Sten Tamkivi: Valdav enamus riskifonde võib LHV võlakirjadele sarnasest tootlusest ainult unistada

Niklas saab, aga Atomicos on ka partnerid, kes on tulnud teise tausta pealt ja kes ei ole ehitanud ettevõtteid. Et, et see oli meie jaoks tegelikult, kui me kaks aastat tagasi Plurali plaani pidama, pidasime, et siis, siis oli tegelikult päris suur üllatus, et. Ameerika Ühendriikides näiteks on kuskil kuuskümmend protsenti investoritest, nendest isikutest, kes investeerivad suurte riskikapitali firmade kaudu, on ise kunagi ettevõtet ehitanud või juhtinud, ehk siis nad on olnud CEO-d või asutajad. Ja, või tippjuhid vähemasti ja kui me hakkasime vaatama sama statistikat Euroopas, siis selgus, et see protsent on kaheksa. Ehk siis, et valeajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse investeerivad inimesed, kes üheksakümmend protsenti pole ise ühtegi ehitanud. Ja, ja meile tundus, et seal on selline tühimik, mida on võimalik täita ja hakkasime uurima, et miks see siis nii on ja miks, miks need inimesed, kes on kogenud ettevõtjad, millegipärast ei taha minna WIS-i fondi tööle. Ja, ja selle, selle tegevuse tulemus on Plural. Et jällegi võib-olla seda Eesti mõõdet sisse tulles, et Eestis on kuidagi oluliselt paremini läinud, et kui sa võtad Eesti varajase faasi riskikapitalistid, siis enamik neist on tegelikult ettevõtte teinud, et võib-olla, võib-olla sellepärast see tuli ka nii suur üllatusena, et üle Euroopas ei ole üldse nii tavaline.

Pole kunagi olnud paremas seisus, et me oleme Euroopa osas erakordselt elevil ja, ja optimismi täis. Kui sa võtad kakskümmend, kakskümmend, kakskümmend üks olid kindlasti ja mingil määral kakskümmend kaks olid kindlasti selline anomaalia. Et mis läheb ilmselt niisuguse maailma majandusajalukku, et kui, kui sa võtad rahalt hinna ära, kui raha kontol hoidmine maksab, et sa ei, sa ei, sa ei teeni intressi, vaid sa pead sellest maksma, siis see raha hakkab otsima mis iganes võimalusi selleks, et, et vähegi tootlust näidata ja selle üks kõrvalnähte oli see, et ka väga. Mitte sellised tausta või kogemusega inimesed hakkasid, otsustasid, nad lähevad varase tehnoloogiamängu mängima ja vahet pole, mis hinnaga nad neid ettevõtteid ostavad. Ja et need kakskümmend, kakskümmend üks graafiku peal on selgelt sellised buumiaastad, mis, mis kadusid. Et kui sa vaatad sellel taustal, kakskümmend kakskümmend kolm toimus väga järsk kukkumine. Aga kui sa võtad kakskümmend aasta ja kakskümmend kolme aasta võrdlus, siis jätad noh, selle selle nagu järsu-joonksu, jätad sealt välja, vaatad üle kolme aasta seda kasvu, siis Euroopa kasvas ikkagi kaheksateist protsenti. Ja mis on veelgi huvitavam, on see, et Euroopa kasvas ja Ameerika Ühendriigid langesid, Hiina ehk siis Aasia tegelikult riskikapitalism vähenes sellesama kolme aasta peale, et ehk siis Euroopa tegelikult on see. Nagu selline haruldane näide, mis, mis on tulnud läbi nendest nagu buumi või, või õhatükki aastatest tegelikult tugevamana, kui ta enne seda oli. Aga Sten,

