, kui sul on võimalus, eks ole, neid teha muidugi, on just see, et nad töötavad ikkagi paremini selle raua peal, mille jaoks nad on kirjutatud.

Noh, Eestis on iOS noh, vaieldamatult kõige populaarsem, kuigi noh, kui me vaatame statistikat, siis Android ju iseenesest noh, ta on päris levinud maailmas, et miks, miks just selline valik, kas iOS-i kasutajad siis maksavad rohkem?

Ütleme niimoodi, et Maci kasutajad on läbi ajaloo olnud jah, parimad maksjad. Need inimesed, kes on harjunud Macos X-i kasutama, on ka nõudlikumad ja seeläbi valmis rohkem maksma.

Kas sa võid soovitada lihtsalt, et noh, kui on mingi äpi idee, siis tulebki teha ainult Maci peale seda ja siis pärast vaadata?

No ma ei tahaks sellist soovitust nagu nüüd endaga kraesse võtta, aga, aga see oleks nagu hea start küll. Iseenesest on ju need töövahendid äpi loomiseks Maci peale nagu vaieldamatult palju mugavamad kui Androidile. mõeldud, kui me räägime, et Javas, eks ole, teha, et X-code on mugav käsitleda ja meie firmas on nagu hea näide, kus inimene tuli ikkagi väga null-algteadmistega tööle ja õppis X-kaudi selgeks ühe kuuga ja on tänaseks aastaga vägagi hea UI disainer, noh, põhja, põhjaga ta oli kujundaja enne, aga nüüd on ta UI disainer ja väga noh, lihtsalt tuli see kätte nagu.

Et sinu arvates see Androidi peale näiteks on keerulisem programmeerida?

Jaa, kindlasti.

Kuidas on lood interface'sidega, et kas, kas interface on üldse orlina või noh, saab näiteks teha äppi, mis näeb ühtemoodi välja igas platvormis?

Päris nüüd ühesugust äppi on üsna keeruline teha, seda võib vaadata ka kõikide teiste populaarsete programmide pealt nagu Facebook, et ei ole need UI-d ühesugused. Et eks seal on oma põhjus.

Kui palju üldse niisuguseid poode on maailmas, kuhu võiks oma programme valmis teha ja meil on, me oleme rääkinud täna Maci poest, teada on, et kohe peaks tulema Windows kaheksa pood, mobiilide jaoks on Nokia Ovi, iPhone'i jaoks App Store, marketplace Androidis, et ma tean näiteks, et Apple'ile saab kirjutada raamatupidamisteemalisi plugineid, kui on olemas huvi Apple'i peale programmeerida, ei tea, kas keegi Eestis ka seda on teinud?

Ei, ei oska kommenteerida. Aga ega neid poode väga palju nagu rohkem ei olegi, mis võiksid huviorbiidis olla, sest et noh, Blackberry... Just, play,

playbookil on olemas... Aga,

aga see ei ole eriti suur ja... Noh, kasutajaskond, ma mõtlen, meil ei ole suur, et, et kui ei ole just huvi, eks ole, Põhja-Ameerikasse liikuda, siis...

Kas Skype'il oli ka ju võimalik kirjutada tasulisi rakendusi Skype'i peale? Ma, ma mäletan, et vahepeal see ka liikumine oli?

Seda ma ei oska kommenteerida, aga noh, võtame nendest platvormidest ju, Facebook on üks platvorm, kuhu võib kirjutada app, on ju, teine variant on ka Google Pluss praegu, et kuhu sa võid oma programme... Ma pidasin

just see, niisuguse, niisuguse platvormi silmas, mis korjavad sinu eest raha kokku, et Facebookis sa pead ikka ise oma rahaga järgi minema.

Ei pea. Ahah,

ikka samamoodi ja guu, Google plussi puhul ka samamoodi, et.

