AI_pealkiri: Sportlyzer ja sporditehnoloogia: Tõnis Saag tiimi ehitamisest, Arengufondi investeeringust ja rahvusvahelisest konkurentsist

Kerge on kuulata, raske on tassida. Milleks raadiot kaasa tassida? Raadio raske. Kuhu ka iganes sa ei läheks, on sul kerge kuulata Kuku raadiot oma telefonist. Lae tasuta Kuku rakendus oma nutitelefoni

Tere, Kuku raadio kuulaja, eetrisse tuleb IT-ärisaade Restart. Saadet juhivad Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik ja saate sponsoriks on ITL. Tänaseks teemaks on meil sport ja tehnoloogia ning saatekülaliseks on Sportlyzeri nimeline Eesti noorettevõte ja selle ettevõtte tegevjuht Tõnis Saag, tere, Tõnis! Tere, tere!

Jah, et tennised meil Skype'i otsas, kuna tegemist on Tartu inimesega, alustame siis kõige tähtsama asjaga, et mis, mis see Sportlyzer siis täpsemalt on?

Sportlyzer on virtuaalne abimees, kes aitab, aitab inimestel, kellel ei ole võimalik treeneri poole pöörduda, siis end vastupidavusaladel paremasse vormi ajada.

Aga kui on võimalus treeneri poole pöörduda, kas ma siis ei saa seda kasutada?

Saad ikka, sest tegemist on omal ajal selline nii-öelda treeningpäeviku ja sotsiaalvõrgustiku seguga.

Kui vana on see firma?

No firma on asutatud kaks aastat tagasi, reaalne tegevus algas siis aasta tagasi.

Ja kuidas teil siis läheb, mis staadiumis on see projekt ja mitu kasvatada on teil?

Praegune staadium on meil, tulime avalikkuse ette oma tootega märtsis kaks tuhat üksteist, tänaseks hakkame jõudma nii-öelda, kutsutakse niisugune nagu market fit või turuvalmidusse. Et me saame hakata, hakata ka nagu sportlaseerist raha küsima ja partnerlusi tegema sellel teemal, et kuna meie poolt teostatav tehnoloogia on nagu päris keeruline, kui nüüd väga sügavale minna, siis, siis me võtsime selle riski, et tulime start-upi kombel natukene, natukene vigase lahendusega välja, aga see-eest on meil, on meil nagu kindlad truud kasutajad, kes meile väga regulaarselt tagasisidet annavad ja aitavad meil, meil siis, Sportlyzerit edasi arendada, nii et see neile parimaks teenuseks kujuneks.

Aga ka täna saab seda ka siis kasutada, et

kas ta

ka täna aitab treeningit planeerida näiteks?

Jaa, me just tulime välja Algorütmide uuendustega, nii et ta koostab jah, treeningplaani, annab siis igas treeningus sulle harjutused, et kas sa pead siis näiteks jooksma rahulikus tempos või tegema intervalle, selgitab, kuidas neid intervalle teha, kui pikad pausid pidada nende vahel, annab, annab jõuharjutusi, mis on siis vastupidavuse aladele olulised ja Noh, me spetsialiseerumegi praegu vastupidavusalades natukene entusiastlikumale harrastajale, kes käib ka vahetevahel spordiüritustelt, võtab osa ja valmistub nendeks.

Aga see tarkvara on nüüd lihtsalt üks, ühel veebilehel on avatud niisugune teenus, et ei ole vaja endale midagi mobiili sisse installeerida ega mingit aplikatsiooni või alla laadida, vaid lihtsalt võib minna ühele veebilehele ja saab siis kasutada teenust?

Jah, et Sportlyzer on täiesti vabalt ligipääsetav, sportlyzer.com, see siis Eesti inimestele pigem on sport pluss lüser LYZTR, nagu sport. ja lähete sinna, teete ennast kasutajaks, tänase seisuga keegi raha maksma ei pea. Nii et selles suhtes minge ja proovige, andke meile tagasisidet ja noh, ma ise jooksen puhtalt sportlyzeri programmi järgi ja ma olen nagu päris rahul, mu kiirus on nagu noh, ühe minuti kilomeetri kohta kasvanud, et ma olen päris rahul.

Aga mis see ärimõõ siis tuleb, kas kuu tasuma ja tulemustasu, et mille eest klient hakkab maksma ja kui palju?

Klient hakkab maksma tulevikus jah, umbes kuus, kuus eurot kuus niisuguse täpsema planeerimise eest, et kui sa, ta on rahul niisuguse väga pinnapealse planeerimisega, kus talle harjutusi ei anta, siis näidatakse lihtsalt, mis trenni, kui pikalt päevas teha, siis ta saab seda tasuta kasutada. Sotsiaalvõrgustik, kõik, mis on niisugune lõbus ja sotsiaalne, jääbki tasuta, aga siis niisugused kasulikumad funktsioonid loomulikult me keerame ühel hetkel tasuliseks, sellepärast et noh, tegemist on äriettevõttega.

Mis see lubadus on, mis te kliendile annate, et mida ta täpsemalt ostab teie käest?

Me aitame kliendil jõuda paremasse vormi tema vastupidavusalal, ehk siis suurem kiirus võiks, ütleme nii.

Aga vastupidavusalad, et ütleme, aeroobikas või, või, või kukerpallitamises te ei paku eraldi teenuseid?

Paraku sport on nagu, kui me ütleme sport, siis me võime öelda ka inseneri tead, noh, tuua paralleeli, et noh, et kui sa oled insener, et okei, tore, et sa oled saanud reaalhariduse, aga mis ala insener sa oled ja spordis on täpselt samamoodi. Et on ikkagi väga spetsialiseerumine, et jah, et kulturisti, ma ei tea, lauatennise mängijat ja jooksjat ei saa samamoodi arendada ja, ja noh, kõigest selles öelda, et me suudame neid kõiki aidata, on, on väga... Oleks väga suur bluff, ma ütleksin.

Et ühesõnaga, teil on siis ujumine pikamaad, jooksmine, mis veel?

Jooksmine, suusatamine, rattasõit, rulluisutamine, kõik, mis käib pika maa peale ja soovitakse sellest tulemust teha, jah.

Et ühesõnaga, et tahate siis olla tugevad konkreetses nišis, et kas ta, tavainimesele te ei pakugi teenust, et mina olen näiteks Fitbiti kasutaja, mis on mõeldud siis noh, igaühele, et võib-olla päris nagu tippsport, sportlasele mitte, aga teistele soovib. Ja siis nende turk on siis vastavalt suurem. Et teie turk on siis professionaalsest sportlase, nagu ma aru saan.

