AI_pealkiri: Eesti ettevõtete laienemine Soome turule – Valdar Liive ja Priit Alamäe kogemused

Tere, Kuku raadio kuulaja, on taas laupäev ning eetris on IT-ärisaade Restart. Tänaseks teemaks on meie saatel firmade laienemine Soome ning meie saatekülalisteks on firma, on kakskümmend neli, interneti mööblipoe nõukogu liige Peep Kuld, Telefonitsi osaleb saates EAS-i Soome esindaja Valdar Liive ning saadet juhivad, nagu ikka, Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik. Meie saate hilisemas osas osaleb telefonitsi ka hiljuti Soome laienenud Eesti IT-firma Veebmeedia. juht Priit Alamäe, meie saadet saate kuulata õhtul kell kümme korduses ning igal ajal saate kuulata meid internetist, podcast.cucu.ee, soovitan külastada ka meie Facebooki lehte ning oma mõtteid avaldada sellel lehel, et arutada jooksvaid teemasid. Oluline on ka teada, et meie saadet toetab Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit.

Jah, tõepoolest, me ikkagi teame, kuidas Eesti firma Tallink on Soomes arvestatav tegija, aga ka idaturul on meil üht-teist juhtunud ja siin siis pöördume EAS esindaja poole, tervist! Tere! Esimene küsimus võib olla selline, et kas Eesti IT-firmade poolt on tunda viimasel ajal sellist suuremat huvi Soome turu vastu või see huvi on meil jäänud sinna minevikusse, kas siis enne kriisi?

No ma arvan, et küsimus on ka see, et kas Eesti IT, mil on Eesti IT-maine Soomes?

Jaa, see on hea küsimus.

Jah, et viimastel ajal on see küll oluliselt paranenud ja üks, üks hästi hea niisugune... Näide või promokoht on ka asjade demokeskus, et, et kus on hästi palju soomlased käivad juures, meile meeldivad meie lahendused, nüüd kas on Eesti IT-firmad aktiivsed, see on nagu teine küsimus, kuna me võime vaadata, et või küsida ka, et kas Eesti IT-firmad on oma Soome strateegia olemas? Infotehnoloogia liidul või demokeskusel? Et, et Soome ei ole niisugune olnud väga suur fookus, firmad küll tahavad tegutseda, Aga, aga ehk on tulnud niisugust teatud raskusi sisenemist.

Aga sellele esimesele küsimusele tagasi tulles, et kas siis Eesti maine on, Eesti IT-maine on piisavalt kõrge Soomes või, või mitte?

Ma arvan, ma arvan täna on, et kui nüüd tooks, tooks nüüd paar näidet, kui eelmine aasta oli Soomest alguse saanud liikumine, mobile mandri, mis täna oli sajas, sajas kohas, siis just soomlaste poolt oli ettepanek, et teha kümneaastane juubeli puhul Helsingi Tallinna üritus, eelmine aasta oli kolmkümmend seitse riiki, viis seda osalejat ja siis ka Tallinnas, et selles mõttes on see, et tahetakse partneriks, samamoodi kui me räägime ka noh, start-up asjade poolest, Karas nelikümmend kaheksa, me teame, kui edukas oli Aalto, Aalto ülikoolis nende, nende nädalalõpp, septembriks kutsuti jälle tagasi. Et, et selles mõttes võib öelda küll, et jah, et, et meie lahendusi teatakse ja, ja täna... Küsimus on see, et kuidas me jõuame selle reaalse, reaalse koostööni.

Mis see peamine takistus siis on, kas Eesti firmad püüavad müüa oma tooted ja teenused Eestist ja ei tule Soome, ei pane sellist piisavat tähelepanu Soome turule, raha on vähe, eestlased ei oska müüa, mis on see peamine probleem?

Ma arvan, et müügioskus ei ole, ei ole üldsegi, mina näen, et ei ole peaminna, selge, et Soome turul ka täna noh, viimane, viimasel ajal on Eesti firmad aktiivsemad ja tihti siis tehakse läbi kohalike, kohalike partneri samamoodi, kui tuleb saates juttu, millest teeb meedia CCC ostuses, on ka üks võimalus turule, turule oluliselt paremini laieneda, et võib-olla on lihtsalt olnud nii, et, et on proovitud võib-olla liiga lühiajaliselt, ega igale uuele turule, siis võtab palju aega ja, ja Eesti firmad on näinud, et poole aastaga ei saa auto loobutud. Pigem peaks ikka olema niisugune... Meil

on stuudios ka, on kakskümmend neli esindaja, kes on noh, sisuliselt edukab nendest firmadest, Eesti firmadest Soome turule, et kas, kas see Soome midagi oli siis piisavalt hästi läbi mõeldud, mida ei saa siis teiste kohta öelda, mis on selle edu võti?

Seda on nagu raske öelda, et, et ega ma ju ei tea, kuidas teised firmad on oma asju läbi mõelnud, aga ka kindlasti ei juhtunud see nagu väga kiiresti, et me alustasime kaks tuhat neli aastal, kui Eestis ja Euroliidu liikmes, see oli nagu hästi oluline, aga sealt edasi, eksole, et see on nagu ikkagi aega võtnud ja täna me võime tõesti öelda, et me oleme. kasumlikud ja edukad seal, aga, aga kogu see, kogu see protsess võtab tegelikult aega jah, et, et Soome turul hakkama saada. Aga samas üks näide, mis just hiljuti oli, et mina olen seotud ka firmaga Cleveron, mis on endise nimega Smartpost, et me, me müüsime siin Eestis toimiva võrgustiku ära soomlaste Itellale. Ja täna tegeleme ainult IT poolega ehk selle tarkvara ja riistvara arendusega ja, ja tänaseks on Soome post ehk Itellaga Soomes meie tehnoloogial püsti pannud või meie paneme neile püsti seda võrku, nii et, et on võimalik müüa küll sinna, et tänaseks on viisteist pasinat püsti ja, ja asi areneb edasi.

Kas te olete ka EAS-i juurde põrganud näiteks kontaktidest saamiseks, et nagu me kõik teame, meil on Soomes oma esindaja?

Ei, seda võimalust ei ole kasutanud, et küll aga, küll aga oleme EAS-ist taotlenud eksporditurunduse toetust.

Ja olete ka saanud selle?

Jah, selle Cleveroni ehk SmartPosti jaoks küll, ON24 jaoks, Soome jaoks ka taotlesime, selle jaoks sel hetkel oli see, see meie projekt ei olnud abikõlbulik. Nüüdseks on, on vast määrused muutumas ja, ja on võimalik ka internetikaubandusel saada toetusi.

