AI_pealkiri: Skype'i uus Eesti juht Tiit Paananen Microsofti mõjust ja värbamisest

Pole probleeme, on lahendamist vajavad olukorrad. Reaalsed lahendused leiab teie autole Carstopp. Helista üks kuus kaks kaks kaks. Carstopp'is on profid.

Tere, Kuku raadio kuulajad, taas on laupäev ja taas on eetris ITR-i saade Restart. Meie saadet toetab ITL ning saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik. Kes ei saa meid praegu kuulata, võib kuulata meid õhtul kell kümme korduses või ükskõik millal, internetist aadressil podcast.kuku.ee.

Tere ka minu poolt, Andrei Korobeinik olen mina ja meil on täna selline suur persoonisaade, meil külas Tiit Paananen, kes on Skype'i... Eesti Skype'i uus juht, tere, Tiit. Tere, tere. Et tavaliselt me selliseid saateid ei tee, nii et noh, sa pead arvestama sellega, et meil on siin väga palju kõik küsimusi just sulle, et alustame siis päris algusest, et kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Mäletan väga hästi, üks kindel kriteerium oli, et ma ei taha saada kontoritöötajaks. Ehk ma ei taha istuda laua taga ja teha igavat kontoritööd, vaid ma ikka kujutasin ennast ette tehasesse kuskile, kus on masinad ja noh, robotid näiteks ja, ja niisugused asjad, et olin juba juba nagu näinud, kuidas tehakse autosid ja nii edasi, see oli mulle, pakkus väga suurt huvi.

Ja mis siis juhtus?

Vot, hea küsimus, et juhtus tegelikult see, et ma läksin õppima masinaehitust Tampere Tehnikaülikooli, mitte nüüd otseselt ajendatud sellest, vaid pigem mul oli hea, see oli hea viis saada Tampere Tehnikaülikooli sisse sellel ajal, aga samal ajal siis oli Sun Microsystems juba välja tulnud suurte... arvutitega, mis olid kõik interneti ühendatud ja võimalused teha sada miljonit erinevat asja, mis sel ajal, üheksakümne kolmandal oli päris niisugune radikaalne, radikaalne uuendus ja jah, tulles Eestisse üheksakümne viiendal, ma sain aru, et, et tegelikult see oli nagu kõva sõna juba seal sellel ajal Tamperes ja siis ma veetsin nagu paar aastat arvutiklassis.

Ma leisin sinu veebisai aastast üheksakümmend seitse ja seal oli selline rubriik, mis sulle meeldib ja mis ei meeldi, sai, on muidu inglise keeles. Et üks asi, mida sa seal kirja panid, on ehk siis rumal töö, kas sa olid siis pettunud selles kogu selles valdkonnas, mida sa ülikoolis õppisid või mida, mida sa selle all mõtlesid?

Ei, pigem ma arvan, see oli võib-olla motiveeritud sellest, et Et on, on võimalik teha tööd ja on, on võimalik teha tööd ja on võimalik teha targalt tööd. Et, et ma töötasin sel ajal Hansapanga IT-osakonnas ja, ja see oli, ma arvan, üheksakümne seitsmendal koht, kus, kus tehti Eesti IT vallas nagu väga suuri asju. Ja mul oli väga loomulikult, oli suur rõõm olla osa sellest, et et aga ma nägin ka nagu asju, mis, mida võib-olla oleks võinud teha teistmoodi ja võib-olla see oli siis see motivatsioon, miks ma selle sinna kirjutasin.

Nojah, kes seda enam tänapäeval mäletab. Aga kas sinu noorpõlv möödus Soomes?

Ma kolisin Soome koos perekonnaga üheksakümnendal aastal ja käisin seal keskkooli ja kaks ülikooli esimest aastat.

Miks Eestisse

tagasi? Jälle hästi lihtne ja proosaline põhjus, ma käisin iga suvi Eestis, suve vaheajal siis, ja siis tulin kui üheksakümne viiendal ka ja märkasin, et kõik mu sõbrad on tööle läinud. See oli suur šokk ja soovitati mulle ka, et see on ikka, vaja ikka tööle minna ja siis, siis ma võtsin telefoniraamatu kätte ja arvati, et pangad on noh, õige koht, kuhu võiks pürgida. Ja siis esimene asi, mis pähe, sealt reklaamist silma jäi, oli Tallinna pank, et võiks sinna minna, aga selle number oli kinni. Ja siis, siis ma helistasin järgmisele Hansapanka ja sinna ma siis lõpuks sattusin.

Kas Soomes oli siis keerulisem tööd teid kui Eestis?

Kindlasti Soome oli just päris sügavas lama seisus, üheksakümnendate alguses, oli Soomes keerulised ajad ja, ja ütleme, Soome oli juba siis kindlasti rohkem selline juba valmis nii-öelda, et sul oligi vaja häid sidemeid nii, nii, nii perekonnaga kui ka muid, muud, muul moel, et, et jõuda kuhugile ja Eestis oli veel rong, oli nii-öelda jaamas. Et see oli see, ma arvan, see oli see aeg, kus väga palju noored, väga paljud noored juhid Eestis tegid oma karjääri esimesi samme. Ja, ja ilmselt see kuidagimoodi alateadlikult jõudis mulle kohale ja ma jäin Eestisse.