Ei ole, et kui me võtame nüüd niimoodi, et, et alumine ots on siis see, mis on nii-öelda need inimesed, kes, kes ei suuda veel kümme kilomeetrit joosta, siis neid jah, me ei teeninda. Kes ei suuda, kes ei suuda, ütleme, et alates, kui sa oled juba kümme kilomeetrit jooksjaid ja tahad üritustel käia, noh, siis kuni tippsportlaseni välja, tippsportlane kasutab treenerit. Et ta võib, ta võib ka Sportlyzerit kasutada, aga tihti nad kasutavad oma väga spetsiifilist ja väga suurte statistikavõimalustega keerulist tarkvara, nii et et me nagu sihime oma toote funktsionaalsusega just seda vahepealset gruppi.

Aga kui palju neid inimesi on Eestis, oskate öelda, kes, kes jaksavad kümme kilomeetrit ja osta?

Eesti kohta mulle ei ole...

Aga protsentuaalselt näiteks ütle, mis sa arvad, et kümnest inimesest mitu?

Kakskümmend üks protsenti täiskasvanutest. See on siis mingisugune kuusteist protsenti elanikkonnast, on need kakskümmend üks protsenti täiskasvanuid, kes siis teevad vastupidavus, kes tegelevad vastupidavusaladega.

Ja suudavad ära joosta kümme kilomeetrit?

No kes tegeleb vastupidise alaga, regulaarselt see ikka suudab jah, kümme kilomeetrit joosta, mis on, okei, ta ei tarvitse olla jooksja, ta võib olla ka siis rattasõitja või, aga noh, see kümme kilomeetrit on niisugune suhteliselt lühike maa.

No kindlasti ta on, aga lihtsalt, et inimene, kes ei suuda kümmet kilomeetrit joosta, jõuab ilmselt sellesse vormi, ma kujutan ette noh... Teiste

vahendite abil.

Kuu ajaga, aga et, et noh, te olete nagu päris palju inimesi ära lõiganud, et te ootate, et inimene ise treenib kuu ajaga ennast ja siis pöördub teie juurde?

Ei, ei, ei, me aitame, kui ta tuleb ka täiesti nullvormiga, siis meie algoritm aitab ta, aitab ta joone peale. Selles suhtes, et kui keegi tuleb nullist ja tahab hakata jooksma, siis andutakse talle alguses väga ettevaatlikult koormusi, kasvatatakse neid jõudumööda ja, ja, ja siis see plaan kogu aeg reageerib tema käitumisele, ehk siis on nagu intelligentne plaan. Sest et noh, me teame, et igasugune plaan, mis sa ette võtad, noh, see saab reaalsuse poolt esimesel kohtumisel reaalsusega ära hävitatud, nii et, et sellepärast kõik plaanid, mis on vähemalt treeningplaadid, need vajavad pidevalt muutmist. Äriplaanidega me teame ka, et ükski äriplaan ei, ei ela üle esimest kohtumist kliendiga, nii et võime, võime öelda treeningplaani kohta sama, et ükski treeningplaan ei ela üle esimest kohtumist treeninguga.

Mainisid, et olete, meenutate sotsiaalset võrgustikku, et äkki räägid sellest sotsiaalsusest, mis on Sportlyzeril?

Praegune sotsiaalsus on väga algelisel tasemel meil veel, sa saad inimestega, teiste kasutajatega sõbraks. saada, siis sa näed, mis trenni nad on teinud ja näed ka seda, kuhu nad trenni lähevad, ehk siis on võimalik omavahel treeninguid nii-öelda kokku klappida. Me kavatseme seda nagu sotsiaalsust just nimelt nagu oma sihtrühma silmas pidades ajada, ajada palju nagu niisuguseks põnevamaks, huvitavamaks. Et praegused plaanid näevad ette meil niisuguse mängulisuse sissetoomist, ehk siis katsume neid inimesi omavahel võistlusesse panna. Erinevaid nii-öelda pingeridasid seal tekitada, võistluslehed, kui on nüüd, iga võistlus, mis kirja pannakse, muutub oma, omaette võistlusleheks, kus siis on näha, kes siis veel on sellele võistlusele minemas, seal samuti tekitada pingerida nende inimeste vahel, kuidas nende potentsiaalsed ajad saavad kujunema, aga, aga see on nüüd niisugune kaugem muusikat. Mille, mille, mille kontseptsiooni me praegu kokku paneme ja hakkame ehitama kohe-kohe.

No miks just selline projekt, kuidas sa selle mõtte peale tulid, kas see on mingi sinu isiklik, ütleme, vaadus, valu või lihtsalt tundus, et see on perfektiivikas turk?

Tegemist on jah, minu, minu elukäiguga, et et ma tegelesin küll hoopis teistsuguse spordialaga, ma tegelesin karateega ja ma olen... Üle kümne või oma kümme aastat olin Eesti koondises ja, ja töötasin treenerina neliteist aastat ja asutasin spordiheditsiinikeskuse Womaks ja siis seal me kohtusime järjest tihedamalt, noh, seal oligi põhiklient, oli vastupidavalt see alade harrastaja ja, ja seal ma nägin, et tegelikult seda nõuannet on vaja ja küsimusi, kuidas paremaks saada, on palju, neil inimestel see... Mure on, aga samas ei ole nagu, ma hakkasin otsima tehnoloogiat, et mis aitaks neid inimesi nagu kiiremini nõustuda, sest et inimnõustamise tund on esiteks, ta on ebamugav, sa pead selle nõustajaga aja kokku panema, kohale minema, regulaarselt temaga suhtlema ja noh, me teame, et inimtund on suhteliselt kallis. Kui ma hakkasin niisugust tehnoloogiat otsima, mis mind aitaks, siis noh, siis sealt sai kogu see jada lahkus, me täna oleme. Et hakkas see pall veerema, kontseptsioon hakkas kujunema, ideed hakkasid vahelduma. Ja, ja ühel hetkel läks konkreetselt, aasta tagasi läks konkreetselt arenduseks lahti juba, et hakkasime ehitama virtuaalsed treenerid.

Kui konkurentsist natuke rääkida, siis isegi noh, võib-olla mitte otsest konkurendist, konkurentsist, siis kuidas on Eesti turul lood, kas sa tunned ka teisi inimesi, kes tegutsevad selles valdkonnas, oskad nimetada projekte Eesti intervjuks?

