AI_pealkiri: Üllar Jaaksoo ja Tõnis Lukas e-Kooli omanikuvahetusest ja tulevikust

Tervist, väljas on kaksteist veebruar, laapäev, kell on kuusteist null seitse ja eetris on siis Kuku raadiosaade Restart. Stuudios olen mina, Andrei Korobeinik ja koos minuga juhib saadet kuulajate lemmik Hendrik Aavik. Tänase saate teema on e-kool. Isegi need inimesed, kes koolis ammu ei käi, on e-koolist kindlasti kuulnud. Selle kasutab täna pea pool tuhat kooli ja kolmsada viiskümmend tuhat inimest. Eesti jaoks on see päris korralik number. e-kool sündis Vaate-Maailma sihtasutuses, mille rahastasid pangad ja telekomid, e-kooli arendusse oli algusaastatel kaastatud ka Haridusministeerium. Kuid juba sajandi alguses oli e-kool üle antud erafirmale ja sellest on saanud üsna tulus äri. Eelmise nädala alguses vahetas e-kooli omaniku ja selle uueks ühiks on saanud Üllar Jaaksoo, kes on ka meie stuudiokülaline. Saade esimeses osas räägime siis e-kooli hetkeolukorrast. Kohulikud ajalehed kirjutavad e-koolist üsna tihti ja viimased sõnavõtted ei olnud küll eriti optimistlikud. Üllar, sina oled oma karjääris hästi mitu asja teinud. Tele2 ja EAS, Hoiupank, Sportland, MTVP, ma arvan see nimikiri on oma kolm-neli korda pikem. Mõned su varasemad töökohad eeldasid ka suurt vastust ühiskonna eest, nii et see tunne pole sinu jaoks uus. Räägi, mis sind Egoni juures motiveerib? Miks sa ostsid selle töökoha kasuks?

Tervist kuulajatele, ma tegelikult olen selle põhjuse välja öelnud, oma põhjused on täpselt kolm tükki. Põhjused on Theodor, Rudolf ja Uku, ehk siis minu kolm poega, kellest kaks juba õpivad koolis, ja kolmas sinna peatselt ka läheb, nii et mina isiklikult pean Eestis olema sellise keskkonnaga e-kooli kasutaja veel vähemalt üks viisteist aastat ja... Olen sotsiaalse närviga seda asja jälginud pikemat aega natukene ja kui sügisel e-kool uuesti aktuaalseks sai, siis otsustasin korraks läbi mõelda, arvutada ja, ja kaaluda, mis seal võiks teistmoodi teha ja kui nimekiri sai päris pikk, siis tekkis ka selline innustus, et teeks siis ära ja, ja siis hakkasin kokku kutsuma investoreid, kellega koos seda tegema hakata ja mõned kuud hiljem oleme siis jõudnud ka tulemuseni, et meil on olemas võimalus. E-kooli edasi arendada, e-kooli pakkuda midagi sellist, mida küll see varem tehtud ei ole.

Kas see e-kooli investeering on siis, võib öelda, et sinu initsiatiiv?

Jah, ma, minu initsiatiiv, kus ma panin kokku sellise klubi, kellel oleks olemas missioonitunnet, oleks olemas kogemusi, mis võiks kasuks tulla, oleks olemas võimalus panna raha mängu, mis ei pea kohe tagasi tulema, oleks pika perspektiiviga investoreid ja selle klubi kutsusin kokku väga selgetel põhimõtetel, keegi ei tohi domineerida, Keegi ei tohi olla seal isegi üle mitte kahekümne protsendi, nii see on täna ka välja tulnud, ja olen saanud ka väga erinevaid kogemusi inimestega sinna kokku.

Palju siis maksma läks?

Noh, tehingutingimused, klassikaalised kuuluvad lepingu järgi, konfidentsiaalsete hulka müüa ei olnud huvitatud, hinna avalikustamisest ma austan müüa soove ja ja ei, ei, ei, ei, joo neid ka välja sinna.

Aga äkki räägid lahti neile, neile, raadiokuulajatele, kellel ei ole kokkupuutatud selle tarkvaraga olnud, et mis asi on e-kool?

Nime poolest on ta e-kool, kuid kasutajad teavad, et oma põhirollist on, on ta tegelikult rohkem arusaadav kui e-päevik. Ehk siis need samad igapäevased kooli mõõdikud nagu hinded, kodused tööd, märkused, puudumised, aga samuti ka siis õppeainete kavad ja õpetajate töö korraldamine, need on seal põhilised funktsioonid täna.

Ja ei, kool saab raha siis nende koolide käest, kes seda kasutavad, litsentsitasu või, või kasutamise raha.

Jah, nii nagu ta kunagi alguses tooditurule vaata maailma poolt ja hiljem ka eelmise juhtkondade poolt, et siis kõik koolid ise liituvad selle süsteemiga, liituvad teatud kuutasu peale ja vastavalt suurustel on siis neil kuutasud, nii et tänaseks on põhine, et tuluallikas on koolide enda kuumaksud.

Kas see kuumaks, kuidas see ajalooliselt oli, kas ta langes, tõusis, mis on tulevikuplaanid, mis on see hinnapoliitika üldiselt?

Praeguseks on kuumaks diferentsi, noh, nii-öelda jagatud erinevate koolide suuruste kaupa, mida rohkem õpilasi, seda suurem on ka kuumaks, mis on suhteliselt levinud praktikaga siin teistes riikides, et arutatakse seda koormust, mida siis kasutajaskond toob, e-kooli eelmine... Omanikkond ja juhtkond on välja kuulutanud ka uued hinnad esimesest märtsist, et me nüüd lähinädalal peamegi otsuse vastu võtma, kas me jätame sellise nad jõusse, ma arvan, siiski vaatame ümber, vaatame ikka ennast saab neid vähendada, sest me, meil on olemas võimalus natukene pikema perspektiiviga siin asja vaadata kui, kui ühe aasta perspektiivis. Ja hinnakujundus kindlasti edaspidi, loodame, et saab liikuda seda suunas, et rohkem avada e-kooli kui platvormi uute rakenduste sissetoomiseks ja siis ka modulaarselt pakkuda koolidele neid mooduleid kas siis siis nagu tellida või mitte tellida, et rohkem sellist paindlikust erinevate funktsioonide kasutamisel.