Ja, aga see on samal, mida me oleme Eestis vaata rääkinud aastaid ja aastaid, et kui meil on Eesti majanduses nurgake, mis need idufirmad tunduvad nagu mänguasjad senikaua, kui nad on kolmandik majandusest ja nad ongi majandus. Et ma arvan, et seesama, sama tsükkel käib ka Euroopa tasemel, et, et kõik need probleemid, mida sa loendasid, need on nagu päris, et, et energiaga on kriis ja kaitsega on kriis ja, ja tootmisettevõttes on kriis. Aga need ettevõtted, kellest mina räägin, need varase faasi tehnoloogia innovaatorid, on need, kes neid kriise lahendavad. Ehk siis, et kui vaadata, kuhu täna läheb Euroopas riskikapital, siis, siis need suuremad kategooriad on, huvitav on see, et kliima ja energia on tõusnud esimeseks. Et ei ole AI, kuigi AI-st räägitakse oleks rohkem, et kapitali mõttes läheb palju rohkem kliimaprobleemid lahendamisse. Ja need on sellised toredad asjad, et kui me, kui me lahendame ära fundamentaalset, kuidas energiat toota, talletada, jagada, optimeerida, siis see aitab ka kogu seda ülejäänud nii-öelda seda vana majandust ja rasket tööstust onju pärast. Või, või täpselt samamoodi, et, et see mõju, mis on olnud Ukraina sõjal mitte ainult selles, et kuidas töötab, toota müske, vaid millised on ka need järgmise põlvkonna kaitsemehhanismid, mida, mida meil on vaja leiutada ja mida võis ka ometigi teha Euroopas, mitte ainult sisse importida, et. Et see on andnud tohutu boost'i või buumi jälle sellesse sektorisse ka. Aga ma arvan, et kõige alus, mis on minu jaoks ka olnud meeldiv üllatus. Atomico annab välja oma iga-aastas seda, seda raportit Euroopa tehnoloogia hetkeseisust või state of the European tech. Ja mis on huvitav, on see, et viimased viis aastat Ameerikast Euroopas luuakse rohkem ettevõtteid kui Ameerikas, absoluutarvudes. Kui see number oli minu arust oli nii, et igal aastal Euroopas on kuskil viis tuhat asutajat, kes asutab uue ettevõtte, kes on seda varem ka teinud, ehk siis korduvasutajad ja USA-s on neli. Ja siis vaatad, et kus veel talendiga on nagu mingeid üllatavaid asju, et siis eelmisel aastal kolis Euroopasse umbes kümme tuhat tehnoloogiatöötajat rohkem kui USA. Ehk siis kõik see, mida sa lehest loed, et kui, kui USA-s ehitatakse müüa ja on, on tõenäoliselt jälle teel postiotsa president, kes ütleb, et kõik immigrandid on saatanast. Et siis, kui sa oled noor ja andekas arendaja kuskilt Indiast või Sri Lankalt ja siis sa vaatad, et ohoo, et Eestis saab startup visa esmaspäevaks. Et kuhu sa siis lähed, et, et selgub, et hoopis need inimesed tulevad ka Euroopasse ehitama. Ehk siis selline Euroopa pidev nagu hädaldamine, et. Et ma arvan, et minu iseloomuga ja Plurali meie seltskonnaga läheb rohkem kokku see, et otsida siis need, need taskud selles kohati masendavas suures maksopildis, kus tegelikult asjad toimuvad ja on äge ja on ta nii palju hoogu kui võimalik, et kogu pilt muutuks.

Euroopa, sul on täiesti õigus, Euroopa on hästi killustunud ja seetõttu ongi Euroopas erinevad sellised kohad, kus toimub juba täna oluliselt rohkem kui, kui enamikes Ameerika linnades, kui, kui mitte kõiges. Ja siis on need kohad, kus ei, ei, ilmselt ei toimu kümne aasta pärast ka ja kus noh, ma ei tea, kõige lihtsamini nähtav telkaardi peal on see, et, et põhjas toimub palju rohkem kui lõunas. Et kui keegi noor asutaja tahab teha ägeda tehnoloogiafirma, siis tõenäoliselt, kui ta on Kreekast või Itaaliast või Hispaaniast, siis ta tõenäoliselt läheb, teeb seda kuskil põhja poole, ta läheb, teeb seda Berliinis või Stockholmis või Londonis või loodetavasti Tallinnas. Et lihtsalt sellepärast, et ühes kohas võtab firma asutamine kümme minutit ja teises kümme kuud. Ja selle noh, kõige madalamal tasemel nagu bürokraatia on tõesti Euroopas kohati nagu päris suur probleem. Samas, kui ma vaatan selliseid. Suhtarve veel, et, et Eestiga me oleme noh, see on see vana nali, et elaniku kohta Eesti alati võidab, ükskõik mis võistlus on, on ju. Aga, aga et kui vaadata, et mis need vahed täna on, et siis elaniku kohta näiteks Eestis või riskikapitali kaasatakse ja ehitatakse ettevõtteid umbes kaks korda rohkem kui Londonis elaniku kohta. Aga samal ajal kümme korda rohkem kui Poolas või Itaalias. Ehk siis need noh, käärid on nagu katastroofiliselt suured ja need kohad, kus juba juba see, see hoog on sees, et ma arvan, et nendest mudelitest õppimine mujal Euroopas ongi võib-olla see, et. Pluralist teeme ka päris palju nalja, et kuna tõesti meie viiest partnerist kaks on juhtumisi Eesti passiga, et siis. Siis Eesti on nagu Euroopa jaoks niisugune MVP või miinimum, mitte siis toode, aga minimaalselt vajaliku suurusega riik, et näidata, et. Viisteist aastat tagasi ei olnud idufirmasid, täna on mitmeid ja mitmeid protsendipunkte Euroopa majandusest või Eesti majandusest, et siis selle. Selle tausta pealt me ütleme ka teatavalt no keskmist surma enesekindlusega, et kuulge, sõbrad, me teame, kuidas seda teha, me oleme juba teinud seda, et teeme seda Euroopa tasemel ka, et. Et Plurali üks niisugune sõnastavaid eesmärke ongi, et kuidas me muudame tehnoloogia peale Euroopa SKT-d. Aga ma räägin