No ma tean, et... Et on treenerid, kes tegelevad, kellel on oma kodulehed ja siis pakuvad niisugust personaalsete treeningplaanide koostamise teenust, et noh, näiteks jooksutreener Martin Mooses on üks nende seast. On veel selliseid treenereid ja siis on, on PinMarks. Punkt me, mis on siis Mooncascade'i tehtud teenus, mida nad katsetasid ka Tartu maratoni peal ja see on siis selline online jälgimise teenus, kui on mobiiliga sisse lülitud GPS-iga, mobiiliga inimesed, kes seda teenust kasutavad, on maratoniraja peal, siis on näha, kus nad sel hetkel asuvad, asuvad, et niisugune online jälgimine. Eestis on võib-olla see vastupidav sporditehnoloogia ei, ei ole nagu väga... väga laialdaselt kaetud, et noh, Soome on selles osas kindlasti, kindlasti meist väga kaugele ees.

Et teie suured konkurendid on muidugi ka Endomondo näiteks?

Taani ettevõte Endomondo jah, on, ma, mina nimetaksin neid selle, selle kuni kümne kilomeetrini, on nende nagu see suur sihkrõp, sest nemad ajavad seda madalamat otsa taga ja nagu Runkeepergi ja Nike ja et nad pigi, pigem seda madalamat nišši Või ma ei ütleks seda niši või siis nagu suurt turgu, kus on veidi, veidi vähem aktiivsed harrastajad. Ja võib-olla on, see on ka meie üks positsioneerumise põhjus, et seal on, madalal on lihtsalt nii, nii tugev konkurents juba ees.

Ja nüüd on meil telefoni otsas Jana Koppel, kes on Eestis Facebooki grupi Jooksmine eestvedaja, tere Jana! Tere! Räägi, miks sa otsustasid hakata inimesi tehnoloogia abil kaasama jooksmisesse?

Aus olla, see oli lihtsalt kurb vaadata ja ostes, kuidas inimesed ennast lõhuvad, samas nendel pole mingit informatsiooni, et enda tehnikat, riietust, abivahendeid parandada või siis uusi hankida. Ja siis ma mõtlesin, et ma hakkan niisugust esimese avaklassi tasemel infot jagama.

Kui suur see grupp teda on?

Praegu on seal ligi istuvad liiget.

Aga miks sa just valisid selle oma tehnoloogiliseks platvormiks Facebooki, mitte Endomondo või Sportlyzeri või mõne eraldi vastupidavusaladele suunatud sotsiaalsete võimalustega tarkvara?

Tegelikult see on kõige vahetum kontaktjooksjaga. Või siis Oksu harastajaga ja, ja noh, ütleme niimoodi, et kui Endomondo on suhteliselt piiratud praegu ikkagi Eestis või siis samamoodi Sportlyzer, et Facebookis tegelikult inimesed jagavad ka oma kogemusi nii Endomondo kohta kui ka Sportlyzeri kohta kui ka mis iganes, Adidase või Nike personaaltreeni, treeningu pidinete kohta, mis nendel on.

Aga mis sa arvad, mis parim vaheent on siis inimese, inimese jaoks täna ja milline see võiks olla siis tulevikus? Mina olen näiteks Fitbiti kasutaja, Sportlyzer on tulnud turule siin hiljuti ja palju rohkem, et mida siis tavaline inimene, inimene vajab, kui ta spordiga tegeleb?

Noh, mina isiklikult olen Endomondo fänn, sest noh, ta on hästi lihtne minu jaoks, ta on mul pandud ühenduma nii telefoniga, Pulsikellaga, Facebooki enda profiidiga, kõik saavad alati korral info kätte. Vanasti olid treeningpäevikud, mida siis ka mina võin öelda, et ma olen neid kaks tükki, üks treenerile ja teine endale, siis tänapäeval saab treener kätte kogu minu treeninguinfo Endomontost.

Aga me oleme siin aru saanud, et Sportlyzer on pigem mõeldud just inimestele, kes jaksavad joosta rohkem kui kümme kilomeetrit ja Endomondo pigem neile, kes jooks, jaksavad joosta kuni kümme kilomeetrit. Ma tean sinu kohta, et sa lipad päris pikimaid, et kas see Endomondo rahuldab sinuga suuremaid vajadusi?

Absoluutselt, teete, ma saan seal kätte oma kalorikulutused, pulssid, profiilid, kilomeetri ajad. saan programmeerida sisse tegelikult ka spordialad, millega ma tegelen, et lisaks jooksmisele on seal kõik muud võimalused, nii et mind, mind see rahutab, et ma ei oska seda segmenteerimist kommenteerida.

Kas on ka midagi, mis, mis on seal puudu, midagi, mis, mis nad võivad, võiksid liida siin lähiaasta, lähiaastatel?

Ausalt öeldes ma tunneksin tegelikult puutust täpsemas... Positsioneeringust, et koha, see ei ole nagu Endomondo probleem, et see on pigem GPS-i süsteemide probleem. Selle koha pealt ma ei oska midagi tarka öelda,

et... Kas sotsiaalne aspekt on seal piisav, kas näiteks mingit suuremat noh, ma ei tea, plaanide jagamist sõpradega või midagi sellist, kas seda sai vaja?

Tegelikuna saab kõik selle info seal kätte.

Okei, ühesõnaga, siis sportlaisil on siin päris tugev konkurent turul, nagu ma aru saan.