Tehniliselt sa ei ole veel uus Skype'i juht, eks ole, et sinu, sinu uus amet algab eskmisel aprillil. Kas uus kabinet on juba käes?

Istun Steni kõrval juba mõnda aega, tema läheduses viimased seist, seitse aastat, nii et Skype'is õnneks ei ole kabinett, et meil on niisugune avatud korrus, avatud kontori põhimõte, et See on, ühelt poolt on ta nagu huvitav ja hea, teiselt poolt on ta ka loomulikult teatud selliste miinustega, aga me oleme nagu pidevaldselt üle arutledes jõudnud sellele seisukohale, et selline avatud kontor nagu tegelikult soodustab seda omavahelist kommunikatsiooni ja, ja suhete arenemist, et et ilmselt ma kunagi elus jah, kabinetti ei koli ka.

Sten on noh, väga palju teinud Eesti ühiskonnale ja ma vaatan, et ka sinul on noh, juba teatud nagu esimesed sammud tehtud, sa oled näiteks era- ja harrastuspilootide liidu juurde seesimees, aga kas see info vastab teile?

Olin kuni kaks aastat tagasi.

Õige vastat ei ole järelikult, et aga oled lendus... Juhatuses

olen endiselt.

Aa, juhatuses oled endiselt, aga oled len, lendusega siis seotud, et, et oskad öelda, et kustkaudu sa sinna sattusid?

Lähme tagasi aastasse üheksakümmend kaks, kui ma tõin oma esimese langevarühppe ja sellest alates on neid kogunenud pealt tuhande, mis siis omakorda tõi kaasa selle, et langevarühppel on selline lugu, et sa veedad üks paarkümmend minutit üles lennates ja siis ei ole midagi teha. Ja siis ma üle üle alati kiikasin ja mida see piloot seal teeb ja, ja noh, ühel hetkel tekkis selline huvi, et või ma sain aru, et ma võin ka seda teha tegelikult ja... Ja alustasin piloodiõpinguid, erapiloodiõpinguid kahekümne tuhande kolmandal ja, ja tänaseks olen ainult ligi kolmsada tundi, ise siis kaptenina. Et tulles tagasi selle küsimuse juurde, ehk siis mida seal eraarvas Pilootide Liidus sai tehtud, siis, siis tegelikult mul on alati pakkunud huvi nagu teha midagi natuke rohkem, Selles valdkonnas, kus ma tegutsen, et et see oli hea võimalus siis tekitada, võtta sellist väheke niisugust sotsiaalset ülesannet ja vabatahtlikku tööd harrastada just oma valdkonnas, et see...

Kas see, noh, see on ju seotud teatud riskidega, et öeldakse, et et noh, väga paljud inimesed ei saa aru, et kuidas kaine piloodiga tehniliselt korras lennukest inimesed vabatahtlikult välja hüppavad, aga et kas niisugused asjad ei ole seotud juhtivtöötajate jaoks suure riskiga, et kas see ei ole kunagi saanud takistuseks või elus mõnel karjäärivalikul?

Ma arvan, et see on pigem andnud mulle kogemust ja, ja sellist õiget suhtumist, mis puudutab riskivõtmisesse ja millised riskid on põhjendatud ja millised mitte, langevarjuhüpe, kui näiteks autojuht valmistuks samamoodi, et oma sõitu nagu langevarju, langevarjur teeb. Ehk siis tal on seal varu, mingisugused varupidurid ja, ja siis tal on mingi automaat, mis hoolitseb sellest, et kui tema seal ära minestab rooli taga, siis see auto pidurdab ise. Et, et seal on nii palju süsteeme, nii palju turvamehhanisme ja, ja see koolitus on seal taga selline, mis programmeerib su selja aju tasemele, kus sa suudad ennast ise kriitilistest olukordadest välja tuua, turvaliselt maanduda ja... Ja see ei ole mingil määral saanud takistuseks, et et jah, nagu öeldud, pigem ma olen aru saanud, mida nagu riskivõtmine nende endast tähendab või mida ta ennast kujutab.

Skype nüüd Microsoftist, et kas seal nende korporatiivpoliitika ei keela selliseid asju? Või näiteks, ma ei tea, noh, siin on kindlustusmakse tõuseb või...

Minu teada mitte, minu...

Võib-olla alati seda ei ole veel teadlikud sellest, et...

Ma arvan, et nad on teadlikud, et see on üldteada tuntud fakt, nii Skype'is sees ka, et et, et ma sellega tegelen, aga, aga kindlustuse term, või kindlustuse need nõudmised ja riskipreemiad on, on, võtavad arust seal alati kogu profiili ja noh, siis kui, kui selline leping on sõlmitud, siis sinna tuleb öelda täpselt, mida, mida tegeled ja, ja see on individuaalne, siis see riskipreemia sinule.

Et sest Microsoftist rääkides ma olen tähele pannud, et nii sinu kui ka Sten kasutati viimasel ajal Windows-mobaili, noh, Sten küll, küll väidab, et siin ei ole nagu mingisugust pistmist, lihtsalt on väga lahe telefon, et kas see on ka sinu puhul niimoodi või URL-il on ikkagi uued kohustused?