Valder, kas Eesti firmad pöörduvad EASi poole aktiivselt selleks, et Soome turule jõuda või seda, seda ei toimu?

Samas, samas loomulikult me püüame olla ka ise Aktiivselt kaasa tervitavast algatustest, kas seesama, Mowgli, Mowgli, Garage48, kus me oleme ka partneritena, aga EASi jaoks on ka Soome tähtis, et meil on alates eelmisest sügisest, on ka tööl inimene Aurella Loorents, konsultant, kes tegeleb ka ainult Eesti ettevõtetega. Ja tema poole küll igapäevaselt aktiivselt võrgutakse.

Kas näiteks Webmedia case'i puhul olete neid kuidagi abistanud?

Webmedia noh, ka niisugused, niisugused teemad on tavaliselt, mida, mida mida ettevõte ei taha avalikult, avalikult ajada, küll me oleme veebmeediatega, veebmeediaga eri aegadel, eri teemadel suhelnud, kas siis julgustanud või delegatsioone külla viinud, et selles mõttes see, see, see, me püüame ka ise proaktiivsed olla.

Mis, mis see tavaline abi on, mida üks Eesti firma võib Soome turule minnakogu aeg saada? EAS?

No eks see, eks see kõige tähtsam on, et me oleme talle sparring-partner, käime läbi, mis on võimalused, mis on riskid, Sest tegelikult täna niisugune teenuste pakett, mis Eesti firma saab küsida, loomulikult on ka saatkonnas majandusnõunik, mida saab kasutada, saatkonnas ruumi saab kasutada oma asjade promoks, meil on Helsingis Eesti maja, kus ettevõte saab tulla ja kas või oma üritusi korraldada, kas või wifis, wifis, wifis olla ja samamoodi on ka Helsingi linnas näiteks olemas üritus Helsingi, kus on ka üks eestlane konsultant. Põhiasi on üld, üldinfo ja mina ise näen just seda, et, et arutada koos, et mis võiks järgmine samm olla.

Kas Soome turg on selline rohkem suletud, et kui me võrdleme näiteks Inglismaad ja Ameerikat, siis see vahe on päris tõsine, et Ameerikas on võimalik väga tipptegijatega päevapealt kokku saada, samas kui Inglismaal on see päris tõsine väljakutse, kas Soome on pigem nagu Inglismaa või pigem nagu Ameerika? Kas seal on vaja, vaja ka tuttavate abi?

Jah, eks ikka on vaja tuttavate abi ja tegelikult peab olema nii, et sa pead ikkagi turul kohal käima. Etteüritustel, seminaridel, et need on need asjad, kus sa pead kohal, kohal olema, et selle, selle e-maili või telefoniteelike asja ei aja. Ikkagi aktiivselt turul, turul käia ja vaadata, hinnata ka turu, turu, turu suurust, näiteks Soomes pannakse iga aasta sadu, sadu miljoneid eurosid omade vanade IT-süsteemide üleshoidmisele, aga kuidas, nagu ütleme, et noh, me suudaksime Eestis koos pakkuda meie oma lahendusi või kas meil on lahendusi pakkuda, mida siin, siin Soomes, Soomes võidakse, kasutada, ma arvan, et me seda Webmediat CCC ärikaudu saame lähemal ajal näha.

Kas siis Eesti firmade jaoks tehakse ka mingit eraldi matchmaking külitusi siis Helsingis näiteks, et saab tulla kohale, näidata enda asju, leida, et nad on pidanud sealhast koostööpartnereid?

No näiteks üks, üks võib-olla väga hea näide ongi, oli selle nädala terve nädal, kuni olime koos Eesti ettevõttega Laperonnas, kus oli ka Euroopa Liidu ja Venemaa innovatsiooni, Foorum, et siis ka oli, oli kakskümmend Eesti ettevõtjat, kus käisime ka erinevates ettevõtetes, ettevõtetes Soomes, erinevates linnades ja Lapparännas oli meil ka matchmaking ettevõtmisi, ettevõtted, see oli just nagu EAS ja Tallinna kontori poolt ja meie kaasabil korraldavad, korraldatud asi. Ja noh, hästi palju on ka ka see Eesti-teemalisi seminare, jagame seda infot, kutsume ettevõttele. Ettevõtted võiks tulla, noh, anname infot, et kuhu võiks tulla, samamoodi MES-id, on nad siis Alihangide mees Tamperes või mingi muu MES, et proovime teha just nimelt, et oleks ta näost-näkku kohtumisi rohkem.

Igaks juhuks kordame üle, et mitu korda on Soome turg suurem kui Eesti turg?

Inimeste arvult on seal, Soomes on viis koma neli miljonit inimest, aga loomulikult turu, turumaht, turumahu me võime, võime, võime veel topelt korrutada, nii et ma arvan, et see turumaht on umbes kuni kümme korda suurem kui Eesti turg.

Ehk siis, kui keegi ärimees Tallinnas arvab, et peaks kuhugi Tallinnast välja liikuma, siis mõistlikum on minna Helsingisse kui Pärnusse?

Ühest küljest jah, see, mis retoorikat ka, ka meie täna pidevalt ajame, ka Lapernas rääkis, me räägime enam mitte ainult Eesti-ärist Soomes või Soome-ärist Eestis, vaid kuidas ühendada Eesti ja Soome parimaid omadusi ja globaalselt koos hakkama saada ja loomulikult võtta sinna ka Venemaa juurde, sest siis me oleme aktiivsed, noh, nii investeeringute hankimisel, on ta siis VC või muidugi muu või siis samamoodi ka, Eksporditurude minekule, et eraldi, kuigi Soome on vist kümme korda suurem turumahu pooled ikka, me oleme liiga väiksed, et noh, maailmas midagi ette võtta, et see, see trend täna on ikka pigem see, et kuidas ühendada parimad omadused. Eestlase paindlikkus, harjumus töötada ebakindlas olukorras, lisada soomlaste tugevad brändid kas või tööstuses, planeerimisoskus, et see on see tegelikult, mille üle mina igapäevaselt head vaevan ja, ja ka tegutsen.

Aga kuidas, kui ettevõte soovib hakata ikkagi nüüd Soome turule minema, mitte koos Soomega kuhugi, vaid just Eestist suunduda Soome turule ja avada seal oma filiaal või laieneda, millest peaks alustama, et mis võiksid olla esimesed viis sammu, mida oskad soovisada?

