AI_pealkiri: Üllar Jaaksoo ja Tõnis Lukas e-Kooli omanikuvahetusest ja tulevikust

Tervist, väljas on kaksteist veebruar, laapäev, kell on kuusteist null seitse ja eetris on siis Kuku raadiosaade Restart. Stuudios olen mina, Andrei Korobeinik ja koos minuga juhib saadet kuulajate lemmik Hendrik Aavik. Tänase saate teema on e-kool. Isegi need inimesed, kes koolis ammu ei käi, on e-koolist kindlasti kuulnud. Selle kasutab täna pea pool tuhat kooli ja kolmsada viiskümmend tuhat inimest. Eesti jaoks on see päris korralik number. e-kool sündis Vaate-Maailma sihtasutuses, mille rahastasid pangad ja telekomid, e-kooli arendusse oli algusaastatel kaastatud ka Haridusministeerium. Kuid juba sajandi alguses oli e-kool üle antud erafirmale ja sellest on saanud üsna tulus äri. Eelmise nädala alguses vahetas e-kooli omaniku ja selle uueks ühiks on saanud Üllar Jaaksoo, kes on ka meie stuudiokülaline. Saade esimeses osas räägime siis e-kooli hetkeolukorrast. Kohulikud ajalehed kirjutavad e-koolist üsna tihti ja viimased sõnavõtted ei olnud küll eriti optimistlikud. Üllar, sina oled oma karjääris hästi mitu asja teinud. Tele2 ja EAS, Hoiupank, Sportland, MTVP, ma arvan see nimikiri on oma kolm-neli korda pikem. Mõned su varasemad töökohad eeldasid ka suurt vastust ühiskonna eest, nii et see tunne pole sinu jaoks uus. Räägi, mis sind Egoni juures motiveerib? Miks sa ostsid selle töökoha kasuks?

No see on väike unistus küll, et saaks tehniliselt niimoodi need sisendväljundid ära kirjeldada, et kui kuskil on olemas kas hakkajad, kooliõpilased või kooliõpetajad, kes leiavad midagi huvitavat rakendust, mida võiks paljudele vaja minna, siis sellise klassikalise funktsiooni turu põhimõttel nad sinna külge ka liidestada, aga eelkõige tuleb ära liidestada juba täna olemasolevate teiste haridusinfrastruktuuri lahendustega, näiteks riikliku EHIS-ega või muude sarnastega, et et igal juhul peab... saama see e-kool liidestatuks, sest kuskil pole võimet teha ära kõiki, tuleb jagada tööd ja tuleb omavahel suhelda.

No tark ei torma. Et hariduses ei saa midagi teha ei kiiresti ega, ega, ega, ega üleöö Me oleme tegelikult mõned mõtted valmis pannud, kui tänaseks oleme vist paari nädala jagu operatiivselt püüdnud seda juhtimist seal üle võtta ja, ja uut strateegiat hakata joon, paika joondama, aga vaadates Soome poole, kes on täna üheks riiklikuks prioriteediks kuulutanud oma hariduskogemuse ekspordi ja seda mitte ainult siis tehniliste lahenduste poolest, vaid ka õppetöö korraldamise ja koolihoonete ergonoomika ja muus osas, Siis ma arvan, et nii lähedal, kui me oleme siin kahe tunni sõidu kaugusel headest ülikoolidest Helsingis ja nende kogemusest, ma arvan, et teatud muutusi saame meie viia sisse kiiremini ja tagasitulud kiiremini, isegi võib-olla kui Soomes, ja, ja olla selles mõttes nagu huvitavaks testmaaks teatud uuenduste katsetamisel ja üheskoos ka proovida seda eksportida, nii et ekspordipotentsiaal kindlasti sellest piirkonnast Skandinaaviast väljaspoole haridusmudelitel ja hariduslahendustel on.