Ma olen vaimustuses sellest telefonist. Sellepärast, et, et üks asi, mis mulle on alati pakkunud huvi, on proovida erineid asju ja noh, olles natukene nagu nii-öelda gadget'i inimene ja selline vidinate armastaja, siis iOS oli, oli väga muljetavaldav, Android... avardas pilti veelgi ja ma arvan tegelikult, et see nüüd Windows-telefoni kasutamine noh, meile jah, kõigile avanes see võimalus, see telefon saada, eks ju. Et, et siis ma olin, ma olin ja olin, ootasin ära selle Nokia Lumia kaheksasada ja, ja, ja olen tegelikult vaimustuses praegu sellest.

No ta on selles mõttes nagu nii, nii hea sellepärast, et see on tasuta või ta ongi väga...

Ma arvan, et ta ongi, ma ostaks selle telefoni, ma soovitaks seda telefoni osta, aga noh, ta on teistmoodi, on midagi, ta on tegelikult, ta on ilus, ja ta on, täna on ilus user, user interface kasutajaliides, ta on päris kiire, et see riistvara, mis sel taustal on, on, teeb oma tööd väga hästi, Ja, ja noh, kasutan happy user, podcasti kuulamise softi ei ole veel, ootan.

Minu jaoks stiilbreker juba praegu, ma olen kuulnud, õ-tähte ka ei ole, aga hea küll.

No küll see tuleb, vaata, palju see copy-paste võttis iOS-ile ja Androidile aega, aga ma mäletan siis, kui Windows Mobile tuli, siis Skype'il ikka noh, läks aega selleks, et sinna oma versiooni teha, et kas ta siis ei olnud nii ilus või, või see oli selline nagu väike vihje Microsoftile, et äkki toostate meid ära?

Windows... Jah, Windows Phone on ta nüüd nii-öelda ametliku nimega, eks ju, et see Windows Mobile eelmine generatsioon oli, oli oli võib-olla paari ja paar aastat tagasi nagu jõudis oma eluea lõppu, et see, see, mis täna meil kasutada on, see on midagi muud.

Jaa, jaa, ma mõtlengi seda uut...

Jaa, jaa, see oli radaril, aga radaril on alati prioriteedid ja, ja meil on... Ainult kakskümmend neli tundi ja teatud arva, arendajaid, nii et tegelikult kui me vaatame iOS-i ja Androidit, siis need olid kindlasti noh, oma, need, penetratsioon on juba nii palju suurem, et need olid fookuses, ja no nüüd loomulikult see Microsofti, olles osa Microsoftist, see muutus koheselt prioriteediks ka, et... See on mõistetav ma arvan.

Et kui kõrgeks prioriteediks, et kas see on siis Skype'i jaoks platvorm number üks või noh, nagu vanasti oli iOS, mobiilis ma mõtlen, või siis noh, see konkureerib võrdselt teistega?

Ta konkureerib võrdselt teistega ja seda sellepärast, et Microsoft tegelikult on oma kommunikatsioonis ja, ja seda on mina ise kuulnud Steve Poolmeri suust üle laua, et, et nad commit'ivad nagu selle cross-platformi peale. Ehk siis need teised platvormid ei saa või need prioriteedid ei vähene, täna on ju iOS meil tegelikult suuruselt teine platvorm, meil Skype'is, eks ju. Pärast Windowsit. Ja ta on enne Maci, enne Ox, OS, OS kümmet.

Tere tagasi kuulama saadet Restart, endiselt on eetris saatejuhid Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja saatekülaline Tiit Paananen, tulevane Skype Eesti tegevjuht.

Ja jätkame siis sujuvalt esimese osa küsimustega ja sain teada, et sa olid ka Pärnu... Lennujaama müügijuht ja peaaegu, et suutsid Ryanairi Eestisse tuua kümmekond aastat tagasi, et miks see diil siis katki jäi?

Jah, see oli niisugune huvitav, huvitav episood mu nagu tööelus, et ma olin nagu kahe töö vahel justkui, et ja seal oli selline mõnusat kuus kuud, kus ma tegelikult, olles ise samal ajal vaimustunud lennundusest ja, ja aru saades, et tegelikult Eestil noh, või ütleme, et Eesti turg ootab seda odavlennufirmade lainet, eks ju, mis oli mujal hästi, Euroopas hästi edukas, eks, siis, siis sai see teema üles visatud ja jõudsime tegelikult päris kaugele, ma Rainairi esindajad käisid Pärnus ja vaatasid nii-öelda lennuvälja üle ja, ja siis seal oli veel muid projekte, mis oli kaubavedudega ja nii edasi, et tegelikult oli nagu... Päris selline hea, hea progress ja, ja siis nagu ikka, prioriteedid minu jaoks muutusid, ma läksin tööle ja siis hakkasin koostööd tegema Sun Microsystemsiga ja ja jäi, jäi see projekt sinnapaika, et, et esimene katse nii-öelda ei õnnestunud, et nüüd mitu aastat hiljem siis, siis Tallinnasse Ryanair, kas oli paar aastat tagasi vist, tuli või?

Et ühesõnaga, Ryanair, siis ei tulnud lihtsalt sellepärast, et sa ei viitsinud sellega tegeleda. Müüsid kehvasti.

Ei, ei võib-olla jah, see on, ma arvan, see oleks päris niisugune ambitsioonikas statement, et et tegelikult oli ikkagi meie tehniline valmisolek ja meie turu potentsiaal sellel hetkel ei olnud ilmselt piisav või piisavalt arusaadav, et kõigi jaoks.