Esimesed viis, aga ma arvan, et, et esimene, esimene samm oleks leppida meie ekspordiko, konsultandiga, sest meil on Helsingis ka Eesti majas, aeg kokku ja tulla käima. Tulla, tulla, tulla Helsingisse ja siis arutada läbi oma, oma, oma mõtted, oma plaanid, Ja, ja siis juba koos teha plaan, et mida saab koos meiega teha, mida, kus saab saatkonda kaasa võtta, mis oleks need järgmised etapid. Sest iga firma on noh, nagu omal erineval, erineval tasemel, et, et aga selge on see, et, et kui on ka neid näiteid, et Eestis ettevõte alustab, ütleb, et ma ei tahagi Eestis tegutseda, tulen kohe Soome, siis tõenäoliselt see ei ole päris hea samm. Et koduturul peab ikka natukene harjutatud, enne kui minna eksporditurule.

Noh, eks kindlasti on see paljude ettevõtjate arvutaks vaieldav, et kindlasti ei ole kui Helsingi esimene koht, võib vaid kohe Londonisse minna. Eetris on IT-ärisaade Restart. Nagu ikka juhivad saadet Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik ja tänaseks teemaks on meil see, kuidas Eesti ettevõtted saaksid laieneda kõige mõnusamalt lähedal asuvale ülisuurele turule, mis on Soome turg. Et stuudios on meil, on kakskümmend neli veebipoe nõukogu liige Peep Kuld ning räägimegi nüüd järgmises osas täpsemalt sellest, millega teie ettevõte tegeleb ja kuidas teil õnnestus Soome turul minna.

Ja et alustame võib-olla sellest, et mis asi on üldse ON24 ja miks ta hea

on? ON24 asub veebiadressil www.on24.ee, kõik kuulajad võivad sinna vaadata, et mis see on, see on siis Eesti suurim interneti mööblipood või sisustuskaupade pood, meil on seal tegelikult nagu muid asju ka, aga aga et see mööbel ja sisustus on nagu meil see põhiline, põhiline teema, millega me tegeleme. Me müüme asju internetis, me oleme uuringute järgi Eesti kõige tuntum internetipood ja meil on hulganisti püsikliente ja, ja, ja me oleme tõepoolest nagu väga tuntud, et et kuna mööbli- ja sisustusotsuseid teevad naisterahvad, siis siis ilmselt oleme tuntud naisterahvaste seas, et aga oleme tuntud ja, ja, ja meil on nagu selline... märkimisväärne turuosa, isegi Eesti mööbliturust. Ja teine valdkond, teine ots, millega me tegeleme, milles siin siis nagu selle saate põhiline teema on, on, on Soome pool, ehk Soomes on meil analoogne mööblipood, seda saate vaadata aadressilt www.on24.fi ehk Soome veebiaadressilt ja, ja, ja müüme samu kaupu, mis, mis Eestiski. sisustuskaupu, ilusat mööblit ja seda saavad siis ka soomlased osta.

Kas see on täpselt sama kaup, mis te Soomes või mitte, et kui te, kas see on Eesti tootjate kaup või see on Poola tublide inimeste kaup või on ta Soomest ostate Soome kauba ja...

Meil on, meil on hästi palju erinevat kaupa, et suur osa meie, meie kaubast muidugi on Eesti tootjatega, kuid on ka maaletoojate toodud ehk hulgimüüjate kaupu, mida me müüme edasi, ehk, ehk sealt on siis Taanist, ka on Poolast, ka on Prantsusmaalt, ka on Saksamaalt ja Soomes on meil praktiliselt, kaubavalik kattub praktiliselt sada protsenti.

Kuidas teil Eestis konkurentsiga on, et ma mäletan, siin viis aastat tagasi vähemalt, pean tunnistama, et pole internetist mööbreid ostnud veel, aga ma mäletan, et oli selline keskkond nagu living.ee, mis oli teie konkurent?

Siiamaani on olemas.

Siiamaani on olemas ja terve tegu neid, aga kuidas siis konkurentsiga on, et mis, mis on teie Eesti turuosa?

Et seda, muidugi meil mingisugust statistikat tegelikult ei statistikaametist ega, ega, ega mujalt pole, pole võimalik võtta tegelikult, et et selle, selle üle keegi nagu arvestust ei pea ja me pole ka pidanud vajalikuks nagu konkreetset turu-uuringut teha, aga aga me selliste kaudsete indikatsioonide järgi me arvame, et, et meil on Eestis, ütleme, Ütleme, see, see turuosa üldse kogu mööblikaubandusest umbes viis protsenti. Ja Soomes? No Soomes on see, see promill, et, et selles mõttes, et, et, et me Eestis müüme noh, umbes, umbes kakssada tuha, kahesaja tuhande euro eest kuus, Soomes umbes samasuguses mahus, kui enne oli siin juttu Soome turumahtudest, siis, siis see sõltub kindlasti jah, et mis, mis kaubagrupist me räägime, et Et mõnes kaubagrupis, nagu seal öeldi, on, on, on puhtalt viiekordne turumahu erinevus, kuna näiteks noh, inimesed söövad täpselt sama palju Soomes kui Eestis, et, et ei saa olla, et, et seal on nagu see oluliselt suurem kui, kui viis korda, aga mööbli valdkonnas on see turumaht viisteist korda suurem Soomes kui, kui Eestis. Nii et, et, et meil tegelikult me võiksime, kui meil oleks samasugune turuosa nagu, nagu Eestis, et me võiksime... viisteist korda rohkem iga kuu müüa, kui me, kui me täna müüme.

Kas soo, Soomes on siis inimesel viis korda rohkem möblit?

Tal ei ole nagu, et nii viis korda rohkem, et, et seal on nagu mitu asja, et üks asi on see, et, et neil on küll jah, rohkem seda sisustatavat pinda iga inimese kohta, kus nad elavad, neil on, neil on korter ja maja suurem ilmselt keskmiselt kui, kui Eestis ja, ja lisaks on enamus soomlastel ka suvemajad ehk mökid, mida nad ka sisustavad. Ehk ühe inimese kohta nagu ruutmeetreid on rohkem ja, ja, ja samas on see tsükkel ka kiirem, millal nad oma mööbli välja vahetavad, et see on nagu, nagu mõnes mõttes moekaup, et võib-olla Eestis ostetakse üks toidulaud ja, ja, ja siis sellega elab ema ja vanaema ja, ja, ja lapselapsed, on ju. Aga, aga et Soomes on see pigem, pigem nagu selline, selline sisustustrendide jälgimine ja vahetatakse neid asju välja.

Aga kas ka kasum on teil, et kui teil käive on Eestis ja Soomes võrdne, kas siis see Soome kontori kasum on suurem või väiksem või sama täpselt?

