AI_pealkiri: Eesti e-riigi tulevik ja IT-strateegia uuendamine — Margus Püüa ja Mart Laar

Kas teile tundub ka, et Eesti e-riigi teenused on väga teenusekesksed, et meil on Maksuamet ja meil on mingisugused muud teenused Haigekassa, kuhu saab sisse logida, oma, oma teenuseid vaadata, kuid ei ole niisugust keskest, keskset kohta, kus inimene, kus, kus teenused tema juurde tulevad, et kas äkki ei... Kas ei tundu, et ta on kuidagi teistmoodi, et kui võtta Facebooki loogika või mõne sotsiaalse võrgustiku loogika, siis ma võiksin ennast riiki peale logida ja vaadata vastavatest aknatest, akendest oma nii-öelda seisu tervislikult, oma firmade olukorda ning ühtlasi võiks ka nägupidi näha, kes on need ametnikud, kes...

See on muuseas meie probleem kogu aeg, sest et vaata Stanfordis ja paljudes riikides saab sellise noh, tähendab sinna noh, on, tung on noh, nagu olemas, vaata meil on noh, nagu ju probleem selles, et vaatame, reaalselt seda tungi ei ole. Ja, ja kahjuks on, ongi küsimus, et kas riik lõpetab, säilitab oma liberaalsuse suhtumise või ma vabandan, muutub, muutub nõudlikuks. Sellesama tasulise kõrghariduse peale ütlen, ühtepidi me oleme sotsiaalselt õiglasem, anname nendele, kellel on noh, materiaalsed raskused, suur hulk nendest samadest tudengitest lähevad tööle, sellepärast et neil pole raha oma noh, õppimisest tasuta, õppimine ei ole mitte ainult õppemaks, õppimine on ka muud kulud. Ja see on noh, nagu asi, kuskohas riik peab tegelikult väga selgelt appi tulla, aga teine asi, teine pool sellest tasuta kõrgharidusest ongi see, et, et ükskord ometi tekib võimalus suunata.