Jah, sain ka teada, et sa tegeled poliitikaga ja oled Ko, Kohila valla eelarvekomisjoni esimees, et miks, miks sa nagu selle kasuks sotsasid?

Mingil hetkel ma sain aru, et ma tahaks Tallinnast ära kolida, et mul oli vaja sellist keskkonda, kus on natuke rahulikum ümberringi ja, ja ja ei tahtnud enam elada korteris ja, ja tolmus Tallinnas, et siis ma, mul on Raplas hästi palju selliseid seoseid, seal on Lennuväli ja seal on mu elukaaslasevanemad ja Ja siis Rapla ja Tallinna vahel ma võtsin kaardi ja vaatasin, et see on Kohila. Ja, ja Kohil on täpselt nii kaugel, et ta on, on, saab veel Tallinnasse tööle käia ja samas saab ka Raplast vanaema kutsuda last hoidma, et töötab nagu mõlemat pidi. Kohilas oli ka ühistransport, ehk siis rongiühendus, bussiühendus, pääste, kiirabi, lasteaiad, koolid, see on kõik selleks, mis, miks, või kõik see, mis on vajalik nagu väikelinnale, et nagu olla edukas, eks ju. Ja kui ma Kohilasse tulin, siis mul oli nagu, mul ei olnud mitte kedagi, ma ei tulnud mitte kedagi sealt loomulikult, Aga siis mul oli juba varem mõte, et kui ma kuhugi lähen, siis ma üritan seal kohalikes elus kaasa lüüa. Ja, ja siis ma ka sain tuttavaks seal ühe seltskonnaga ja, ja osutus siis, et nemad tegelikult on valimisliitu moodustamas, mis siis platvormilt ja lähenemiselt mulle sobis, need põhimõtted olid mulle vastuvõetavad ja arusaadavad ja... Ja siis meil jubedalt vedas, et me saime Eesti siis televisiooni valimisstuudios ainsa, jah, ütleme Rapla ja Järvamaal ja vist oli selle piirkonda ainsa nagu valimisliiduna. sinna otse-eetrisse ja siis otsustati mind saata, nii et et heade juhuste kokkulangemine ja, ja ma arvan, heade kavatsuste kokkulangemine, mis on täna tegelikult päädinud nagu kahe pooleaastase tööga eelarvekomisjonis ja volikogus, et väga hea viis, väga hea viis ennast kursis hoida, kohalike lugu.

Kas see, see oligi kogu sinna valimiskampaania, et sa noh, sattusid sinna ETV-disse või sa käisid näiteks seal naabrite juures?

Ma üritasin kõik, kõiki asju proovisin järgi, et ma käisin, käisin naabrite juures kohvi joomas ka, täpselt nii. Ja sain aru, et minu naaber tegelikult võiks mulle trepi ehitada ja mida ta ka tegi, eks ju, et et niisugused, niisugused sidemed tekkisid ka ja, ja Ja loomulikult me noh, valimisliiduga tegime erinevaid asju seal koha peal, aga see oli jah, nii palju edukas, et me olime nagu oma, oma vallas siis valimisliiduna nagu teisel kohal, et saime koalitsiooni.

Kas sa järgmistel valimistel jälle kandideerid?

Ma ei ole veel teinud seda otsust.

Aga sa, sul on see võimalus, töökoht ei kohusta sind püsima nüüd vaiksem?

Ei, ei, aga vastupidi, Eesti seadusandlus varnab sulle võimaluse või ohustab tööandjat lubama sind ühiskondlikele ülesannete täitmisele.

No valimist on jube varsti, et noh, eks siis küll need pakkumised hakkavad tulema. Praegu Skype'is sa oled testimise osakonna juhtinud, või kuidas seda, seda nimetatakse, juhtinud seitse aastat, ehk et kuidas, kuidas see lugu oli, et kas see oligi nagu alguses puhtalt Eesti ettevõtmine või, või see oli ka teistes riikides?

Ma tegelikult tulin Skype'is, siis ma aasta jagu tegelesin riistvara testimisega, meie partnerite riistvara testimisega, kutsume seda Skype Solification. See oli omal ajal hästi aktuaalne, sellepärast et kõik Skype'i kasutus, mis oli arvutist eemal, oli siiski arvutist sõltuv, ehk siis USB telefonid oli sisuliselt see turg. Ja, ja siis aasta, aasta pärast kaks tuhat kuus tegelikult ma võtsin selle testimisosakonna, mis oli siis umbes kakskümmend viis inimest, põhiliselt Eestis meil oli vist mõni inimene, oli, oli Londonis ka sel ajal. Ja siis sealt alates tänaseni või eelmise aasta lõpuni olin siis, meile kutsume seda osakonda quality engineering, ehk siis see on siis nagu tarkvarainsenerid, kes tegelevad testimisega.

Kas nad testivad siis rohkem tarkvara või ka riistvara?

Meil on endiselt see Skype verification, kus testitakse riistvara, aga, aga siis minu osakonnas testiti tarkvara. Või testitakse praegu ka, nüüd kahel, eelmise aasta lõpus ma tegelikult vahetasin ka rolli, et ma tegelikult reorganiseerisin oma osakonna, lõin ta kolmeks tükiks ja palkame praegu uusi inimesi neid tükke juhtima. Et paremini nagu võimaldada kasvu ja fookust ja siis ise võtsin uue ülesande, mis on siis meie tarkvarainseneride nagu kogu elutsükli toetamine, mis sisaldab seda, kuidas me neid võtame tööle, kuidas me neid nii-öelda on-board'ime, Kuidas nende töö, töid, tööd hinnatakse, nii-öelda selline performance management, kuidas nende karjääri arendatakse, millist tehnilist koolitust nad saavad, et see valdkond on praegu minu koordineerida siis globaalselt Skype'is täna.