Kas tuleb siis avalik API, et saab igaüks enda rakendusse sinna?

No see on väike unistus küll, et saaks tehniliselt niimoodi need sisendväljundid ära kirjeldada, et kui kuskil on olemas kas hakkajad, kooliõpilased või kooliõpetajad, kes leiavad midagi huvitavat rakendust, mida võiks paljudele vaja minna, siis sellise klassikalise funktsiooni turu põhimõttel nad sinna külge ka liidestada, aga eelkõige tuleb ära liidestada juba täna olemasolevate teiste haridusinfrastruktuuri lahendustega, näiteks riikliku EHIS-ega või muude sarnastega, et et igal juhul peab... saama see e-kool liidestatuks, sest kuskil pole võimet teha ära kõiki, tuleb jagada tööd ja tuleb omavahel suhelda.

Kas e-kooli ongi nüüd siis ainult põhiliselt see hinnete raamat või on seal veel mingisugud, mingisuguseid funktsionaalsuseid?

No õnneks tema nimi, e-kool, on perspektiiviline väga laiaks avav ja seetõttu on seal tükk tühja maa, mida tahaks täita uute huvitavate arendustega, kuid need arendused ei saa tulla kuskilt taganurgast nende arenduste väljatöötamiseks ja, ja väljamõtlemiseks tuleb eelkõige hakata küsima kasutajate tagasisidet ja ma olen ka välja öelnud selle, et meil tegelikult on plaanis moodustada ka e-kooli arendusnõukoda, mis oleks siis kõikide kasutajategrupide esindajatega, meil on kindlasti kasutajateks kooli direktorid, kes kooli juhivad ja peavad oma IT-süsteeme haldama, meil on olemas kasutajad ja õpetajad, kes iga päev seda kasutavad, lapsevanemad, õpilased, riiklikud järelevalveorganid. Ainuüksi kiiret nimetada see juba viis-kuus osapoolt ja nende kõiki kaasamine on nagu väga oluline. Aga nii palju küll, et ega e-kool ei saa teha mitte midagi muud kui seda, mida õpetajad ise otsustavad ja tahavad, sellepärast et ainult nemad on need, kes seda õppeprotsessi tegelikult juhivad, e-kool saab neid ainult toetada.

E-kool on Eesti firma, aga kas teil on ka mõni välismaa ambitsioon olemas, et kas Paanis on teistes riikides ka firma tahavad?

No tark ei torma. Et hariduses ei saa midagi teha ei kiiresti ega, ega, ega, ega üleöö Me oleme tegelikult mõned mõtted valmis pannud, kui tänaseks oleme vist paari nädala jagu operatiivselt püüdnud seda juhtimist seal üle võtta ja, ja uut strateegiat hakata joon, paika joondama, aga vaadates Soome poole, kes on täna üheks riiklikuks prioriteediks kuulutanud oma hariduskogemuse ekspordi ja seda mitte ainult siis tehniliste lahenduste poolest, vaid ka õppetöö korraldamise ja koolihoonete ergonoomika ja muus osas, Siis ma arvan, et nii lähedal, kui me oleme siin kahe tunni sõidu kaugusel headest ülikoolidest Helsingis ja nende kogemusest, ma arvan, et teatud muutusi saame meie viia sisse kiiremini ja tagasitulud kiiremini, isegi võib-olla kui Soomes, ja, ja olla selles mõttes nagu huvitavaks testmaaks teatud uuenduste katsetamisel ja üheskoos ka proovida seda eksportida, nii et ekspordipotentsiaal kindlasti sellest piirkonnast Skandinaaviast väljaspoole haridusmudelitel ja hariduslahendustel on.

Aga mitte väga lähituljaks?

Noh, ja sellises klassikalises IKT start-up ettevõtte keeles ei ole see lähitulevik, hariduse mõttes ikka lähitulevik.

No egu ilmselt väga start-up ei ole, et kui vana ta üldse on, kas kümme aasta taga, kümme aasta tagasi oli see tehtud?

Jah, tal vist peaks saama järgmine aasta vist kümme aastat täis, kaks tuhat kaks, kui ma ei eksi, oli see algusaeg, aga alguse juures ma ei olnud täpselt veade, peast ei mäleta.

Jaa, no sinu jaoks on siis järelikult start-up.

Kui suure investeeringu te praegu teete siin nüüd edasi arendusse, ma ei räägi mitte ostmissummast?

No arenduses,

noh,

arenduses summa me defineerime ikka nüüd koostöös siis sama nende plaanidega, mida me ka läbi räägime, et, et valmisolek on olemas investeerida täpselt nii palju, kui me kokku lepime nende kasutajatega, mis siis olnud kasulik Eestis ära teha. Et me räägime funktsionaalsusest nimega e-õpik näiteks, kus siis võiks olla koolikeskkonnas õppeprotsessis. ladusalt liidestatud ka õppevahendite lülitamine ja muud

sellised. Kuidas on autoriõiguste kui lood, et mina mäletan, et et ainuke põhjus, miks e-töövihikud näiteks ei ole Eestis levinud, on see, et kirjeldused lihtsalt ei anna seda teha, kuna kõik õigused kuluvad neile ja siis nad ei ole sellest huvitavad lihtsalt, kas siin on toimunud mõni, ütleme, läbimurre, et nüüd siis saab?

Hetkeseis on selline, et meil on juba kahe kirjastusega leping olemas ja piloot prototüübina püsti pandud, on veel kirjastusega selget soovi avaldanud seda tee, seda teed minna, et minu arvates on e-lugerid ja, ja, ja e-trügist turg täiesti küps praegu selleks, et see midagi reaalselt ära teha. Kirjastuste inimestega just mõni päev tagasi suhtlesin ja nende sõna oli see, et, et koolijuhtide poolt on ootus väga suur selles suunas. Nii et mina arvan, kaks tuhat üksteist saab siin olema niisugune väike läbimurde aasta küll.

Jaa, see on väga hea uudis, sellepärast et kolm-neli aastat tagasi keegi ei pinnud seda väga võimalikuks Eesti, Eesti kontekstis.

