AI_pealkiri: Meelis Mandel ja Priit Hõbemägi paberajalehtede tulevikust ja iPadi rakendustest

Kerge on kuulata, raske on tassida. Milleks raadiot kaasa tassida? Raadio raske. Kuhu ka iganes sa ei läheks, on sul kerge kuulata Kuku raadiot oma telefonist. Lae tasuta Kuku rakendus oma nutitelefoni ja mõtle kaasa, täpsemad juhised leiad kuku.ee.

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on IT-ääri saade Restart eetris. Saatejuhid on Hendrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja tänase saate teemaks on meedia. Meie saate sponsoriks on ITL ja meie saate teemadel saate vestelda meiega meie Facebooki lehel, arutleda teistegagi ning sellele jääb üles märksõna Restart järgi ja kes ei saa praegu meie saadet kuulata, seda saab teha millal iganes internetis aadressil podcast.kuku.ee. Meie saatekülaliseks on Meelis Mandel, kes on Äripäeva peatoimetaja.

Tee meeles ja me, me ei taha lihtsalt meediast rääkida, vaid me pigem tahame uurida, millised on Äripäeva kogemused ja viimased uudised on tegelikult üsna üsna kehvad, et räägitakse, et paberlehed kaovad, noh, siin on erinevad andmed, mõned räägivad, et viimane paberleht ilmub aastal kaks tuhat kolmkümmend, kolmkümmend, minul on ühe uuringu leidnud, kus see peaks juhtuma oktoobris kaks tuhat nelikümmend neli. Ja Ameerikas peaks lõppema siis kaks tuhat kakskümmend, millal see viimane paberleht Eestis ilmub?

Ei tea, kui vaadata, kui palju praegu tuleb ajakirjaturule, siis ma paberisse usun, aga meie oleme enda jaoks Äripäevast teinud asja nagu üsna selgeks. Või siis ütleme, lihtsaks, et meil ei ole vahet, millal täpselt, mis kuupäeval viimane paberleht ilmub, meie usume sellesse, et me suudame edaspidi jagada, nii nagu me kakskümmend kaks aastat oleme teinud oma sihtgrupil Eesti juhtidele, informatsiooni nii suudame ka edaspidi, kas teeme seda paberil või elektrooniliste kanalite kaudu, et see meile tegelikult suurt vahet ei ole.

Et ühesõnaga, te oled valmis selleks, et paberlehed kaovad?

Ma arvan, et see võib juhtuda ühel hetkel, kas see juhtub kümne aasta, viie aasta, viie, viieteist aasta pärast, ma ei tea. Et noh, ma, ma ei tunne nagu muret ega muretse selle üle, absoluutselt praegu hetkel on paberlehe tellijate arv stabiilne, isegi kui tahad nagu vaadata, siis kergelt nagu tõusutrendis, nii et ütleme, see MaSu, mis aastal kaks tuhat kaheksa Lõpp nagu pisim pihta hakkas ja, ja, ja firmade kärpimised ja paberlehe tellimused nii Äripäevast kui teistel nagu kukkusid, hetkel ma arvan, et see on natukene pidurdunud.

Kas see sinu niisugune muretus laieneb ka teie ärimudeli peale, et te oodate sisu ja inimesed maksavad teile, te vaatavad reklaami ja ettevõtjad ostavad reklaami ning selle eest saavad inimesed tasuta tarbida teie sisu või näed sa ette, teie ärimudel muutub, et inimesed maksavad reklaami eest vähem ja maksavad sisu eest rohkem?

Me peame olema fleksibiilsed, aga põhimõtteliselt, mida me oskame teha, on jah, toota sisu ja, ja oleme teinud seda pikalt ja usume, et jätkuvalt samamoodi, et mis kanali kaudu täpselt, kas see on siis nagu puude vahe maha võtmisest tingitud paber või elektroonika, et meil on siin omad nagu, nagu mõtted ja lahendused, me siis kindlasti nagu noh, seisma ei

jää? Minu Ameerika sõbrad, kes on... samast valdkonnast siis pärit, nad arvavad, et, et ajakirjanik muutub tähtsamaks, et kui vanasti inimesed ostsid ajalehe, siis nüüd on ajakirjaniku isiksus tähtsam ja noh, sõltumata sellest, kus ta oma infot, materjali avaldab, nad tahavad teda lugeda, kas te olete seda ka Eestis täheldanud või Eestis on siiski noh, ütleme, Äripäeva bränd on tähtsam kui, kui need autorid, mis seal avaldatakse.

No me oma brändi all ju tegelikult ikkagi, nende brändi all töötavad meie enda ajakirjandud, enda autorid, et kui vaadata sotsiaalmeediat, kõige võimalik ka muud noh, ka meedia allakäivat, et arutatakse ju paljuski ka ikkagi ajakirjanikke loodud teemade üle, et ma usun ajakirjanduse rolli nii praegu kui ka tulevikus, nii-öelda sellisesse suurde rolli kui demokraatia alustalasse, et see ei kao kuhugi.

Aga selles mõttes sa ei näe seda, et ajakirjandud muutuvad rohkem sõltumatuks, et kui täna see inimene käib Äripäevas, saab seal palka, istub seal kontoris, teeb töö, siis viie aasta pärast see nii enam ei

ole? See võib olla Ameerikas, Eestis, kui me räägime eestikeelsest meediaruumist, siis sõltumatult teha uudiseid, aga eriti uurivat ajakirjandust ja sellega ennast ära toita, ei ole võimalik, et see nõuab üsna palju ressursse, see nõuab tiimitööd, kogu seda kogemust, et Eestis nii-ütelda freelancer, sõltumatud ajakirjanikke sisuliselt ei ole.

No samast võib tunnistada, et Eestis ka on juba ajakirjanikke, kelle bränd on mitte võib-olla nii tugev, ütleme, Madis Jürgeni bränd ei ole võib-olla nii tugev kui Eesti Ekspressil, aga igal juhul on ta väga hästi teatud, et kindlasti on ka Äripäevas mõned staarajakirjanikud.

