AI_pealkiri: Eesti e-riigi tulevik ja IT-strateegia uuendamine — Margus Püüa ja Mart Laar

inimesed... Jah, ma luban, et ma esiteks täna peale saadet lähen valima ja teiseks ma kontrollin seda asja üle, me lähme sujuvalt kolmanda osa juurde, aeg on kahjuks. Läbi. Eetris on siis endiselt Kuku Raadio IT-saade Restart, mis on siis eetris laapäeval kell neli ja kell kümme õhtul, tuletan meelde, et meil on ka podcast olemas, et kui te olete iPad'i, iPodi või iPhone'i kasutajad, siis saates seda leida, pange sisse Restart ja sealt ta tuleb, meie aga lähme kolmanda osa juurde. Kõrghariduse roll, sellist firmat nagu Microsoft, Cisco, Facebook, saite algusega ülikoolidest. Eesti start-upid reeglina ülikoolidest ei tule ja pole ka ime, kuna Tartu ülikool on maailma etablis kuussada viiskümmend, viiekümnendal kohal ja Tallinna ülikoolidele etablisse ei mahu. Etablisest rääkides, ei lähe meil väga hästi. Mis teie arvate meie kõrghariduse kvaliteerist, Mart? Ma mäletan, et üks erakond lubas taastuda kõrgharidust.

See on muuseas meie probleem kogu aeg, sest et vaata Stanfordis ja paljudes riikides saab sellise noh, tähendab sinna noh, on, tung on noh, nagu olemas, vaata meil on noh, nagu ju probleem selles, et vaatame, reaalselt seda tungi ei ole. Ja, ja kahjuks on, ongi küsimus, et kas riik lõpetab, säilitab oma liberaalsuse suhtumise või ma vabandan, muutub, muutub nõudlikuks. Sellesama tasulise kõrghariduse peale ütlen, ühtepidi me oleme sotsiaalselt õiglasem, anname nendele, kellel on noh, materiaalsed raskused, suur hulk nendest samadest tudengitest lähevad tööle, sellepärast et neil pole raha oma noh, õppimisest tasuta, õppimine ei ole mitte ainult õppemaks, õppimine on ka muud kulud. Ja see on noh, nagu asi, kuskohas riik peab tegelikult väga selgelt appi tulla, aga teine asi, teine pool sellest tasuta kõrgharidusest ongi see, et, et ükskord ometi tekib võimalus suunata.

oluline teema, sellepärast et... Ma olen sellega nõus, me võime selle juurde ka tagasi tulla mõni, mõni päev võib-olla, Margus, et kuidas sulle tundub, et kas kas näiteks MKM-i tööle minnes inimestel on piisav kompetents või sulle tundub, et kõrgharidus ei ole meil väga, väga, väga kõrgtasemel?

on, on ettevõtlusõppe kohustuslik sõltumata sellest, mida sa õpid, et sellepärast, mis ka Google sealt tuli, aga sa alustasid sellega, et sa ütlesid, et ka keskkoolides on meil keeruline olukord sellega, et kas, mida saaks koolides muu, muuda selleks, et inimesed oleksid rohkem valmis kõrghariduse saamisega?