Ma olen kuulnud poliitikute käest niisuguseid väljendeid, et igal õpilased tuleks muretseda

iPad, et kuidas sellesse suhtuda? Kui nüüd üldistada seda nagu tahvelarvutiks või siis midagi, mida on kaasas kanda mugav ja mis on interaktiivne oma multimeedia poolest, siis kui laps oma koolivälises keskkonnas mitu tundi veedab sellises kõrge esteetikaga ja väga huvitavate interaktiivse tagasisidega keskkondades, siis ka loomulikult ta hariduskeskkonnas ei tunda ennast nagu halli vatti visatuna, seetõttu ma arvan, natukene peab lastele seda põnevust lisama ka IKT vahendite abil, Kuid kas see on iPad või on see mõni teise firma toode, kas ta on just selline, ma ei tea, katsetusi tehakse maailmas palju, ma olen näinud linnas Venemaal, on venelast enda arendatud ta, väike tahvelarvuti koos tarkvara ja raudvaralise lahendusega, Singapuris on mitmes koolis võetud mitmes klassis see piloodiline ette. Ma ei usu, et siin aasta-kahe jooksul midagi väga nagu juhtub ja kas ta peab olema riiklik initsiatiiv, ma arvan, et see läheb loomulikku arengutpidi, mõnes kohas tehakse katsetusi riigi pooli, poolest ja näidata eeskuju, mis see võtta saaks mõnes koolis ja lapsevanemad ise hakkab tõenäoliselt panustama sellesse, et õpilastele huvitavamaks teha.

E-Koolist on kuulnud vist kõik, aga teie konkurentsidest väga mitte, et kuidas on konkurentsiga lood Eestis? Kas mõni konkurent on turul olemas või teil on päris igav

siin? On olemas koole Eestis, kus on olemas oma e-päeviku laadsed lahendused, Ühtegi süsteemi, mis oleks võimeline teenindama sadat kooli või rohkem, ei ole mulle teada, et kõik need lahendused, mis meil on, on, on ühe kooli põhised ja ühe kooli vajadustest lähtuvalt ka arendatud. Et keeruline ülesanne tulebki seal mängu, kus sa pead tegema lahenduse, mis ei ole enam-öelda ühe kooli juhtkonna nägu. Vaid on paljude koolide ühisosa arvestav. Ja teiseks, selline lahendus, mis oleks võimeline ka suuri mahtusid töötlema, ma toon näiteks mõned numbrid siin veerandi lõpul, kus hinnete panemine väga aktiivne, küündib hinnete panemise arv päevas kuni miljoni hindeni. Tavalistel päevadel võib olla juba kuni sada tuhat kasutajat päeva jooksul selles keskkonnas. Et selliste mahtude äratöötlemine on juba, on tehniliselt hoopis teine ülesanne kui funktsionaalse kasutajaliidese joonistamine mõne koolivajaduste põhiselt.

Aga need koolid, kes kasutavad enda poolt, et lahendusi, et kuidas nad nii-öelda rahul on, et te oled kindlasti nendega suhelnud?

Tegelikult palju ikka veel ei ole, olen kuulnud tagasi, et et nad on tegelikult rahul, sest kui sa ikka iseendale teed, siis sa teed täpselt nii, nagu sa tahad ja loomulikult oled sellega ka rahul. Kui sa pead hakkama tegema teistele ja oma soove juba maha matma või teiste soove osasid mitte ära rahuldama, siis tekib juba ka mõlemil pool natukene rahulolematust, et see ongi võib-olla see eripära, et iseendale tehes oled ikka rahul.

On laupäev, kaheteistkümnes kuupäev ja kell on kuusteist kakskümmend kaks, stuudios on saatejuhid Andrei Korobeinik ja Hendrik Aavik ning meie külaliseks on e-kooli tegevjuht Üllar Jaaksoo. Lähme edasi äkki siis teemaga, et kuidas Suhestuvad omavahel riik ja e-kool, et kas, kas on mõistlik, et e-kool on eraldi eraettevõtlik, eraettevõte või peaks seal olema ka tugev riiklik sisend? Kas siis raha näol või, või koostööprojektidena?

No e-kooli algusaegadel tehti seda ju laiapõhjaliselt siis koostöös, et, et täna ma arvan, olen aru saanud, et, et pigem on... Riik rahul sellega, et on asi turutingimustel toimiv ja, ja, ja, ja ka kvaliteeti näitav, aga riik võiks kindlasti siis võtta nagu suun, suunavamat poolt rohkem juurde, mis oleks ka e-koolile, e-kooli kasutajatele rohkem abiks, sest noh, e-kool ei ole kooli ainukene IT-vajadus, nendel on olemas nii dokumendihaldussüsteeme, raamatupidamissüsteeme, raamatukogusüsteeme, õpilaspiletisüsteeme, neid on veel. Omamata selget noh... Nägemust nende kõikide elementide omavahelist koostoimest ja vajadusest, on väga raske ka arendada välja neid liideseid nende juurde. Seetõttu ma arvan, et, et kui suurem abi oleks see, kui koordineeritum oleks see koolide jaoks erinevate IT-süsteemide koostoime poliitika. Ja loomulikult on olemas asju, mida saaks innovatsioonikorras kasutuselata varem, kui selleks võib-olla turg lõplikult küps on, nende jaoks tihtipeale on olemas ette nähtud nii... Euroopa toetusfondid kui ka mingid riiklikud fondid, kus sa saad innovatsiooni nagu kiirendada, ja ma arvan, siin on küll selline public-private partnership tüüpi koostööks võimalusi, kus võiks kas siis sisu toodete osas või siis teatud funktsionaalsust osas mingeid varem valmis teha, kui koolid see täna veel tahaksid või juba oleksid valmis maksma. Et natukene koolidest eespool olla ja, ja neile midagi valmis toota.

Kui eelmised omanikud hakkasid e-kooli maha müüma, kas riik ei plaanis seda osta? Kas teie ei võistlenud seal riigiga oma, oma pakkumisega?

Mul ei ole teada teist pakkujate või teist pakkumist käekäikusid või ainult isegi olemasolu. Eelmiste omanike hulgas üks peamisomanik oli investeerimisfond, kelle käitumisloogika noh, kõikidel investeerimisfondidel on suhteliselt sama, et, et... Investeeritakse mingisse tootesse, arendatakse kuskile tasemele ja siis antakse seda kellegile strateegilisele, investorile püsivaks haldamiseks, antud juhul on siis see tehing nagu toimunud ja nüüd me püüamegi teha nagu pikaajalisemat ja strateegilisemat plaani sellele.

