AI_pealkiri: Microsoft ostab Skype'i: mida toob tehing kaasa Eesti arenduskeskusele?

Eesti Skype'i meeskond on kasvanud esimestel aastatel, kui ma alustasin, siis me kasvasime üks aasta saja pealt, kahesaja peale, siis jälle sada inimest juurde. Ja mis on selgelt viimastel aastatel juhtunud, sõltumata sellest, kes on pärast ja Skype'i omanik olnud, on see, et me Eestis võib-olla punnitame nelikümmend, viiskümmend inimest aastas juurde ja et, et see kasv on selgelt aeglustanud. Ja see kasvuaeglustamine ei tulene mitte omanike suhetest, vaid sellest, et Skype on ülikirjas kasvufaane, siis globaalse aadio ja interneti ettevõte ja me palkame talenti seal, kus seda on. Ja tahaks hirmsasti, et seda oleks rohkem Eestis ja, ja selle jaoks on see tund, mida me oleme tagunud viimased viis aastat päris kõvasti, on see, et on vaja kahte asja. On IT-haridust, mis väljastaks spetsialiste, nii suurel hulgal kui ka Suur kiirusel ja hulgakaupa ja ühtlasi ka sellisel konkurentsivõimilisel kvaliteeditasemel, see on üks asi, ja teine asi, kuna igasugused hariduses toimuvad muudatused võtavad pikki aastaid aega, siis senikaua on vaja üle vaadata seda, kas ja kui lihtsalt saavad inimesed liikuda Eestisse selleks, et siin mõned aastad tööd teha, isegi kui neil ei ole Eesti passi. Ja need kaks asja olid täpselt samad enne teisipäeva ja needsamad mured on meil samad täna, nii et kui sa küsid kolme-viie aasta pärast, ma loodan, et... Neid probleeme on adresseeritud, et me saame siin jätkuvalt kasvatada oma kontoid, kuigi lihtsalt olles järgmistest tuhandest töötajast enam pooled Eestis ei ole.

Aga selge, see oli siis härra majandusminister Juhan Parts ja ilusad päevad ka teile! Ilus päeva! Ühesõnaga, härra Parts arvas, et tal on põhjust Steve Palmeriga lähemalt tutvuda siin lähiajal, et teha sellist positiivset lobbit, Sten, sa mainisid, et IT-hariduse parandamine ja hariduse protsessid on hästi pikaajalised, aga miks, mida riik võiks teha kohe täna, et tuua siia ikkagi kas Microsofti või siis mõne teise firma arendikeskust ja kas seda on üldse vaja, sinu arvates?

Maailment on vaja head balanssi, kuna inimesed on erinevad, siis nende ootused ka heade töökohtadele erinevad, et mulle teeb väga rõõmu pulbitsev start-up'i sektor, kus, kus tehakse väikeseid ettevõtteid ja suurte ambitsioonide taha pannakse vaid mõned üksikud inimesed, kui meile, nende kõrvale mahuks siia ka mõni veel suurem arenduskeskus, lisaks Skype'ile tegelikult on ka sadadest töötate siin, siin ju, Playtech, on ju, see kõik oleks tore, mis, mida nagu riik kohe teha saab, Kohe ei käi need asjad kuidagi, on ju, et selleks on vaja pikka, süstemaatilist tööd ja üks asi, mida ma olen viimasel ajal ühest rohkem mõtlema hakanud, on see, et et üldine liberaalne, liberaalne majanduskeskkond on jube hea IT-ettevõtetele, niisugune võrdne mänguväljak, kus kõigil on võrdsed võimalused ja parim võidab. Aga õigiseisukohalt vaadates on vaja mingites kohtades teha suunatud panuseid, et on see siis, ma ei tea, näiteks tehnoloogia või inseneri ja hariduse puhul, ma ei tea, mis juhtuks, kui me tuubeldaksime peaõha? Mis juhtuks, kui me ütleks, Eesti ülikooli te, et te tohite seda või teist asja teha või me rahastame seda või teist tegevust ainult siis, kui te toote sinna vähemalt pooled tudengid väljast või, või pooled õppejõud väljast, et tõsta nagu uut taset ja uut hingamist tuua. Et sellised julgemad panused võiks olla need asjad, mida õigus saab teha ja, ja ega need paljud ei saa olema populaarsed, sest kellelegi rohkem andmine tähendab kellelegi vähema andmist ja IT puhul väga harva nähakse, et tegelikult see on investeering, mitte kulu, kui sa investeerid selle vald

Mina usun, et sealsamas tehnopolis, kus Skype paikneb ja kõrval on hästi palju start-upe, et siin see põld on nii lai, et meil jätkub mõlemat. Ja meil jätkub ka inimesi mõlemale poole. Kui me jätkame seda sama strateegiat, et me panustame IT-haridusse, siis meil jätkub inimesi nii start-upide tegemiseks kui ka arenduskeskuse töötajateks.