Oled meedias maininud, et Eestis on noh, viimasel ajal raske leida inimesi, et Skype, noh, Skype'i tööle võtta. Kas praegu on suund rohkem välismaale, et välismaalt tuua spetsialisti siia või sa näed, et kuidagi annaks ka Eesti haridussüsteemist neid inimesi kätte saada?

Ma arvan, et see vastus on tegelikult, et, et loomulikult tuleb teha mõlemat, et ma arvan meie selline senine tegevus on ka nagu viidanud sellele, et me nagu teeme tööd nii, nii ülikoolidega, andes võimaluse nagu inimestele Eestist tulla Skype'i tööle, Ja, ja teha just tööd ülikooliga selles võtmes, et, et noh, inimene, inimestele jõuaks kohale, et see on võimalus, ja teine asi, et nende nagu fookus oleks seatud niimoodi, et neil, nad oleksid edukad, nagu nad tulevad meile. Aga teisalt, meil on päris lai portfell, mis puudutab tehnoloogiaid ja oskusi. Ja et selles osas leida tipptalente, siis me peame vaatama laiemalt ringi ja vaatama nagu Tallinnast oluliselt poole väljapoole, me oleme tegelikult olnud üsna aktiivsed nii Venemaa suunal, Soome suunal, Läti, Leedu, Noh, Rootsis on ka meil oma kontor, aga aga üritame nagu regioonis olla selline tehnoloogia vallas nagu tööandja.

Kas su, sulle tundub, et meie IT-haridus on piisavalt tasemel või midagi on sellel puudu, kas noh, see tase, mis, mis on praegu, nagu sealt võtta rahuldab Skype?

See on väga raske küsimus, ma arvan, me isegi ei ole tegelikult praegu kõige õigem inimene selle vastama, sest ma ei tea täpselt, mida seal antakse. Mis mulle tundub või mille peale me oleme tähelepanu juhtinud, on see, et komistuskiviks tihti ei saa mitte oskused, vaid suhtumine. Ja suhtumine just, ja, ja ka tegelikult see kogemuse puudumine, et kui palju on tarkvarainseneril kogemust, et teha tööd disainiga, teha tööd marketingiga, kes peab seda toodetest turundama, eks ju, mis on tema arusaam sellest, kui tähtis on testimine, kui tähtis on... Et mõnikord võibki kirjutada rohkem koodi, et kui, testimiseks, kui tegelikult tootekoodi kirjutatakse, eks ju. Et niisugused detailides peituvad nagu nüansid hakkavad mängima ja ma arvan, sellega, seda me oleme ka tegelikult noh, öelnud, et selline multidistsiplinaarne oskus ja oskus koostööks ja See on ülioluline, et Skype'i silmas selleta hakkama ei saa, teine oluline punkt on keel. Ja kui sul ei ole õpingute ajal võimalik ingliskeelseid projekte teha üle piiride, üle ajatsoonide, siis on loomulikult see šokk sinule alguses, kui sa tuled Skype'i tööle, sest meil kõik see töö käib üle piiride, üle ajatsoonide.

Kas te mainisite disaini, et kas teil on suur disaini osakond Skype'is või kuidas, kuidas on Skype's disainimine, disaini pool väärtustada, et te olete väga tehnoloogiline, väga raudvara testimine ja kõik on väga hästi töötav, aga kuidas disainigi on?

Aga kuidas see üle paista? Mulle,

mulle seepärast küsin, et, et mulle paistab, et minu arust võiks paar tükki rohkem olla.

Okei, et see on hea feedback, meil on nii Tallinnas kui Londonis ja nüüd ka Palo Altos, tegelikult disainerid. Ja meie tootetiimid on sellised multifunctional või et nad sisaldavad seda disaini, tarkvara arendajat ja testimist, et et see, need, need kolm distsipliini teevad koostööd,

jah, jah.

Ma mäletan, et kunagi päris ammu, võib-olla mingi kuus aastat tagasi IT kolledžis oli üks loeng ja ma kahjuks ei mäleta, kes seda loengu pidas, aga see oli mingi inimene Skype'ist, kes ütles, et Skype'is on probleem, mis seisneb selles, et programmeerijaid on väga palju, Ja nad peavad tööd saama ja siis Skype saab siis kogu aeg uusi funktsioone ja siis noh, praegu on selles väga raske orienteeruda, mul tuli see meelde, kui ma tahtsin oma Skype'i numbrit pikendada ja noh, ma veetsin reaalselt viisteist minutit aega. Saidile ei leidnudki seda kohta ja pärast selgus, et seda saab teha Skype kliendis, aga saidile ei saagi. Samas ma sain aru, et see protsess on ikkagi väga palju muutunud viimaste aastatega, et kas, kuidas te praegu otsustate, kas see uus funktsioon, mis tuleb kellegil pähe, on Skype jaoks vajalik või mitte, kuidas see tootedisann nagu kontseptuaalselt toimib?

