AI_pealkiri: Eesti e-kaubanduse seis 2011: e-poodide usaldus, makseviisid ja sooduskupongide tulevik

Tere päevast, eetris on Kuku raadio ID-saade Restart. Saatejuht olen mina, Andrei Korobeinik. Meie saatega saadet lähemalt tutvuda Facebookis Restarti lehel. Podcast on meil saadaval ka Kuku raadio saidil, lisaks on meil täna kordus kell kümme ja saade on meil eetris iga laapäev kell kuusteist. Täna... Räägime e-kaubandusest Eestis. Euroopa liidus on interneti shoppamine üsna populaarne. Me arvame, et Eesti on e-riik ja Eesti elanikud on usinavad internetiteenuste kasutajad. Statistika aga paraku seda ei kinnita. Kolmandik Euroliidu elanikkonnast ostavad kaupa ja teenused interneti kaudu. Eestis on see protsent paar korda väiksem. Katsume siis aru saada, milline on hetkeseis Eesti e-kaubandusega, kes on põhitegijad, millised on peamised takistused. Külas on meil täna Hendrik Aavik, näitsikulari omanik, ja Zahhar Kirillov, kes on internetsipoe, noodi.ee looja. Eesti e-kaubanduse liidu nõukogus on nad mõlemad. Hendrik oli meil külas ka eelmine kord, skeptiline raadiokuulaja võib arvata, et me salvestame saadet järjest ühe tööpäe jooksul, aga see ei vasta tõele, täna saade on meil täitsa otse-eetris. Alustame siis konkreetsete näitedega. Eesti kaubanduse, Eesti e-kaubanduse maastik ei ole just väga mitmekesine, kuid üht-teist juhtub ka siin. Väga edukas on näiteks online-mööblikaubamaja On24.ee, kellele kulub ka arvestatav turuosa Soomes. Ka meie stuudiokülalised on väga edukad ärimehed. Paari sõnaga saate äkki vastata, millega tegelevad teie firmad, Zahhar, Nozi.ee.

Terv päevast, kuulajatele minu poolt. Nozi.ee tegeleb aastast kaks tuhat seitse kingituste ja igasuguste disain-vindajate müümisega. Internetis, ehk siis oleme siin Eestis, Eesti turul ka mitme kaubamärkidega, Moleskine märkmikud ja, ja sellised Venemaalt pärit Art Läbidu stuudio tooted, ehk siis sellised disainitooted, mida, mida maailma, maailma kunstiakadeemiate vilistlased lastavad siis valmistada ja meie siis müüme neid, et, et inimeste maailma natuke põnevamaks muuta.

Ja kuidas teil läheb, kas seda turuosa annab üldse hinnata, et kas te olete siis esimesel kohal?

Veebiarves jah, kui räägime kingituste müümisest veebis, siis me oleme küll jah, number kohal, numbre üks kohal, ja kui räägime nii-öelda noh, kingituste müügist üleüldiselt, siis on natuke raske hinnata, et kas me oleme üldiselt.

Henrik, mis asi on üldse internetikaubandus, et kuidas me saame aru, et tegemist on siis internetikaubamajaga, mitte, mitte lihtsalt tavalise firmaga, mis müüb midagi internetikaubandus?

Noh, ma saan kohe vastatagi su küsimusele nii otse kui ka siis eelmisele küsimusele, et mis, mille, mis on ettevõte, mida ma siin

esindanud... Meeldib tuletada natuke hiljem, aga... Et,

et tegelikult internetikaubandus on siis sel, see tegevus, kui inimesed ostavad internetist mingit kaupa ja lasevad selle endale koju toimetada. Et kui nad lähevad näiteks sinna poodi ise järgi sellele, siis see enam ei ole internetikaubandus. Samamoodi ei ole internetikaubandus, see klassikalises mõttes meie firma Netikuller.ee, sest me tegelikult ainult vahendame teiste veebipoodide kaupa Eestisse. Ja peamiselt nende veebipoodide kaupa, kes ise siia ei saada, ehk siis veel kord, peamiselt Ameerikamaal asuvad veebipoed. Et on palju tooteid, mida Eestis üldse ei müüda, et me oleme siin aastate jooksul toonud esimesena Eestisse iPhone'e, iPad'e ja, ja, ja kõike sellist kaupa, mida on defitsiitne saada.

Sa ei saa aru, et netikuller polegi internetiskaublus?

Ei ole, me ei ole... Kuidas sa

oled siis sinna e-kaubandusliitu sattunud?

E-kaubanduse liitu, me, me plaanime teha endale ka poe, et selles mõttes, et me, meil ei ole seda e-kaubanduse liidu näiteks logo oma koduleheküljel, kus on turvaline ostukoht, sellepärast et noh, me ise turvamegi teiste inimeste oste, et me kindlasti teeme endale võib-olla aasta jooksul noh, päris poe, kus me hakkame ka Eestis saad olevat kaupa müüma, aga, aga sinna me alles jõuame. See nõukogu, see

nõukogu koht oli sulle, sulle niimoodi avantsina antud?

See nõukogu on meie, no meie e-kaubanduse liit on kuutekümmet internetikauplust ühendav organisatsioon täna ja mind valiti sinna demokraatlikult. Et küllap ma siis oma jutuga suutsin jätta piisava mulje, et, et, et kohale tulnud e-kauplejad usaldasid mind.

Et ühesõnaga, see, et sul endal internetikauplust ei ole seal mingit probleemi?

See, et mul ei ole internetikauplust klassikalisel moel, ei olnud probleem, aga olgem ausad, et netikuller... vahendab väga suures koguses kaupa Eesti turul, mis on ikkagi äritegevus, et äri, ärimõistus on mul kahtlemata interneti äri.

Kuidas üldse on meil, meie täielne olukord internetikaubandusega, et kui inimesed väga aktiivselt ei osta, kas see tähendab siis ka seda, et konkurents on madal? Et kas, kas, kas nad ei ostagi sellepärast, et... Ma

arvan, et kindlasti mitte, et ma arvan, et põhiline põhjus, miks inimesed internetist vähe ostavad, on madal teadlikkus ja pidev hirmutamine, et eks kõik on uudistest lugenud, kuidas toimivad pettused, kuidas võib rahast ilma jääda, kuidas kaup ei tule. Kui ta, kuidas on Eestis olnud nii-öelda saripettureid, kes teevad ühe poe ja siis teevad kohe järgmise poe ja korjavad raha kokku ja mõned isegi ei registreeri firmasid selleks, teevad lihtsalt veebilehe, kus nad panevad oma emaili jaa, või selle panga arve ja ütlevad, saatke raha sinna.