Muidugi, Madis, Jürgen ja, ja, ja neid on palju, aga ma ütlen, et nad siiamaani ikkagi kasutavad oma lugude teostamisel ütleme, toimetuse ressursse, on see siis palk või, või arvutid või autod või mis muud iganes, et päris ma kujutan ette, kui sa tahad nagu sõltumatuks hakata FIE-ks või OÜ-ks, hakkan tegema head uurivat ajakirjandust, siis noh... Ma tahaks, ma tahaks näha, ma hea meelega ootaks, aga kahjuks esialgu veel ei

ole. Ameerikas on viimase kümne aasta jooksul, Aikirink arv vähenes viiendiku võrra, samas kui koolides see on, koolides on see eriala endiselt hästi popp, mis on need trendid Eestis, kas Aikirink on vähem?

Jah, ajakirjanikke koguarvuna, ma arvan, on, on vähemaks viimastel aastatel jäänud, meie näiteks enam ei koolita, meil oli omal ajal Äripäev Reporterikool, kus me ka, kus teiste väljaannetega koolitasime ajakirjanikest, seda hetkel ei ole vaja, selle viimaste aastate kriiside tulemusena on, on küll arv vähemaks jäänud, aga, aga ütleme siis see noh, kas kvaliteet või kuidas seda nagu ajakirjanike puhul õige oleks nimetada, et need head ajakirjanikud on kõik tööle jäänud, et Et tööd tehakse efektiivsemalt, noh, valitakse mida nagu ette võetakse, ajakirjanik on üsna suur luksus. Enam ei ole teda nagu raisata tühja-tähja peale, et, et noh, kata seda või toda vaid et, et ajakirjanik on igale väljaandjale juba noh, väärtus omaette, et, et seda on juba ise, iga väljaandetoimetuse roll, kuidas ta seda oskab kõige paremini ära kasutada.

Kas ajakirjaniku puhul sa üldse ei usu, et ta, ta võib freelance'i teha või, või sa näed seda, mis oli siin vahepeal Ameerikas, kus blogid olid hästi popid ja kus ütleme, top sada bloggerid teenisid raha mu blogiga, et noh, paraku tuli MySpace, siis tuli Facebook ja see kadus ära, aga kas Eestis sellist nii-öelda renesansi ei tule?

Ma olen skeptiline eestikeelse ajakirjanduse nagu sellises, et, et keegi suudab jah, olla üksinda ja, ja olla mees nagu orkester, ennast ära elatada, kui me räägime sellest eesrinde ajakirjandusest. Kui me räägime meelelahutusest ja kõigest võimust muust, siis jah, aga kui ma räägin sellest rinde ajakirjandusest, kõva uudis, kõva uuriv ajakirjandus, siis hetkel ei ole, et ma tean, et lätlased, kellel on... Noh, vaeseks, et sisuliselt kogu meedia, sõltumatu meedia ära kadunud, et nemad on oma uuriva ajakirjanduse keskuse loonud ja noh, me, me jälgime ja toetame neid nii-öelda moraalselt ja vaeduselt siis ka võib-olla teeme mõne, mõne loo nendega kahasse ja nä, eks näis, kuidas nagu tulevik tuleb, aga meil siin Eestis noh, saab teha head uurivat ajakirjandust, sõltumatu meedia sees, nii et hetkel jah, ma, ma ei usu, et väga, seda tuleb nagu Janki Tee.

Mida sa arvad sellest aastast uudistest, siin teise internetisibuumi ajal olid turule tulnud sellised projektid nagu kalev.ee, top, top.ee, kus ütleme, panus oli tehtud selle peale, et inimesed hakkavad ise sisu tootma, tavalised inimesed, kas sa näed, et, et see võiks kunagi toimida või, või sa usud, et sisu võivad toota professionäri?

Sisu tegelikult ka, ka meedia või ütleme, ajalehtede või siis praeguste ajakirjate, väljaannete sisu osaliselt ju baseerub juba ka ütleme, sotsiaalmeedial üha enam. Aga, aga nagu lõplikult, et ta oleks ainult lugejate või tarbijate loodud sisu, selline tõsist ajakirjandust, ma jah, sellesse ei usu, et, et on vaja selekteerida, see infohulk on, on väga suur, on vaja... Noh, teadlikult, professionaalset seda töödelda ja seda nagu presenteerida lugejatele, et seda ainult sotsiaalmeediale ette ei saa.

Meil on IT-saade ja kindlasti tahaks rääkida sellest, mis on saavutused IT-valdkonnas Eesti ajalehtedel, noh, Päripäev oli siis selle valdkonna pioneer, et mi, millal te hakkasite müüma oma online sisu?

Jah, sellest on juba... Mis see siis teeb, aastal kaks tuhat, esimene jaanuar tulime välja online uudistega, esimesena siis Eesti lehtedest, üldiselt see käis hästi ruttu, kõik varsti olid juba kõik nagu väljas ja ja noh, kui nii võib öelda, siis me toona müüsime jah, online uudiseid, sest et selle sisu või saidi ligipääs oli ainult tellijatel, Äripäeva paberlehe tellijatel võimalik, kuus aastat hiljem, kaks tuhat kuus sügis siis. Kui oli selge, et ei ole mõtet nagu võidelda noh, nii-öelda üldise trendiga, et online-uudiste eest ei, ei maksa, vähemalt siinses keeleruumis inimesed, et online-uudised on tasuta, sa neid lõpptarbijatelt seda, selle lugemise eest raha sisse ei laseeri, tegime saidi nii-öelda kõigil avatuks ja, ja siis teenime noh, nii-öelda selle kompenseerimiseks, et saidile sisu toota, teenime sealt pealt siis sellelt reklaamiraha.

Selline tüüpiline Äripäeva müüginaise skript on see, et kui ta pakub ajalehe ost ja, ja ma vastan, et ma loen uudised onlainist, siis tema ütleb selle peale, et aga seal ei ole kõik uudised, kvaliteetne tekst on hoopis ajalehes. Kas inimesed ostavad aja, ajalehed pigem sellepärast, et neile meeldib see paab, paberkandjal lugeda või sellepärast, et nad tõepoolest tahavad teistsugust sisu saada?

