AI_pealkiri: Heidi Kakko ja Tõnis Pechter FinEst Startups programmist ja Eesti idufirmade väljakutsetest

Ega üks ei välista teist. Alguses loomulikult on kodulähedalt suhteliselt lihtsam alustada, samal ajal eks me loodame, et valdav osa nendest start-upidest, mis Eestist välja kasvavad, on kohe algusest peale globaalsed, et nende jaoks ei pruugi nagu vahet olla. Sisuliselt on küll üks aspekt, mida tahaks toonitada, et miks just Soome, et Soome on võrreldes Eestiga varase faasi finantseerimise osas natukene enam arenenud turg kui Eesti. Seal on neid kapitalipakkujaid viimastel aastatel küll kõvasti ära kadunud, aga jätkuvalt näiteks Soome äriinglite selline seltskond on rohkemarvulisem kui Eesti ja me näeme, et, et, et mitmed need Eesti start-upid, kes siin on juba... oma arengus kuhugi faasi jõudnud, võiksid kaaluda täiendava finantseerimise kaalumist ka Soomest. Rootsi huvi Eesti turu suhtes selles varases faasis ja selles segmendis, nagu riskikapital on, ei ole olnud väga aktiivne. Ja ütleme niimoodi, et soomlased ise vaatavad tihti igatseval pilgul Rootsi poole ja ei ole ka sealt väga palju investeeringuid Soome tulnud, sest Rootsi iseenesest on juba nii suur turgetada... ütleme, tegutseb või toimib rohkem lokaalselt, et nagu siseturule suunatult. Ja, ja seal on ka start-upid rohkem võib-olla siseturule suunatud kui, kui Eesti või Soome start-upid on.

No antud juhul siis finance start-ups programmis on viis partnerit. Arengufond on juhtpartneri rollis ja teisteks partneriteks on PDA Consulting, Tehnopolis Ülemiste, EAS ja Aalto Ülikooli väikeettevõtluse keskus. Rollide osas noh, eks me püüame kõik oma tugevused sellesse projekti sisse panna ja ma arvan, et selles osas on see meeskond ja see partnerite nagu valik suhteliselt hästi tasakaalustatud, et igaühel on oma tugevused. Et kui me räägime nagu konkreetsetest rollidest, siis arengufondi kanda on just see riskikapitali ja, ja rahastamise pool, et kuidas start-uppe ja raha teineteisele lähemale tulla, Tehnopolis on enda kanda võtnud andmebaaside loomise, mis puudutab nii finantseerijate, teenusepakkujate kui startup ettevõtete andmebaasi ja selle koondamist kõike ühtsesse infokeskkonda, PDA aitab väga palju projekti juhtimise, ürituste korraldamise poole pealt kaasa. EAS-il on just sellise teadlikkuse tõstmise, meediakajastuse ja info edastamise roll ja siis Aalto ülikooli ettevõtluskeskus omalt poolt koondab enda alla siis Soome alustavad ettevõtjad ja korraldab ka seal üritusi, kus siis Eesti start-upid saavad osaleda ja nagu ma ka ütlesin, siis eelmisel korral oli täiesti arvestatava suurusega delegatsioon ka soo, Soomest Eesti üritust väisemas.

Lisaks start-upide andmebaasile on seal ära kaardistatud kogu Eesti ja Soome start-up ettevõtluse ökosüsteem. Mis tähendab seda, et alates nõustajatest, teenusepakkujatest, toetuse andjatest Krediidikäändajatest ja siis omakapitali pakkujatest, kogu see vaade on sisuliselt ühel lehel olemas nii Eesti kui Soome jaoks. Sest nii uskumatu kui see ka ei ole, erinevate aastate jooksul jätkuvalt me saame tagasisidet, et ei teata piisavalt, kuidas endale leida finantseerijat või kes oleks õige finantseerija. Sest olgem ausad, ega riskikapital ka kõikidele ettevõtetele profiili poolest ei sobi ja Ma olen aastate jooksul näinud väga palju erinevaid projekte, mille osas tuleb kahjuks ainult negatiivselt vastata, et te ei ole meile sobiva investeerimisprofiiliga ettevõtte, isegi kui nad on alustavad ettevõtted.

Jah, aga reaalselt peab ikka sellel inimesel, kes sinna süsteemi siseneb, ka mõtlemise võime olema ja lugemisoskus. Sest olgem noh, selle, selles osas ei, ei saa teha mitte midagi täiesti automaatseks. Ja see, mis puudutab, et kuidas ikkagi siis kapitali kaasata, et me kavatseme selle infokeskkonna ära siduda ka näiteks inglitega... sellise klubilise tegevusega ja EstVcia keskkonnaga ja näiteks EstVcia tegevuse raames, mis on siis Eesti era- ja riskikapitali assotsiatsioon, oleme me välja töötanud sellised soovituslikud standarddokumendid, ja osanike lepingu osas, et lõppkokkuvõttes kogu see teadmine omavahel ära. seostatuna võiks anda küll sellele start-up ettevõtjale selle vajaliku baasi, mille pealt suuta aru saada, kelle poole, mis moodi võiks pöörduda ja millistel tingimustel oleks võimalik ka kapitali kaasata?