Kõlab üsna, üsna niimoodi depressiivselt, et kas mõni, mõni selline uus asi, et mõni põnev trend on meil tekkimas, et...

Ma tahakski täiendada oma jutu sellega, et, et tegelikult ei ole, et see, see pilt, see depressiivne pilt on loodud tänu sellele, et, et, et edulugusid on vähe ja need edulugud ei jõua meediasse küll, aga need negatiivsed lood jõuavad meediasse. Et tegelikult niisugustest korralikest veebipoodidest ei ole viimasel ajal isegi kuulda olnud, et isegi masu ajal oleks juhtunud suuremaid pankrote, kus keegi on täitsa kadunuks jäänud ja ei, ei tagasta rahasid, et niisuguseid reaalseid sündmuseid. Mis on jooksnud uudistesse, et e-kauplusest jäädi rahast ilma sinna tavaliselt inimeselt inimesele müügid kuskil foorumites või, või siis mingitest veebilehtedel, mis ei ole tegelikult poed.

No ma arvan, et nii netikuller kui ka naudi.ee on mõlemad edulood. Zahhar, kas sa oskad nimetada mõnda muud edukat tegijat siin turul? Et kes, kes on sinu, ütleme, eeskuju Eestis?

Noh, pean tunnistama, et alguliste saadik, kui ma selle järgi alustasin, siis minu eeskujuks olid need e-poed, kas mitmeid, kes müüsid arvutikaupa, et nendest praegu võin küll meelde tule, tuletada oiks.ee, kes on ellu jäänud ja nii-öelda lausa lausa väga hästi neil minu teada läheb, paljudes teiste arvutiklaami müüjatega, et see oli, oli üks nendest, kes, kes inspireeris mind ka oma esimest saamete kaubandusest tegema hakata.

Mis teie arvate Grouponi klounidest, mis Eestisse aktiivselt ilmuvad, sellised saidid nagu cherry.ee, minuallik, Dill24, kus pakutakse osta mõni voutcher ja minna näiteks restorani või spaasse poole hinnaga?

Mul endalgi oli selline kogemus, et tegime ühe nende portaalidega koostööd siin mullu detsembris ja see oli, pean tunnistama, väga väga edu, edukas, et kolme päevaga saime müüdud peaaegu tuhat vautšerit ja ehk siis see mudel toimub, aga kindlasti konkurents on seal väga, väga kõrge.

Henrik, mis sina sellest arvad, kas tegemist on jätkusuutliku ärimudeliga?

Kindlasti on tegemist jätkusuutliku ärimudeliga, sellepärast et ma noh, ise kui tarbija koha pealt pean ütlema, et ma olen fänn. Ma olen vist viimased nädal aega söönud erinevate voutcherite alusel poole odavamalt lõunat, külastanud kohti, olen kinkinud massaaživoutcherid inimestele, Et ma olen seda, need teenuseid tarbinud, küll ma pean ütlema, et kuna neid on Eestis niivõrd palju ja on hetkel buum, siis mul ei ole õrna aimugi, millisest firmast ma oma vautšerid olen ostnud, ma ostan nad, saan omale koodi kuskil, panen selle koodi kirja, ma külastan saiti pakkumised.ee, mis on üldse koondab need teised pakkumised enda lehele ja ma sealt vaatan, mis mulle meeldib ning seda ma ostan.

Ma arvan, et meil on praegu eetris Ingvar Kupinski, DIL24.ee-st, kas mul on õigus? Jah, tere. Tere, Ingvar. Et me siin jõudsime järeldusele, et sinu ärimudel on päris hea ja jätkusuutlik. Kas sa oled meiega samal arvamusel?

No jaanuaris konkreetselt siis ongi juba saiditavad viis miljonit krooni käivet. Ma ütlen kroonidest, sellest inimesed on kroonilisega harjunud mõtlema, eurodes siis suurusjärk kolm, kolmsada, kolmsada kakskümmend viis tuhat.

Ja kas veebruaris see number suureneb

veel? Kindlasti, jaanuar on, jaanuar on ju selline kuu, kus inimesed on, hoiavad, hoiavad tagasi oma kulutustega, sest on just jõulud mööda saanud, uus-aastapidustused, et Et veebruaris see number tuleb kindlasti palju suurem.

No mul endal see natuke meenutab seda lugu paari aasta tagant, et mis sa arvad, kas, kas minu valik, Dill, on sa, sama saatusega või tegemist on sellise äriga, mis on kasulik nii ostjale kui ka müüjale kui ka loomulikult sellele äriomanikule?

Põhimõtteliselt, jah, turul on praegu umbes paarkümmend tegijat selles valdkonnas. Ja ma mäletan, et,

et sendi oksjonite ajal tipphetkel oli neli mingi kolmkümmend umbes, kas tundub, et see on juba lähedal?

Selles mõttes, et teatud mõttes mulle sendi oksjonite võrdlus ei meeldi, sellepärast et sendi oks, oksjonite ärimudel oli mõeldud kliente petma tüüpiliselt. Kui siin on, taotletakse ikkagi sellist ärimudelit, kus, kus Henrik, nagu kupongi ostja, võidab. Mina kui vahendaja teenin selle pealt ja siis see konkreetne restoran saab endale Hendriku kui kliendi. Ehk selline win-win-win mudel.

Okei, et see, et turul on mitukümmend tegijat, siin arvates seda väga ei takista?

Põhimõtteliselt, no Tiil24 kuulub rahvusvahelist ettevõtte gruppi, me oleme kahekümne üheksas maas üle maailma, kahekümne üheksas riigis.

Mitmendal kohal on Eesti teie, teie firma sisemise edetabelis?

Me oleme üpris tagasihoidikud, et Eesti on ju väga-väga väike. Et põhimõtteliselt Eestit võiks võrrelda Saksmaal sellise ühe linnaga. Ja, ja kuna see äri on väga suure linna, suurte linnade keskne, siis selles mõistes Eestis on ainult üks linn, kus seda äri teha, see on Tallinn.

Ja kuidas, kuidas te plaanite võidelda enda konkurentsid, kes on hetkel natuke populaarsemad kui Tiir24, kas küsimus on selles, kellel on parimad pakkumised, küsimus on sel, selles, kes paremini ennast reklaamib, või on mingisugune selline nähtamatu edufaktor, mida sa praegu meile avalikustad?