Koolid on ikkagi riigi omad ja selle kaudu on riik ka peamine e-kooli klient. Kuidas te hindate seda riski, et riik ühel päeval loobub e-koolist, et on see reaalne ja kui see nii juhtub, kas on ka mõni varuverepääs?

No koolid on liitunud e-kooliga kõik ise ja, ja, ja ühekaupa, mõnedes maakondades koolide poolt esindab ka kohalik omavalitsus, kui me räägime keskvalitsuse tasemelt ehk riigi tasemel, siis pigem on Haridusministeerium olnud siin suunav ja, ja monitoorivas rollis, et see on olnud ikkagi väga lokaalse otsusega. Samat moodi toimivad need ka meie naaberriikides, kus käivad niimoodi maakonnapõhised otsused, et ega siin teist varianti ei ole, see toode, mida koolidele pakutakse, peab olema neile vajalik ja, ja mõistlik ja, ja, ja mõistliku hinnaga, see on ainukene, mis tagab selle süsteemi igapäevaselt kasutamise ja, ja allesjäämise.

Eelmisel aastal tekkis üks probleem e-kooli uuendusega, et kas see oli noh, siin see ei ole olnud, eks, et kas see oli selline tõsine õppetund või midagi läks lihtsalt kommunikatsioonikorras valesti? Et kas, millega oli see probleem tingitud?

Noh, kindlasti kogemuse puudust oli natukene vähem, et nii suu, nii mahuka süsteemi nii olulist muudatust läbi viia polnud ennem see meeskond teinud, ma arvan, et oleks olnud põhjust kaasata olnud kas siis panganduse poole pealt, kus on suuri süsteeme uuendatud või siis kas või riiklike süsteemi nagu Maksuameti poolt või sealt kogemusi juurde. E-kooli meeskond ise on teinud endale väga selgad järeldused sellest, kuidas edaspidi paremini testimist korraldada, kuidas koormustestid õigel ajal ära teha. Kuidas koolidele teavitust varem teha ja väljaõpet rohkem teha ja ka koolide kasutajate taset nagu peeti liiga ühtlaseks, tegelikult oli see palju-palju ebaühtlasem, kes oli kiirem, hakkab kes vähem. Pluss esimese septembri tavapärane kooli alguses Agin, sinna juurde, kus on väga palju uusi vanemaid koolides ja väga palju uusi korralduslikke asju, alati iga õppeaasta alguses. Kõik see kokku oli lihtsalt natukene halb ajastus. Mulle tegelikult meeldib see, kuidas suhteliselt nagu ennastalgavalt seal pikade päevadega paari kuu jooksul, siis need noh, muresabad kõik ära lahendati, ilusti seina peal hoiti ja ühe kopp ära lahendati, nii palju ma tagantjärgi olen seda kuulnud, et tänaseks päevaks on need mured nagu selja taga on veel jäänud. üksikut tööd, näiteks nagu arhiivandmete migreerimine ka nii-öelda laivbaasi, aga põhimõtteliselt saadi hakkama väga hea uue alusplatvormi tegemisega, mis kasutajatele võib-olla kõige rohkem häiris, oli see kasutajaliides, ehk siis see, kuidas näeb välja sinna ekraani pilt. Ja seal ekraani pildis toimusid mõned väga olulised muudatused, enim mainitud minu andmetel oli siis nii-öelda klassikalise maatrikskujul esitatud hinnete lehe asetamine kuskile, kus teda ei olnud enam nii lihtne leida, aga ka neid asju juba parandatakse, nii et,

et... Teine ettepanek oli see, et võiks sotsiaalvõrgustike funktsionaalset loobuda ja kõik need sõbralistid ja nii edasi ära koristada, et kas kas oli mõistlik suhtumine või E-Kooli tulevik ongi see, et ta, ta lähebki sarnaseks Facebookiga, Orkutsekova ratega?

No kindlasti ei lähe sarnaseks klassikaliste sotsiaalvõrkudega, kuid kui vastata küsimusele, kas õpetajad, näiteks ühe erialaõpetajad, matemaatikaõpetajad, peaksid saama ka e-kooli raames omavahel suhelda parima kogemuse vahetamist tegema, üksteisele materjali jagama ja seda tegema siis mitte e-maili või milles muus vormis, vaid samas selles õppeprotsessi haldavas keskkonnas, siis ma arvan, see on aga väga mõistlik. Kindlasti sai ta noh, vale fookuse see uue platvormi juurutamisel. Et see ei ole kindlasti eesmärk, et, et pärast tunde võida lapsi oma meelelahutust sealsamas keskkonnas läbi viimas või siis hakata sinna tooma teemasid siis, mis õppetamisega ei seostu. Kuid kõik, mis joostub õppetegevuse korraldamisega, täiendõppega, erihuvidega õppega, seal raames toimub ka projekti töö ja projekti töö raames toimub ka klassikaline sotsiaalne suhtlemine, nii et, et ma arvan, see, et see funktsionaalsus seal olemas on, on hea, millest seda kasutada, kire väga võib ehitada maja, võib lõhkuda maja. Et läheme siit äkki ja võtame telefoni otsa haridusminister Tõnis Lukase.

Meie juures liinil on nüüd Eesti haridusminister Tõnis Lukas ja küsiksime teie käest e-kooli ja riigi suhtekohta.

Tere päevast, kuulan hea meelega.

Kas riik on, kas riigil on ka mingeid plaane e-kooli? ja õpilas, õpilaste ning õpilastevanemate ja kooli suhtluse organiseerimisega?

E-kooli kui üldmõistega oleme me loomulikult seotud, ses mõttes, et, et Eesti koolid, kuna nad on Eesti koolid, siis kindlasti peaksid kasutama kõiki võimalusi selleks, et ka interaktiivselt ja ja uusi tehnoloogiaid kasutades nii infot jagada kui oma keskkondi luua. Aga e-kooli kui ettevõttega meil ei ole mitte mingisugust sidet, nii et e-kool on eraettevõte, seal toimus praegu omanike vahetus, ma usun, et e-kool oma konkreetseid teenuseid juba tutvustab koolidele iseseisvalt, nii et, et muidugi me tunneme huvi, et, et kõik pakkumised, mis koolidele tehakse, oleks korralikud ja et koolid saaksid head teenust. Sellepärast, et lõpuks on, on õpilaste, õpetajate ja vanemate, lapsevanemate rahu, rahulolu riigi jaoks väga tähtis.