Noh, ja sellises klassikalises IKT start-up ettevõtte keeles ei ole see lähitulevik, hariduse mõttes ikka lähitulevik.

iPad, et kuidas sellesse suhtuda? Kui nüüd üldistada seda nagu tahvelarvutiks või siis midagi, mida on kaasas kanda mugav ja mis on interaktiivne oma multimeedia poolest, siis kui laps oma koolivälises keskkonnas mitu tundi veedab sellises kõrge esteetikaga ja väga huvitavate interaktiivse tagasisidega keskkondades, siis ka loomulikult ta hariduskeskkonnas ei tunda ennast nagu halli vatti visatuna, seetõttu ma arvan, natukene peab lastele seda põnevust lisama ka IKT vahendite abil, Kuid kas see on iPad või on see mõni teise firma toode, kas ta on just selline, ma ei tea, katsetusi tehakse maailmas palju, ma olen näinud linnas Venemaal, on venelast enda arendatud ta, väike tahvelarvuti koos tarkvara ja raudvaralise lahendusega, Singapuris on mitmes koolis võetud mitmes klassis see piloodiline ette. Ma ei usu, et siin aasta-kahe jooksul midagi väga nagu juhtub ja kas ta peab olema riiklik initsiatiiv, ma arvan, et see läheb loomulikku arengutpidi, mõnes kohas tehakse katsetusi riigi pooli, poolest ja näidata eeskuju, mis see võtta saaks mõnes koolis ja lapsevanemad ise hakkab tõenäoliselt panustama sellesse, et õpilastele huvitavamaks teha.

No koolid on liitunud e-kooliga kõik ise ja, ja, ja ühekaupa, mõnedes maakondades koolide poolt esindab ka kohalik omavalitsus, kui me räägime keskvalitsuse tasemelt ehk riigi tasemel, siis pigem on Haridusministeerium olnud siin suunav ja, ja monitoorivas rollis, et see on olnud ikkagi väga lokaalse otsusega. Samat moodi toimivad need ka meie naaberriikides, kus käivad niimoodi maakonnapõhised otsused, et ega siin teist varianti ei ole, see toode, mida koolidele pakutakse, peab olema neile vajalik ja, ja mõistlik ja, ja, ja mõistliku hinnaga, see on ainukene, mis tagab selle süsteemi igapäevaselt kasutamise ja, ja allesjäämise.

No kindlasti ei lähe sarnaseks klassikaliste sotsiaalvõrkudega, kuid kui vastata küsimusele, kas õpetajad, näiteks ühe erialaõpetajad, matemaatikaõpetajad, peaksid saama ka e-kooli raames omavahel suhelda parima kogemuse vahetamist tegema, üksteisele materjali jagama ja seda tegema siis mitte e-maili või milles muus vormis, vaid samas selles õppeprotsessi haldavas keskkonnas, siis ma arvan, see on aga väga mõistlik. Kindlasti sai ta noh, vale fookuse see uue platvormi juurutamisel. Et see ei ole kindlasti eesmärk, et, et pärast tunde võida lapsi oma meelelahutust sealsamas keskkonnas läbi viimas või siis hakata sinna tooma teemasid siis, mis õppetamisega ei seostu. Kuid kõik, mis joostub õppetegevuse korraldamisega, täiendõppega, erihuvidega õppega, seal raames toimub ka projekti töö ja projekti töö raames toimub ka klassikaline sotsiaalne suhtlemine, nii et, et ma arvan, see, et see funktsionaalsus seal olemas on, on hea, millest seda kasutada, kire väga võib ehitada maja, võib lõhkuda maja. Et läheme siit äkki ja võtame telefoni otsa haridusminister Tõnis Lukase.

Meie juures liinil on nüüd Eesti haridusminister Tõnis Lukas ja küsiksime teie käest e-kooli ja riigi suhtekohta.

E-kooli ja riigi vahel otsest formaalset koostööd ei ole. Küll aga kui eelmiste omanike ajal e-kooli Selle õppeaasta algus ebaõnnestus ja, ja nad tegid üllatuslikult, avasid uue formaadi vahetult vastu esimest septembrit, siis loomulikult kutsusin ma e-kooli esindajad Tartusse Haridusministeeriumisse tutvustama, et miks selline käik, miks nii ettevalmistamatu mitmes keeles, osa toorikust oli esitatud inglise keeles ja... Ja, ja miks selline segaduse külvamine just õppeaasta alguses, kus tegelikult peaks just nimelt koolidel olema rahulik õppeaasta sissejuhatus, aga seekord oli paanikat palju.