Nähtamatu edufaktor, jah. Küsimus on turu suuruses. Eesti turul ei ole ruumi paarikümne tegija jaoks. Ja ruumu, turul on ruumi kahe-kolme tegeja jaoks, järgmise poole või aasta jooksul näeme seda, et enamus, enamus selle valdkonna ettevõtteid paneb poe kinni.

Kas teie olete nende seas?

Ei, ma arvan, ei ole nende seas ja selleks on kaks põhjust, et meie strateegia algusest peale on see, et me teeme sedasama äri Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes, pluss on veel ka rahvusvaheline mõõde. Põhimõtteliselt, kui mõni Eesti äri tahaks vaadata Saksamaalt või Tšehhist või Hiinast kliente, siis me oleme võimelised seda tegema.

Aga mina olen kuulnud, et siis, kui Groupon sai Ameerikas edukaks, siis juhtus palju sedagi, et mitmed firmad läksid, kes nende, kes seda teenust tellisid, pankrotti, kuna nad müüsid oma teenust liiga odavalt ja ei suutnud tellimusi täita. Ka Eestist on teada, kuidas Estonian Air katkestas mingil hetkel oma eduka kampaania, et kas ka niisuguseid lugusid on veel toimunud, kus te teate, et teie kliendid on hoopis pidanud alla vanduma ja võib-olla uksed kinni panema eduka sündmuse puhul?

Jah, Eestis. Eestis on, on olemas selliseid, selliseid case'e, mitte meie klientide seas, konkreetselt üks restoran Tallinnas müüs mitu tuhat vautšerit väga kõrge hinnaga, selles mõttes piisavalt suure hinnaga, et inimesed tulevad sinna sööma ja nad ei osta mitte midagi juurde. Põhimõtteliselt selle tulemus on see, et, et nüüd erakliendi vaates, et kui ma tahan, mul on see vautšer ja ma tahan sinna restorani minna, siis ma helistan sinna, Ja sinna, sinna on kolmenädalane järjekord, et see on juba üpris algpogemus. Ärikliendi vaates on, on olukord veelgi halvem, maja on kogu aeg täis, aga, aga tööd tehakse, tööd tehakse oma hinnaga. Ja selline mudel ei ole jätkusuutlik. Põhimõtteliselt, põhimõtteliselt selles valdkonnas jäävad, jäävad Alles need ettevõtted, kes mõtlevad nii ärikliendi kui erakliendi kasule, et, et kui see kannibaliseerib ärikliendi äri,

Okei, ma vaatan, et Zahharil on ka midagi, midagi küsida?

Jah, ma tahaks küsida sinu käest, et kuidas hinnata, kas pettused sellel äril, on üldse võimalik, sest no nii palju need tegijad turul on, et mis nad võivad teha, et noh, äkki nad, neil on midagi teha, et, et pettuda kliente ja kuidas, kuidas siis tarbijale nagu kaitseainest? Jaa,

näiteks saan, noh, tellin pitsat poole hinnaga ja saan poole hinnaga poole väiksema pitsa, et mis ma siis teen?

Peaks pöörduma, peaks pöörduma nii konkreetse selle pitsa koha poole kui ka selle, selle keskkonna poole, kust, kust see, kust see vautšer on, on saadud.

Aga teil sellist juhtumit ei ol, ei ole ju ette tulnud?

Vahetevahel mõni klient kurdab, et ta ei ole rahul teenuse kvaliteediga ja, ja siis me koos teenusepakkujaga üritame leida, leida selle lahenduse, et, et kas, kas, kas see pretensioon on põhjendatud, et ma arvan, ma arvan, et, et nii väiksel turul ei ole luksust. Klientidega niimoodi ümber käia.

Okei, suur tänangu teile, ma arvan, et see teema on meil erilist saadet ka väärt, aga praegu siis lähme teise osa juurde. Eesti on endiselt saade Restart, täna räägime siis kaubandusest, mina olen Andrei Korobeinik ja kohe teise, teise saade lõikus, võtame telefoni otsa Bruno Lilli, kes teeb meil internetikaupluste platvorme.

Tere, Bruno, et oled sa liinil? Jaa, tervist. Et firma Pipfrog siis, mida sa juhid, on Eesti ärimeeste esimene saame internetis, ehk siis sina müüdki internetipoode kõigile, kes tahavad neid teha. Kui palju internetipoode umbes Eestis on?

Eks ta, eks ta veidi sõltub sellest, mida me mõistame, sõnaga internetipoode, sellest juba saate alguses ka, ka, ka väikse vestlusega pidasite, aga laias laastus me võime rääkida, et Eestis on circa tuhat sada, tuhat kakssada veebikeskkonda, mida me võiksime nimetada e-poeks.

See on päris suur arv, et kas kõik need e-pood on aktiivsed ka, et kas seal saab midagi osta?

No see on jälle seesama defi, defineerimise küsimus, et mis on aktiivne ja mis ei ole aktiivne, ma arvan, et on täiesti olemas ka selliseid poode, mis müüvad, kus, kus laekub üks, üks tellimus, Kuus, samas on ka neid, kus on sadu tellimusi päeva.

Bruno, Bruno, oled sa uurinud ka seda, et kui suur rahaliselt on üldse Eesti internetipoodide turumaht?

Pidasin siin ühe ühe ala, ala, ala uurinud akadeemikuga see tema vestlust ja, ja, ja me jõudsime kuhugi sinnani, et, et e-kaubandus, e-kaubandusel Eestis võiks olla circa kaks protsenti tervest Nii et sellisest jaekaubanduse mahust, mis on, kui me võrdleme nüüd teiste, teiste riikide arvusid, Suurbritannia kuni neliteist protsenti, USA kümne protsendi ringist, nii et suhteliselt ikkagi veel, veel, veel vähe ja noh, positiivsest, positiivselt vaadates arenguruumi on palju.

Kas millised on need tavalised asjad, mida inimene internets, internetsipoest ostab? Ja kas Eestis on selles mõttes olukord sama, mis teistes riikides, või meil on mingid enda eripärad?

Eks, eks Eestis võib-olla on teatud eripära meie geograafilisest, geograafilise sellise omapära tõttu, et, et riik on väike ja, ja, ja, ja tihti see pood isegi, kus sa ostad, võib-olla isegi asub selles samas linnas. Raamatud on võib-olla need sellised põhilised, traditsioonilised kaubad, mida on läbi aegade ostetud, kuid viimastel aastatel väga palju on, on, on ostetud ja, ja edasi läinud ka, ka selline kodu, kodu sisustus ning ka, ning ka riided ja, ja, ja jalad.