No tervist ka minu poolt, härra minister, kuidas te praegu hindate koostööd e-kooli ja riigi vahel, kas kõik on korras või midagi võiks muuta?

E-kooli ja riigi vahel otsest formaalset koostööd ei ole. Küll aga kui eelmiste omanike ajal e-kooli Selle õppeaasta algus ebaõnnestus ja, ja nad tegid üllatuslikult, avasid uue formaadi vahetult vastu esimest septembrit, siis loomulikult kutsusin ma e-kooli esindajad Tartusse Haridusministeeriumisse tutvustama, et miks selline käik, miks nii ettevalmistamatu mitmes keeles, osa toorikust oli esitatud inglise keeles ja... Ja, ja miks selline segaduse külvamine just õppeaasta alguses, kus tegelikult peaks just nimelt koolidel olema rahulik õppeaasta sissejuhatus, aga seekord oli paanikat palju.

Ja, ja me kuulame

selle informatsiooni ära ja ma olin teadlik ka sellest, et paljud koolid otsustasid mitte maksta e-koolile eelmise õppeaasta esimeste kuude eest, nii et teatud määral me olime informeeritud, aga Aga seost e-kooliga tõesti ei olnud ka siis mitte. Nüüd me soovime uutele omanikele jõudu, aga, aga riik toetab küll koole. Vaat, ma arvan, et, et kaks niisugust suhet võiks olla, olla sellise interaktiivse keskkonna loomisel, mis ühendab koole riigiga. Üks võiks olla infokogumine. Selleks eraldi e-kooli taolist keskkonda riigil vaja ei ole, sest on olemas Eesti haridusinfosüsteem, mis annab kõige vajalikku informatsiooni ja kuhu koolid oma informatsiooni sisestavad. Ja teine võiks olla siis see teadmine, et koolidel oma keskkonna infovahetus, õpilaste, vanematega infovahetus läheb hästi, kulgeb hästi. Ja siin ei ole tähtis, milline On konkreetselt see keskkond, kuidas ta on kujundatud. Ja siin võiks olla just koolidel vaba valik, keskkonnaga nad liituvad. Praegu on e-kooliga liitunud kaks kolmandikku Eesti üldhariduskoolidest, ei ole näiteks Dresneri gümnaasium, Prantsuse lüüts, lüütsema ja paljud teised koolid üldse liitunud e-kooliga veel ja... Kutsekoolidel on kaks erinevat platvormi, millelt nad oma keskkondi kutsavad, nii et tegelikult pakkujaid võiks olla palju ja koolidel võiks olla omanäolised võimalused valida.

Just, aga kaks kolmandikku on päris korralik turuosa, et ma mäletan tiirel oma lubadustes Manis monopolide ohjeldamist, kas e-kool ei ole monopoliks muutunud Eestis?

Jah, aga me ohjeldasimegi monopoli, selles suhtes, et kui... Monopol esimesel septembril pakkus ebameeldiva üllatuse, siis riik ka sekkus sellesse asjaajamisse. Aga, aga nüüd on monopol omadega nii-öelda eelmise omaniku käes pisut jänni jäänud ja uuele omanikule asjad edasi andnud, ma olen täiesti veendunud, et uued omanikud on teadlikud, missuguse missiooni nad endale võtavad ja, ja, ja monopoli... Noh, jah, kaks kolmandikku on tõesti monopol. Monopoli seisund eeldab ka mingit kultuursust, nii et ma loodan, et nad püüavad tutvustada oma platvormi ja püüavad koolidega saada väga head sidet ja nüüd, kui riik asjasse sekkub, siis läbi koolide. Nii et mina olen valmis koole toetama, et koolidel oleks võimus, võimalus. valida endale sobivat platvormi, aga otse maksmine või otse dikteerimine riigi poolt eraettevõttele, see ei ole korrektne üks asi ja sellega me ei peaks ka tegelema. Küll aga koolide kaudu, nii et, et ma olen väga huvitatud, kuidas kommenteerivad koolid praeguse uue omaniku esimesi samme e-kooli arendamisel.

Aga korra, korraks astume eemale e-kooli teemast, et kas riigil on mingeid plaane, kuidas muude infotehnoloogiliste vahenditega õppetööd muuta põnevamaks, et mitte ainult niisugune suhtlus õpilaste ja koolide ja vanemate vahel, vaid võib-olla ka internetipõhine õpe kõikidele õpilastele, IPadid, niimoodi teine.

Jah, riik, Eesti riik on olnud selles mõttes nüüd väga tormakas võrreldes teiste riikidega, et meie koolide tiigrishüpe, oli läbi viidud ikkagi kaunis kiiresti ja loomulikult meil on ka järgmised sammud ette valmistatud, aga ega nüüd päris ulmeliseks minna ei saa, et kogu õpe peaks kolima, kolima internetikeskkonda ja selles mõttes on oluline, et, et koolis omakorda siis õpilase ja õpetajate suhetes saaks kasutada kõiki võimalikke tehnoloogiad, mis... Mis arendab, ega kõik tehnoloogiad ei pruugi ka tegelikult tunni arusaadavamaks muutmisel või üldse õppeprotsessi abistavalt üldse mõjuda hästi. Ja me oleme testinud päris palju variante, kaasa arvatud tegime päris põhjaliku uuringu seoses sülearvutite jagamisega nii-öelda klasside kaupa õpilastele eelmisel perioodil, ütleme siis, kolm aastat tagasi. Ja siis tegime kokkuvõtteid, kuidas õppeaasta kulges nendel klassidel, kellel, kõigil olid riigi, riigi kuludest soetatud sülearvutid ja see andis päris palju mõtteainet, nii et meie jaoks on oluline, et õpetajad oleksid ettevalmistatud tehnoloogiate kasutamisel ja õpetajad siis ise oleksid suutsed otsustama, mil määral see pedagoogilisele protsessile kasuks tuleb. Siin on muidugi osa õpetajate mahajäämust päris, päris suur. Ja nad ei ole valmis vastavaid uusi tehnoloogiaid omaks võtma, aga õpetajate koolitusel jah, siis me püüame neid esiteks toetada ja stimuleerida, et nad seda teeksid.

Aga suur tänu teile, härra minister, ja kena päeva, et...

Kõike head teile ka!