selle informatsiooni ära ja ma olin teadlik ka sellest, et paljud koolid otsustasid mitte maksta e-koolile eelmise õppeaasta esimeste kuude eest, nii et teatud määral me olime informeeritud, aga Aga seost e-kooliga tõesti ei olnud ka siis mitte. Nüüd me soovime uutele omanikele jõudu, aga, aga riik toetab küll koole. Vaat, ma arvan, et, et kaks niisugust suhet võiks olla, olla sellise interaktiivse keskkonna loomisel, mis ühendab koole riigiga. Üks võiks olla infokogumine. Selleks eraldi e-kooli taolist keskkonda riigil vaja ei ole, sest on olemas Eesti haridusinfosüsteem, mis annab kõige vajalikku informatsiooni ja kuhu koolid oma informatsiooni sisestavad. Ja teine võiks olla siis see teadmine, et koolidel oma keskkonna infovahetus, õpilaste, vanematega infovahetus läheb hästi, kulgeb hästi. Ja siin ei ole tähtis, milline On konkreetselt see keskkond, kuidas ta on kujundatud. Ja siin võiks olla just koolidel vaba valik, keskkonnaga nad liituvad. Praegu on e-kooliga liitunud kaks kolmandikku Eesti üldhariduskoolidest, ei ole näiteks Dresneri gümnaasium, Prantsuse lüüts, lüütsema ja paljud teised koolid üldse liitunud e-kooliga veel ja... Kutsekoolidel on kaks erinevat platvormi, millelt nad oma keskkondi kutsavad, nii et tegelikult pakkujaid võiks olla palju ja koolidel võiks olla omanäolised võimalused valida.

Kutsudes kokku, investorid sellesse oli üks meie nagu selge omavaheline vestlus, see, et, et meil ei ole ajahorisonti, et igaüks on saanud sinna panna... Panus sellisena, mis ei vaja väljumist, et tegemist on väga kestva ja pika investeeringuga, haridus ei toimu mitte midagi üle ega kiiresti, seetõttu, kui me tahame seal midagi häid asju saavutada, siis see kõik vajab nagu aega, need klassikalised investeerimispõhimõtted sinna ei toimi. Tegemist on selgelt missiooniga, ärivõimalusega, kus me püüame vaadata seda keskkonda, millest meie elamiseks oleks hästi korraldatud ja teiseks, kui seal tekib ärivõimalus, siis pigem väljaspool Eestit selle kogemuse eksportimisest.

No inglise keeles on hea sõna selline seamless, ehk siis sa, sa ei märkagi seda teda, enne kui tast ilma oled. Kümne viieteist aasta pärast on brändina võib-olla e-kool mitte niivõrd tähtis, kuivõrd siis need brändid, mida seal sees, või need tooted, mida seal sees kasutatakse, kas ta on siis kõiki rühmatöid ja grupitöid väga lihtsaks, lihtsalt vea ja lohista ja pane kokku ja suhtle ja, ja arenda ja parenda tüüpi põhimõttel, olümpiaadide õpilased omavahel saavad seal teha ise oma ülesandeid, ma loodan, et on selline mõnus platvorm, kus iga haridustemaatiline uuendus saab kiiresti liidestatud ja proovitud ja kui sellest on ühisosa teistele, siis hakka teised seda hakata kohe nagu kasutama. Et on reaalselt selline kokkutoo platvorm, innovatsiooni kokkutoo platvorm.

Õpilaste esinduste liit on, meie pole juba pöördunud selle sooviga, et koole peaks omavahel võrrelda, et seda annaks õpilastele parema võimaluse, näiteks põhikoolist gümnaasiumi, seda teha. Ma olen rääkinud haridusest rohkem kogemus omavate inimestega, kes ütlevad samuti, et selline kasutaja tagasiside, et koolide hindamine siis kooliõpilaste enda poolt, lasteannajate poolt on väga oluline. Näite seda peaks seda sisse tooma, kui selleks on olemas koolijuhtide liidul ja õpilase esinduste liidul näiteks Elke Soo, siis meie oleme valmis kindlasti selle ära arendama, funktsionaal sisse tooma, et veel kord, et need ideed saavad ikkagi nüüd haridusinimeste enda käest, meie saame olla ainult tehniline võimaldaja.