Ja nüüd on eetris Restardi taskuhäälingu toetaja rubriik, järgnev on tasutud kommertsteadaanne, mis kajastab toetaja seisukohti ning põhineb toetaja informatsioonil. Meie täname selle nädala toetajat Elisat ning räägime nende uuest äriklienditeenusest Ring. Kui sa mingisuguse uue firmaga hakkad asju ajama või kuskilt mõnda teenust ostma näiteks siis sageli esimese kontakti saad sa just telefoni teel ja kui me helistame suurde firmasse nagu Elisasse, siis meie telefonikõnedid käsitletakse professionaalset, me siis oleme mõne aja ooterežiimil, suunatakse vabale teenindajale. Kõik toimub nii-öelda professionaalselt. Kui selline teenuse kvaliteet oli varem väikesele firmadele kättesaamatu, sest nõudis telefoni keskjaama ostmiks võib-olla isegi eraldi inimese palkamist, kes kogu sellel tehnoloogil silma peal hoiaks, siis Elisa teenusring võimaldab põhimõtteliselt telefoni keskjaama nii-öelda pilvepõhised, pilvepõhiselt, nagu me digitunnist sageli räägime näiteks Google Docsist ja. Ja, ja muudest pilvepõhistest teenustest niimoodi, siis Elisa ring on nii-öelda mõnes mõttes pilvepõhine telefoni keskjaam, mis võimaldab sulle või sinu firmale kõiki neid teenuseid ilma, et Jah, sest keskjaam on kallis ja nii palju, kui mina olen erinevates firmades töötanud, siis on need keskjaamad ka olnud, aga mitte ükski töötaja noh, mitte kunagi ei ole aru saanud, kuidas see töötab, sest kõnede suunamine ja noppimine ja mingi tingimuslik suunamine ja see kõik jääb kuidagi telefoni klahvide pealt, sa pead jätma meelde tuhat erinevat kombinatsiooni, tärn, trellid, kakssada üks, trellid, tärn. Ja no ühesõnaga, see ei toimi, sa kulutad selle raha ära, see ei tööta ja nüüd Elisa väidab, et ring on selline teenus, mis on iseenesest arusaadav, nagu kõigil, et seal on olemas selline tööriist nagu sekretäri töölaud, mis on visuaalne selline programm, kui keegi helistab sisse, sa näed, kastikäe hakkab põlema ja sa saad neid kõnesid nii-öelda hiirega lohistada, suunamine käibki niimoodi, et sa võtad sellest kõnest sabast kinni ja lohistad ta näiteks mingi teise inimese juurde ja siis sa ühendad neid omavahel, lisaks sa näed kogu aeg, mis telefonid on kinni lahti Just, just ja näiteks juhtumisi, kui sinu ettevõttes inimesed ei istu kogu laua taga ja ei ole võimalik hiirega üksteisele kõnesid lohistada, siis Elisa ringi abil saab kõnesid kolleegile suunata ka otse mobiiltelefoni ekraanis, nii et kui näiteks sa parasjagu oled kuskil korstna otsas või posti otsas, kuidas see parasjagu sinu tööspetsiifika nõuab ja tahad mingisuguse kõne kolleegile suunata, siis sul endal ei ole kas aega rääkida või sa ei tea selle teema kohta, siis sul ei ole vaja võtta.

sa ei pea näiteks kliendile ütlema, et kuule, oota, ma otsin sulle selle Arvo numbri, et helista Arvole, ma ei saa praegu rääkida, ei ole midagi sellist, suunad ise otse

Jah, aga ringis on veel väga lahedaid asju, näiteks see, et sa saad kas mobiilis olevat kõnet või oma lauatelefonil olevat kõnet nii-öelda edasi tõsta, tõstad mobiilist lauatelefoni, lauatelefonist mobiili, nii et see teine inimene ei saa arugi. Kui nüüd küsid, et miks seda vaja on, siis igaüks, kes on näiteks kell viis õhtul saanud väga tähtsa kõne kliendilt ja see ei lõppe ja ei lõppe, aga sul on vaja minna lapsele lasteaeda järgi. Mis sa teed siis, sa ei saa öelda ka kliendile, et oota, ma helistan sulle tagasi, see on ebaviisakas. Seadistada ka igasuguseid suunamisprofiile, näiteks, et sa suunad kõik kõned, mis tulevad lõunapausi ajal, mis on töönumbritel, suunad näiteks sekretärile või siis näiteks, kui sa oled märkinud süsteemis enda staatuseks hõivatud, siis hakkavad kõik kõned minema näiteks mõnele kolleegile. Jah, ja muidugi kogu see värk käib tänapäeval läbi internetti, et nii, et on ka internetikõned, mis tähendab, et kui sa oled netis näiteks arvutiga, siis kõik kõned on tasuta teil omavahel näiteks firmas välismaalt, samamoodi väga lihtne helistada, eks ole, ei ole mingeid kallid roamingtasusid, kui sa arvad arvuti juures ja nõnda edasi. Täpselt, võtad näiteks hotellis, teed laptop'i kaane lahti ja saad hakata kasutama sedasama nende Eesti numbrit välismaalt, Eesti hindades sulle saab sisse helistada niimoodi, et keegi ei maksa rahvusvahelise kõne hinda, saad ise Eestisse pidada pikki kõnesid firma sees või pereliikmetele või äripartneritele Elisa ringteenusega lausa tasuta. Jah, nii et selline igavesti tore teenus, seal on terve hulk pakette ja seal sisalduvad juba telefonid või ei pruugi sis, sisalduda, kuidas ise soovita, et tasub seda uurima minna, kõige paremini, Elisa ise ütleb, sobib see kuskil kuni kahekümne või kolmekümne töötajaga firmasse, selline ütleme, Eesti oludes mõistlikult suurfirma, et ühe mehefirma, kahe mehefirma võib teha rahulikult ka Skype'iga, kui teda on juba rohkem, siis Skype jääb ikkagi kitsaks, sest kõiki neid võimalusi seal ei ole. Kõlab see kõik üsnagi kallilt ilmselt, aga tegelikult on see teenus ilma Q tasuta, tasulised on ainult mõningad lisateenused, nii et kui tahad enda firma telefonil suhtluse teha tõeliselt professionaalseks ja tõeliselt korda, siis mine Elisa kodulehele ja otsi teenuse Ringkohta. Ja selline oli selle nädala Restardi podcasti toetaja rubriik, me täname veel kord Elisat, kes on võtnud nõuks meid sel nädalal toetada ja nüüd läheme tagasi saate juurde.

on eetris IT-ärisaade Restart, mida juhivad Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik, kui teil ei ole võimalust seda praegu kuulata, siis võite meid alati järelkuulata aadressil podcast.kuku.ee ja saate teemadega saate kaasa vaielda, arutada ning kommenteerida, Meie Facebooki lehel, meile leiate otsingust Restart. Tänaseks teemaks on meil sport ja selle tehnoloogilised lahendused ning ärivõimalused ning külalisena on meil üle Skype'i stuudios Tõnis Saag, kes on firma Sportlyzer asutaja ja tegevjuht.

Ja Sportlyzerist räägiks lähemalt, sellest aspektist oleme siin esimeses osas palju teada saanud ja nüüd räägiks rahast, Sportlyzer on saanud Arengufondil investeeringu ja... Tõnis, räägi äkki sellest, mis oli arengufondist kasu peale raha, kui üldse?