Ma arvan, mida sa praegu kirjeldasid, olidki, oligi see, kust me hakka, oleme ära liikumas, ehk siis selline projektipõhine tegeliku omaniketa toodete portfell või kus on tähtis võib-olla sellised lühiajased eesmärgid, eks ju, et noh, me kõik teame, kuidas, mis on Skype'i ajalikku, kuidas meil on erinevad omanikud olnud, erinevad fookused, eks ju. Et kuskil kaheksateist kuud tagasi või jah, umbes niimoodi meil tegelikult see funkts, või struktuur muutus selliselt, et täna on meil tootetiimid, kes tegelikult omavad seda oma toodet, kes on nagu vastutavad selle eest, nii selle performance'i kui ka selle kasutaja kogemuse eest. Ja võimaldab siis see läbi prioritiseerida asju, mis on nagu tähtsad, kas siis sellele performance'ile või, või siis veel kasutaja kogemusele, et et asi, asi või mis selle keeruliseks teeb, on see, et et kui me olime kindlasti tarkvara kunagi, kes oli võib-olla early adopterite selline pioneeride nagu pärusmaa ja ja noh, täna meil on... Siiski noh, niivõrd palju aktiivseid kasutajaid, eks ju, kahesaja miljoni ringis, mis tähendab seda, et meie, me oleme läinud nagu sellisesse mature faasi, nagu sellel skurvis nii-öelda, kus tulevad hoopis teised kasutajagrupid teiste nõudmistega ja ja kui see klient on see üks, eks ju, siis sinna seda nüüd ära mahutada niimoodi, et see tegelikult nagu kõigi jaoks hästi töötaks, on nagu suur kunst, et... Et noh, ma loodan, et me tegelikult iga päev teeme nagu häid samme sinna lähemale, et või, või siis fokusseerime ka vastavalt, aga aga see ei, ei ole lihtne ülesanne loomulikult.

Kas, kas need usability eksperdid on Eestis, siin kontoris või nad asuvad kuskil mujal füüsiliselt?

Põhiline usability research on Londonis.

Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ning tänaseks teemaks on Tiit Paananen, Skype'i uus juht ja oleb jõudnud vist osani, kus räägime ka rohkem Skype'ist. Mul endal on kripeldunud küsimus, et Skype nüüd sidus ennast ära Facebookiga, et on võimalik läbi Skype'i pääseda Facebooki ja Facebookist kõneleda läbi Skype'i, et kas see on nüüd kogu tegevus, mis niisuguse sotsiaalsuse poole liikumisel Skype'il plaanis on, Või mõtlete välja ka enda poole mingisuguseid muid diskussioonifoorumeid või, või Skype-i põhist mingisugust sotsiaalvõrgustikku nagu Twitteri laadset lähenemist?

Google Pussi laadset lähenemist.

Selle võiks läheneda niimoodi, et tegelikult täna Skype võib ju, võib ju mõelda niimoodi, et meil on väga palju kasutamata võimalusi, eks. See, mis sa viitasid Facebooki integratsioonile, siis, siis see oli üks võimalus, mis oli siis, et olla kõne, ütleme, audioviidu, visuaalse kontendi esit, real-time audiovisuaalse kontendi esitamise platvorm internetis. Ja töötab, eks, et Facebooki kõned on Powerpoint by Skype. Nüüd sotsiaalvõrgustik, mulle meeldib see, mis Tony Bates on nagu meie CEO või noh, nüüd president Microsofti divisionis, on tegelikult hakanud rohkem rääkima ja see on see, et, et kui me... vaatame täna sotsiaalvõrgustikke, siis tundub, et nad üritavad nagu tekitada seda, et inimesed nagu jagaksid omavahel kraami ja, ja tegelikult nagu sellega ka piirduvad, eks ju. Skype'i puhul on, mis on huvitav, on see, et see on suht intiimne kogemus, kui sul on vii, videokõne teise inimesega. Ja seda kasutatakse sellistes olukordades, kus, kus sa oled noh, kas on perekondlik või räägid sõbraga või niimoodi. Mis tegelikult on selline ütleme, olukord, kus mida noh, kuhu ei ole nagu viisakas sisse sõita mingi sotsiaalse võrgustiku asjaga, eks ju. Aga samas on seal niivõrd palju rohkem võimalusi, et kuidas Skype seda hakkab ära kasutama, et ta on täna osa, oluline osa sellisest suhteliselt privaatsest nagu kommunikatsioonikogemusest, Saab näha, ma ausalt öeldes ei oskagi praegu seda öelda, et mis suunas see arenema hakkab.

See, sotsiaalsed võrgustikud ju aina lisavad tänapäeval seda privaatsust, et teil on nüüd natuke vähemaks võtta ja ongi, oletegi juba järgi neile, et...

Jaa, sellepärast, et nad lähemised on erinevalt, et noh, on kindlasti turul ruumi näiteks võrgustikule, mis on suundatud inimestele, kes ei taha teiste inimestega suhelda, näiteks, et neid on ju maailmas palju, aga neil ei ole praegu toodeid, et Skype võib-olla selline nagu privaatlik võrgustik tulevikus.

Väga, väga intrigeeriv valdkond, ma isegi arvan, et, et sealt võib midagi tulla, aga ma ei, me ei oska praegu küll öelda, mis see täpselt võiks olla.