Soomes on, on kasumimarginaal mööblivaldkonnas suurem, ehk me teenime seal oluliselt rohkem müüdud, müüdud mööbliga.

Aga kas on ka teie kulud suuremad Soomes?

Jah, kulud, kulud on ka suuremad, et, et seal, seal mingisugused, mingisugused noh, näiteks turunduskulud ühe inimese, ühe, ühele inimesele oma sõnumiga kohalejõudmine maksab kordades rohkem kui, kui Eestis. Aga, aga et, et lõpuks, kui mingisugusest kriitilise mahutasemest nagu üle saada, et siis sealt edasi nagu, nagu lisandunud müügi euro toob rohkem, Kasumit kui Eestis lisandunud Euro...

Kui suur, kui mitu inimest Soome kontoris töötab?

Meil, Soomes meil kontorit ei ole, et meil on küll Soomes registreeritud firma, millel on aadress ja, ja mis on nagu, nagu sadu pro, sada protsenti tütarfirma, aga konkreetseid töötajaid seal ei ole, et, et Soome, Soome töö tehakse ära Eestis, see on põhiliselt klienditeenindus, mis vastab... klientide kirjadele ja telefonikõnedele ja, ja neid on kaks inimest.

Kas ma saan aru, et kui kasvumarginaalid on kõrgemad, siis üks Soome, Soomes müüdud voodi on siis tunduvalt kallim kui Eestis müüdud?

Jah, täpselt nii.

Et näed, kui kallim ta siis on?

Ta on, ütleme, mingisugune noh, ütleme, mingi, mingi kolmkümmend protsenti kallim kui, kui Eestis sama, sama voodi müüa, et see sõltub väga kaubagruppidest, et, et näiteks, näiteks mööblivaldkonnas on võimalik nagu, nagu, nagu asju kallimalt müüa kui Eestis, aga, aga näiteks tuu, toome koduelektroonika, siis, siis noh, Eestist sisseostetud koduelektroonikat Soomes edasi müüa, noh, on võimatu, sellepärast et, et seal on juba need sisseostuhinnad nagu lihtsalt sõltuvalt turu suurusest, nagu oluliselt madalamad, nii et, et noh, see sõltub kaubagrupist ja mööbel on selline kaubagrupp, kus on.

Kui mööblist rääkida, siis ma arvan, üks noh, selles mõttes ma võin muidugi eksida, aga mulle tundub, et üks oluline edufaktor Eestis teie jaoks on see, et Eestit turk on tõepoolest väga väikene, et mööblikauplust lihtsalt ei, neile puudub enda ladu, et kui sa lähed sinna kohale, tahad midagi valida, siis tegelikult tuleb sama välja, et sa tellid midagi kataloogist, mis tuleb sul paari kuu pärast kohale, Ja võib-olla et ON24 pakub seda isegi kiiremini, aga Soomes on ju IKEA olemas ja ilmselt ka need laapinnad on suuremad ja ilmselt ka kohapealt saab midagi valida, kas see on teie jaoks probleem Soomes või, või ka Soomes on teil enam-vähem sama osti, mis Eestis?

Jah, et selles mõttes on, on väga õige tähelepanek, et et see, see tellimine ja tarneaeg on nagu olulised, olulised argumendid ja, ja ilmselt Soomes on seda laovaru tavamööblikaubanduses rohkem kui Eestis. Aga, aga samas ikkagi, et, et et kuna see noh, mööbel on iga inimese jaoks nagu selline või noh, ütleme, et inimeste jaoks nagu selline rohkem selline moekauba moodi asi, et, et tahetakse olla erinev, siis järelikult peab olema hästi suur sortiment, et, et et Soomes meil ongi nagu tegelikult meie niisuguseks eeliseks on see, et, et me müüme teistsugust mööblit kui, kui Soome poodidest on võimalik osta, tavapoodidest, ehk see, see, et sa suudad, me suudame pakkuda inimesele seda, et ta suudab kujundada oma... oma koju, kodu teistsugusena kui, kui teised inimesed, eks ole, kes Igeast või, või, või Askost või Sotkast oma kauba ostavad.

Teie firma asub Viljandis?

Meil on fil, firmal kaks kontorit, jah, et meil on, Eesti poole tegevus toimub ja, ja, ja ütleme, mingisugune selline raamatupidamine ja sellised, sellised põhi, põhikontor on meil Viljandis, Tallinnas asub siis Soome poole klienditeenindus.

Aga Soome poole ladu?

Meie ärimudeli osaks on, põhiliseks osaks ongi see, et me ei osta midagi lattu. Et meil, meil on küll kaubaterminal, kus toimub sorteerimine ja kauba väljastamine ja, ja mingisugune noh, tagastatud kaupade käitlemine, aga, aga just nii-öelda klassikalises mõttes ladu, kus me hoiame kaubavarusid, mida siis müüa, et seda meil ei ole.

See kõlab väga suurepärase ärimudelina, et et teil on, olete läinud Soome turule, kust väga paljud on tagasi tulnud, aga te olete läinud sinna niimoodi, et te olete sinna ostnud ainult serveriruumi ja ühe firma, neid teenindatakse Eestis ja ladu ei hoita.

Ja ilmselt serviruum asub ka Eestis, mu koht.

Jaa, ja serveriruum, et, et ega me Soomest nagu muud palju ei ostagi, kui, kui seal kohalikku audiitoriteenust ja...

Aga kas see, et tegemist on ikkagi Eesti firmaga, ei ole seal probleemiks?

No seda me, seda me usume, et, et see on probleemiks, et...

Püüate seda kuidagi varjata?

No jah, et me, selles mõttes, et, et meil on loodud Soome OÜ ehk, ehk Y-iga kirjutatud Ü ja, ja et see on, on kakskümmend neli sisustus OÜ, ehk et Soome klient tunnaks, tunneks ennast turvaliselt, et ta ostab Soome firma käest kaupa, et ta ei osta kuskilt Eestist, nii nagu see on nagu mõistetav, et nii nagu... Ütleme, et Eesti inimene võib-olla ei tahaks hea meelega osta mingisuguse Poola interneti poest või Vene interneti poest, et, et pigem ostab nagu Eesti firmant, nii ostab ka soomlane Soome firmast parema hea meelega ja helistab telefoninumbrile, mis on Soome kohalik telefoninumber.

Kas ta kahtlustab ka, et ta ostab ikkagi Eesti firmant või ta usub siiralt, et tegemist on kodumaise koostööpartneriga?