No meil on, enamus on firma tellijaid ja, ja noh, mille poole me püüdleme, mis on, ja, ja, ja kuhu nagu üha enam areneb, on see, et, et online ütleb, mis hetkel juhtub ja, ja paberleht paneb paika agenda. Ütleb, proovib rohkem tulevikku vaadata, aga eelkõige paneb paika selle agenda, mis on ühine inforuum, mis jagatakse siis kõigi meie tellijate vahel, meie, meie paberlehe lugejate vahel, et kui sa online'i loed siis, kas sa loed seda kell üheksa hommikul, teine loeb kell, kell kolm pärastlõunal, et siis nende inforuum tol hetkel on vähe erinev, sest et, et see sisu parasjagu, mis seal presenteeritakse, on erinev. Sa pead olema väga hard user, kaksteist tundi või kaheksa tundi vähemalt ilkum online kanalites, et Et saada enam-vähem sellest infost noh, nagu aru, mis tegelikult presenteeritakse, mis siis paberlehte... Kas sa tahad

öelda, et selline Äripäeva paberlehe tellija tellib seda siis ühiskuluvuse tunne pärast, et noh, tema sõbrad loevad, tema loeb ja siis neil on Mingid ühised teemad seal?

No ma ei tea, kas ühiskuuluvus, aga, aga see on, et, et sa saad asjadest ühtemoodi aru, sest et seal on käsitletud neid teemasid ja neid teemasid, et, et online lugejad sedavõrd nagu noh, lihtsustatult öeldes ei ole nagu nii palju ühiseid teemasid, nagu rääkida alati. Et see on üks, üks argument, miks nagu paberlehte tellitakse, pluss veel see, et ei tasu alahinnata seda oma tunnet, et ma võtan paberlehe, ma ei räägi nüüd Äripäevast, kõigisest paberlehtedest, näiteks kui ma firmas olen, ja ma lähen sellega kohvinurka, see on minu aeg, see on see minu viis, kümme, viisteist minutit, ma olen natukene aega isekeskis, vaatan üle, vaatan ajakirju või, või ajaleht ja see tunne on, on inimesel ka praegusel arvutimaailmas, seda on vaja.

Jällegi müüakse mulle Äripäeva raamatuid, siis viimasel ajal ma vastan, et ma loen raamatuid kindliga, mis siis selgub, et kindli jaoks versioone polegi. Kas samas Ameerikas ajalehed panustavad kindli peale ja noh, siin eriti arves, arvestades nende viimaste uudistega, kus kindlilt tuleb ka hästi odav tablett, kahes ja dollariga. Värvilise kraaniga, ehk siis kõigile, siis ilmselt see müük hakkab tõusma seal. Kas sa usud, et ka Eestis tuleb see lähiajal või Eestis pigem inimesed loevad internetist?

Või ka siis paberid, raamatuid, et jah, sõltub seadme maksumusest, et kui see läheb odavamaks, siis sellel võiks mingisugune levi olla, et me olime Noh, iseenesest võib ju küsida, et kuna me ka oma raamatut toodame ja teeme ju ettevõtte juhtidele ja noh, finantssektorile või ütleme, et vabandust, ettevõtlikele inimestele, et, et neil peaks nagu raha olema ja ja ka neid seadmeid, millega elektroonilised raamatut lugeda, justkui olema, siis neid ei ole praegu turul ja, ja noh, ainult selle peale nagu mängida ei saa, et siin on jah, eestikeelne kultuuriloom on vähe teistsugune kui Ameerika, kus on elektroonilised raamatud palju populaarsemalt, me oleme valmis selleks...

Mis, mis sa arvad, mis see põhjus on?

Noh, eks siin on natukene ka tootjate, kui me räägime kindlast või teistest, et teatud sellised piirangud, kuidas seda esitada, kuidas täpsemalt öeldes, need tootjad nagu raha nagu teenivad, et, et kui sul on mass, on väga väike taga, noh, kui sul on raamatutiraaž või, või lugejaskond on siin sadades, Eesti puhul me räägime, siis selle selle nagu elektroonilisel esitamisel sa tegelikult, see ei ole äri.

Okei, et aga see ütleme, katse oli tehtud, internetis inimest ei hakanud ostma uudiseid ja, ja siis nüüd on teada tasu, tasuta. Kas sa ei usu, et lähitulevaks on võimalik selline mikromaksete tagasitulek ja inimesed ikkagi jaa, hakkavad sisu ostma? Et mi, mi, mis on vaja selleks teha, et kas, kas see sisu peab olema hoopis teistsugune, harjumused peavad muutuma või tuleb mingi pikk faktor?

Ma arvan, et on võimalik siis elektroonilisel teel sisu eest raha saada, aga ma kuulun sellesse koolkonda, kelle meelest micro payment means micro money, eriti seda Eestis, et me oleme väga palju näiteid kuulnud, ka Eestis, kuidas neid mikromakseid tehakse, tegelikkuses me ei kuule üldse ja ka maailmas, kui palju sellest teenitakse. ei teenita, et see, ma pigem usun nagu erinevatesse tellimuste pakettidesse, et, et klikipõhine maksmine nüüd kliki eest, et ma ei ole väga suur fänn selles, eriti eestikeelses kurruumis.

Aga võib-olla on asi selles, et ei ole piisavalt vahet selles kvaliteedis, mida sa saad, et, et inimesed ei taha elektroonilise eest nii kaua maksta, kuni see on paberlehe peegeldus veebis. Aga kui veebi sisu muutub sisukamaks, näiteks noh, tabelid muutuvad sorditavaks näiteks või videod tulevad juurde või taolised asjad, et kas see siiski ei, kvaliteetsem sisu ei, ei võiks tingida seda, et hakatakse maksma...

Aga mida sa ajalehest tahad lugeda, mina tahan ajalehest lugeda heade ajakirjani. häid tekste, ajakirjanikke ja fotograafe täis tekste, tekste ja pilte, ma ei taha, juhul kui nüüd räägime IPadist näiteks, siin Eestis on juba välja oma lehtedega tulnud ja, ja ju Schibsted ja peatselt ka Bonnier, äripeal sellega ka veel, varsti välja tulevad, et mina, või meie oleme seda meelt, et, et ajalehelugeja, kes loeb paberlehe peegeldust iPadis, ei taha igasuguseid vilesid ja vidinaid sinna, vaid mina toon teksti. Mina ei taha imevigureid, et ma ei taha, et see võtab mul allalaadimisel väga suure aja, Ma ei taha, ma tahan lugusid, häid lugusid lugeda nii, nagu ta paberil on. Et online-uudised on teistsugune, kui on paber, et selle online-uudised on, on, on nagu noh, jooksevad nii-öelda hetke, paber annab mulle selle, selle, selle agenda kätte, millest noh, millest nagu räägitakse, töötleb läbi, vaatab vähe noh, rohkem tulevikku, et et kui ka elektrooniliselt esitada paberit näiteks iPadis, siis Siis mina ei usu igasugustesse imeviguritesse ja plahvatustesse ja, ja kõike muud, et lugeja väga seal, seda seal tahab, et kui ma tahan heli, siis ma vaatan nagu midagi muud, ma

ei... Siin analoogiad võib-olla filmitööstusega, kus samad jutud oli siis, kui heli hakkas tulema, siis kõik rääkisid, et milleks seda vahe on, kunst on nagu hoopis teine lugu ja noh, kui ma tahan heli, siis ma räägin oma naistega, kas nagu seda analoogiat siin ei näe?