Mis on sinu arvates need probleemid, miks inimesed väga tiivselt internetisse ei osta, kas see, et makseviisid on ebamugavad, see, et nad karduvad pettusi, et midagi muud?

No makseviisidest me tõesti ei saa, ei saa rääkida, et nad oleksid ebamugavad, et loomulikult jälle veidi sõltub e-poest, kuid, kuid tegelikult Eesti, Eesti selline e-kaubanduse infrastruktuur on suht heal tasemel. Nüüd jah, pettused tõepoolest... Kui, kui keegi, kui, kui keegi osta Bee-based Hiinast kleidi ja seda kätte ei saa, siis me tõepoolest seda saame lugeda peaaegu igast lehest ja, ja eks see võib-olla omamoodi ka mõjutab. Kui me

räägime just Eesti firmadest, kas, kas sinu kogemuste järgi on, Petter, seal palju või noh... Ei, ei, ei ole,

ei tõesti, et, et ei, ei saa nii-öelda ja, ja, ja me räägime ju ka sellest, et, et, et üha rohkem ja rohkem E-kaubandus integreerub ka, ka nii-öelda nende tavaliste kaupmeeste äriprotsessidesse. Ehk siis Henriksoo siin defineeris, et internetipood on selline, kus, kus klient siis justkui peaks suutma või, või, või peabki ostma selle poe otse sellest nii-öelda poest ja et, et keegi talle toimetab selle kauba kohale. Kuid samas, kuid samas, kui me räägime sellest e-kaubandusest, siis siin selle mõiste alla ma, ma küll tahaksin ka tuua ka sellised veebikeskkonnad, mille võib-olla primaarne eesmärk ongi toote pakkumiste väljatoomine, ehk siis ettevõtte tootekataloogi presenteerimine veebis. Me teame, et, et umbes seitsekümmend viis protsenti internetikasutajatest otsivad tooteinfot veebist, enne kui nad oma ostu, ostuotsuse teevad.

Ma just enne saadet vaatasin Statistikaametile, et isegi kaheksakümmend protsenti.

Või isegi kaheksakümmend, nii et, et, et me räägime seda, et, et see tegelikult, tegelikult see selline, see e-kaubanduse valdkond, ta, ta integreerub ettevõtte teiste protsessidest ja et me, et me üha, üha vähem minu arust me räägime sellisest ettevõttest, kes, kes ainult, kes, kes, kes toimivad ainult veebis. Veeb ja veeb ja e-pood on eelkõige turunduskanal, kui me räägime jällegi sellest veebile vajamast.

Ma tuleks korra tagasi selle maksesüsteemide juurde, mul on niisugune teooria ja ma tahaks, Bruno, küsida, et kas sa nõustud minuga, et see, et Eestis on, juhtub neid pettuseid, et osalt on selles süüdi ka meie maksesüsteemide mõnusus ja see, et on niivõrd lihtne pangalingiga maksta. Et Ameerikas, kus saab veebis maksta peamiselt krediitkaardiga, juhtub see, et krediitkaardifirmad hoiavad seda raha kinni, kaup, kauplemine on kindlustatud ja petturitel ei ole eriti palju šansse rahaga minema saada.

Sul on õigus, sul on õigus, et tõepoolest, kui, kui, kui me räägime maksmisega krediitkaardiga, siis seal on pangade poolt ju ka veider rangem kontroll.

Zahhar, kas sinu poes on sellised kliendid tihti, kes maksavad kaardiga, siis näiteks ei, see raha ei laeku sulle siis, kui nad kauba kätte saavad?

Meie, meie ärimudel praegu ei eelda kribitkaardi kasutamist, kuna... Siimäe siseturule ja ole meie teadlikult eelistanud pangaring.

Kas sinu puhul on siis see, et tuleb sadaprotsendiline ettemaks

teha? Sisuliselt küll jah. Kas see

on, kas see on Eesti seadustega

robotid? Meie ei nõua, et seda sadaprotsendilist ettemaks, ehk siis meie andame kliendile valikut, tema võib küll maksta viiskümmend protsenti ja koheselt, kui viiskümmend protsenti laekub meie arvele, siis koheselt meie asume ka tirmust täita.

Aga ma kommentaarina ütleks, et kuigi ka netikuuler võimaldab osadehaaval maksmist alates selle aasta esimesest jaanuarist, minu teada on Eestis õigus veebipoodidel ka sajaprotsendilist ettemaksu küsida.

Ühe, ühaprotsendilist ettemaksu sajaprotsendilist? Okei, ja kui, kui seda kohustust või võimalust ei olnud, kui, kui paljud kliendid maksid kohe täissummat?

Meil oli jällegi meie kolmeaastase ajalooga oli ainult kaks kliente, kes maksid viiskümmend protsenti ette, et kõik ülejäänud maksid sada protsenti ette ja kõik jäid rahule, et ühtegi pettunud isikut nende seas ei olnud. Okei, Bruno, kui, kui...

Lisaks tõepoolest, ka oma, omalt poolt ka lisaksin, et, et mina ei ole aru saanud, Seda väga suurt debaadikat selle viiekümne protsendi ettemaksu suhtes, et seadus ju nõudis ja, ja, ja ma isegi nüüd, nüüd, nüüd jätan omalt poolt kommenteerimata, et kuidas siis just tänasel päeval, ma usun, et Henri Henrikul on, on õiged andmed, et tegelikult ju seadus nõudis seda, et kaupmees pakuks võimalust tasuda viiekümne protsendi ettemaksuga. Ja, ja, ja Eesti Posti jaoks, nii, nii kas ka tõenäoliselt ka teiste Logistikateenuse pakkujate juures, on võimalik tellida neid teenuseid, kus, kus ülejäänud viiskümmend protsenti siis kaup, klient maksab kaupmehele siis, kui, kui kuuler toob selle kauba talle kohale või siis Eesti Postikogu näiteks lähimas postkontoris. Ja tõepoolest, et need poed, mis, mis pakuvad ka seda fifty-fifty maksmise, maksmise viisi, siis ega seda väga palju ei kasutata.

Bruno, kui rääkida sinu klientidest, kui seal on tuhat, tuhat saidi, siis kas sa oskad ja kas sa saad nimetada neid, mis on kõige populaarsemad, mi, mi, mida nad müüvad täpsemalt, et kas tegemist on siis raamatutega, elektroonikaga või ma olen statistikast lugenud, et Eestis on hästi populaarne näiteks piletite müük läbi interneti? Mis on sinu kogemused sellest?