Ma usun küll, et, et seal võib olla inimesi, kes seda teavad, et see on tegelikult Eesti firma, aga et noh, kuna on kohalik firma nagu olemas, et, et ja, ja, ja et meil, meil klienditeenindus räägib soome keelt ja vastab meile telesoome keeles ja, ja et, et see ei ole nagu, kui on inimesi, kes, kelle jaoks see, see suur probleem on, et, et võib-olla need siis ei osta tõesti, aga, aga kes ostavad, et, et, et väga raske öelda, et palju neist siis teab ja palju neist jätaks ostmata, kui teaks, et tegelikult selle Soome firma omanikud on eestlased.

Kas teie firma Soomes kasvab kiiremini kui teie firma Eestis?

See on nagu selles mõttes huvitav küsimus, et, et vaata Soomes ei olnud nagu nii suurt langust, et, et hetkel kasvab tegelikult Eesti firma kiiremini, sellepärast et, et vahepeal toimus nagu hästi suur kukkumine sellisesse, Mööbel on ju kinnisvaraga seotud ja, ja, ja meil toimus nagu, nagu suur langus. Soomes nagu nii suurt langust ei ole ja nüüd toimub nagu, nagu Eestis taastumine nagu nendele kriisieelsetele tasemetele, sellepärast kasvab praegu Eesti kiiremini, aga, aga ütleme, pikas perspektiivis on, on Soome ikkagi nagu, nagu stabiilsemalt ja, ja pikemini kasvanud, ehk tänaseks on samasugusele tasemele jõudnud, aga kui, kui, kui Eesti pood, mis alga, millega alustasime kahe tuhandendal aastal, Ja, ja, ja, ja Soomes on see katsu, ka kasvu potentsiaali nagu rohkem veel.

Kas praegu on siis Eesti viiskümmend protsendil ja Soome viiskümmend või?

Jah, suurusjärgus niimoodi, jah.

Kas mingid teised riigis, riigid on teil pipeline'is läbi praegu?

Praegu ei ole, et meil on olnud samasugune pood Saksamaal. Kust me, kus me oma tegevuse lõpetasime ja täna me näeme, et, et meil on, meil on mõistlikum oma ressurssi kasutada nagu Soome turu jaoks, et et hoida see fookuses ja, ja, ja seal on nagu kasvuruumi, nagu öeldud, viisteist korda rohkem kui Eestis on see turukoht.

Mis on see Soome eelis võrreldes Saksamaaga näiteks?

See, et tarneaeg on oluliselt lühem, et, et Soome on siinsamas üle, üle lahe, seitsekümmend, kaheksakümmend kilomeetrit, Saksamaa on ikkagi nii palju kaugel, et, et kui sealt keegi tellib, et siis meil on juba, juba see ma ei tea, mingisugune nädal tuleb, tuleb võib-olla isegi transpordiajal otsa ja, ja Saksamaal on see, on jällegi konkurents palju tihedam, kus, kus väga paljud firmad pakuvad internetis mööblit ja, ja, ja tarneaed on nagu väga lühikesed, et, et järgmise päeva peal on enamus kaupa võimalik nagu kätte saada.

Aga Läti on ka päris lähedal?

Läti on lähedal küll, aga, aga seal on... Seal on turumaht väiksem kui, kui noh, ka kui Eestis ka, et, et ta on, ta on väiksem kui Eestis ja, ja me ei näe nagu põhjust, et kui nagu mingisugune riik käsile võtta, et, et siis sa pead samasuguse investeeringu tegema näiteks, et, et mingisugune keel ära muuta, näiteks Rootsis või ka Lätis, on ju, et siis on nagu, nagu, nagu valida, et, et mõistlikum on võib-olla see investeering teha nagu sellise turu jaoks, mille potentsiaal on suurem.

Et tavaliselt EASilt oleme ka kuulnud, et välismaale minekuks on vaja ikka mitusada tuhat eurot, et teie puhul see investeering oli, investeering oli väiksem, sellepärast et teile ei tulnud seda Soome kontorit või ta ikkagi jäi sinna?

Ei noh, investeering on, kindlasti oli see jah, mitmeid sadu tuhandeid eurosid, mis me oleme tegelikult nagu nagu pidanud, pidanud kulutama enne seda, kui, kui äri nagu plussi jõuab. Et seda nagu loota ei saa, et, et noh, et, et siin nagu Hendrik ütles ka, et, et ohoo, et kui, kui ilus see kõik paistab, on ju, et, et noh, tegelikult see ei ole, et, et üks asi küll, et, et jah, ärimudeli tõttu meil, meil nagu laovarusid pole, aga aga samas on, on sellised turunduskulud, et, et üldse nagu kohale jõuda, üldse nagu, nagu mingi usaldus tekitada, et, et see on nagu noh, kallis, et, et üks, turunduskulud on üks, üks suur, suur kulutus.

Kas nüüd seda kogu protsessi analüüsides olete ka vigu teinud Soome turule minekul või kõik sujus väga plaanipäraselt ja...

Ei, ei sujunud plaanipäraselt sugugi, et, et et see ongi nagu selline, selline loomulik protsess ilmselt, et, et katse-eksituse meetod, et proovime ühtemoodi ja, ja kui see ei toimi, siis proovime teistmoodi ja et, et loomulikult esialgsed plaanid olid meil muidugi kiiremad, et me jõuame sinna tasemele, kus me oleme täna, et me pidime sinna muidugi jõudma kiiremini, aga... Aga noh, et see on nagu see, see kooliraha, mis tuleb nagu maksta, et tuleb kindlasti nagu arvestadagi sellega, et, et ei ole asjad võimalik nagu kõik üks-ühele siit ümber kopeerida. Kas,

kas, kas ei olegi võimalik või praegu, kui see võimalus oleks teil olemas, te oleksite mingi teist muid teinud?

No praegu noh, selles mõttes, et kui me, kui me, kui me täna alustaksime, siis me oleks lihtsalt nii palju targemad, et me neid vigu ei teeks, mis me nagu teinud oleme, et, et selles mõttes me kindlasti teeks mingisuguseid asju teistmoodi. Aga, aga et noh, loomulikult, et sel hetkel me ei olnud nii targad ja nüüd me ju siis me seda ei, ei osanud teha.

Kas, kui teile helistab mõni veebipood ja ütleb, et nad tahavad minna Soome turule, et kas te olete, annate neile nõu, et kas te siis lähete, annate neile

nõu? Noh, et, et eks me, midagi võib ikka nõu anda, et aga, aga et...