Ma, ma isegi tahaks vahele torgata, et ma ise olen juba pea kakskümmend neli tundi Ekspressi elektroonilise väljaande lugeja ja ma küll väga nautisin seda, et ma küll ei tundunud, et need viled oleks mind ära, ära vilistanud, et ma olen kogu aeg mõelnud, et on imelik lugeda bändist, kui sai saadema muusikat kuulata.

Kui ma tahan bändi kuulata, siis on mul selleks kümme ja üks võimalust eraldi elektrooniliselt endal see muusika alla võtta, ma ei lähe seda võtma nagu ajalehest.

Minu teada on Eestis umbes üks ja üks võimaluseks siis see iTunes just avanes, et...

No igal juhul, kui ma tahan bändi kuulata, siis ma kuulan seda mujalt, mitte ainult ajalehest seda kuulama.

Ega ma arvan, et me saame Meelist siis kümne aasta pärast tsiteerida, et kuidas ta seda, seda rääkis ja...

Ma arvan, et te ei ole tüüpilised tarbijad, te olete liiga, liiga internetis hävid, et, et tavaline inimene ei, ma usun seda, et eriti noh, Äripaa puhul me ei tule, ma võin etterutavalt öelda oma iPadis, Esialgu küll välja väga ime võiguritega, et me teeme rahulikult ja kiiresti allalaaditava nagu paberlehe peegeldus, et, et lugejal oleks mugav lugeda.

Tere, Kuku raadio kuulaja, endiselt on laupäev ja endiselt on eetris IT-ärisaade Restart. Saatejuhid on Hendrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja tänane teema on meil tehnika ja interneti mõju meediale ja uudiste tekkimisele. Telefoni otsas on meil nüüd Eesti Ekspressi endine peatoimetaja Priit Hõbemägi ja täna, Priit, oled sa vist siis iPad-i projekti eestvedaja seal?

Jah, no see on mitmesuguseid inimesi, kes sellega tegelevad, mina olen töötanud välja neid kontseptsioone ja siis pidevalt ka vaadanud, et kuidas see asi areneb ja, ja hoian kogu aeg silma peal jah.

Me oleme vist Meelisiga siin arutlenud, et inimesed ei taha maksta raha uudiste eest, et kas sina usud vastupidist, et inimesed ikka tahavad ja ostavad seda äppi?

No ma arvan, et nad, see, kui küsimus on see, et kas inimesed tahavad osta, siis see, kui nad tasuta saaksid, siis nad kindlasti tahaksid osta, aga ma kardan, et tulevik on siiski selline, et. Eks nad midagi peavad maksma, kui reklaamis ei leita sellised lahendid, et maksmaid saab täiesti vabaneda, aga. Aga paistab, et maailmas on just praegu ka siin selline periood, kus inimesi püütakse harjutada maksma selle eest, mille eest nad kunagi maksid. Ja noh, üldiselt eks see on ju ka iPadi äppidega samamoodi, kui tegu on mingisuguste selliste kasulike lahendustega, mida siis, millega saab oma elu kuidagi lihtsamaks teha, siis makstakse nende eest suhteliselt nii-öelda hea meelega ja kui tegu on siis uudistega. Mida, mida siis saab ka igalt poolt tasuta tõmmata, et siis nagu väga ei taheta maksta, aga ma arvan, et see on üleminek praegu, ega ma ei ole selles mõttes nii väga optimistlik, et. Et oskaksin ette öelda, et milline see lõpptulemus siis maailmas on, aga, aga küllap see Eestis on samasugune nagu mujal.

Oled sa volitatud praegu ütlema eetris, kui palju teil on maksvaid kliente umbkaudu?

No meil on kliente, on meil registreeritud kasutajaid, kes siis HTML-ina, HTML-i lahenduses kasutavad Apple, mis on siis nii Eesti Eesti Ekspress Pro ja, ja EPL-i omal, neid on kuskil kakskümmend kolm tuhat ja allalaaditud, Neid äppe IPadis on kuskil seitse tuhat, et ma võiks, ma ütleks nii, et meil on kolmkümmend tuhat kasutajat ja jääks siin sellise statistika juurde.

Aga natuke võib-olla rohkem insaidi saad jagada, et mida kolmkümmend tuhat inimest maksavad siis täpsemalt, et mille eest?

Need inimesed, need ei ole kõik maksvad kliendid, need on, osa nendest on maksvad kliendid, suurem osa nendest on need, kes saavad vaadata meie. Meie rakendusi.

Aga, aga näiteks see maksude klientide arv on saladus?

Seda ma ei oska sulle jah, praegu, praegu niimoodi täpselt öelda, et siin on nagu mitmesuguseid variante ka, et siin on nii, nii neid, kes loevad ühte lugu, nii need, kes loevad päeva lugu, nii, nii neid, kes teevad... Tellimusi siis lühemaks või pikemaks vajaks ja seda nii HTML-is kui siis iPadis.

Aga kui ma olen Ekspressi tellija, kas ma saan tasuta seda äpist lugeda või ka siis ma pean maksma?

Ei, seda sellist lahendust veel ei ole, et need on erinevad baasid ja nad ei ole, nad ei ole ühendavad, et see, kes ostab lehte, see ostab lehte ja kes. Kes siis loeb seda kuskilt mujalt, siis peab eraldi selle eest

maksma. Kui kallis on selle nii-öelda digilähe tegemine, et kas teil on eraldi osakond, kes sellega tegeleb või lihtsalt mõni ajakirjanik istub seal õhtuti ja on?

