Bolti asutaja tahab Eestis käivitada miljardite suuruse meie oma kaitsetööstuse

Mis oleks vajalik summa, et, et Eestit kaitsta, selle osas tuleks juba jah, kaitseministeeriumi ja, ja kaitsevägede ekspertide poole pöörduda, aga mis mulle oli selline kõige illustreerivam näide, on see, et kui me vaatame, kuhu poole on kaitsesektor viimased viiskümmend aastat läinud. Siis eriti Ameerikas, enamus lääneriikides on spetsialiseeritud sellele, et ehitatakse ülikalleid üksikuid spetsialiseeritud süsteeme. Millest kõige parem näide on näiteks uued siis need õhukaitse hävituslennukid, mille üks lennuk maksab suurusjärgus sada kakskümmend miljonit eurot. Nüüd, kui me mõtleme siis täna droonidega, on viie tuhande euroga võimalik ehitada droon, mis lendab mitmekümne kilomeetri kaugusele ja teeb siis kas luuret või, või on seal peal mingi lõhkepea. Ja lihtne arvutus ütleb, et selle saja kahekümne miljonise hävituslennuki eest saad omale osta siis üle kahesaja tuhande drooni. Ehk siis tegelikult see on, see on selge, et kui me räägime täna, et Eesti kaitse-eelarv on juba suurusjärk üks koma kolm miljardit ja me suudaksime aastas toota kümneid tuhandeid või potentsiaalselt sada, kakssada tuhat sellist trooni. No siis selle kaitsevõimekus on tegelikult ikka väga, väga märgatav, sõltumata sellest, kui palju neid inimesi vastaspool piiri taha koondab. Ja ma arvan, et see on koht, mis on alles tekkinud võimaluseks viie, viimase viie aastaga. Et varem ei olnud see selge kaitsesektoris, et selliseid asju võimalik teha, aga tänaseks on tarkvara jõudnud kohta, kus selliseid autonoomseid kaitsesüsteeme on võimalik ehitada. Ja jällegi üllatav on see, et turul tegelikult selliseid pakkujaid on väga vähe. Ja ma arvan, et Eestil on absoluutselt meie tarkvara ja, ja riistvara kompetentsiga võimalik siin ehitada ettevõtteid, mis võivad kas siis selle drooni näitel või teistes sektorites väga edukaks saada.