No siin on nagu väike, väike täiendus, et mitte ainult arengufondist, vaid ka erainvestor Rein Lember puhul, et arengufond kunagi üksinda ei investeeri, vaid ainult, ainult siis nagu koos erainvestoriga võrdsetel tingimustel ja, ja mis oli arengufondist kasu, ütleme nii, et kuna meil Eestis paraku hüppelaud, investorite näol on suhteliselt väike. Edaspidi, kes tahavad rahvusvaheliseks suunduda ettevõttega, noh, ilmselge on see, et kui sa riskikapitali kaasad, siis sinu eesmärk on muutuda rahvusvaheliseks, mitte ühe koma kolme miljoni elanikuga Eesti turul läbi lüüa. Et siis, mis ei ole ka kindlate, kindlate tegevuste puhul võimatu, aga, aga noh, kindlasti palju keerulisem. Et siis Arengufondi esimese asjana süstis minusse nagu hästi palju ambitsiooni, et inimesed, kes seal töötavad, on ikka ilmselgelt nagu ette, nagu enda eesmärgiks teinud siis sellise globaalsete ettevõtte kasvatamise ja toetamise, et see on neil nagu silmis ja igas sõnas, mis nad räägivad. Et see, see oli nüüd nagu kõige esimene mulje, mis mulle sealt jäi, kui ma nagu alustasin, et noh, et oma jutuga, et vot niisugune on mõte ja hakkame rääkima, et Eesti ja siis hakkame vaatama Läti, Leedu ja Põhjamaad ja, ja nagu ümberringi, siis noh, neil oli kohe küsimus, aga miks sa kohe ei taha globaalselt alustada?

Kas sa oma siis selgesti aru, et nad tegelikult andsid sulle raha siis, kui sul oli vaid idee, et seda toodet veel ei olnud?

Jah, et ma liitusin nende seed boosteri nii-öelda, inkubatsiooniprogrammiga kohe, kui me ettevõtte ära tegime ja sellest hetkest siis, siis oli kuskil aasta aega, oli sellises nagu nendepoolses nõustamises meie ettevõte, kus, kus meil siis nagu kontseptsioonid ja asjad paika loksusid ja tegelikult meil Algorütmide arendus käis.

Kui sa võrdled arengufondi ja siis teie erainvestorid, siis kellest oli teile rohkem kasu?

Kasud on olnud erinevad, ma ütleksin. Kui me räägime nüüd kontaktivõrgustikust ja sellisest sõna maksvusest ja viidete tegemisest või siis nagu introte tegemisest väljapoole, et siis on Arengufondist nagu rohkem kasu olnud, et nende nimi on taga. Kui me räägime nüüd tootearenduses nagu nõustamisega abiks olemist ja selliste just nimelt nagu tootearendusliku protsessi juhtimise analüüsi, siis selles nagu Rein Lember kuu endise Playtech Estonia CO-na on noh, jah, kahtlemata tugevam ja kogenum.

Et ühesõnaga, siis mõlemad investorid on aktiivsed, nad on sellist hands-on, nad osalevad ka sellistes igapäevastes aruteludes?

Jah, ma pean nagu loomulikult ise küsima. Meil on nagu kord kuus, on koosolekud, ma võin igal ajal pöörduda, kui mul midagi vaja on, olgu siis kas või mõnda lepingu põhja on vaja, eks ole, mida nagu start-up ei taha näita ja... Vabandust, advokaadid ei taha teilt kalli raha eest tellida neid, et siis kasutame üsna palju, kujundame juba nagu ettevalmistatud põhjasid, mis me siit-sealt hangime.

Jah, aga küsime siis ka Arengufondi arvamust, mis nad investeeringust arvavad?

Meil on nüüd telefonitsi liinil Seedboosteri programmijuht Arengufondist, Andrus Oks.

Tere, Andrus, räägi, kuidas te olete oma Sportlyzerisse tehtud ministeeringuga rahul?

Jah, loomulikult olen väga rahul, et ettevõte on viimasel ajal olulisi tulemusi saavutanud Euroopas väga olulisel kohal olevasse kiirendisse SeedCampi sisse saanud, et, et ja, ja noh, mitte ainult see, vaid ettevõtte meeskond on tootearenduses väga olulisi tulemusi saavutanud, kasutan igapäevaselt ise Sportlyzerit. Julgen soovitada, asi tõepoolest töötab.

Mina kindlasti proovin seda kohe peale tänast saadet, aga räägi paari sõnaga, mis on Arengufondi panus start-upidesse, kuhu Arengufond investeerib, et mis, mis see kasu on ettevõtja jaoks?

Eks ta peamine mõju kindlasti on raha. Aga peale selle kindlasti me püüame enda meeskonna poolt pakkuda nõu oma võrgustikku, ma usun, et meil, meil on peale raha veel midagi, aga, aga peamine mõju kindlasti on ikkagi raha.

Saime aru, et see investeering oli tehtud siis, kui Portaisil oli veel idee tasandil, et kas hästi riskantne lähenemine, mis nii erilist oli selles meeskonnas või selles idees, et see investeering siis tehtud sai?

Jaa, tõepoolest, need seemne investeeringuid teeme ka sel hetkel, kui... On ainult plaan olemas ja tegelikult sel hetkel me enamasti hindamegi meeskonda kui sellist, et idee kindlasti on ka oluline, aga ainult hea meeskond suudab hea ideega hakkama saada ja sellega ellu viia, et, et... Meeskonna puhul siis tõepoolest, et ettevõtja Tõnis Saag on selles valdkonnas väga mitmekülgselt eelneva kogemus, aga et ja peale selle siis tõesti Tartu Ülikooli teadlased, siis nii-öelda IT pool ka väga tugev.

Aga sulle, Andrus, ja me lähme siit oma saade ka edasi. Lisaks Arengufondile, olete te käinud SeedCampil, mida te küll ei ole võitnud, aga selle eest on kindlasti sealt palju kogemusi juurde tulnud. Räägi, mis kasu oli teil SeedCampist?

Kõigepealt ma parandaksin, me oleme võtnud küll SeedCamp, et tegelikult on nüüd SeedCampi struktuur on natuke muutunud. Nüüd on SeedCamp koosneb suurtest või tähendab, niisugustest mini SeedCampidest, mis toimub, ko, korraldatakse siis üle Euroopa ja ka Ameerikas, see igast SeedCampist, kui SeedCamp valib välja nagu endale ettevõtte, kellesse ta otsustab investeerida, siis neid kõiki ettevõtteid nimetatakse SeedCampi võitjateks. Ja need SeedCampi võitjad saavad kõik kokku, see SeedCamp Weakil. See on niisugune suur mentoridamise, mentoritega, investoritega kohtumise üritus Londonis ja seal on veel kohapeal viis ettevõtet varasematest mini SeedCampidest, kes ei ole nagu saanud nende, nende viieteistkümne hulka, kelles, kelles nagu SeedCamp on siis otsustanud nagu omalt poolt ka natuke toetust ja, ja peamiselt siis mentorlust ning, ning kontakte investeerida, siis need viis veel üritavad endale seda kohta SeedCampi nii-öelda perekonnase. sealt välja võidelda ja kõigi nende kahekümne vahel on siis seal SeedCamp peakil nagu omakorda võistlus, et see, et see üritus rohkem võistluslik tunduks ja oleks, siis see on just see koht, kus, et varem võis seal Londoni SeedCampil olla rohkem võitjaid, eks ole, keegi veel ei teadnud, kas nad saavad SeedCampi sisse või ei saa, siis nüüd see aasta oli viisteist ettevõtet seal juba kindlalt sees, Sportlyzer, nende hulgas, me võiksime Ljubljanal. SeedCampil ja edasi siis paraku jah, me nende, selle, selle nii-öelda kogu nädala võitjaks me ei tulnud.