See on jälle, muuseas tuleme jälle tagasi sinnasamma, et, et füüsikaõpetajaks õppimine on suhteliselt keeruline. Palju lihtsam on õppida politoloogiat. Jah. Ja, ja selle, nagu ma tulen, sellesama tasuta kõrghariduse juurde, siis see, see selle asja noh, tegelikult peamine eesmärk on, et me suudaksime hakata nendel aladel järgi tõmbama, aga ma tuleksin, tegelikult on see väga õige probleem, mida praegu käsitletakse, sest et kindlasti ei piisa ainult kõrgharidusse minekust, tegelikult on see üldharidus, tõesti kogu üldharidus, Ja see on läbivalt ka kuni siis gümnaasiumi ja sealt edasi siis kõrgkoolini välja ja kutseharidusse samamoodi. Sest et tegelikult on ju, nagu enne on öeldud, on IKT on ju vahend. Ta on, tegelikult ta on osa absoluutselt igasugusest ettevõtlusest, justaspuha millega inimene teeb. Ja noh, me selle tõttu ka oma programmis panime noh, väga selgelt kogu selle osa noh, nagu sisse, mis hakkab pihta kõigepealt õpetajate õpetamisest. Kui ei ole häid õpetajaid, muuseas noh, tähendab siis, siis ei juhtu kokkuvõttes mitte midagi. Ja, ja see tulemus ongi see, et iga noh, nagu ka kõrghariduse, õpetaja, kes saab ka kõrghariduse, saab sellega nii ettevõtluse kui ka igati ala. Need on olulised asjad, muidu ei ole võimalik nad õpetada ja samal ajal on ka selge see, et koolidesse tuleb need teatud ained sisse viia, mida uus põhikooli-gümnaasiumiseadus võimaldab ja ka ette näeb. Üks väga oluline samm on ära tehtud, mida ma muidu kohe ütleksin, et tuleb teha see matemaatika riigieksami taastamine. Mikspärast see ausalt öeldes see õudne olukord on, sest niipea, kui see eksam ära kadus, siis sellisele raskele eksamile koolid lihtsalt oma õpilasi ei lasknud, kuna see oleks löönud kooli keskmisi hinde kohe kolinal anda, matemaatika ei ole

See, et, et aga, aga ma arvan, et see ongi noh, nagu meil natukene jälle erinevate koolitüüpide ja kogu koolisüsteemi tugevdamise asi, sest et ma arvan, et nende samade valikainete süsteemidega ja täisgümnaasiumite tegemisega tegelikult me astume üsna tugevas ammu selles suunas, et oleks, aga kõige rohkem on vaja neid jälle õpetajaid ja teiselt poolt on vaja sidet kindlasti ettevõtlusega. Mida, mida, mida kiiremalt meie haridussüsteem tervikuna kasvab ettevõtlusega läbi, noh, loomulikult eriti tugevalt on kõrghariduses tunda, mida kiiremini needsamad tudengid, kes ka IKT-d näevad ja kuulevad mõningaid loenguid ka ettevõtjatelt, kes selle asjaga praktiliselt tegelevad, neil on mõlemale poole sellest äärmiselt palju kasu. Et see on kindlasti üks asi, mida me Mida me kogu hariduse kvaliteeti tõstes peame rohkem tegema.

Tere tulemust tagasi kuulama, kuulate saadet Restart on laupäev ja saatejuhid on Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik. Saates on külalis täna Riigikogu liige Mart Laar ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Margus Püüa. Teemaks on e-riik ja lõpetasime just arutelu, kuidas meie riigis IT-haridusega lood on. Alati saaks paremini neli kokkuvõte.

Noh, ma arvates esiteks paneksin koordinatsiooni paika, selleks et seda kõiki neid probleeme, praegu, praegu kõik probleemid, mida me täna arutame, on selle koordinatsiooni puudumise taha tegelikult jäänud. Teiseks paneksin selle oma päevakava kui ühe prioriteetse ala ja tegeleksin sellega tõesti, tõesti tõsiselt, nii nagu minu hääsõber Kobiil just seda teeb. Tulemused on näha, kolmandaks on haridussüsteem. tagaksin selle, et need ilusad otsused ja ilusad jutud, mida me siin oleme rääkinud, mida tuleks teha haridussüsteemiks, ka tõesti tehtaks, kuna see ei ole, sellel alal ei saa kuidagi ära püüa kaasa aidata nende lahenduste otsimisele. Ja järgmine ongi seesama välisinvesteeringute eksport, esiteks Välisministeerium peab noh, oma hoiakut välismajanduspoliitika suhtes põhimõtteliselt muutma. Ja teiseks, ja andma oma Eesti diplomaatidele vastavad instruktsioonid. Ja kindlasti on otsas seesama toetus Eesti ettevõttu selle väljapoole minekust. Seesama litsentside asi tuleb selgeks saada, see peab olema üheselt selgelt sellega tegelevad äriettevõtted ja riik annab oma teatud reeglite järgi selle asja selgelt neile üle. Ja siis on meil lootust, et me tõesti saame kogu selle asja uuesti sellisel kujul liikuma, et, et sellest Eestile reaalselt ka kasutada.