Meil on e-meedia osakond, kus on umbes kümme inimest ja mis tegelevad siis nii nii-öelda arendusega kui siis... Kord nädalas Eesti Ekspressi äpi tegemisega ja siis kuus korda nädalas teevad nad Päevalehe äppi. Ja noh, koormus on üsna suur, see on ka enam-vähem nii-öelda igapäevase töö osas nagu maksimum, mis need inimesed jõuavad seal teha. Kuid me oleme, kui me hakkasime tegema Eesti Ekspressi äppi, siis me saime hakkama umbes kolme inimesega, aga see tähendas ka seda, et see äpp valmimine oli nihkunud üsna nii-öelda. Noh, päike igal juhul juba tõusis, kui äppid valmis said, ütleme niimoodi.

Kümme inimest on päris, päris selline suur grupp. Ilmselt see noh, kuigi ma ei ole päris täpselt vastust saanud, mitu maksat kliendid ei ranna, aga ilmselt see ikkagi ei tasu ära. Kas see on selline investeering tulevikku või, või selline, või noh, ütleme konkurentsieelis Eesti turule, et teistele seda ei ole ja selline maine kuundamise projekt.

Ja kui me vaatame seda, mis toimub üldiselt ajakirjanduses, siis me ju näeme seda, et paberlehtede olukord ei saa kuidagi hüppeliselt paremaks minna. Ehk et lugejad on, paberlehtede lugejad on migreerinud, nad on läinud online'i, nad on läinud ka televisiooni. Nad on läinud igaks erinevatesse elektroonilistesse kanalitesse. Ei ole selle, nad on harjunud saama seda ajakirjandusliku sisu. Ja just siis, kui nemad tahavad ja selles kohas, kus on neile meeldib, nii et minu meelest meedia, meedia, meediaväljaannetel ja meediakontsert, ei ole üldse mitte mingisugust muud võimalust. Kui võtta kasutusele kõikvõimalikud elektroonilised kanalid, kus nende kasutajad on ja minna nendele järgi, et kui neile järgi ei minda, siis on need kasutajad lihtsalt kadunud. Iseasi on see, et milline, milline kanal siis lõppkokkuvõttes osutub kõige. Kõige kasulikumaks, tulusamaks, tulusamaks ja millised neist jäävad ja millised ei, ei jää. Aga selge on see, et üks meedia, meediaväljaanne või meediaväljate grupp peab tingimata kompima kõiki erinevaid võimalusi ja me oleme seda ka teinud kogu aeg.

Et teie sisu paberlehel, internetis noh, ja iPadil ei, ei klapi, et teil on sellised. Multimeedialahendused iPadil noh, võrreldes siis veidi iga oma internetise saidiga, et kas sa näed, et tulevikus nad lähevad veelgi rohkem lahku, et ütleme, ajaleht muutub selliseks televisiooniks, sisuliselt?

Ja, nad lähevadki, sa täiesti õigesti, Andrei ütled seda, et nad lähevadki rohkem lahku ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkab siis ajaleht, mis on IPadis või sarnasest tahvelarvutist olemas ja hakkab liikuma. Me alustasime sellest, et me, kui me hakkasime Eesti Ekspressi äppi tegema, alustasime üsna. Üsna sellist kopeeritud lahendusest, et kandsime siis edasi selle, mis on paberlehes, kandsime üle. IPadi, aga me oleme tänaseks aru saanud, et siin tuleb täiesti selgelt läheneda platvormi järgi, ehk et IPadi äppi tuleb teha platvormipõhiselt. See tähendab, et mitte kopeerida mingisuguseid lahendusi, mis on paberlehes, muidugi on olemas tekste, on fotod, aga nendele kõigile tuleb midagi juurde panna ja kõike seda tuleb esitada juba. Juba platvormi ehk IPadi päraselt. IPadi trump on selles, et ta annab täiesti teistmoodi, uutmoodi. Lugemis ja info vastuvõtmise kogemus, see on selline värviline, liikuv, seal on heli, audio, kõik on nagu kokku pandud seal, pluss võib panna link ja mida iganes. Et kui neid kõiki võimalusi ära ei kasutata, siis tegelikult ei olegi üldse eriti mõtet seda asja teha. Nii et ma arvan, et mida aeg edasi, seda rohkem erinevat teineteiseks see paberleht ja, ja IPad'is ilmuma ajaleht.

Kas sa, kas sa näitasid, et, et ka sellised. Uuemad võimalused võivad kunagi vastuse leida, nagu näiteks, ma ei tea, positsioneerimine või saada pakkuda mingit individuaalsemat infot lugeda vastavalt sellele, mis nad, mis neile huvi pakub, mida nad loevad.

Et selline noh, ma arvan, et see positsioneerimine on, on hea mõte nüüd, kuidas seda konkreetset lehelugemise juures kasutada, et me ei ole suutnud seda välja mõelda, aga nüüd. Personaliseerimise võimalused, noh, neid on kasutanud ju Ameerika näiteks seesama Murdocki Daily on ju seda kasutanud, noh, see tähendab seda, et see on nii-öelda. See, see tähendab seda, et see äpp peaks osaliselt olema dünaamiline, ehk et ta uuendab ennast igal kasutamisel ise. Ütleme näiteks kuskil spordirubriigis on nii, et sa märgid ära, et sa tunned huvi seal. Manchester Unitedi ja, ja siis vastu ja nende mängude vastu ja iga kord, kui sa siis oma iPad'is selle spordilehekülje avad, justkui tõmbab sulle just nimelt sisse just nimelt Unitedi viimased mängud ja viimase video selle kohta. Et see on kahtlemata üks osa, millega me tegeleme, aga noh, kindlasti on, on see, praegusel ajal on ka väga oluline vaadata seda, kuidas ressurssi mõistlikult kasutada, et see on jällegi selline nišitoodang, et kui meil oleks siin. Ainuüksi jalgpallifänne oleks üks koma kaks miljonit, noh, siis ei mõtlekski hetkegi, teeks selle kohe ära, aga kui me ütleme, et neid võib-olla on siin kümme, viisteist tuhat, siis tuleb natuke selle asja koodust.

Ma olen vaadanud teie seda uut lahendust ja te olete kvaliteedis küll edasi läinud, aga kas te olete ka proovinud edasi arendada nüüd kogemuse pealt natuke oma ärimudelit, et kas see on lihtsalt niisugune vanamoodne, et inimene maksab ja saab ligipääsu sisule, või on ta äkki, on muid võimalusi, noh, näiteks kui ütleme, keegi spordiuud Siis noh, milleks talle need Manchesteri mängud, et võib-olla saab ta subscribe'ida ennast lihtsalt välilüvitada spordist ja saada natuke soodsamalt kogu paketi?