Ärge, ärge minge sinna. Ei

noh, tähendab, pigem ikkagi nagu, nagu, nagu soovitaks ikka minna ja mingisuguseid nõuandeid võib ikka anda, et, et meil on siin selline tore e-kaubanduse liit on olemas, kus, mis korraldab aeg-ajalt seminare ja, ja ka seal olen ma esinenud nõuannetega, et oma ettekandega, et, et, et mis on, mis on nagu Soome turul hea ja halb ja kuidas, kuidas selles suunas liikuda.

Tere tagasi tulemast reklaamipausilt ning nüüd on meil telefoni otsas Priit Alamäe, kes on Veebmeedia Grupi tegevjuht. Tere, Priit.

Tervist.

Et ma arvan, et meie kuulajad on enam-vähem kursis sellega, mis asi on Veebmeedia, aga küsiks üle igaks juhuks, et te alustasite aastal kaks tuhat, eks?

Alustasime kaks tuhat, jah.

Ja nüüd olete siis Eesti ja nüüd ka Baltikumi suurim programmeerimisfirma. Räägi äkki sellest, mis protsendi teie tulust või käivest moodustab Eesti ja mis, mis protsendi, millist protsendi välismaa operatsioonid?

No praegu, kui me vaatame pärast seda... Pärast ta Soomega ühinemist, siis Eesti, Eesti turult tulenev käive on, ma arvan, meil umbes kakskümmend viis protsenti või isegi natuke vähem. Ja suurusjärk siis viiskümmend protsenti tuleb nüüd Soomest ja ülejäänu tuleb siis nii-öelda igalt poolt mujalt alates, ütleme Leedu, Venemaa, Lähis-Ida riigid ja nii edasi.

Soomes olete ostnud firmat CCC, eks ole?

Jaa.

Ja see on, see oli firma, mis oli veebmeediast veidi suurem?

Jah, et me olime, me oleme, meie see aasta ennustatav käive on suurusjärk kakskümmend miljonit euri ja neil on umbes kakskümmend kaks. Kuidas,

kuidas seda laustuga hakkama, kas nad olid turul niimoodi soodsalt või mis valemiga ta suutsid suurema firma, suurema, suurema, suuremaid firmale endale

saada? Vaata, nagu Münchausen, tõmbab ennast patsi pidi soost välja.

Ma, ma isegi küsida, sõnastaks võib-olla Andrei küsimust natuke niipidi, et või lisaksin sinna, et kas te otsisite kindlasti laienemisvõimalust Soome või otsisite laienemisvõimalust ükskõik kuhu ja siis nägite soodsat ettevõtet just Soome turul ja otsustasite, et kõige lihtsam Soome turule minna on mitte teha sinna oma kontor, vaid osta ära üks, üks ettevõte.

No kui nüüd algusest peale kõike ausalt ära rääkida, siis ütleme, eelmise aasta kuskil keskpaigast me hakkasime nägema seda, et Skandinaavia nii-öelda läheb jälle lahti. Et noh, viimased, ütleme kaks aastat enne seda oli Skandinaavia suhteliselt suletud, kõik investeeringud hoidsid tagasi ja püüdis säilitada eelkõige nii-öelda töökohti kohaliku turu peal. Ja nii-öelda, kui me vaatame Eesti ekspordinumbreid, siis Eesti eksport Skandinaaviasse kasvas, nii-öelda kahanes oluliselt tolle aja jooksul. Nagu öeldud, umbes üheksa kuud tagasi, me hakkasime natuke uuesti Skandinaavia võib-olla vaatama, kuigi, ja ütleme, kuigi Skandinaavia ei ole, ei olnud meie nii-öelda põhifookus, siis kuskil jaanuari keskel, jaanuari lõpus, veebruari alguses tuli nii-öelda teade, et oleks põhimõtteliselt võimalik sisse-siiga leivad ühte kokku, kappi panna, vaatasime nii-öelda huvusele suhu pikemalt ja kuna ettevõte on väga heas seisus, ettevõte ilmselt kasvab, Ja kuna see tehingu hind oli ka mõistlik, siis see oportunistlikum lihtsalt tegime ära selle.

No ühesõnaga, lihtsalt tuli teada, nagu ma aru sain. Et see on igati mugav, aga aga minu teada te olete Soomes juba varem ka olnud, et kas ma mäletan õigesti, et teil oli seal oma filiaal viis aastat tagasi?

Jah, oli küll, me tegime kaks tuhat viis, me tegime põhimõtteliselt nullist sinna ettevõtte, oli Webmedia Finland OÜ oli nimi. Ja kuskil kahe tuhande seitsmenda aasta, kahe tuhande kaheksakümnendaks aastaks meil oli juba täitsa okei operatsioon, seal meil oli umbes, kas oli viisteist inimest äkki kohapeal ja ka kakskümmend inimest Baltimaades tegi veel Soome tööd, juba täitsa okei operatsioon oli ja olime ka jõudnud nii-öelda operatiivkasumisse. Aga siis tuli masu, ja siis tuli masu ja nagu igal pool, ütleme mujal Skandinaavias, esimesena said pihta väiksemad ettevõtted. Seal seal kõik kliendid hakkasid vaatama seda, et kas nende partnerid on nüüd olemas ka järgmise viie aasta pärast. Ja loomulikult Elis on nii-öelda suurtel pika ajalooga kohalikel ettevõtetel. Nii et eesti keeles öeldes me lihtsalt tellimused kukkus põhimõtteliselt kahe-kolme kuuga ära. Sama olime tegelikult Rootsiga.

Kas need inimesed Soomes olid teil soomlased või eestlased?

Olid soomlased.

Kas Rootsi kontor on teil ka tänaseks kinni?

Ei Rootsis, meil ei ole kontoreid olnudki, meil oli Rootsis, oli see hea partner nimega Akando, kelle, kellel oli mees ka osalus mingi aeg ja nendega me läksime samamoodi, läksime kaks tuhat kas, kas kaks tuhat üheksa alguses, kaks tuhat kaheksa alguses, läksime sõbralikult lahku. Kaheksa alguses vist, jah.

Ja täna siis ka Rootsi turule on teil see sõnum, et kui seal on kiiresti kasvav, väga heas olukorras ettevõte, keda antakse ära odava hinna eest, siis te olete avatud ka Rootsi turule? Või otsite seal veel, veel aktiivsemalt?

Ei, me ei, ei, me täna otseselt ei otsi rohkem nii-öelda ühinemisi või ostmisi. Et see, see ei ole otseses fookuses, aga kui midagi huvitavat tuleb üles, eks me kindlasti vaatame seda.

Aga kas Eesti turul selline peamine tuluallikas oli teie jaoks riigihanget või ja, ja suured firmad, kas, kas Soomes on sellega probleeme, et Eesti firmad tuleb pakkuma sellist delikaatset teenust või soomlased suhtuvad Eesti IT-kompetentsi niimoodi väga viisakalt ja hindavad seda kõrgelt?

