AI_pealkiri: ACTA kaubandusleppe mõjud ja internetikasutajate õiguste harta vajalikkus Eestis

No ACTA on jah see kaubanduskokkulepe, aga ometi selle valdkonna teemades on üks seltskond mõtlejaid ikkagi üht-teist teinud ja kokku on kirjutatud selline asi nagu interneti õiguste harta, kas ma nüüd väljendasin korrektselt, et see harta siis peaks kirjeldama inimeste põhiõiguseid internetis. Et oled sa sellega kursis ja mis sa arvad sellest?

Jätkame saatega Restart, ütlen veel juurde, et meie saadet saate kuulata uuesti täna õhtul korduses kell kümme ja aadressil podcast.kuku.ee, internetist igal ajal. Et meie teemaks oli täna, mis saab edasi internetivabadustest internetivabaduse harta ja mis saab edasi kaubandusleppest ACTA ning nüüd oleme võtnud omale vestluspartnerina liinile meie välisministri Urmas Paet.

No kõigepealt muidugi tänase seisuga me ei tea ikkagi veel täpselt, mis sellest võltsimisvastasest kaubandusleppest ehk lühend, inglisekeelne lühend ACTA üldse saab, et, et, et selle, et noh, täna me kõik teame, et on, eks ole, terve rida riike, kes on võtnud aja maha ja, ja tehakse kõikvõimalikke täiendavaid analüüse ja on kohtutelt hinnanguid küsitud. Nii et, et selleks, et näiteks seesama leping üldse jõustuda saaks, noh, peab olema kriitiline hulk erinevaid riike, kes siis on valmis seda jõustama, nii et täna see rahvusvaheline olukord selle konkreetse leppe ümber on tegelikult läinud veel mõnevõrra segademaks. Aga noh, iseenesest jah, et, et eeldame, et, et sellest leppest ikkagi asja saab, et siis see on üks võimalus, et näiteks selle leppe ratifitseerimisel, kui Eesti kunagi nii kaugele jõuab, parlament, parlament teeb avalduse või, või siis nii-öelda selgitava deklaratsiooni, mis siis sisaldab ka neid interneti vabandu, vabaduse või interneti inimõiguste põhimõtteid, nii et iseenesest see on tavapärane.

Selle harta mõtte vastu või mingi sellise internetivabaduse dokumendi. Loomist, mina ka väga tervitan ja, ja kui oleks omal nii palju mõistust, siis püüaks ka kaasa mõelda. Tean nii palju, et Euroopa Parlamendi roheliste rühmas, aga võib-olla ka teistes, ma teistest ei oska rääkida, on. Ka selleteemaline töögrupp täitsa olemas ja, ja ei ole lihtne, ei tule see tulemus nii väga lihtsalt, et keegi sõnastab mõne väga hea punkti ja siis. Niisuguse demokraatliku protsessi käigus teise-teist teatud küsimus ja mida see täpselt tähendab ja, ja kuidas te seda ikkagi silmas peate ja. Ja see ei tule nii väga kiiresti, et äkki Eestis on nii häid päid, kes suudaksid selle meie väiksust jälle eeliseks pöörata ja selle nagu Eesti versiooni kiiresti valmis teha. Ja sellega siis võib-olla partnerriike ja kogukondi arutlema kutsuda, et. See on hea mõte ka, aga minu meelest ta on toetav mõte, et, et praegu kõvem käik oleks selle kaubandusjuristide poolt kokku lepitud akta stoppamine. Sest mitmed valitsused ütelda, vot-vot, me mõtleme veel, eks ole, Saksa-Poola ja nii edasi. Aga meie oleks sealt sammu võrra veel edasi, sest meie parlament ütleks midagi. Mitte oleks siis esimene parlament, kes maailmas selle kohta midagi ütleb.