Tere, kuulate saadet Restart ja saatejuhid on Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik. Võite meie saadet, saate kohta jätta kommentaare meie Facebooki lehel ja meie koduleheküljelt saate hiljem seda saadet järelkuulata podcastina, kui soovi on. Saates on meil külaline Üllar Jaaksoo ning teemaks on e-kool. Ning telefoni otsas on meil õpetaja Kaire Maalmaa, kes on e-kooli kasutaja, tere Kaire! Tere! Kus koolis sa õpetad?

Jakob Westromi gümnaasiumis.

Et räägi paari sõnaga, et ma saan aru, et sa oled umbes neli kuud kasutanud juba e-kooli, et kuidas tunne on?

No tähendab, e-kooli ma olen juba kauem kasutanud, et siis kui ta loodi, aga uut e-kooli siis jah, neli kuud. No harjunud selles mõttes, et algus oli raske, nüüd on juba harjumus tulnud, et... Inimene harjub kõigega.

Kui mina olin, koolis käisin, siis oli, päevik oli õpetajate toas, et kas tänapäeval enam ei ole vist kuskil koolis niimoodi, et see nagu elu lahutamatu osa on infosüsteem, suhtlemaks õppe, lapsevanemate ja õpetaja, õpilastega?

No enamus koolides on jah, tähendab, e-kool on kõik, noh, enamus koolides on, ma tean, et Prantsuse Lütsemes vist ei ole e-kooli. Et seal on see vana päevikusüsteem veel. Aga üldiselt jah, et kõik kodu ja koolivaheline suhtlus käib pidevalt läbi internetti, jah.

No kas see on piisavalt mugav või need vanad ajad olid ikkagi paremad?

No mõnes mõttes on ta mugavam, sellepärast et infot saab kiiremini edasi anda. Aga selline näost-näkku suhtlemine jääb sellega nagu väheseks. Et kontakti koduga, et on nagu noh, selline inimlik suhtlemine jääb nagu ära. Et et väga vähesed lapsevanemad jõuavad kooli, kui noh, muidugi arenguvestlusele siis jõuavad, jah.

Meil on stuudios e-kooli uus juhatuse esimees, Üllar Jaaksoo. Et mida te võiksite tema käest küsida, et mis võiks teistmoodi olla e-koolis?

No kõige suurem probleem praegult e-kooli juures on see, et gümnaasiumi varasemaid hindeid ei ole võimalik e-koolist näha. Et kuna gümnaasiumis pannakse koondhindad aasta, noh, kolme klassi peale kursuste hindad, koondhindad pannakse kaheteistkümnenda lõpus ja neid hindeid, üheteistkümnenda, kümnenda klassi hindeid hetkel ei ole võimalik näha. See on nagu kõige suurem probleem.

Üllar? See probleem on õnneks teada ja õnneks ka juba lahendamisel, et ma loodan, et meeskond, kes on mulle lubanud, et märtsikuuks saab see tehtud, ka seal ilusti ära täidab, et sellel on prioriteed peal.

Ahah, see on väga meeldiv kuulda. Ja siis on nagu, mis minul kui e-Kooli igapäevasel kasutajal on nagu vastumees, on see, et, et päevik, kui ma teen ta lahti, ta ei jookse loogiliselt, vasakult paremale, vaid need viimased sissekanded tulevad esimesena ette, et noh... Et, et nagu paremalt vasakule jookseb, et, et noh, umbes nagu Facebookis, et kõige viimasemad uudised on kõigepealt, et noh, et, et, et tahaks nagu seda loogilisemalt ja päevikud on liiga suured,

et,

et ei mahu, ei mahu nagu ühele ekraa, ma ei, ma ei hooma lihtsalt ekraanilt seda korraga ära.

Üllar, kas olete kaasanud kasutajaid ka, et kas meil näiteks, kui, kui mina reitega tegelesin, siis me kutsusime nüüd külla, pakkasime pitsat ja Coca-Colat ja siis, siis rääkisime nendega, kas olete õpetajatega ka mingit sellist paketti kokku panemas?

No me oleme nüüd üks kaks nädalat e-kooliga tegelenud, selle raames olen ma isiklikult kohtunud üks kolme-nelja erineva kasutajaga, kes on nii õpetaja rollis kui lapsevanema rollis, aga varasemalt on seda tehtud ka, aga ma nüüd kogu sügise läinud siis selle uue platvormi lansseerimise järgse... Tööde korraldamise peale, et seda on kindlasti olnud liiga vähe. Et see on ka minu üks väga selge põhimõte, et olles varem teinud suuri klienditeenindussüsteeme nii telekommunikatsioonis kui panganduses, et ilma kasutajakogemuseta sa ei saa teha sellist katkist kasutajakogemust, ei saa teistmoodi ette näha või ette näha kui ainult läbi testimise. Nii et testimine saab olema kindlasti lahutamatu osa edasises arenduses.

Aga küsiks siis veel seda, et mis funktsioonid võiksid sinna risenduda, millest praegu on tulnud puudust?

Ausalt öeldes ma niimoodi praegu nagu otseselt öelda ei oska, et millest ma puudust tunneksin. Et

lihtsalt tundub, et see kool võiks olla selline loogilisem ja...

Jah, ta peaks olema loogilisem ja lihtsam, et ei oleks selliseid palju neid üleliigseid vidinaid juures.

Aga selge, et aitäh, Kaire, et nüüd meil on olemas ka õpetajate sisend sellele küsimusele, et Üllar, mis suurem, suures plaanis siis on järgmised suuremad sammud, kas tuleb mobiiliversioon ka sellest, et on ju väga tüütu käia kogu aeg internetis, peaks ju saama ikka kohe taskust hinge, hindeid vaadata?

iPad-i versioon näiteks.