Meil on, tegelikult tuleks seda vaadata nagu tervikuna, et meil on need elektroonilisi väljundeid on ju üsna mitmesugused, et meil on olemas klassikaline veeb, siis meil on olemas. iPad-i versioon HTML-is ja siis meil on olemas iPad-i versioon, Express Pro-na. Siis IPadis endas, mis siis tuleb, iTunesist alla tõmmata. Ja me oleme teinud sellise, see on küllalt komplitseeritud sellise ristviitamise ja, ja, ja ristpromovõrgu, mida me siis kasutame erinevates kanalites. Et meil on selle, meie oma müügi juures, müüme korraga niisiis. Neid veebi HTML-i ja kahte siis rakendust, üks on siis Päevalehe oma ja teine on Ekspressi oma, meil on juba seal neli-viis erinevat või isegi rohkem, võib-olla seal kuus-seitse erinevat asja, mida me müüme, meil on sihukene suht. Ja, ja me kasutame siin erinevaid, erineva pikkusega tellimusi, siis me kasutame ühe loo ostmist, siis me kasutame päevapileteid. Siis on meil tasuta variandid ja siis meil on diiserid, mida sa pead lugeda, et, et tegelikult ma arvan, et selles kombinatoorikas meil on elemente üks, üks noh nagu ligi kakskümmend, ma arvan. Ja sellest me oleme pununud sellise turundusvõrgu, kus me ristviitamist ja, ja, ja ristkromoga pakume neid müüa. Kas see on? Et see on meil suhteliselt uus asi, et ma ei tea, kas see on tänaseks näiteks oma lõpliku vormi saavutanud, aga, aga uue asjana noh, ma arvan, et me kogemusi, kogemusi saame sellest, et püüame selle nii-öelda samm-sammu haaval teha, et kõigepealt vaatame, et kuidas need meetodid, kõik mudelid töötavad ja siis võib-olla selliselt peenem. Peenem disain, nagu sa ütled, kui keegi sporti üldse osta ei tahagi, et siis võib-olla tema käest selle eest mitte raha võtta.

Okei, aga suur tänu sulle, Priit ja meie lähme siit oma saadega edasi, peale

Jätkame nüüd oma iga laupäevase saatega Restart, endiselt on stuudios saatejuhid Hendrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja Meelis Mandel, kes on Äripäeva peatoimetaja.

Ja just eetris oli siis Priit Hõbemägi Eesti Ekspressist ja Meelis, mis sa arvad, et tundub selline päris, päris korralik toode ja palju rahvast...

Äripäeva nägemus on, on vähemalt hetkel, on üsna erinev Ekspressgrupi nägemusest, mis puudutab IPadi, et me tuleme selle aasta sees tõenäoliselt novembris oma siis nii-öelda paberleheversiooniga IPadis välja ja, ja me, me järgime vähemalt algul hiljuti surnud Apple'i ja suuromaniku Steve Jobsi nagu põhimõtet, et öelda, et öelge ei tuhandele asjale, et me üritame oma IPadi versiooni hoida lihtsana, selgena, ilma, ilma igasuguste selliste noh, liikuvate ja, ja müristavate asjadeta, me arvame, et lugeja tahab Kes, nagu meie tellija on paberlehe tellija ja loeb, loeb lehte ka, ütleme, IPadis, et ta tahab seda sama lehte praegu saada kiiresti, mugavalt, seda sisu, et ju peale selle me ei, ei investeeri nii palju ka sellesse, ütleme, toimetuse või tootmisse, nagu praegu Ekspress Grupp teeb, noh, Eestis, kui me vaatame IPadi kasutajate arvu, mõne, mõni tuhat või IPadi omanike arvu, et siis noh, hetkel ei, ei, meie meelest ei ole, et noh, tark või, või põhjust sedavalt palju kohe sinna investeerida, küll aga me oleme kiilalt valmis, niipea kui kas iPadi või muude tablettide arv nagu suureneb ja kasutajate arv suureneb seda tegema.

Kas te ei karda, et, et võib-olla nüüd investeerides nii kõvasti, nagu Ekspress Grupp teeb, ja konkureerides sellise maksva tootega kindlasti samale turule, kes on nagu legendaarselt ka Äripäeva sihtrühm olnud, et nad võtavad kõik need jõukamad maksvad kliendid, kes hinnast ei hooli ja tahavad kvaliteetse sisu saada, nopivad teil hina eest ära ja, ja see, kes teiseks head kvaliteedi pakub, võib-olla ei hakkagi kunagi turul...

Ei karda, meil on ju, ka paberlehed on erinevad. Et kui praegu on turul paberlehed erinevad, et, et, et leidub nagu kõigile oma sihtgrupp, et sugugi mitte ei karda ja peale selle neid oleme valmis investeerima, tõenäoliselt teeme seda, aga, aga mitte praegu, vaid aasta või kahe jooksul, ja peale selle need imevigurad, kui sa Adobe-põhist nagu kujundusprogrammi vaatad, siis ega neid, nende tegemiseks nüüd noh, nii väga palju aega ega ressurssi ei lähe ka.

No siis, kui sa just sinna Multimeedia tellid ise, et kui on üks-ühele koopia, siis muidugi. Aga ma Priidu jutust sain aru, et Ekspress Grup lihtsalt nagu teeb panaseid, et meil on ju teistest ärisegmentidest neid lugusid olnud küll ja küll, kus näiteks peilerite kompirmad noh, arvasid, et nende äri on väga jätkusuutlik ja siis selgus, et hoopis mobiilsil on tulevik. Ja ega tänased mobiiloperaatorid võivad sama, samas olukorras olla viiekümne aasta pärast, kui

noh... Just jumala õige, sa pead olema valmis, aga meil nagu emakontserni, Skandinaavia suurima meediakontserni Bonnieri kogemus nii Rootsi suurtemate lehtedega kui ka Taanis näitab, et et ei tasu hetkel nagu ülemäära õhinasse sellest iPadist sattuda. Et peab olema valmis, aga väga suuri investeeringuid, sa võid teha, kui sul, kui su raha on, aga, aga niisama tühja ei ole ka meil kombeks nagu teha.

Kust, kes seda Äripäeva rakendust see teeb, kas Eesti programmeerijad?

See on Bonnieri rakendus.

Et ühesõnaga, Eestist te seda üldse ei tee?