Mis ma arvan, ACTA-st noh, põhimõtteliselt on ju see, et, et tegemist on võltsimisvastase kaubandusleppega, mis hästi pisikeses ulatuses tegelikult puudutab ka internetti. Ja noh, selle teema üle ongi nüüd siis kisakära tõusnud, kuigi puudutatakse ka, natukene kisatakse ka seal teiste osade üle. Ja minu, minu jaoks ACTA osas noh, mis seal öelda, no põhimõtteliselt ma võiks öelda, et ACTA olgu või järgu olgu, ega, ega. Ega Eestis on seadusandlus põhimõtteliselt selles osas paigas, mis puudutab autorikaitseid, mis puudutab võltsimisvastast tegevust ja igast võltskaubavärkide vastast tegevust, noh, see, see on Eestis paigas ja see on tänapäeval karistatav. Me nägime siin alles paar päeva tagasi, tuli jälle üks uudis, mingi poiss sai tingimisi vangistuse ja pidi maksma trahvi selle eest, et ta oli ilma loata laadinud ka internetis ülesse Eesti muusikat ja nii edasi. Et ACTA puhul ei ole minu arvates mõtet paanitseda ja, ja see on see, mis on mul noh, niisugune põhi, põhimõtteline nagu. Erinevus võib-olla siis paljudest nendest, kes ütlevad, et, et ACTA hakkab neid kägistama ja tapma ja piirama ja sõna vabalt, sest nii, ma ei, ma ei näe seda, et, et, et ACTA midagi olulist selles osas juurde tooks, mida meil juba ei ole. Ja kui mõni inimene elab selles illusioonis, et tänapäeval on internetis kõik lubatud, siis noh, tegelikult see ei ole nii, ma just viitasin näed ka sellele samale kohtuotsusele siin, aga. Aga siin on ka teisi asju, kus on siin anonüümseid kommentaar, kommenteerijaid karistatud ja. Ja nii edasi, nii et ega, ega internet ei ole selles mõttes ju mingi, mingi täiesti ilma reegliteta vaba piirkond väljaspool ühiskonda, ka täna mitte.

Indrek Tarandi ettepanek poliitiliselt malelaualt poliitilisse pokkerilaua taha siirduda on kahtlemata intrigeeriv, aga nagu ta ka ise mainis, see võib kaasa tuua... teatavaid telefonikõnesid, olgu siis Tokyost või, või Washingtonist, mida võib-olla ei, ei taheta väga vastu võtta praegu ja noh, mina ei julge olla täna päris... kindel ei selles, et meil leidub inimene, kes vabatahtlikult võtab selle pastaka ja läheb sellele paberile alla kirjutama, ega ka sajaprotsendilist kindlustunnet mul ei ole selle suhtes, et mis siis täpselt ikkagi Riigikogus juhtub. Mulle täna tundub, et see ootamissta, taktika vähemasti, vähemasti kuni Euroopa Kohtu seisukoht on kujunenud võib-olla, võib-olla mõistlikuma. Nüüd, mis mulle Valdo Randpere, keda, seisukoha juures, kellega me oleme varemgi kirglikult vaielnud, mis mulle meeldis, on see, et, et ka Valdo on lõpuks näinud seda, et meie praegune autoriõiguse regulatsioon tervikuna ei ole ikka päris, päris mõistlik, ta on näiteks ka nüüd seesama regiooni piirangute kohta kasutanud väljendit vale mõtlemine, noh, mina ütleksin lihtsalt absurd, aga, aga inimesed kasutavad erinevaid väljendeid, pole midagi. Nüüd, mis, mis puutub Valdo sissejuhatavasse argumenti, et Dagda on lõppkokkuvõttes ikkagi võltsimisvastane, kaubandusleping, mis natukene puudutab ka internetis toimuvat ja ehk, ehk üht-teist muud, siis siin minu arust ongi selle konkreetselt ACTA põhiline probleem, et, et me ei saa, nagu mu kadunud füüsikaõpetaja ütles, et me ei saa liita kokku prügikaste ja jalgrattaid. Sest nad on erinevad dimensioonid. Ja samamoodi me ei saa leida ühte mõistlikku regulatsiooni kõigi maailma murede lahendamiseks. Et ACTA tuleb sellisel kujul tagasi lükata, võtta, istuda rahulikult uuesti maha, jagada teemade kaupa ära ja reguleerida eraldi võltsimine, eraldi internetis toimuv, eraldi täiesti omaette teemana ravimite küsimus. Kus kahjukannatajateks ei ole mitte ainult õiguste omanikud nagu ülejäänud juhtudel, vaid ennekõike need patsiendid, kes võivad oma elu ja tervisega riskida.