No ühesõnaga, seda mini-seedCampi olete võitnud, olete pääsenud siis nii-öelda sinna Londonisse?

Kas te saite siis SeedCampilt ka raha või ainult know-how'd ja goodwilli? Diplomi.

Nende, nendepoolne raha panus on, reeglina ei olegi väga suur, nendepoolne, miks sinna tahetakse ja miks neid nende pool pöördutakse, on just see, et know-how know-how ja goodwill, ehk siis noh, neil on päris palju know-how'd, päris palju kontakte, et kui sa start-upil alustad, see konkurents on nagu maailmas väga suur ja, ja nii mõnigi hea tehnoloogia ilma, ilma selle viimase, viimase lihvita võib minna lihtsalt oskamatuse tõttu, kuidas ma ütlen, pankrotti või, või kasutamata jääda.

No ühesõnaga, raha te ei saanud, nagu ma aru saan?

Saime ikka, jah.

Ja andsite osaluse?

Jah, ikka. teevad seda, kui nad võtavad selle vastu.

Et kõik need viisteist firmat või kakskümmend, kes seal lõipu juures olid, võtsid investeeringu vastu, ma tean, et GrabCAD ei võtnud, sellepärast ta lihtsalt juba viiskord loobus sellest, aga kõik ülejäänud siis tegid seda?

Tegemist ei olnud GrabCAD-i puhul, need, need kolm esimest võitjat said lihtsalt auhinnaraha ja GrabCAD, GrabCAD-is on SeedCamp eelmisest aastast osanikuna sees. Et SeedCamp on GrabCAD-i osanik eelmisest aastast, aga see aasta oli, nad said auhinnaraha kakskümmend viis tuhat eurot, Ja SeedCamp ei jäänud mingist osalusest seetõttu ilma, et Grabbit keeldus ja tegelikult nad poisid ei keeldunud, vaid see tegelikult see oli kinkimine, see oli väga suur žest, mis Hardi ja Indrek tegid seal. Et nad andsid kakskümmend viis tuhat eurot edasi ettevõttele, kelle tulevikuna nad usuvad, sest nemad on tõstnud hiljuti USA-st suure summa investeeringut ja neil seda kahtekümmend viite tuhandet hetkel vaja ei olnud.

Kas ma sain siis õigesti aru, et sportlyzer ja edasi nad siis ei usu?

Sest miks nad teile ei raha ajanud?

Jah, seal on kakskümmend ettevõtet, kellel on erinevad suunad ja kui nad siis Sportlyzerisse kõige tugevamana ei uskunud ja teine asi on see, et kui Eesti ettevõte annaks Eesti ettevõttele, siis see võib-olla ei jätaks ka kõige paremat

muljet. Isegi antud juhul probleem oli selles, et ettevõte oli Eestist, et oleks, oleks see Lätist, oleks see võib-olla kahekümne viie tuhande võrra rikkamad.

Vot ma ei oska seda nende mõttekäiku öelda, ma ei ole nüüd küsinud, et miks te mulle seda raha ei andnud, et see ei, ei tundu nagu väga, kuidas ma ütlen. Hardi Maybone, kui sa meid kuuled, siis müts maha sellise sammu ees ja Indrek täpselt samamoodi.

Nii, aga mis see SeedCampi osalus siis teie jaoks tähendab, tähendab tulevikus, et ma ausalt öeldes ei teadnudki, et nad said osaluse teie firmas, et... Kas nad nüüd kuidagi saavate teadet näiteks Inglismaa või Ameerika turul sisenemisel?

Jah, et SeedCampil on tohutu suur kontaktivõrgustik igasugustest võtmeinimestest, ettevõtluses, korporatsioonides. investorite seas ja nende huvi ongi siis, nende value proposition start-upidele või siis väärtuspakkumine start-upidele ongi see nende kontaktivõrgustik ja võime siis mentorite abiga see ärimudel, kontseptsioon kõik täpseks lihvida ja aidata neil uus ring investeeringut tõsta. Nemad nagu müüvad väikese osaluse ja väikese investeeringu eest. Siis nagu oma know-how'd ja oma kontaktivõrgustikku ja aitavad siis sellel ettevõttel, kui nad usuvad, et see ettevõte suureks kasvab, siis nad on niisugune vajalik vahesamm, mis teeb teiste investorite elu lihtsamaks, nad valideerivad väikseid ettevõtteid välja, kohendavad neid suureks kasvuks, valmistavad ette ja, ja siis lasevad maailma.

Meil on stuudios üle Skype'i Tõnis Saag ning saatejuhid Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik ja nüüd oleme võtnud telefoni otsa ühe potentsiaalse kliendi, kes kasutab tehnoloogilisi abivahendeid oma spordi planeerimises, see on Riigikogu liige Sven Sester, tere!

Tere, tere!

Tere, Sven, ja räägi, millised vahendid sa siis kasutad?

Ma olen viimasel ajal, see viimane aeg on niisugust kaks-kolm aastat, olen päris aktiivselt tegelenud jooksmisega ja ühel hetkel avasin endale tasuta programmi, mis siis iPhone'i peal jookseb, et, et kui ma enne kasutasin põhimõtteliselt polar, polarkella ja südame, südamelöökide jaoks siis konkreetselt pulssivööd, siis, siis praegu olen nüüd läinud iPhone'i pealsete süsteemide peale ja, ja kuna tegemist on tasuta vabavaraga, siis on päris hea, et ta võtab nii kõrgused, Jooksva ajal kui ka pulsid, kui ka läbi satelliidi, kus ma olen tegelikult, hiljem on võimalik arvutis jälgida, kus ma käisin, nii et päris, päris niisugune tore, tore vidin.

Kas seal on ka midagi, mida ta ei võta, millega see rahul ei ole?