No Microsoft on kindlasti plaanilised selles valdkonnas noh, juba ammused, et noh, kas, kas võib juhtuda, et just see sinu divisioon hakkab nendega tegelema või äkki mingi teine?

Võib juhtuda.

Et sa mainisid, et Skype'is on ka, Eesti Skype'is on ka palju inimesi välismaalt, et kas, kas see välismaalt toomine on lihtne protsess tehes Eestis?

See on, kui sa oled seda harjutanud, siis see ei ole enam nii raske, ütleme nii. Et oluline vahe loomulikult on, kas ta on Euroopa Liidu riikidest või siis kolmandatest riikidest. Me oleme tegelikult, viimane kord ma puudustasin seda teemat seal Talendifoorumil, mis siis arengufondi korraldada oli, kus siis tegelikult oli seesama küsimus, et, et mis alusel me peaksime nagu endale inimesi siia tooma. Ja, ja, ja kuidas me eristame, et noh, ma arvan, et Eestis on üsna levinud selline suhteliselt kaitsav positsioon, et noh, et, et, et me ei rikkuks oma nagu tööturgu ära, et kes on keegi mures, et tuleb liiga palju keevitajaid näiteks Ukrainast või nii edasi, et... Ma arvan, et siin on võimalusi tegelikult minna natukene täpsemaks ja, ja teha natuke arukamaid otsuseid, et kuidas seda selektsiooni teha, et kuidas sellist nii-öelda selektiivset migratsiooni rakendada, sest üks asi, millest ei ole üldse räägitud ja millest peaks tegelikult hakkama rääkima, on see, et... Me õpime ja täna üritame õppida, aga kõige parem õppetund on see, kui sa kellegi koos midagi teed, eks. Ja kui sa teed inimesega, kes sulle ei suuda midagi õpetada, siis noh, ühendada tänumate seaduseks ja aga kui sa teed inimesega, kes on siia toodud või kes on siia tulnud, sest teda on siia meelitatud, ta on hinnatud mitte ainult Eestis, vaid ka globaalselt, eks, Siis see õppimise kogemus on midagi, mis, mis muudab sinu tulevikuvõimalusi oluliselt. Skype'is ma olen seda kogenud, alguses ma liitusin Skype'is, Skype'iga sellepärast, et ma teadsin, kes seal töötavad, on ju. Nüüd ma tea, ja olen seal sellepärast, et ma tean, kes sinna võivad tulla ja noh, ma olen näinud, kes sellega on liitunud, eks. Et see on selline asi, mille, millele peaks hakkama tähelepanu pöörama, me lihtsalt peame rohkem õppima.

Jah, meie saatejuhtidena oleme seda ka kogenud sellega, et tihti juhivad uusi start-upe in, endised Skype-i töötajad.

Ja, et ma arvan, et siis jah, Skype'i panus start-upi majandusse on väga suur, ma olen, et suurem kui Tartu Ülikooli omahel, et noh, kõik seda on. Raske ette, kui teda, kas, kas see, et Microsoft otsis Skype'i ära, kas no Microsoft on vana firma, eks ole, et kas Microsofti töötajad ei taha siia tulla noh, vahelduseks, kas sa sellist trendi ei ole näinud?

Meil on, või ei tea, nii palju, kui ma olen tänaseni aru saanud, on nii-öelda ametikoha vahetus või selle fookuse vahetus moeksortis hästi soositud. Ehk oodataksegi seda, et sa ei küdeks selle ühe koha peal nagu kaheksa või kümme aastat, Vaid sa teeksid konkreetse plaani, viiksid selle ellu ja siis tegelikult sõltuvalt tulemustest avanevad sulle uued võimalused. See eeldab seda, et sa oled nii-öelda mobile, et sul on võimalik liikuda, see on ütleme, Microsofti engineering organisatsioon, mitte see müügiorganisatsioon, mis on hästi levinud, eks, aga engineering organisatsioon on suhteliselt Red Mounti keskne olnud siiamaani, Seattle'is. Aga, aga noh, on ka Euroopas päris mitmeid engineering kontoreid, Skype on nüüd üks nendest, siin Tallinnas, eks, ja ka samas meil on Praha, Stockholm, eks, Londoni samamoodi, kus on engineering, nii et see, kindlasti me näeme inimesi, kes konkureerivad nendele positsioonidele, mis meil avatud täna on. Hea küsimus, ma tean juba paari case'i, kes on, pakivad asju nii-öelda.

Sellepärast nagu siia tulekeks või, et kas noh, siin palju räägis sellest, et Microsofti noh, tehinguga tekib oht, et arendus läheb Eestist ära, et millisel puhul see, see võib juhtuda, et mida noh, riik peab tegema selleks, et seda ei juhtuks?

Riik kindlasti peab üle vaatama selle, mis puudutab näiteks maksustamist, eriti mis puudutab optsioonide ja aktsiaprogrammide maksustamist, aru saama, mis on need tööandja motivaatorid, mis võima, või mis motiveerib teda nagu siin oma insenerikeskust omama, et noh, see on nagu, see, see ei ole lihtne ülesanne lahendada, aga elukeskkond on see peamine motivaator, mis talle ente meelu, meelitab, kliimast saavad kõik aru, et seda muuta ei saa, aga see, kuidas näeb välja, kuidas näevad välja sinu tänavad, kui täpselt su bussid käivad, mis värvi on nende aknad, kas nad paistavad läbi või mitte, sellel on üllatavalt suur mõju, aga kaasa arvatud sellega, et Et, et kas sa saad näiteks oma kümne-üheteistaastast last täna panna rahvusvahelisse kooli Eestis, täna on seis selline, et see maksab viisteist tuhat Euri aastas, mis välistab teatud see populatsiooni nagu automaatselt, et, et selliseid asju noh, see peaks olema nagu osa, osa sellist, sellisest poliitikast, mille näiteks Singapur on väga edukalt ellu viinud, et paarikümne aastaga ühest miljonist viie miljoni peale.