Jaa, piletite müük on Eesti populaarne, et Võib-olla osa, osaliselt ka, ka selle tõttu, et, et teenus on, on väga hästi välja, välja arendatud, siin on piletilevi, piletimaailm, ja jälle, kui, kui sa küsid, et mis on need kõige populaarsemad kaubagrupid, paraku mul ei ole statistikat, et kui, kui, kui vaadata meie kliente, Pipfrogi kliente, siis seal on nii väga edukaid elektroonikamüüjaid, Näiteks, näiteks Klik, Eesti üks suurimaid kui mitte kõige suurema elektroonika, müüa internetis, mööbli, mööbli, mööblimüüjaid, Zotka, Asko, living, riidemüüjaid, raamatud, nii et, et tegelikult mahtude poole pealt ma jään vastuse tulgu, et, et millised need mahud on. Kuid, kuid, kuid ka erinevad kaugugrupid töötavad?

Sina kui ütleme, tarkvara arendusfirma omanik ja oled kindlasti tähele pannud, et hästi paljud internetikauplused lähevad sotsiaalmeedia peale. Et kui noh, esimeses osas me rääkisime Deal24 omanikuga, tegevjuviga, siis tegelikult nende grupp on tüübil, saitside edu, võti ongi sotsiaalmeedia kasutamine. Kuidas, kuidas on sinu kogemused, kas sinu kliendid tahavad ehitada midagi näiteks Facebooki peale või nad helistavad sellist traditsioonist müügikanalit noh, kas nad teevad reklaami bänneritega või ajalehtedes?

Jällegi, väga erinevalt. Miks, ja miks nii erinevalt... On, et see juba tuleneb, millised, milline turundusstrateegia ettevõttel on võib-olla valimiks olemas, ehk siis okei, kui me räägime nendest sellistest ettevõtetest, mis on loodud puhtalt veebiskauplemiseks, siis sotsiaalne meedia on selliste ettevõtete jaoks suhteliselt suure tähelepanu all. Nüüd, kui me räägime ettevõtetest, mis on juba nii-öelda sellises traditsioonilises Traditsiooniliste müügikanalite kaudu oma, oma turuosa võidelnud ja kättesaanud, siis, siis seal loomulikult nii see printmeedia kui ka, kui ka välisreklaam kui ka, kui ka telekas, kõik tuleb mängu, ehk siis omamoodi selline marketing mix ehk siis turundus mix on see, millest seal räägitakse, ja sotsiaalne... Mõne kliendi puhul ma, ma näen, et sotsiaalne meedia seal ei mängi mitte mingisugust rolli ja, ja sellegipoolest veebis kauplemine on edukas.

Suur tänu sulle, Bruno, ja kohe lähme kolmanda osa juurde. Eetris on Restart, Andrei Korobeinik olen mina ja täna räägime internetikaubandusest Eestis. Katsume aru saada, miks eestlased eelistavad poest käia ja internetis ei osta erilisi midagi. Statistika näitab, et need Eesti elanikud, kes ei ole internetikaubade osta teinud, nimetasid üheksal juhul kümnest põhjusena vaeduse puudumist ja kaheksal juhul eelistust osta kauba poest, et seda oma silmaga näha. Neljandik pidas probleemiks turvariske ja sobimatu kauba tagastamisega seotud. Meie eetris on kohe varsti Toomas Raist, kes on osta.ee tegevjuht. Toomas, kas oled kuuldel?

Jaa, täitsa olemas, tere kõigile!

Tervist. Osta.ee on meie kohalik Ebay ja ma arvan, et pea kõik Eesti ülanikud on sellest kuulnud. Samas, kui me võrdleme selle kas või Poolaga, kus ma olen paar aastat tagasi käinud ja uurinud, kuidas neil... internetikaubandusega lood on, siis selgub, et eestlased ostab punkt Eest väga palju eest, et samas kui selle Poola analoogist on oste teinud kaheksakümmend protsenti Poola internetikasutajatest, et oskad sa öelda, miks, miks eestlased teineteise käest asju ei osta?

No kõigepealt ma ütleks, et ilmselt Poolas, mida te vaatasite, on meie grupi ettevõte, ehk allegro.pl, mis on sarnane. Et osta kuulub nendega ühte gruppi, samamoodi nagu eelnevalt on juttu olnud, siis enamus niisugused suuremad Eesti tegijad ei ole mitte üksiküritajad, vaid ongi juba suure grupi liikmed. Kas see on ju

päris, päris kurb, eks ole, et oleks ju tore, kui meil oleks selline oma Eesti firma, et aga... Eks

maailm, maailm on avatud ja tegelikult seal väga vahet ei ole seda, Eesti firmasid juhivad ikkagi Eesti inimesed ja ja see ei olegi väga suur probleem, aga kui rääkida sellest, et miks eestlased ei taha internetist osta, Siis ma arvan, et üsna suur hulk on, on inimesi, kes tahavadki seda just käega katsuda ja siin tuleb mängu jällegi Eesti väiksus, nagu siin on mitu korda öeldud. Eesti on nii väike, et pole väga suur probleem teise Eesti otsa sõita asja vaatama. Kui rääkida suurtest riikidest, siin oli juttu Saksamaast, siis on see vahemaa juba nii suur, et siis ostetakse juba seepärast internetist rohkem.

Jaa, Poola on ka päris suur riik, aga kui, kui Eestist rääkida, siis mida tavaliselt ostekaoda ostetakse?

No meil on see spektrum kaubast, on ikka väga lai, kui, kui ma ütlen paar numbrit siia juurde, et ühes kuus lisatakse umbes viissada tuhat uut müügipakkumist meie keskkonda. Päris võimas, kas

keegi müüb oma mingisuguse müntside kogu?

Nii, kui rääkida mitte käibest nii väga, vaid tehingute, edukate tehingute arvust, siis seal seda, seda juhivadki kategooriad, mis on kollektsioneerimine, siis on lastekaubad ja, ja sealt edasi tulevad riided. Need on kolm juhtivat kategooriagruppi, mis siis pidevalt on edukad. Käibe poole poolt on, on muidugi siin võib-olla sõidukite kategooriad suuremad.