No esiteks, ega, esiteks, ega, ega me Soomes ei hakka klientidele teenust pakkuma Eesti firma. CCC on Soome, Soome ettevõte ja ta eakuseks Soome ettevõtteks. Jah, ta kuulub küll nii-öelda rahvahelisse ettevõtete gruppi, aga ta on ikkagi puhas Soome ettevõte, kus töötavad soomlased, mida juhivad soomlased, et kindlasti meil ei ole plaanis seda ettevõtet nii-öelda eestistada.

Ma mõtlen, ma mõtlen seda esimest kogemust pigem, et siis, kui teil oli Soome filiaal, mis oli Webmeedia grupi osa, kas siis oli probleemiks see, et emafirma on Eesti firma või mitte?

Kindlasti natukene oli. Kindlasti natukene oli, aga ma arvan, et suuremaks probleemiks oli see, et me olime lihtsalt liiga väiksed selle Soome turu jaoks. Ja siis isegi, kui me vaatame seesama CCC, kus on ligi kakssada inimest, isegi nemad on tegelikult üksinda Soome turu jaoks väiksed. Aga nüüd, kui me oleme, aga noh, mis on olnud väga huvitav ja väga positiivne, et vahetult pärast seda, kui me seda tehingu teatavaks tegime, hakkas järjest tulema klientidelt kõnesid sisse, siis ma ütlen seda, et teate, te olete meile ettevõttena kogu aeg meeldinud, Aga varem olite te lihtsalt nüüd ikka väiksed meie jaoks. Aga nüüd tuleb, kui te olete kuussada inimest, nüüd te olete juba arvestatav partner, hakkame rääkima.

Kas nad, kas need kõnad tulevad CCC-le või Webmeediale?

CCC-le ikkagi, loomulikult.

Aga kas tuleb ka Webmeediale kõnesid, et te olite senini ainult Eesti firma, aga kas, et nüüd saate meid ju Soome turule aidata, et kas Eesti ettevõtted on ka rohkem põnevil sellest ülevõtmisest?

Ei, otseselt selliseid soove ei ole sisse tulnud, et, et, et meil on nii-öelda filiaal Soomes, ega saate meid ka seal, seal ka aidata, aga noh, kindlasti see, kindlasti see, et me oleme nüüd nii-öelda suuruselt järgmisel tasemel, eks see loob klientides usaldust, et, et me oleme ettevõtte, kes on ikka järgmise kümne aasta pärast. Ma arvan, et see on väga oluline, just eelkõige nii-öelda suurte ettevõtete jaoks.

Minu kogemused Soomest näitavad, et isegi IT-firmades on seal sellised üsna eakad inimesed tööle, et kas see ei olnud probleem siis, kui te alguses läheksite sinna, sest ma mäletan, et noh, teie olite sisulised tudengid ikkagi, et peaaegu, et kas, kas see kredibiilis ei olnud liiga madal selle, selle vanuse tõttu?

Ei noh, kind, kindlasti on, ega Eesti, Eesti ühiskond kui selline, kui me vaatame nende äriühiskonda, on ikkagi ebatraditsionaalselt ebakonventsionaalselt noor, võrreldes ükskõik millise nii-öelda meid ümbritseva riigiga, isegi kui me vaatame Lätit, Leedut. Et Eesti nii-öelda keskmise äriinimese või juhi vanus on ebanormaalselt madal. Noh, samamoodi ka, eks see, eks see oli ka Soomes ja Rootsis oli see, oli see mõningamäära probleemiks, et nii-öelda meie vanused inimesed, kui me läksime siin esitlemise, esitlesime ennast firmajuhina, siis neil nii-öelda... Meie olnud inimesed olid just tulnud välja oma magistrikraadi kaitsmast ja olid kas juunior arendajad või assistendid või mõnel juhul juba spetsialistid. Ja kuna meie äri on, kuna me ei müü nii-öelda käekatsetavat toodet, see on usaldusäri, kus inimesed omavahel räägivad ja kas neil tekib touch või mitte, siis see on paratamatu, et nii-öelda generatsioon vanema inimesega on lihtsalt raske leida inimlikku kontakti mõnikord. Eks kindlasti see on, see ei ole soodustav äritegemist.

Kas CCC inimeste keskmine vanus on siis tunduvalt kõrgem kui Veebmeedia omade oma?

Jah, ta on, ta on kõrgem küll, et CCC kesk, keskmine vanus on, kui ma nüüd õigesti mäletan, kas see on nelikümmend koma seitse aastat vist või? Ja teil? Meil on alla kolmekümne.

Okei, no siis on ikkagi selline nagu generatsioonivahe enam-vähem, et...

Ei, ei ole nii hull, et kui me vaatame, meil kahe ettevõtte peale keskmine vanus tuleb kokku nüüd kolmkümmend neli, siis see on juba väga hea.

Okei, kas meedias oli juttu sellest, et, et nüüd on Veebmeedia peaaegu et börsi jaoks küps, et kas see tuleb siis Soome börs või Londoni oma või New Yorgi oma?

No esimene küsimus on see, et kas, et kas tuleb üldse, üldse börs?

Ma ei tea, ma lugisin Äripäevast, et tuleb, et on, on mul valeinfo selle kohta.

Ei, me, me oleme siin sisemised endale seadnud eesmärgiks, et me tahame olla nii-öelda börsi valmis. Ehk siis, kui me vaatame, mis, mis teeb ettevõte börsi valmis, et ettevõttel on piisavalt suur mast, aga ehk siiski nii-öelda käibenumbrid, ettevõttel on olemas võimega edaspidi kasvada, ehk siis väga selge nii-öelda tuleviku story, on olemas tugev juhtkond professionaalne, on olemas sisemine läbipaistvus ja corporate governance, ehk siis see on see, mida, mida me tahame sisemiselt saavutada. Ja kui see ettevõte on nii-öelda valmis, Siis kindlasti börs on üks väga selge ja potentsiaalne alternatiiv, aga nii-öelda börsile minek sõltub väga palju sellest, et mis mujal maailmas toimub, et kas parasjagu turudel on pullid või karud.

Nojah, aga praegu ju ikka üle maailma turud tõusevad mõistlikult ja IPO-d õnnestuvad, linkede hind elab hästi,

et praegu on siis lihtsalt liiga vara, nagu ma aru sain?

Ei, praegu on liiga vara, praegu me oleme liiga väike veel. Aga me arvame, et kahe-kolme aastate pärast on see juba täiesti reaalne plaan.