Kui, kui me vaatame nagu seda Eesti olukorda, siis võrreldes näiteks inter, internetiga mobiilirakendust ei ole ikkagi noh, veel nii, nii levinud, nii populaarsed, noh, me mõtlen, arendus just, et mi, mis sa arvad, millega see tingitud on, kas inimesed ei näe seda raha, raha teenimise võimalust või meil ei ole piisavalt kompetentsi?

Ma arvan, et, et on raha teenimisvõimalus, on kompetents olemas, aga kõige keerulisem võib-olla on just tarbijani jõuda ja seda raha nagu kokku korjata, et noh, see raske öelda, ma, ma usun, et, et see lähiaastatel nagu muutub ja, ja, ja noh, maksevahendid on ju meil üldlevinud, et krediitkaardiga ma saan alati selle asja eest tasuda. Eestis on võib-olla see nagu vähem kombeks, et nüüd on see muutunud, et kõik krediitkaardid on kõikidele kätte saadud väga lihtsalt.

Kas selline mudel, kus äpi arendust tellitakse väljaspoolt, on Eestis levinud, kas neid firmasid on siin palju, kes, kes võivad selle korraliku äppi teha?

Neid on piisavalt.

Ja kas tasub nende teenust kasutada või pöörduda siis Ameerika poole?

Ma usun, et Eestis on piisavalt palju häid ja kompetentseid programmeerimisfirmasid, kes oskavad nii iOS-i programme kui ka Android marketile teha, nii et, et, et siin juhul ei peaks nagu väljapoole pöörduma, ma arvan, seda kompetentsi on siin piisavalt.

Ja kui, kui sa mõtled enda firma peale kahe-kolme aasta pärast, et kas sa usud, et te jätkate sama, sama tegevust, mis täna, võite vaadata näiteks Windowsi marketplace'i poole või te mõtlete mingisuguste teise, teiste ärimudelite peale?

Me kindlasti liigume Windowsi peale, see on nagu selge, aga me püüame siiski vaadata, kuidas nagu turg muutub ka, nii et, et, et me ei tee praegult ennatlikke otsuseid, vaid vastavalt sellele, kuidas maailm muutub, me püüame nagu kaasas käia.

Sa hindasid, et kümne päevaga neli tuhat downloadi on hea number, aga kas sul on sinna kõrvale ka mingi number panna, millega kehvemini on läinud või ma mõtlen seda teisest küljest jälle, kui sul on unikaalne tasuta lugemistarkvara, siis võiks ju see number hoopis miljon olla?

Jaa, kui seda turundada, noh, täna me oleme selle ülesse pannud AppStore'i, kus on noh, kõige rohkem kümme tuhat programmi ja sealt nüüd neli tuhat inimest on selle üles leidnud, see on nagu hea tulemus. Kui me hakkaksime seda turundama, siis ma arvan, me oleksime selle numbri palju suurem, suurema saanud ja kiiremini kätte. Et aga meie huvi ei olnud praegu turundusse ega sellesse nagu investeerida, me tahame programmi lihvida, et see oleks ütleme, palju paremini valmis, meil on, me teame, millised puudused on, nii et esimesed kasutajad, nimetame neid teist kasutajateks, on meile väga hea tagasiside andnud, nii et, et me oskame nagu selle võrra nagu parandused sisse viia ja, ja siis nagu alustada reklaamikampaaniaga.

Ja pressiteate siis saadate järgmine nädal Wall Street Journalisse?

No ütleme niimoodi, et me oleme mõnede suuremate Maci uudiseid kajastavate ajakirjadega online's ühendust võtnud ja natukene rääkinud, mida me teeme, huvi on olnud ja ootavad meie nii-öelda järgmist sammu.

Jah, ja meie kuulajad, kellel on Mac olemas, siis kuidas nad võivad teie tarkvara leida, mida nad peavad

otsima? Märksõnaks sobib kas e-bub või kittaabu. Ja

see oli siis meie täane Restart, järgmine nädal jälle, laapäeval kell neli, kordusse ka kell kümme, ilusad nädalavahetused!