Ma ei pea seda riskiks, kui päris aus olla, loomulikult mul on hea meel, kui Eesti firmad on edukad, suudavad minna maailma, suudavad kapitali kaasata rahvusvaheliselt investoritelt. Arengufondi portfellis on juba praegu mitu ettevõtet, kes on kaasanud järgmises voorus raha rahvusvahelistelt riskikapitalistidelt, no siin hulgas GrabCAD, Fits.me, meil on kohe-kohe tulemas uusi uudiseid uutest ettevõtetest, kes selles osas on pika sammu edasi astunud, ühelt poolt see on paratamatus. Aga ma usun, et need firmad, kes siit on alguse saanud, mingisuguse osa tegevusest jätavad ka siia. Siin on noh, meil on pikalt olnud diskussioon, et kas Eestis on piisavalt palju sobiva kogemuse ja ettevalmistusega IT-spetsialiste, kes suudaksid nende ettevõtete arendustegevust siin teha. Ja, ja ma näen, et, et jätkuvalt on, ehkki näiteks mõnede ettevõtete puhul meil... On arendustegevus hoopis Ungarstis seostatud, sellepärast et Eestis ei ole olnud võimalik leida piisavas koguses sellise profiiliga IT-spetsialiste. Nii et ma ei näe seda riskina, ma pigem tervitan seda, näen, et kui need ettevõtted ei koli ära liiga vara. Et siis nad kindlasti mingisuguse osa tegevusest teevad Eestis ja ega siis kõik noh, ütleme, et parimad lähevad nagunii, et neil ei ole mõtet kinni hoida, et kindlasti on võimalik teistel nende kogemusest õppida ja see üldkokkuvõttes Eesti sellist start-up ettevõtluskeskkonda kindlasti soodustab kui et halvendab.

Kindlasti see ei ole maksumaksja raha raiskamine selles osas, et kui me sellest investeeringust väljume ja see on hea, tugev firma, siis tõenäoliselt see hind, mis meie osaluse eest makstakse, on kordades rohkem kui see raha, mis me kunagi sinna investeerisime. Ja siis me saame selle tagasi saadud kapitali kõik uuesti uutesse, väga headesse Eesti start-upidesse investeerida.

Meie eesmärk on kindlasti kapitali säilitada, mitte seda halbade investeeringutega ära põletada, ütleme nii, selle tõttu me ka valime neid ettevõtteid, millesse me investeerime, nii hoolikalt kui me suudame ja oskame, kaasata selleks ka välist ekspertiisi.

Ma olen täiesti kindel, et Eestis on väga hea vundament kasvatada rahvusvahelisi start-uppe. Kõik need viimaste aastate juhtumised, ütleme, et Eesti start-upid on pääsenud väga mainekatesse rahvusvahelistesse kiirenditesse, mitmed nendest on kaasanud kapitali väga headelt rahvusvahelistelt riskiinvestoritelt, on ühelt poolt jah, võib-olla ka kriisist tingitud, sellepärast et inimesed otsivad uusi võimalusi ja tahavad olla ettevõtlikumad, Teiselt poolt, kui arengufond kolm aastat tagasi alustas tegevust, siis ega nii-öelda mõiste start-up ettevõte ei olnud Eestis üldse levinud, väga vähesed üldse teadsid, mida see tähendab. Et kindlasti sellise turuteadlikkuse tõstmisega, turu üldise arendamisega, ingelinvestorite sellise seltskonna arendamisega, arengufond on ka riigi raha pealt teinud olulise sammu edasi. Ja, ja siin ma näen, et, et hea tulemuse annavad ikkagi kõik tegurid koos, et me ei saa öelda, et, et riigi raha pealt saab ainult halba tulemust või et, et eraraha või erainitsiatiivid annavad ainult hea tulemuse, ma leian, et kui nagu keskkond on õige ja ühelt poolt on nagu olemas selline noh, nõudluse iva, Et siis kindlasti, mida saab avaliku sektori raha pealt teha, on see, et, et see noh, süsteem kiiremini käima lükata, kui ta võib-olla tekiks eraraha pealt, sellepärast et me praegu ka näeme, et on suhteliselt keeruline eraraha kaasata sellistesse tegevustesse, mis otseselt kohe ei garanteeri kõrget tootlust, vaid mille eesmärk on võib-olla selline pikaajalisem turu ja hoiakute muutmine. Ja kus võib-olla see tootlus on, on tiba madalam kui seni on harjutud kinnisvarainvesteeringutega teenima.