Kas pettused on probleemiks, et kas tihti juhtub seda, et keegi tellib midagi ära ja siis näiteks postkontoris selgub, et selles pakis ei ole midagi? Et käega katsuda ja anda?

Et sellist nüüd ma ei teagi, võib-olla on kogu minu selle firma seal töötamise aja jooksul paar korda juhtunud, aga, aga see isegi ei tule kohe meelde, et oleks saadetud vale pakk.

Aga mis on, mis on see tavaline pettuskeelmisel juhul?

No petuskeemi üritatakse teha üle interneti alati selline, nagu siin oli ka juttu, et tehakse pood, panna või pannakse mingi ese müüki, mida tal tegelikult ei ole, küsitakse raha ja mingit kaupa ei saadetagi. Nüüd meil, meie süsteemis oleme me selle, selle jaoks teinud paar lahendust, mis on eemaldanud siis petturit suurelt osalt sellise skeemiga ja, ja ka inimestel turvatunde, niimoodi on meil niisugune ehk kuidas nüüd öelda, depositeenus. Et kui eraisik müüb, eraisik ostab, siis tarbijakaitse seal ju ei, ei abista. Et siis me abis, proovime ise neid abistada sellega, et ostja maksab meie vahekontole ja kui kauba kätte saab, siis vajutades nuppu, läheb raha müüa. Kui nüüd kaupa ei tulegi, siis läheb see raha talle tagasi.

Okei, aga kuidas see trend üldse on, kas inimesed hakkavad rohkem ostma interneti kaudu või ütleme, kui me oste eest räägime, siis see trend on selline stabiilsem?

Võib öelda ikkagi, et kasvuga, et kui me võtame näiteks selle vahenduskäibe ühe kuu kohta, see tähendab seda, et siis mis summa, mis on, mille eest on müüdud läbi ostaportaali, siis, siis kui aasta tagasi oli see kuskil niisugune ühe kuu kohta viis miljonit krooni, siis praegune hetk on kuskil kolm, kaksteist, kolmteist miljonit krooni kuus, on see vahenduskäibe.

Okei, ja kuidas, kuidas on olukord maksudega, kas Oste.ee vaatab seda, kas inimene ikka, ikka täidab oma kohustuse riigi eest või mitte?

No see ei ole, seda me ei saa kahjuks ise kuidagi kontrollida, see ei kuulu meie kompetentsi, me oleme omalt poolt see pannud kõik info ülesse, mis seda puudutab ja, ja kui inimene müüb omal mittevajalikku võib-olla veidi kasutatud külmkappi, Kui rääkida uute kaupade müügist ja siis ka ostas, kui siin oli rääkitud, räägitud e-poodidest, siis on ka meie sees e-poodide alajaotus, kus on umbes sada viiskümmend erinevat e-poodi, siis e-poe kliendiks saab eranditult ainult juriidiline isik, eraisikud ei saa osta sees teha e-poodi. Okei.

Jah, oma e-komandusliidu tegevusest mina tean nii palju, et meile päris palju pöörduks neid e-poliitilise omanikke, kes ei ole rahul, et just ostepunkti ees müüakse erilistikute poolt lausa nii-öelda kümnendates ja sadades tükkides nii-öelda sellise põhjendusega, et tellisin endale Hiinast Ameerikasse jah, tõestada sada tükki, et valisin ühe ja ülejäänud üheksakümmend üheksakümmend üheksa panin müüke. Et see nagu teise erimehe päriselt nagu ei rahulda, kuna nemad arvavad, et see on selline sala, salakaubitsemine. Et kas Osta.ee teeb ka midagi selle suunas, et tõepoolest eristada neid erisikuid, kes üritavad niiviisi ärika tegeleda?

No me, nagu ma ütlesin, et me siin, kui päris äriks läheb, siis on ikkagi e-pood see, kust inimene ostab ja kust ta julgeb osta ja kust tal on nagu suurem kindlus, kui müüakse, on, on firma. Et need, kes eraisikuna müüvad midagi suurelt seal, siis paraku eks nad lõpuks, lõpuks muutuvad ikkagi ettevõtteks. Nüüd on ka olemas kliendid, kes on võib-olla registreerinud ennast meie kasutajaks eraisikuna, aga nad esindavad äriettevõtet. Ehk siis, et kui ostja ostab, siis, siis saab see ostjaga arve ikkagi ja, ja, ja kõik on, kõik on nii, nagu peab. Me oleme sellel teemal ka suhelnud nii Maksuametiga, politseiga, Ja, ja seni ei ole seal leitud ühtegi niisugust punkti, mis oleks midagi valesti. Eesti, Eesti seadusnik on ka selline, et väga keeruline on üldse midagi sellist ütleme, seadustega kinni võtta või kedagi karistada või kuidagi taolist. Ja kui võtta seda, et eraisikud müüvad, siis, siis Osta on, on ainuke koht, kus iga müüja on tuvastatud ID-kaardiga. Ei saa olla võltsidentiteediga müüjat, see ei ole lihtsalt võimalik. Et kui me võtame Eesti kuulutuste lehed, kus müüakse samamoodi sadade ja tuhandete kaupa asju, siis seal puudub niisugune kindel teadmine, kes on see müüja

üldse. Et kas osta ees, on võimalik oma ost ära kindlustada mingit moodi, et, et juhuks, kui midagi ei meeldi, et saaks raha tagasi või ümber pöörata midagi?

No see on seesama deposiini teenus, mis ma ennem rääkisin, et, et tõepoolest, et kui kaup ei vasta kirjeldusele, Kui kaubal on defekt, siis, siis on see deposidiga maksmine see kindlus just. Et siis ta saadab kauba tagasi ja raha saab tagasi, et raha ei jõua enne müüjale, kui ostja on rahul kaubaga.

Milliseid makse ja võimalusi te pakute, kas Paypal-i ja krediitkaarte ka toetate?

Praegu mitte, Eesti krediitkaardi süsteem on vastupidiselt Eesti e-riigile väga lapsekingades ning kui me peaksime tegema sel juhul koostööd Eestist väljapool olevate nende keskustega, kuid siis need summad lähevad väga suureks, mis tuleb maksta, ja see lõpuks see äriliselt ei tasu ennast ära. Et pisike näide, et kui muidu on krediitkaardiga makstes, jõuab info müüa selle ostjast ja kaubast sellele kaupajale, siis Eesti see süsteem annab üle ainult summa ja kõik, et selle järgi on väga keeruline makseid tuvastada, kui räägime siin tuhandetest maksetest päevas.