Alati vaata ei oska ju nagu tahta, on ju, et, et kui nüüd mõeldakse midagi jälle uut välja ja midagi update-itakse, et noh, siis siin on neid update olnud aegade jooksul ja, ja, ja ma olen jälle pannud tähele, et, et jälle kuidagi see interface on läinud jälle ilusamaks ja, ja mugavamaks ja see täpsus GPS-il on, on nagu paremaks läinud, et praegu ta igal juhul töötab väga hästi, et mis on väga huvitav, on, on see, et, et ta on seotud ka teiste Sotsiaalmeedia selliste sihtrühmadega, et, et a la näiteks Facebookiga, et, et sul on võimalik läbi, läbi siis selle konkreetse programmi, tegemist on Endomondoga. Ja läbi selle Endomondo on sul võimalik ka vaadata, et kas Facebookis on sul ühiseid sõpru ning ka kutsuda neid ka siis sellesse Endomondosse, nii et mul on praegu nii enda poolt antud kutseid kui ka, kui ka mind ennast on kutsutud, ma olen kümnete inimestega seotud läbi selle Endomondo ja ja päris huvitav on vaadata, kuidas inimesed siis teevad erilist spordialasest, aga ikka on näha reaalelus ja, ja ühtlasi näevad ka nemad mind, on ju, et. Ja see on kulmineerunud koguni sellega, et, et on võimalik siis läbi selle. internetisüsteemiga kutsuda nii-öelda challange'itele ehk siis väljakutsetele, a la näiteks kumb rohkem jookseb kilomeetreid konkreetselt kas nädala jooksul või kuu jooksul, et, et see tekitab sellised täiendavad väljakutsed veel, et, et kui sa ära acceptid sellise kutse muidugi oma siis sõbra poolt.

Ja kas sa kasutad aktiivselt seda sotsiaalset poolt?

Ma kasutan , ma kasutan Endomondot iga päev, kuna ma tõesti praktiliselt iga päev jooksen ja, ja kõik see on ka minu jaoks noh, kuna ma olen ise kõrgharidusega IT-inimene, Reaalelus tegelikult, siis, siis ma ka analüüsin tõesti kogu seda, seda, seda infot, mis ma saan. Ja, ja olen ka loomulikult jah, kutsunud teisi inimesi siis vastavatele võistlustele nii-öelda kahe vahel või kolme vahel.

Mis sa arvad, mis see tehnoloogia võiks no ütleme, kümne aasta pärast olla, et fantaseerinud, mõtle niimoodi loovalt, et kui see praegu on sul iPhone ja pulssi ta võtab ju mingisuguse teise asjaga, eks, siis kuidas ta võiks välja näha?

Et juba praegu on suhteliselt mugav ikkagi see, panna selle iPhone'i ütleme sealsesse kotti või, või nii-öelda vutlarisse, mis, mis sind jooksul ajal tegelikult enam ei segada, kui see käe, käeküles sul on, on ju, et noh, ma kujutan ette, asjad lähevad kindlasti väiksemaks veelgi, no see on loomulik. Aga mis on nüüd niisugused tehnoloogilised asjad, et võib-olla...

Kas sa laseksid endasse jooksukiivi paigutada?

See on nüüd niisugune...

Noh, sellist väiksed, et keda nagu väga suur ei ole kümne aasta pärast.

Jah, et, et see on niisugune huvitav küsimus, et noh, tegelikult kui meil on täna nutitelefonid taskus, siis reaalelus oleme me kogu aeg jälgitavad, et, et jah, nüüd... Seda kartust öelda, et, et siis ma olen ju jälgitav, see peaks ju ära kaduma, et me oleme tegelikult täna jälgitavad, aga, aga ma ei tea, ma vist, ma vist veel ei laseks, ma arvan.

Sven, kes sulle jooksu asjus nõu annab, et küsin seda tagamõttega, et Sportlyzer tarkvara annab oma kasutajale nõu, et kas sa, Endomondo annab sulle nõu, kuidas joosta ja, või annab sulle seda keegi päris inimene?

Kas sa vaedad siis seda nõu?

Jaa, ma olen, ma olen nõu vajanud, et Endomondo nüüd kas nõu annab või mitte, ma isegi ei tea, kuna ma ei ole uurinud, mul ei ole, mul ei ole vajadust või mitte isegi vajadust, ma ei, kuidagi on kahega silma vahele jäänud, see, et ma tõesti ei ole uurinud, kas Endomondo annab mulle nõu täiendavalt, küll aga... Mul on jah nõu antud, et, et ma ikka pean tunnistama, et ma üks paar aastat tagasi kaalusin nelikümmend kilo rohkem, see teekond nii-öelda sellest hetkest kuni tänaseni on, on mul ikka kulgenud nõuannete all.

Aga kas sa ootaksid, et sinu see iPhone'i tarkvara annaks sulle nõu, et ta ütleks sulle, kuidas nüüd jooksma peab?

See oleks päris huvitav tegelikult, et võttes, ütleme, aluseks minu pulsi, see on üks, üks olulisi indikaatoreid, kus ta, kus ta, ta, ta tegelikult täna annab signaali, ütleme, kui ma mingist hetkest lähen üle, et, et noh, siis ta annab lihtsalt mulle signaali, et, et see pulss on läinud kõrgemale, et, et noh, teevad mingid järeldused sellest, aga, aga ta võiks ja miks mitte, võtta rahulikumad vahepeal ja, ja ridasid, et, et miks mitte.

Aga teeme ka natuke müügitööd siin, et sportlizer.com on juba oma petastaadiumisse jõudnud ja sealt saab siis seda nõu ja ilmselt täna isegi täiesti tasuta ja ma usun, et võib-olla siis uutele klientidele nad teevad ka soodustuse hiljem. Tõnis, kas sportlizeriga saab enda maandalt siduda?

Täna veel ei saa, ma just saatsin Kristjan Pürkile hommikul kirja välja, et tahaks teha seda. Millal siis saab? Jah, mobiil, mobiil tuleb meil kindlasti sidumisse, et meil mingisugune mobiiliapp, kellega me selle partnerluse teeme, seda ma ei oska veel praegu öelda. Või kas me teeme enda oma, aga, aga praegusel hetkel saab GPX faile meile sisse sööta, saab ka Pulsifaile sisse sööta. Sportlyzerisse, mobiilintegratsioon praegusel hetkel puudub.

Jaa, aga kui see tuleb, siis Sven Sesteri e-maili saab Kuku raadio stuudiost ja suur tänu saada Sven ja me jätkame siit oma saatega. Tõnis, aga räägi siis, millega on täna Sportlyzer integreeritud?

Sportlyzeri süsteemi saab sisse tuua faile... Garmini, Suunta, Polari pulsikeeladest ja siis ükstapuha millise GPS seadmega kogutud GPX formaadis. Ta on kaardi, kaardirakendus on meil sees olemas ja pulsifaile ta analüüsib, jah.

Et suurem osa, kui mingi asi, nagu näiteks see sama Endomond ei too, noh, või ütleme, et toeta seda või teie ei toeta seda, siis mingit moodi saab seda eksport-importprotsessi ikkagi korraldada?