No lõpetaks eilmist tagasisidet, siis loomulikult osad ikoonid peavad saama parema prioriteedi, ehk siis igapäevaselt kõige rohkem statistikal kasutatavamad asjad peavad olema üle, paremini üles leitavad, seal on paar liikumist laste profiilide vahel, mis käivad läbi kõrvaltoa, mis peab otse saama käia, meie esimene prioriteet on need nii-öelda katkised kasutaja loogikad üles leida ja ära parandada. Järgmisena on plaan õppeprotsessi aidata õppetarvikut ehk õppevahendite ehk siis digitrükist lisamist ja nendega vahendamist, et praegu meil on piloot püsti ja prototüüp püsti selleks, et reaalselt nii raamatuid kui andmebaase võimaldada õppetöösse siduda ja õpilastele soovitada. Ja kui nüüd pikens versiktiivis rääkida, siis loomulikult on mo, mobiilid, tahvelarvutid, need platvormid, kus peaks olema samuti see platvormiga toetatud, see on, siin on väga suur nõudmine just õpilaste poole pealt, kes tahaksid oma kodused ülesanded ja hindeid selle pealt jooksvalt nagu näha. Ma tean, et on tulemas varsti e-riigi teenuste garaaž nelikümmend kaheksa järjekordne üritus, kus paljud noored püüavad uusi asju ette võtta ja seal on juba üks idee, on ka püsti mobiilrakendus e-koolile, nii et igal juhul püüame ka oma esindaja sinna kohale saata ja vaadata, äkki saab juba ka kohe ära tehtud.

Okei, ikka ka huvidevalt ma valin seda endale.

Teil on kolmsada viiskümmend tuhat kasutajat umbkaudu. Et see on päris arvestatav sihtrühm ja kuna täpselt teada ju, kes nende on, kes on nende vanused, et suurepärane kook reklaamipakkujale, et kas te hakkate reklaami näitama ka sellel ühel päeval?

Mina olen reklaamist õppinud nagu seda ära, et, et et ära raiskama reklaamiraha reklaamimaks seal, kus see reklaam ei ole oodatud, nii et ma arvan, et kui Reklaam ei ole oodatud õppetöö käigus või õppeprotsessi käigus, hindamise käigus, siis seda sinna ka ei ole mõtet panna. Küll aga on olemas kindlasti palju kasulikud teavet õpilastele, mida nad võiksid kätte saada sellesama õppetöö käigus, olgu see kas või siis gümnaasiumit lõpetavale tudengitele tulevaste ülikoolide valikuvõimalused, või olgu see õppetöö käigus võimalik kasutada olevat täiendavad õppevahendid. Ja seetõttu ma arvan, et niisugust head teavet kindlasti peaks rohkem olema, reklaami kui sellist, noh, püüame ik

Ma küll ei tea kohta, kus see reklaam oleks oodatud just, aga ma arvan, see on harjumuse küsimus rohkem, aga siis sain ma õigesti aru, et e-koolis reklaam ei tule?

Meil ei ole küll plaanis e-kooli, nende kooli vahendite käigus seda hakata reklaami vahendama, aga, aga veel kord, teeme vahet nagu reklaamil ja, ja teabel, et kindlasti olema sunni, väga palju kasulikud teavad, mida tuleb õpilastele ja õpetajatele ka vahendada, olgu selleks, kas õpetajate täiendkursused või muud informatsiooni, mis nendel iga päeva areneks vajalikult.

Elukeste võpe on selline kindel trend viimasel ajal, et kui ma kooli lõpetan, kas mul on e-koolis veel asja, kas see muutub, et kas e-kool pakub midagi ka neile, kes ülikoolis käib või ülikooli lõpetavad?

Jah, kindlasti pakub, esiteks pakub ta sulle sinu lastega sidet nende kooli töö osas. Kui sa oled ise kooli lõpetanud, see on nüüd naljaga poolest, aga teiseks, praegu ei ole küll hetkel seal nagu rakendusi, meil on üks huvitav suund, mis mulle enda tundub väga põnev, on e-kooli abil eesti keele või eesti kultuuri või ka mõnede eestikeelsete ainete õpetamine nendele eestlastele, kes Eestis ei ela. Eesti instituut on meie poole pöördunud sellise ideega, neil on väga tihe side nende eesti keelt ja kultuuriõpetajate välisesinduste, väliseaduste seltsidega, ma arvan, see on kindlasti üks koht, kus me saame e-kooliks, abiks tulla, sest kui head õpetajad on juba täna e-koolis kasutajad, siis nende häid loenguid, häid materjale, häid suunamisi võiks kasutada ka õppetöös väljaspool Eestit.

Okei, kas on plaanis ka muud teenused, näiteks positsioneerimine, et kui selgub, et laps ei ole koolis, siis see kooli kaudu saaks näiteks teada, kus ta on? Või esimesed teavidused sellest, et teda ei ole tunnis või veel midagi? Kas oskad natuke tulevikus ka rääkida või see on selline ärisaladus?

Tegelikult meil ei ole valmis nimekirja kõikides asjades, mida see e-koll vajaks, et me lähtume väga selgest põhimõttest siin, et me peame needsamad ideed, mida sinna vaja, on ikkagi kokku rääkima tegelikult tänaste kasutajatega. E-õpik ja e-õpe on kaks teemat, mida me usume, mida on vaja, see on ka noh, lugemus välisest kogemusest ja selline ka mõtlemise järgi saad aru, et need on sellised asjad, mis sinna veel võiks tulla täiendavalt. Ma loodan, et e-kool platvormina ei hakka ise olema innovatsiooni nagu monopol, et pigem ta on efektiivne platvorm, kus siis kõik sellised rakendused, mida mõni osapool lõpp tahta, on modulaarselt sinna kvaliteetse teostuse korral nagu liidestatavad ja pakutavad nendele õpilastele või õpetajatele või koolijuhtidele, kellel see vaja on. Aga kogu innovatsiooni e-koolis endas me ära tegema ei plaanigi hakata.

Sa oled maininud, et välismaale te praegu minna ei plaani, et kas on oodata, et keegi suurtest teenustest pakkudes tulevad, tuleb Eestisse? Et kas oskad konkurente nimetada ja millega Eesti e-kool erineb nendest?

Kindlasti on siin teoreetiline võimalus olemas, kuid olles näinud muude platvormide levikuid, siis väga väikse keelega turgudele jõuavad sellised suured tooted väga, väga nagu hilises faasis sellises juba olukorras, kus nad ei ole enam noh, nii-öelda oma funktsionaalsed, konkurentsivõimelised, et... Et välismaale mineku osas see e-kooli olemasolev meeskond keskendub selgelt sada protsenti sellele, et, et käitada seda süsteemi ja arendustega võimalikult hästi siin Eestis, kui sellel platvormil tekib ekspordivõimekus, siis ainult läbi koostöö Eesti IT-tööstuse lipulaevadega, kes tegelevad nii oma toodete kui ka muude toodete kontseptsioonide ekspordiga Eestist. Ja ma tean, et on moodustatud Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooniliidu juures IT-ekspordiklaster, kindlasti selle klastriga tahame ka ühendust võtta ja leida sealt endale partnereid, et seda väljapoole viia, et see võib-olla ongi nagu üks selline noh, investoritele huvitav valdkond, et Eesti sobib meile pigem selliseks heaks eeskujuks ja testmaaks nende avatud koostööpõhimõtete võimalikult heade innovatsioonide käimatõmbamiseks ja siis seda kogemust kuidagi üldistada ja tootestada ja siis eksportida koostöös IT-ettevõtetega.