Jah, see on meie oma kontserni rakendus, et, et me kohandame ta meile vajalikuks ja üldiselt, ma arvan, et lähtume üsna, üsna nii Taevese Industry kui Rootsi suurima paevalehe Taevese Lüheter kogemuses.

Millal see Eestist turule tuleb ja oskad sa rääkida, mis on see hinne, hindastamispoliitikast?

Hindastamispoliitikast hetkel väga ei taha, et noh, kõik ju teavad, et... Tasuta, ma arvan, ma usun sellesse, et tasuta on internetis onlain-uudises, ehk siis internet, kui me räägime onlainis, see on ja jääb tasuta. IPad õnneks on toode, mille eest siiski on võimalik kasutajatelt raha püsida, ma räägin mitte toote, vaid selle nii-öelda tarbimisega. ega see meedia eest, et nüüd on siin iga meediakontsern peab ise lahenduse leidma, et ma arvan, et, et Äripäeva paberlehe tellijaid ei, ei kannata. Aga selline klikipõhine või, või üksikute ostmine kindlasti võiks ka säilida, aga eks siin ei ole ju suur saladus, et selle... Selle ostmise, ostmine ei ole meediafirmadele kuigivõrd kasulik, kuna Apple võtab siit väga suure lõviosa ära, pluss ei anna ka just nimelt, pluss ei anna, mis eriti nagu häirib meediafirmasid üle maailma, ei anna tellijate baasi. Ehk siis sa ei saa talle sellele, sa ei tea, kes sind tellib. Et mis on nagu meediafirmale noh, suhteliselt, või igale firmale, kui sa ei tea, kes, kes su klient on, on suhteliselt nagu muret tekitav olukord.

Aga Äripäevas on hästi palju videosid noh, ka online's tegelikult, noh, mitte ka online's vaid ongi online's. Tiago Kuigistel, et kas need tulevad ka sinna rakendusse?

No muidugi, et videosid ma ei pea nüüd nii-öelda noh, tehniliselt kuigi suureks noh, nii-öelda pillerkaal, pi, pillerkaareks, et tuleb, esialgu võtame esimestel kuudel kindlasti üsna rahulikult, teeme vaikselt sinna asju juurde ja vaatame, kuidas kuidas lugejaid on, et, et noh, meil on investeeringuvalmidus üsna suur.

Aga oskad sa öelda, millega on ikkagi see Tingitud see, selline soov multimeediat nagu mitte teha, et Äripäeval, ma mäletan, oli, ta tõi turule sellise väga suure vilkuva bänneri oma kodulehe ülemises osas, ma mäletan, et isegi mingid piketid olid sinna bännerite vastu Äripäeva sisepääsul, et noh, selline firma ütleb, et multimeedia ei ole tulevik, et kus, millal see, millal see suhtumine muutus?

Ei, ei, et see tulevik ei ole, seda ma küll ei julge öelda, ma ütlen hetkel lihtsalt ei, seda on väga huvitav teha ja, ja ma tean inimesi kui meil endal, kes seda väga tahaksid teha, see on väga põnev nendele tegijatele, aga paraku ei ole sellel nagu lõpptarbijat sellist, kes selle eest nagu maksab, et sa teed seda lihtsalt tegemise rõõmust ja siin on vaja nüüd nagu igal toimetusel firmal nagu vaadata, et, et mis see kõik maksab, et kust sa sealt nagu selle raha tagasi saad, kui sa võtad seda maineprojekti, noh, tore. Aga siis sa pead seda sellisena ka nagu, nagu võtma, et ma hetkel, hetkel läheme nüüd teistmoodi.

Ma, proovides Eesti Ekspressi äppi, siis ma mingil hetkel tundsin, et midagi on puudu ja siis ma sain järsku aru, et ma ei saa kommenteerida, ma ei saa sind kuskilt, ma ei saa panna oma arvamust sinna äppi sisse, ega ma ei saa sealt ka otse linkida Facebooki, et kas teil tuleb kommenteerimine täies mahus külje?

iPadis, ei tule. Ei tule, ei muidugi, see on uskumatu

lugu, nii, nii mõnus konkurents...

Esialgu küll ei tule, et, et ma ei tea, et see kommenteerimine, ta on online's nagu väga omal kohal ja kindlasti ju hakkab, või see on hea mõte, aga esimese rakendusena me hetkel praegu, millega me sel aastal välja tulema, ei ole kommenteerimisvõimalus.

Aga näiteks selline variant, et teil on väga põnevad online-intervjuud, seda on põnev nii lugeda kui ka anda, aga kas selline variant, kus näiteks saaks videointervjuuse teha? Et inimene iPadiga paneb iPadi ette ja siis küsib noh, siis ta küsimuse ja siis tema nägu nähtab ja. Selline nagu lisa, lisa väärtus, et kas sellist nagu suuremat interaktiivsust lugejatel ei ole plaanis pakkuda?

Hetkel laual kohe, kui ma oskaks öelda, et jah, nüüd selleks ajaks tuleb, ei ole.

Kas tõepoolest tuleb selline lihtsalt ajaleheartiklit iPad'i ekraanil? Kas tõepoolest ma saan ainult aru?

Ei noh, kui lihtsalt, et ta on natuke ikkagi ümber kujundatud ja seal on tehtud, no see on uuesti kujundatud. Aga ta baseerub paberlehel. Seda

suurt bännerit ei tule

seal? Bänner on meil üldse ainult onlainis, et paberlehes suurt bännerit ei ole. Et iPad on, iPad, taust on kergelt roos, iPad on ikkagi, kopeerib paberlehte. Et suur nii-öelda liikumatu panoraama bänner, et, et seda sinna ei tule, iPadi.

Mis sa näed, noh, kindlasti on teil kontsernil mingisugune strateegia olemas, eks ole, selles valdkonnas, et millised arengud võivad siin, ma ei tea, noh, kas viie aasta jooksul võib-olla on liiga pikalt, aga kolme aasta jooksul juhtuda?

Ma arvan, et elektroonilistesse kanalitesse kolib üha enam informatsiooni. Et ega siin see ei ole ju, ei pea olema suur ettekuulutaja. Ta võib kolida kohati aeglasemalt, kui seda arvatakse, aga, aga see on nagu vääramatu kolimine. Et, et jah, et ma arvan, paberil igapäevane paber-leht, noh. Mina olen nelikümmend, et kui ma olen jumal annab eluga kaheksakümmend, ehk siis veel nelikümmend aastat, et ma, ma oleks väga üllatanud, kui paberlehed veel igapäevaselt ilmuksid, vähemalt sellisel kujul, aga, aga jumal seda teab, et internetis tavaliselt juhtub see, mida arvatakse juhtuvat, või järgmiseks osas, milliselt, meedias, aga see juhtub tavaliselt natukene aeglasemalt. Et noh, vaatame, kui arvatakse.