Jah, ma võin siis igaks juhuks veel rääkida selle kokkuvõtteks nagu meie E-kaubandusliidu poole pealt, et kui tarbija ostab mingisugusest veebipoest, kus on, mille pidaja jaoks on tegelikult eraisik, siis, siis ta kaotab ka oma tarbija õigused. Et kui muidu on tarbija õigusel Eesti, tarbijatel õigus firmadele tagastada internetist ostetud kaupa neljateist päeva jooksul. Noh, Osta.ee puhul see muidugi ei kehti, sest see on eraisikult eraisikule reeglina. Aga e-poodidesse võib neljateist päeva jooksul tagasi viia, ilma et peaks põhjendama, miks tagasi viidi. Et piisab sellest, et noh, ei peagi põhjendama, ütled lihtsalt, et ei sobinud.

Okei, aga suur... Ma

tahtsin ühe asja siin juurde öelda, et üks asi on see veel, et et võlaõigusseadus ütleb ühe pisikese punkti veel, mida paljud ei teagi, et et kui firmale võib neljateist päeva jooksul selle tagastada eseme, mis ta ostis põhjendamatult, siis kui see firma müüs seda eset enampakkumisel, siis seda tagastami, tagasivõtmise kohustust firmal ei ole

Nii et siis need, nendel, nendes e-poodides, mis on osta ees, nemad ei pea tagasi võtma?

Ei, see on nemad juba e-poekaubana, see ei ole enam pakkumine, seal vajutad nuppu, ostad tehtud, see on ost e-poekaubast. Aga kui on ta oksjonil, nii et kus pakutakse teist üle, siis seal seda ei teki.

Aga, aga jällegi, jällegi jah,

aga jällegi on see, et, et kõik ka e-poest ostud saab samamoodi maksta meil läbi deposiidiga, ehk Kui kaubal on kaupjõukohal ja kaubal on viga või ei vasta kirjeldusele või on muu probleem, siis saab raha tagasi.

Okei, aga suur tänu sulle, Toomas ja, ja hakkame oma saatega. Minul hiljuti tekkis selline küsimus, et miks, miks Eestis näiteks ei saa Selverist või Rimist endale kauba tellida, mina oleks küll päris aktiivne ostja ja hiljuti Sten Tamkivi oma Twitteris küsis samasuguse küsimuse ja... Ja selguski, et noh, toidukaubad ei lähe siin internetis väga, väga müügiks, et mis te arvate, miks, miks see nii on?

Mina arvan, et see päris nii ei ole, et on minu teada kas kaupmehe hulgilaol, mul ei tule praegu peast see veeviadress meelde, on üks internetipood, kus saab... tellida endale kaupa, olen seda kasutanud, et väga palju noh, see kaup, mis kohale jõudis, sealt oli palju asendustooteid, mida nad ei leidnud või niimoodi, ütleme see toode, see teenus ei olnud väga sujuv ja võib-olla väga mõnus, aga ta kindlasti täitis oma eesmärgi, et tuli kaup ise sulle koju ja, ja... No kõik need

lingid, mis, mis sealt välja tulid, olid sellised, kus saaks näiteks eko, eco-asju osta, mis on iseenesest väga tore, aga igapäevaseks võib-olla ei, ei piisa ja ja kõik need hulgilaod olid sellised, kus, kus see tootevalik oli ikka väga piiratud. Ja hinnad ei olnud ka väga madalad, ütleme nii, võrreldes, võrreldes tavalise kaubamajaga.

Ma arvan, et see kindlasti, ma, ma julgen isegi arvata, et kindlasti see aasta see asi la, laheneb, sellepärast et ma arvan, et internetikaubandus kasvab nii kiiresti, et küllap need Selverid ja Priskot ja mul ei ole infot.

Just, et just hiljuti lugesin, et Leedus hoopis Maxima tegi esimesed sammud, et paku, pakkuda oma klientele oma toidukettidest kauba kohele toimetamist ja tellimist üle interneti, nii et... Arvates, et ka Maxima meil Eestisse, esindatud võib-olla teiste, lähemal ajal, näeme sellist teenust. Ise, ise praegu mina väga aktiivselt näiteks tellin sushit internetis, nii et see on mõnes mõttes ka toidu tellimine üle

interneti. Jah, restoran küll toovad kohale või pitsat saab kohale tuua. Aga mis, mis te arvate, mis on need muud vabad niššid, mis meil täna Eestis puudu on, et millist kaablust teie tahaksite internetis näha?

No mina väga soolult tahaks rohkem tarbida digitaalset content'i, mis oleks siis nii-öelda optimeeritud meie, meie Eesti turule. Sa

mõtled muusikat ja filme?

Näiteks jah, ja Eesti muusikat ja filme, mis oleksid tõlgitud multifilm, multifilmilastele, mis oleksid tõlgitud siis eesti, eesti keelde, väine keel, keelde, mis oleks tõesti lihtne ja ühendunud poetusega endale ala laadida.

Ma olen sinuga täiesti nõus, et ma usun, et piraatlus on tõsine probleem, aga, aga suurus sellest probleemist on see, et inimesed lihtsalt ei osta muusikat ja filme, mida nad tahavad, et näiteks Prantsusmaal riik tegi kampaaniat, kus kõik teenage'id said kingekaarte, selleks et nad saaksid muusikat osta, selleks et üldse proovida. Et nad saavad muusikat ka osta, mitte ainult Torandist aladumad, et meil Eestis seda mugavat võimalust ei ole, isegi iTunes, mis tuli siia hiljuti, on, on hästi piiratud funktsionaalsusega.

No mitte lihtsalt piiratud, vaid seal ei müüdagi tegelikult sisu, siin müüakse ainult App Store ja et, et mina noh... Mina ja väga paljud minu tuttavad ja ma arvan, et enamus Eestist on tegelikult valmis mingisugusel hetkel ostma seda kontenti, et noh, mis seal salata, et eks olen isegi tõmmanud internetist torrentitest erinevat sisu ja olen näinud, mis seal liigub, et ega seal liiguvad niisugused väga noh, uued filmid ja tõesti, need uute filmide tootjad võivad olla väga pahased, et nende filmid seal kohe üleval on. Aga kui on natuke teistsuguse maitsega inimene, kes tahaks näiteks kinos, kinos artis olevaid filme kodus arvutist vaadata, siis ega neid filme ei leia, et see sama ilusanist, mis seal praegu mängib, et noh, meil on näiteks väike laps kodus, tema kõrvalt kinno on väga raske minna, aga, aga tahaks õudselt seda filmi näha, et tegelikult mulle legaalselt võimalust seda saada ei ole ja noh, ausalt öeldes ma ei ole ka nii häkker, et ma nüüd leiaks seda internetist ülesse.

