AI_pealkiri: Mart Kikas ja Yrjö Ojasaar uuest ettevõtluse magistriõppekavast Viljandi Kultuuriakadeemias

Jaa, siin on üks aga, on selles, et Google'i puhul on selles mõttes natuke teistsugune näide, kuna seal oli reaalne asi, mida sai patentida, sai, sai kaitsta legaalselt, seal on mingi algoritm. Aga nüüd idee, et ma teen järgmise... Sotsiaalvõrgustiku. Selles mõttes sotsiaalvõrgustiku idee ei ole kaitstav.

hakkab? Just, nii nagu sa ütlesid, et kui asi on patenteeritav, ehk siis tõesti on intellektuaalne omand, see, mis on väärtuslik ja mida saab kaitsta, siis loomulikult see on ülikooli vara, see on täitsa selge. Nüüd on küsimus selles, et... Enamik tõenäoliselt neist projektidest, mis meil on, kui mitte kõik, on pigem see, kus idee ei maksa mitte midagi. On nagu, miljonil inimesel on miljon ideed. Ja nendest võib-olla kakskümmend tuhat on teha uus sotsiaalvõrgustik, on ju. Et seal see idee ei maksa midagi, maksab puhtalt teostus. Ja vot teostus ei saa olla kellegi muu oma kui nende teostajate enda oma. Ehk siis, kui Henrikul tekib hea idee, teha järgmine... Võib-olla siis Facebook, mis on suunatud üksikutele koeraga reisivatele inimestele Euroopas. Vot seal see idee ja seda on võimalik esiteks patenteerida ja see ei too ka mih, midagi sisse ja nüüd, kui Henrik selle ära teostab oma grupiga, siis vot see on küll nagu Henrikko ja tema tiimi omand.

No alustame siis õpilastest, nagu ma mainisin, on keskmine maanus kolmkümmend kaks, meil on üks soomlane ja üks lätlane, Ja siis ülejäänud on eestlased, kahjuks meil läks niimoodi, et kuna seal esimene kord meil ei õnnestunud ülearasti nii-öelda õppekava turundus, siis meil oli ühtegi nii-öelda venekeelse kodusa keelega inimest, seda me kindlasti järgmine aasta tahame parandada. sisseastumisel ja need tudengid mõnes mõttes nagu iseloomustavad meie õppekava sellist interdistsiplinaarset aspekti, kus me oleme püüdnud kombineerida disaini tehnoloogiat, ehk siis nagu IT-tehnoloogiat konkreetsemalt ja ettevõtlust, ehk siis kolmandik neist on disaini taustaga, Üldiselt hariduse saanud Eesti Kunstiakadeemiast, kas graafiline disain või midagi muud, siis umbes kolmandik on mingisuguse tehnoloogia taustaga, kuigi otseselt, kes on programmeerimist õppinud, on meil vist ainult kaks, aga selliseid IT-projektijuhte ja, ja neid on meil rohkem. ka üks inimene, kes on seotud ühe meie suu, suurpanga internetipangaga näiteks, et ta, tema kindlasti ei ole programmeerija, aga ta teab IT-st päris palju, ja siis kolmandik on nii-öelda äritaustaga, sotsiaalteaduste taustaga ja nii edasi, ehk siis samamoodi, nagu me püüame neid kolme distsipliini kombineerida, oleme püüdnud ka tudengeid kombineerida, nii et nad neid distsipliine arendaksid, Ja siin tahaks ka välja tuua, et see interdistsiplinaarsus on väga suur pähkel väga paljudele õppekavadele ja tegelikult mitte ka nüüd Eestis, vaid üle maailma. Ja seda saavutada ühe aine raames, tuues näiteid teistest nagu ainetest, on tavaliselt selline natukene nagu su, sunnitud asi ja, ja ei too väga head tulemust.

Ja selleks, et jääks ka vale mulje, ma tahan veel meelde tuletada, et see ettevõtlus on ka kasuli sellistes valdkondades, kus võib-olla traditsionaalselt ei, ei, ei mõelda selle peale, nagu näiteks kunst või, või kas või sotsiaalne ettevõtlus. Lõppude lõpuks me ei saa jääma pidevalt ootama, et Saksa maksumaksja maksab kinni meie projekti... Et kas läbi erinevate raamprogrammide või läbi muude toetuste või valitsusabi on ainukene võimalus, kuidas hoida üleval sotsiaalset ettevõtlust, kunstiprogramme, koolitusprogramme, et on oluline ka, et inimesed nendes valdkondades, ja meil on inimesi programmis, kes on väga huvitatud sotsiaalsest ettevõtlusest, et need projektid oleks ka jätkusuutlikud ja nendele tuleb ka leida mingisugune viis neid finantseerida ja, ja me õpetame ka nendele inimestele, et kuidas te, panna ülesse ärimudel ka sotsiaalses ettevõtluses niimoodi, et see jääb toimima ja tõesti, et sa saad aidata maksimumnumber inimesi selle programmiga?