@ RESTART // 2023.06.14
geenius_restart_0001.mp3
KUUPÄEV
2023-06-14
PIKKUS
56m 08s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates analüüsitakse Eesti haridussüsteemi seisu, keskendudes uuringule 'Tuleviku tegija teekond', mis uurib oskuste omandamist koolis, huviringides ja YouTube'is. Arutletakse selle üle, kuidas vähendada soolist ebavõrdsust tehnoloogiavaldkonnas ja milliseid muutusi on vaja õpetamisviisides, et valmistada noori ette tuleviku vajadusteks.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti on oma väikesest rahvaarvust hoolimata andnud maailmale palju ükssarvikuid. Tänases Restardis küsime, mida ja kuidas me lastele õpetama peaksime, et Eesti ka tulevikus maailmas liidrite seas oleks. Meie tänase saate aluseks on hiljuti valminud uuring "Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube'ist?", mille tellis Startup Estonia ja tegid Rakendusliku Antropoloogia Keskus ning Eesti Uuringukeskus. Oma oluline osa on selles ka lastel ja noortel endil, kes rääkisid, mis neile koolis erinevate ainete puhul meeldib ja ei meeldi, milliseid valdkondi nad armastavad ja milliseid kardavad ning mismoodi nad ise arvavad, et asju peaks õpetama. Külas on Ede Schank Tamkivi Rakendusliku Antropoloogia Keskusest ja Noorte Vabamust. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja.
Jah, aga et, et noh, paraku vist nüüd nagu kaks aastat hiljem ikkagi oleme sealt kõik, kõik ootasid pinevusega seda, et millal me normaalsusesse tagasi jõuame ja nüüd ongi kõik ohkavad ka järeldanud, et oh jess, et need distantstunnid on läbi ja, ja jäi nüüd möödaniku, saame jälle kõik minna sinna klassiruumi tahvli ja grihvliga kirjutama. Et tegelikult ma arvan, et tuleks kinni jääda vähemalt osaliselt sellesse kogemusse, mis me sealt saime, sest kõik need uuringud, mis tol ajal ka läbi viidi ja mida meie nüüd see RAK-i uuring ka taas kinnitas, et, et ongi üks seltskond ja see oli niisugune kolmikjaotuse printsiip, et. Ühele kolmandikule sobib suurepäraselt iseõppimine, nad saavad selles, sel viisil palju paremini hakkama, liiguvad kiiremini edasi. Keskmikud on ikka, neil ei ole vahet. Emb-kumb meetod sobib ja siis on üks kolmandik, kes jäid tõesti maha ja ei saanud hakkama ja nad ei suuda iseseisvalt õppida. Ja millegipärast kõikides nendes uuringutes keskenduti sellele viimasele grupile, rääkimata sellest, et. Ja mida Taavi tõi välja, et matemaatikatunnis on alati sul kaks geeniust, on ju, aga et ka kaks geeniust vajavad edasiliikumiseks paremat juhendamist ja nad on selles mõttes erivajadustega. Ja vot see on nagu nüüd küsimus, et kuidas meie olemasolev haridussüsteem suudab, et seni me oleme keskendunud nende mahajääjate aitamisele, aga et kuidas meil suudaks enam keskenduda sellele, et ka nendele oleks suurem väljakutse, kas seal tunnis istuda või eraldi küsimus muidugi, et kas nad üldse peavad seal tunnis istuma? Ja ma arvan, et siin võiks sellest covidi kriisist õppida, et, et selles mõttes kokku tulla, selleks, et kuulata õpetaja loengut või vaadata, kuidas ta kirjutab tahvlile mingisuguseid asju, ei ole enam mõtet, et see võiks küll jääda nagu covidi eelsesse aega. Kokku tasub tulla selleks, et teha meeskonnatööd, projekte, ühesõnaga suhelda, et selgelt see, mis siit uuringust ka välja tuli, et koolipõhiline võlu õppijate jaoks on. Sotsiaalne, sotsiaalsete oskuste omandamine ja, ja siit tuleb mängu ka see õpetaja rolli muutumine, et tegelikult õpetaja. Sellelt kõrgelt positsioonilt, kus ta teadmisi kallab ülevalt alla suurele grupile lastele, peab muutuma selliseks. Juhendajaks, kes jah, natuke jõuame jälle selle unicorn squad'ini, kus vaatame koos video ära ja siis, ja siis juhendame kõrvalt, igaüüd.