Kui kokkuvõte, siis mis sina arvad, mis on need peamis, peamised vead, mida Eesti firmad teevad siis, kui nad, kui nad välisturgudel lähevad, noh, võtame Soomet praegu, et mis on need peamised põhjused, miks nad ebaennustuvad, kas noh, see IT-ettevõtete puhul vanusevahe on üks, üks põhjus, kas kas eestimaine on seal IT-riigina piisavalt kõrge näiteks?

Siis ma arvan, et, ma arvan, et, et, et Eesti Riigi mainedena, nii ütleme IT-riigina kui ka üldse riigina, on oluliselt, oluliselt parem, kui ta oli seda viis aastat tagasi. Ja kui ma õigesti mäletan, kas siis oli ka Soome peaminister siin käies umbes aasta tagasi, ütleb väga selgelt, et, et Soomel on Eestist väga palju õppida e-riigi arendamise vallas. Kui nüüd rääkida nii-öelda Eesti ettevõtete minekust Soome, Siis ma ütlen, ega, ega ma väga palju ei teagi, kas, kes oleks nagu läinud ja ebaõnnestunud, nii-öelda suurelt läinud ja ebaõnnestunud. Et siin on noh, Tallink läks kunagi, ma arvan, et see võib seda veel lugeda...

No see, see ei ole päris IT-ettevõte, eks ole, ja no esiteks ja teiseks ma arvan, miks ei ole kuulnud, on see, et kui nad ebaõnnestuvad, siis ega nagu sellest ajalehed väga nii kirjuta, et, et kirjutaks ikkagi selle eest, et hästi läks.

Jaa, veel, veel mõned kuud tagasi oleks võinud ju näitjana tuua Veebmeedia, kes läks ja ebaõnn

Üks, vaata, üks, üks, see ei ole võib-olla nii-öelda põhjusega õnnestamiseks, aga see on asi, millega ei arvestata, et kui Soome turu maht on umbes miljard eurot aastas. Ja Eestis see turumaht on umbes noh, nelikümmend miljonit eurot võib-olla. Ja see Eesti turg täna on suurusjärk neli protsenti Soome turust. Ja mis tähendab ka seda, et selle jaoks, et seal olla tõsiselt võetav partner nii-öelda suurtele klientidele, selle jaoks sa pead ise olema Ehk siis sul peab olema võime investeerida nii-öelda miljoneid eurosid.

Et minnakse siis liiga väiksete summadega sinna?

Kes käib kaks korda nädalas, käib Tallinkiga hommikul, läheb üle õhtul tagasi ja üritab seal müüa, ma arvan, et, et see ei ole kindlasti mitte edu retsept. Et kui, kui, kui minna välisturule, siis tuleb seda ikka tõsiselt ette võtta ja tõsiselt ette võtmine tähendab suuri investeeringuid. Olgu see siis nii-öelda kas olemasoleva ettevõtte äraostmine, olgu see nii-öelda kohapealse office'i loomine, aga igal juhul need investeeringu, mis tuleb alguses teha, on pigem on miljonites eurodes kui sadades tuhandetes.

Oskad sa mingi summa ka öelda, kui palju üks ettevõte peaks kõrvale panema selleks, et Soomes hästi hakkama saada?

Ei no ole, oleneb, mis see teha tahab, et kui teda, kui ta läheb nii-öelda noh, päris kindel, et nii-öelda nullist tegema minemine on hea mõte. Noh, kindlasti, kindlasti ei ole see hea mõte, kui minna lihtsalt, lihtsalt anonüümset teenust müüma, nii-öelda, et me oskame tarkvara arendada. Ma arvan, et kui, kui minna mingit nii-öelda konkreetset toodet müüma, ehk ongi nii-öelda toode, millel võiks olla pot Siis peab arvestama, et ütleme, head müügiinimesed Soomes maksavad sada viiskümmend tuhat aastas äkki, väga headest inimestest. Sa pead need inimesed endale võtma, sa pead endale võtma tööle ka nii-öelda, ma ei tea, müügitoe, mingi toimitusjohtaja sinna endale, ja ega esimene klient ei tule selle kuuga, esimene klient tuleb pigem kuue kuuga, üheksa kuuga. Ja ainukest nende, pluss sa paned nii-öelda omaenda kulud, mis sa siit Eestist teed selle jaoks, sinna minna. Et ma arvan, et al, alla paari, kolmesaja tuhande euro ei ole väga palju teha. Ei saa, kui vaadata ainuüksi inimeste kulusid ja selle operatsiooni ülespanemise kulusid seal.

Kas te olete kasutanud välismaale minekuks ka riigiabi, näiteks EAS-i toetust või olete saanud näiteks EAS-i inimestele kontakte seal kohapeal?

Me oleme kasutanud need nii-öelda EAS-i Toote ja eksporditoetusi küll. Ja see on täitsa mõistlikud. Me ei ole, me ei ole kasu, EAS-id oleme suhteliselt palju erinevaid toetusi saanud ja kindlasti on ta ka aidanud. Nüüd otseselt, kui me räägime nii-öelda EAS-i välisesindajast, näiteks Soomes, siis teda, teda ei ole me siiamaani kasutanud.

Aga kas te tunnete, kes see inimene on ja miks te, miks te ei ole tema abi kasutanud?

Pean ausalt tunnistama, et tegelikult, tegelikult, tegelikult ei ole sellega kursis. Sest noh, täna noh, soomlane, ta paratamatult ikkagi parema meelega suhtleb teise soomlasega. Ja see meie Soome management täna on, on nii piisavalt kõrgel tasemel, nii oma kompetentsi, kogemuste kui ka suhtevõrgustiku poole pealt. Et ma usun, et me täna suudame nii-öelda nende vajaduse enam-vähem ära katta, aga kindlasti noh, me oleme nagu öeldud see, Abielu oleks väga värske, et praegu on mesinädalad käimas ja kui hall argipäev kätte jääb, eks me peame hakkama siis kõikvõimalikke võimalusi vaatama. Kuidas seal paremini edasi jõuda.

Okei, no ma loodan, et see kooselu teil igatpidi õnnestub ja, ja ma soovitan ka meie saadet kuulata podcastis, sellepärast et meil on just üks intervjuuga EAS-i Soome esindajaga, nii et ma arvan, see on põhjus teil omavahel tuttavaks saada, aga suur tänu sulle, Priit...

Aeg käib omasoodu ja meie saateaeg on tänaseks läbi. Kena laupäeva jätku kõigile ning kuulake kindlasti meie saadet õhtul korduses või ükskõik millal aadressil podcast.kuku.ee.