Et kas peale iPad-i siis lähiajal ei ole plaanistatud?

No eks ta tuleb, mobiilirakendus tuleb samuti ka noh, sellele otsa ja, ja peale iPad-i, eks, eks ka teistele Androidi-põhistele lugejatele jah, aga esialgu on iPad ainult.

Ja kas mobiilirakendus tuleb ka tasu minna?

Mobiilirakendus, kuidas ma nüüd viisakalt ütlen, et ilma, et ma, ma ei ole küll börsil või ütleme, Äripäev ei ole küll börsil, aga ma väga hinnastamispoliitikat nagu lahti lööma ei hakka, tõenäoliselt mobiilirakendus jääb, vähemalt sisu seal ei ole siis paberlehe peegeldus, vaid on online uudised, aga, aga kuidas ja mismoodi seda lugead. lugeda saavad, ehk siis järgmise aasta alguses, ma arvan, selge.

Üks küsimus oli ka selle kohta, et millal see iPadi rakendus turule tuleb, kas see info on?

No me tahame sel aastal, ütleme november, novembri lõpp, detsember.

Ja mobiilrakendus siis

järgmisel aastal.

Kui Priit rääkis sel, sellest, et Ekspressis on noh, kümme inimest ja nad ta ei, selgelt nagu ära ei tasu, kuigi noh. klienditarv jäi saladuseks, siis kas sa näed, et Äripäevas on loodus, et kogu see ettevõtmine ka investeeringuid tagasi toob?

Me investeerime hetkel vähem kui Ekspress Grupp, et jah, see rakendus on omajagu, maksab, aga, aga nii-öelda jooksvat töökulu me hetkel suurte kohe väljatuleku hetkel ei näe, me ei palka. ka eraldi toimetatud iPadi peale, vaid meie enda kujundajad koolitatakse välja ja, ja teeme nii-öelda back-off süsteemi omaenda jõududega, aga, aga ma arvan, et et see varem või hiljem tuleb ikkagi eraldi inimesi sinna palgata, et meie emaleht, aeglaseindustryl on kaks inimest iPadi peal.

Kas neil on see rakendus juba olemas sellel riikidest, kuidas neil läheb?

Taagasindustriist, Rootsi suurimust majanduslehest, lihtne, et kui Rootsis arvatakse olevat iPad'i omanike kuuekohaline arv, on see siis sada või kakssada tuhat, siis nii-öelda tasulisi, kes, kes iga päev nende äppi loeb, taagasindustri oma umbes, umbes viissada. Et see annab nagu aimu sellest, mis on tegelikult nagu noh, Eestis, kui me räägime paarist tuhandest.

No ilmselt ikka viis tuhat pigem.

Aga mina arvan, et see on ikka suuresti kinni selles, kuidas, et millist sisu sa toodad, et me võime küll siin spekuleerida, et Eesti Ekspressis see kümne inimesteline tiim, et noh, neid ra, raha eest tellijaid on vähe, aga samas on fakt, et neid on ikkagi kolmkümmend tuhat, kes seda tarbivad, noh, võib-olla nad kõik ei maksa selle eest ja nad harjutavad ennast seda tarbima.

See on need, kes on korra selle alla laadinud jah, selle äppi, et, et ma, ma ütlen ka, et noh, Rootsis on seda, noh, see tõuseb, see tõuseb ja, ja ma ütlen, et see, selle kasutajate arv kindlasti tõuseb ka tasuliste kasutajate arv, aga lihtsalt hetkel, eriti Eestis, kus on aipe suhteliselt vähe. Noh, et lihtsalt mõnesaja tarbija jaoks ei tasu sul Äripäevad, me nii mõtleme, ei tasu mul mitut inimest palgata.

Et ühesõnaga noh, see meeskond ongi suur paar-kolm inimest, kes...

Jah, aga noh, eraldi mitte vaid, et nii-öelda olemasolevad inimesed kolitatakse välja, et ma olen sellise integreeritud uudisruumi suur fänn ja, ja, ja meil ei ole Äripäevas eriti palju toimetusi, toimetusvahelised seinad on hägustunud teadlikult ja, ja noh, ma kõik aitavad nagu kõiki või see projektipõhine töö käib, et Et leiame need rahastamisvõimalused enda seest ja, ja et eraldi uut, uusi üksusi ma, me loeme nagu väga sellise noh, pika hambaga.

Siis nagu start-upis, aga kas Eesti Äripäeval on õigus ka arendusküsimustes kaasa rääkida, et näiteks noh, ma ei tea, kui Eesti lugejat No meie näiteks ütleme, et multimeedia on ikkagi väga lahe asi, siis kas emafirmale tuleb selline päring, et...

Ikka saab, et eks need võimalused on ju tegelikult ju ka olemas, ma ütlen, et iga tegelik, tehniliste lahenduste taha ei jäägi need ka praegu, vaid lihtsalt tegemise taha, et, et mul ei tasu võib-olla väga palju panustada nende multimeedia lahendust, nii kui mul on võib-olla mõned sajad lugejad igapäevaselt, et, et tehniliselt oleme selleks, ma arvan, sellest juba, selleks juba ka uuest aastast valmis.

Ja kas on plaanis teha ka mingit eraldi turundust selle rakenduse jaoks või see on puhtalt oma kanalik suur venner eripäeva pealehel ja?

Kuna me, meil on oma sihtgrupp enda kanalite kaudu kõige paremini käes, siis mingit suurt telekampaaniat ma hästi ei usu, et meil ei tasu...

Näiteks AppStore'is seal Apple'i kasutada?

Noh, võib-olla ma ei tea, ma ei ole veel nii täpselt turunduse peale nagu mõelnud, et aga jah, et suuri plakateid, autori siin ja, ja telet ei, aga tuleb kampaania.

Okei, aga me siis jääme põnevusega ootama seda reliisi ja noh, iPadid on juba valmis, see oli siis meie täiendane Restart, mis on eetrislaapäev siis kell neli ja kell kümme õhtul ja nädala pärast siis uuesti, ilust päeva.