Mis te arvate, kas, kas see olukord laeneb siin lähiaastadel või?

Vot selle koha pealt ma ei julge lubada, seepärast et see seisab, see ei seisa nagu Selveri ja Prisma taga, vaid see seisab rikaste inimeste nagu ma ei tea, Bill Gatesite ja, ja nüüd ametist lahkunud Apple'i juhid aga, et...

Meil on siin natuke veidi võib-olla optimistlikum, et siin viimane uudis ka oli see, et Google viskas välja oma otsingutulemustest kõige torendi, torendi, torendi linged. Nii et noh, see kindlasti aru, võttes aru see ka see, et Dankivi kirjutas sellest probleemist, siis võib-olla jah, tõesti siin ühelt poolt keeluga ja teiselt poolt, et need jõukamad inimesed ka selle poole mõtlevad, et projektlahendust, lahendus varsti ei tulema.

Mina, mina nendesse keelamistesse eriti ei usu ja ei tähtsustaks seda Google'i sammu eriti üle. Et tegelikult ikkagi inimesed , kui see asi, kui on võimalik osta filme ja muusikat legaalselt, ma arvan, et neid, neid isegi hakatakse ostma, ma ise olen ka ostnud näiteks Muusika24 on Eesti, Eesti muusikasait, kus on võimalik Eesti muusikat osta. Ja vist ka mingil määral välismaist, ma ei ole nüüd viimasele vaadanud sinna. Aga et et niisugust kohta, kust saaks nagu rahulikult filme alla laadida, sellist ma tõesti ei tea.

Kui neitsikullerist rääkida, siis ma pean tunnistama, et ma olen küll olnud teie klient, aga väga kallis on see teenus. Et mõnikord tuleb paar korda rohkem maksta kui see asja hind, mis ma, mis ma nagu tahan saada, et pean tunnistama, et ma olen Eesti firma teenustest loobunud ja läinud üle teiste teenusepakkujate, pakk, pakkujate kaasa, et mis, mis, mis tingib sellist kõrget hinda? Kas natuke odavamaks ta ei lähe?

Kui, kui netikuller oleks veebipood, siis ma peaksin punastama ja vabandama, et meil nii kallid hinnad on, aga kuna me oleme ainult vahendaja, kas me toome välismaalt kaupa, Siis, siis tuleb öelda, et me lihtsalt oleme teenus, mis ongi sellise hinnaga. Et põhjus, miks see hind on

kõrge,

ei, see ei ole päris nii, et kui sul, kui sul on vaja odavat hinda, siis kindlasti on sinu kontaktidega inimesel mõni sõber USA-s, kes saadab selle sulle kauba...

Või siis mõni Ameerika firma, kes... Või mingi Ameerika

firma, kes tarnib Eestisse, et see on ju väga mõnus teha ja sellel tuleb odav hind. Aga nüüd probleem tekib kohe siis, kui selle asja kaubaga midagi juhtub ja sa tahad seda näiteks garantiisse saata, siis see sõber seal USA-s, noh, sa pead juba järgmise teene tema käest paluma, et ole hea, võta tagasi ja, ja, ja tee seda. Et meie teenusel on, kõik asjad on kindlustatud, mingisugust riski ei ole, ostjal ei ole seda hirmu, et see pood, kus ta ostab, on pettur, sest isegi Amazon.com.marketplace'is juhtub pidevalt, et seal, seal on pettvaid firmas Meie töötajatel on erinevad andmebaasid, kus nad otsivad, blacklistid, jälgivad, kes on kurjategijad ja oskavad osta, peale selle see krediitkaartide kindlustus, ning kõige tagatipuks ka Eesti if kindlustus, on meie kaupade täiendav kindlustaja ja siin juhtus, et üks klient kunagi tellis ligi noh, natuke vähem kui pool miljonit maksva asja.

Pool miljonit maksva asja.

Kroonides, mitte euroldes.

Kroonides? Aga mis see asi oli?

Ma vist ei tohiks nii eetris oma klientidest rääkida. Aga et, et aga igatahes see asi oli katkine. Ja, ja vähem natuke kui pool miljonit. Ja see asi oli, tuli purunenuna ja no ei tea, kas ta purunes, transpordi käigus või ta purunes veel mingisuguses muus asjas ja, ja noh, siiamaani ei tea seda, aga ilusti kindlustus kattis selle asja ära ja... Ja inimesel ei ohutu, et kui ta oleks nüüd sellele palunud sõbral saata, siis oleks tal olnud üks poole miljonini eest reisimist ja seletamist selle kaupa tagastamisega.

Sellepärast, sellepärast ta ongi siis nii kallis, nagu ma aru saan. Aga kui lõpetaks rääkida, rääkida trendidest võib-olla, et mis, mis teie arvates siin lähiajal põnevalt tuleb, et me oleme näinud seda Cherry minuvaliku deal24 fenomeni, mis tuli ja kas jääb või, või läheb, kas oskate nimetada midagi veel, mis teil... Noh,

siin no muidugi alati väga keeruline olla ennustajaks, aga kui paluseks ennustada, siis mina ennustan seda, et näeme varsti erinevate väiksemate e-poodide ühenemist ja sellist üle Eesti võib-olla isegi lausa oma Amazoni tekkimist, ehk siis kui mitu, mitu väiksemad poodid panevad oma ressursid kokku, selleks, et pakkuda siis tarbijatele veelgi konkurentsivõimsalt hinda ja pärimad tingimused.

Ja siis tuleb Amazon ja ostab nende ära, Henrik, mis on sinu aru?

Mina näen niisuguste firmade tulekut, kes lahendavad ära tänase veebipoodide valu, mis on logistika. Et kui me rääkisime ennem Pipfrogiga, siis Pipfrog pakub eetrisse teenust, kus on, nad pakuvad poeteenust, tarkvara, aga tegelikult internetipood ei ole mitte tarkvara, vaid ta on protsess. Ja, ja niisugust firmat, kes pakuks kogu lahendust väikestele poodidele, kus nad ei pea mõtlema oma maksete ja oma logistika üle, et see teemus on alles tulekul.

Aga selline oli siis meie tänane Restart, suur tänu külalistele ja kuulame siis järgmisel laapäeval, kõige head!