No kuidas, praegu tundub, et Eesti kuidagi nagu väga hästi ei näe välja võrreldes Prava või Stockholmiga?

No praegu meil excitement on nagu ikkagi olemas, et meil on see start-up'i buum ja meil on suhteliselt hea Tax Climate ja meil on noh, hea selline reputatsioon nagu riigi fiskaalpoliitika osas, et, et aga tegelikult debilisi, debilisi details, et tegelikult peaks vaatama selle maksustamise ja töö, tööandja maksustamise poole üle, See, kuidas me motiveerime, millist võimalust me pakume nagu sotsiaalsete küsimuste lahendamiseks ja nii edasi, et...

Tänane Skype Eesti tegevjuht Sten on, Sten Tamkivi on olnud Eestis arvamusturul päris tugev arvaja, arvamusliider võiks öelda, kas kavatsed ka oma arvamust rohkem kuuldavaks teha nüüd oma uues ametis?

Ootused on loomulikult kõrged, aga aga ma arvan, et ma nagu ei üritagi Steni kingadesse siinkohal astuda, et et pigem, pigem jah, keskenduda selle oma fookuse defineerimisele ja ja võib-olla teha nagu siteleader-i ülesannetes rohkem alguse sissepoole tööd, et tekst näis, mis edasi hakkab juhtuma.

Aga kuidas sa üldse oma karjääri näed, et kas sa üldse mõtled sellistes kategooriates, et noh, mis on järgmine samm või?

Jah, mul on saanud kombeks püstitada selliseid ambitsioonikaid eesmärke ja, ja siis püsida selles eesmärgis või sellel lainel Nii kaua, kui see, see tekib, et...

Mis see järgmine eesmärk, eks ole, et ma vaatan, Steve Palmer on juba ammu Microsofti pealikuks olnud, et äkki on juba väsimuse märgid nagu hakkavad ilmuma.

On näha, jah.

Aga seal võib

ju olla vist väga rahul, tehti paljude nende otsustega.

Et minu jaoks ma arvan, et on, on see eesmärk praegu nüüd lähemal ajal tegelikult väga paljuski seotud selle uue rolliga, mis ma Steni ...üle võtan ja, ja selle osas konkreetselt on tegelikult hoida seda latti kõrgel, hoida meie omad juba olemasolevad töötajad motiveerituna ja siis samal ajal muutes meid relevantsets, relevantseks mitte ainult Microsofti Skype'i divisjoni suurema insenerikeskusena, vaid et me oleksime regioonis insenerikeskus, kes teeb erinevaid tooteid.

Mis sa üldse arvad sellest, mis on Skype'i järgmised suured väljakutsed, et noh, teame, et Skype on üks suurimatest mobiiloperaatoritest, et kas, kas see konkurents telekomitega on. Et

sa mõtled, Skype on interneti kõneteenuste vahendaja, üks suurematest? Ei, ei,

kokku, kõne, kõnede poolest, et see oli mingi rahvusvahest kõnes, täpselt ei mäleta protsendi, aga see võis olla mingi viisteist

või? Täna on jah, pealt kahekümne protsendi rahvusvahest kõneliiklusest toimib siis Skype'i vahendusel ja mis on huvitav, on see, et et üle poole Nendest kõnedest on juba videokõned, mis tähendab seda, et ligi jah, kümme protsenti kõnedest, mis toimuvad rahvusvaheliselt, on videokõned. Ja, ja see kvaliteet, mis täna Skype suudab pakkuda, on klassi kõrgem e-konkurentidest. Ma arvan, et lähiajal on see väga paljuski meie olemasoleva tooteportfelliga seotud, need uued asjad, mis võiksid tulla, lihtsalt noh, uued platvormid, kvaliteet, kvaliteediparandus seal. Ja meil on kindlasti mobiili ja see, kuidas see, millist devicet või mis, millist terminalit sul nii-öelda käes on, siis see mobiilifookus on endiselt väga kõrge, et ma arvan, see kasutajakogemus muutub, kui levivad veel tahvelarvutid ja uued sellised kasutusstsenaariumid tulevad mängu, kus siis peab nagu Skype vast tulema, väga huvitav on igasugune Viipel ütleme jah, noh, kui võtad Kinektiga, saaks näiteks Skype'i juhtida oma kodus arvutist, eks ju, või sellest mängukonsoolist, et noh, sellised asjad oleks ju äärmiselt põnevad, et su kasutajaliidesed muutuvad, muutuvad viipepõhiseks näiteks.

Jah, see oli siis meie täna Restart ja Tiit Paananen, kes on Skype Eesti juht, saate meid jälgida Facebookis, otsege meid seda on ka Restart ja kuulmiseni siis järgmisel laapäeval kell neli, ilusat nädalavahetust.