Ja, ja, ja meie, meie süsteemis on sees importfunktsioon.

Aga mis teid kõige rohkem eristab konkurentidest nagu Endomondo näiteks?

Siin oli juttu, et inimesed rääkisid, kui nad saavad ilusad kõverad ja neil kogutakse info, siis need, need teenused praegu tegelevadki kõik suuresti infokogumise probleemi lahendamisega ja siis selle info kenal moel visualiseerimisega. Aga kui sa nagu ise ei oska seda visualiseeritud infot analüüsida ja selle põhjal endale otsuseid teha, siis sa noh, kas sa hakkad ennast harima, mis on väga aegavõttev, Või sa pöördud kellegi poole, kes sind aitab, eks ole, see on nüüd tõenäoliselt treener ja maksab raha ja on vaja aeg kokku leppida, siis Sportlyzer on just see, kes selle kogutud info automaatselt ära analüüsib ja sulle kasulikuks nõuandeks pöörab.

Jah, ma olen sellega täiesti nõus, seesama Fitbit võtab raha statistika eest ja need graafikud on väga mõnusad, ma olen maksnud teile seda raha. Kuna meie saade hakkab varsti lõppema, siis küsiks üks firmast natuke rohkem, räägi, kes on sinu meeskond.

meeskonda kuuluvad siis, kes aktiivselt tööd teevad, olen siis mina, sporditeadlane Jarek Määstoo Tartu Ülikoolist, spordipsühholoog Aave Hannus Tartu Ülikoolist, siis meil vanem nii-öelda insener või, või on Indrek Altpere, siis meil on veel veebiarendaja Hanno Vene disainer Kalmer Raudtam. No see on niisugune core, core tiim või nagu põhimeeskond, kellest ma rääkisin.

Kas teil on tõepoolest ainult üks veebiarendaja?

No kaks arendajat on, eks ole, üks on siis nagu kauem olnud, tema on nii-öelda senior developer või senior engineer, aga kaks arendajat ja üks disainer.

Kaks arendajat nii keerulise projekti jaoks on ju päris vähe?

Noh, jah, meil on tahvel väga tihedalt täis, nii et, aga poisid on nagu selles suhtes ikkagi väga kiired ja Ja väga hea taibuga, et ja start-upi mõistes nagu väga hea iseloomuga ka mõlemad.

Üks meie lemmik küsimustest, et kuidas te motiveerite oma meeskonda, kas mingid optsioonid on ka mängus?

Jah, on mängus välja jagamata. See on ja, ja noh, noh, kuidas ma ütlen, start-upide puhul on see üks osa mängust ja, ja see on nagu niisugune tavaline. Ja teine asi, mis on tavaline ja väga põnev, on ikkagi see start-upi kaasakiskuvus ja see tempo ja, ja see saavutus realiseerimine, mis siin kõik võimalik on, et see, sa oled ise seda mängu mänginud ja, ja tead, et see on nagu uskumatult põnev.

Ja ma olen seda mängu mitu korda mänginud ja mis ma nagu veel selle kohta küsida tahaksin, on see, et kuidas teil rahaga lood on, et arengufond on aasta aeg, aega tagasi investeeringuid teinud koos siis kaasinvestoriga, kas raha on veel olemas teil?

Ja meil praegu veel jätkub raha, loomulikult me hakkame lähiajal raha juurde tõstma, Kena abimees selles, me, jah, meil on vaja veel investeeringu ringi, et seda firma, firmat kasvatada, et et tegemist ei ole siis nii-öelda kiire müügiteenusega, kus väga kiirelt hakkab käive jooksma.

Kas need senised partnerid on väga mõnusad start-upi partnerid, et kas aruandlus ei ole üle pea kasvanud, kui tuleb aruande omanikele Inglismaal ja omanikele Eestis ja Arengufondile täpselt, kuidas äri läheb?

Kuidas me selle aruandlusega ikka on, et kes meist seda nii väga armastab. Ja

raamatupidajad vist ei olnud teie meeskonnas, nagu ma, ma aru sain?

Ei ole, raamatupidamine on meil, me ostame väljast sisse teenuse. Aga selle aruandlusega on meil lugu selline, et me, need aruanded tuleb kokku panna, alguses ma soovitan kõigil, kes sellele teele astuvad, nagu see protsessi hästi ära optimeerida, et ikkagi teha selgeks, millest, millise info kogumisest on kasu. Ja, ja siis seda, ainult seda koguda. Et me oleme seda teinud ja, ja noh, eks ta tahab natuke harjumist, see võtab sult aega, see on kahtlemata ja sellega tuleb arvestada. Aga, aga mitte midagi väga hullu tänase seisuga.

Kahjuks saade hakkab meil ikkagi lõppema, et räägi, mis teil täna puudu on selleks, et meie viie aasta pärast börsile minna? Kas kõik sojub plaanipäraselt või teil on vaja midagi veel? Inimesi näiteks, kas meeskond on

täiuslik

või tuleb kedagi juurde võtta?

Täna, tänase suuruse juures on ta väga hea, üks väga tugev B2B või siis nagu ettevõtetega dealide tegemise. niisugune müügimees või äri, äriarendusjuht või niisugune selline inimene, noh, ma ei jõua ise kõike seda tööd ära teha.

Aga kus te muidugi füüsiliselt astu, kas Tartus, Tallinnas?

Täna asume Tartus, perspektiivist siis London või, või USA, siis kas ikkagi, kas siis nagu New Yorgi, Bostoni piirkond või, või San Francisco piirkond.

Mis on teie sõnum investorile, mida ta, miks, miks ta peab teie firmasse investeerima?

Vaadake, iga päev kogutakse järjest rohkem, seadmetega kogu, kogutakse järjest rohkem tervise- ja treeninguinfot. Ja see infohulk kasvab nii suureks, et inimesed peavad seda nüüd ise analüüsima, nad ei suuda. Et keegi peab selle infoanalüüsi probleemi ära lahendama, meie oleme sellel teel. Ja see on keerukas tehnoloogia ja, ja selle väljatöötamine, noh, tegemist ei ole lihtsalt väikse sotsiaalvõrgustiku ehitamisega, mis on tabava niši leidnud endale. vaid ikkagi väga keeruka tehnoloogia kokkupanemisega, mis analüüsib inimese kohta kogutud tervise ja treeningu infot.

Okei, kõik kõlab veenevalt, see oli siis meie tänane Restart, mis on eetris laapäev otsikil neli ja kell kümme õhtul, oleme ka Facebookis ja podcast'e saab järjul kuulata iga kell.