Et Dekooli on sinu jaoks täna investeering ja kindlasti on sellel investeeringul ka mingisugune ajahorisont, et millal see exit saabub, kas viie aasta pärast, seitsme aasta pärast?

Kutsudes kokku, investorid sellesse oli üks meie nagu selge omavaheline vestlus, see, et, et meil ei ole ajahorisonti, et igaüks on saanud sinna panna... Panus sellisena, mis ei vaja väljumist, et tegemist on väga kestva ja pika investeeringuga, haridus ei toimu mitte midagi üle ega kiiresti, seetõttu, kui me tahame seal midagi häid asju saavutada, siis see kõik vajab nagu aega, need klassikalised investeerimispõhimõtted sinna ei toimi. Tegemist on selgelt missiooniga, ärivõimalusega, kus me püüame vaadata seda keskkonda, millest meie elamiseks oleks hästi korraldatud ja teiseks, kui seal tekib ärivõimalus, siis pigem väljaspool Eestit selle kogemuse eksportimisest.

Aga no tuleb ikkagi see exit või mitte? Või see ongi selline lifestyle äri... Meil,

me, nagu ma ütlesin, meil ei ole praegu exit'i kohta olnud mitte ühtegi vajadust midagi kokku leppida, sest see ei toimu üldse lähiperspektiivis ega pole vajadust. Investorite ring on mitmekesine, võib-olla tuleb osaliselt investorite vahetus seal, aga ma loodan, et see jääb alati selliseks laiapõhjaliseks kogukonnaks, kes vaatab natuke kaugemale kui üks aasta või isegi kui viis aastat.

Potentsiaalset ostjat te praegu ei, ei näe?

No kui keegi kunagi peaks seda ostma, siis ma arvan ainult selle veendumusega, et see asi saab minna veel parematesse kätesse.

Ja börsilt ei lähe?

Ma arvan, see äri ei ole nii suur Eestis, et see börsile minekut välja veaks.

Kuidas on lood e-kooli turvalisusega, et kunagi ma teadsin ühte lapsevanemat, kes hiilis ise kooli, kuna tema lapse ei julge minna õpetajate tuppa, et siis ta ka ei saa muuta seal hindeid ära, et kas tänapäeval on e-kool häkitav?

See oli kindlasti veel enne Üllarit, nii et... See

oli enne Üllar.

Jään praegu korraks vastuse võlg, ma tean, et on olnud tihedat suhtlemist Andmekaitse Inspektsiooni, kes on seda asja vaaginud siit ja sealt poolt, nendel on olnud ka tähelepanekuid ja märkusi, mida parandada, neid on ka arvesse võetud ja tehtud. Nii et, et praeguste tehniliste selliste due dilligence'ide järgi võin väita, et, et asja korraldatud nagu väga heate põhimõtete järgi. Kas saaks veel juurde turvalisust panna, kindlasti saaks, aga turvalisuse kulu vahel peab alati otsima ka mõistlikku kompromissi.

Ma sain aru, et E-Kool on selline siis üsna pikaajaline projekt, et milline ta on viie kümne aasta pärast, on sul mõni visioon selle kohta? Oskad sa seda kirjeldada?

No inglise keeles on hea sõna selline seamless, ehk siis sa, sa ei märkagi seda teda, enne kui tast ilma oled. Kümne viieteist aasta pärast on brändina võib-olla e-kool mitte niivõrd tähtis, kuivõrd siis need brändid, mida seal sees, või need tooted, mida seal sees kasutatakse, kas ta on siis kõiki rühmatöid ja grupitöid väga lihtsaks, lihtsalt vea ja lohista ja pane kokku ja suhtle ja, ja arenda ja parenda tüüpi põhimõttel, olümpiaadide õpilased omavahel saavad seal teha ise oma ülesandeid, ma loodan, et on selline mõnus platvorm, kus iga haridustemaatiline uuendus saab kiiresti liidestatud ja proovitud ja kui sellest on ühisosa teistele, siis hakka teised seda hakata kohe nagu kasutama. Et on reaalselt selline kokkutoo platvorm, innovatsiooni kokkutoo platvorm.

Kas see info, mis on erinevates koolides, kas sinu arvates võiks ta olla üle-Eestiliselt kõikidele koolidele ligipääsetav? Noh, ma pean silmas, et saaks teha näiteks hinnete põhised edetabelid üle, üle Eesti kõik, üle kõikide koolide või kes on liitunud e-kooliga.

Õpilaste esinduste liit on, meie pole juba pöördunud selle sooviga, et koole peaks omavahel võrrelda, et seda annaks õpilastele parema võimaluse, näiteks põhikoolist gümnaasiumi, seda teha. Ma olen rääkinud haridusest rohkem kogemus omavate inimestega, kes ütlevad samuti, et selline kasutaja tagasiside, et koolide hindamine siis kooliõpilaste enda poolt, lasteannajate poolt on väga oluline. Näite seda peaks seda sisse tooma, kui selleks on olemas koolijuhtide liidul ja õpilase esinduste liidul näiteks Elke Soo, siis meie oleme valmis kindlasti selle ära arendama, funktsionaal sisse tooma, et veel kord, et need ideed saavad ikkagi nüüd haridusinimeste enda käest, meie saame olla ainult tehniline võimaldaja.

Aga suur tänu teile, see oligi meie tänane Restart, külas oli Üllar Jaaksoo, kes on e-Kooli uus juhatuse esimees. Restart on eetris laapäeviti kell kuusteist kordusel kell kakskümmend kaks, ärge unustage, et meil on ka Facebooki leht ja lisaks saate kuulata podcasti iga kell internetist kogu raadiosaidilt. Suur tänu teile!