Üldiselt maailma riskikapital toimib nii, et sinna omakorda nende suurte fondide taga on veelgi suuremaid rahaalduid, kes, kellel on väga-väga pikk vaade, näiteks pensionifondid või ülikoolide rahastud või, või kindlustusseltsid, kellel on miljardites ja miljardites kapitali, mida nad peavad pikalt paigutama. Ja nii see on ka meil. Meie kapitalist väga suur osa tuleb ikkagi Ameerikast. Kuna seal on see kultuur ja, ja, ja selle varaklassi vastu või suutlikkus investeerida sellesse varaklassi on palju pikema ajalooga kui Euroopas. Aga Fond kahes on, on meil rohkem juba Euroopa, ka Euroopa ülikooli teine andmete ja nii edasi. Ja mõned pensionifondid ka, kuigi näiteks see on üks asi, kus Euroopas on. On väga selgelt näha, et Euroopa pensionäride raha pannakse pikaajalistesse, korrutades ikkagi vähem kui, kui seda tehakse Ameerika või Kanada pensionäride rahaga. Ja tegelikult meil on noh, see. Summad ei ole ka ainus asi, et, et meil on ka selline nagu paljudel teistel investeerimisfondidel, et meie, me hea meelega võtame vastu ka oma. Ettevõtetega seotud asutajate raha ja on teisi Eesti ja Euroopa ettevõtjaid, kes on, keda me tahaks lihtsalt, et see võrgustik kuidagi ka kokku töötaks ja. Ja mõnedki neist on investeerinud siis ka väiksemaid summasid lihtsalt selleks, et, et. Siis saab iga koha, et tal Plurali raporteid ja kui mõni Plurali ettevõte eelistab natuke huvitavam aidata.

No just ja, aga noh, tegelikult, kui vaatad, et kui palju on näiteks Saksamaal, kui täna Eestist keegi tahab oma B2B Saasi ärile tõsta järgmist viite või kümmet miljonit, siis ma olen väga palju näiteks Saksa investorid siin, sest nemad on aastakümneid seda teinud, et sihukesed hästi lihtsad arusaadavad, ärimudelid. Ja on mõned asjad näiteks nagu sellised consumer ärid, mis nagu mingil hetkel anti, anti nii-öelda ameeriklastele ära, et noh, et keegi Euroopas ikka Instagrami või Facebooki üritab üks suhteliselt harva teha. Ja, ja see laine kuidagi läks USA lääne kaldale. Aga nüüd mulle tundub, et mis on, mis on selline avang. Ja kus, mis mängib väga tugevalt Euroopa tugevusele on, on sellised hästi teaduspõhised asjad, just seesama, et kliima investeeringuid tehakse rohkem kui, kui ma ei tea, fintech'i täna. Et siis, siis see tähendab seda, et Euroopas on väga tugevad ülikoolid, väga tugevates ülikoolides on, on kõvasti publitseeritud teadust, rahvusvahelised meeskonnad, sest üle maailma tahetud käia Euroopa ülikoolides teadust tegemas. Ja, ja juhtumisi, kui sa nüüd hakkad leiutama uut tüüpi mingit akut või uut tüüpi mingit materjali või uut tüüpi mingit sünteetilise bioloogia asja. Et siis selle jaoks nagu inimkapital on olemas ja mida seal on nagu vähem, on ettevõtte ehitamise kogemust. Ja noh, see on näiteks üks see asi, mida me suudame Pluraliga pakkuda, on see, et, et kui sa võtad seitse või kümme aastat laborist väljas olnud ettevõtjatest team'i, kes kõik on nagu teaduskraadiga. Et siis nad noh, näiteks minu investeering viies partikali Hollandis, et, et nad teavad inorgaanilisest keemiast elu lõpuni rohkem, kui mina kunagi teada saan, on ju. Aga nad, see on nende esimene ettevõte, nad ei ole ühtegi varem teinud, ehk siis, et selline järgmine, iga järgmise faasi, kuidas skaleerida seda, kuidas tõsta seda järgmist raundi, kuidas. Teha turundust, kuidas palgata müügiinimesed, mis võiks olla Hiina ja USA müügistrateegia erinevus. Et kõik need asjad on need, et kus ettevõtlustaustaga inimesed saavad tuua väga palju nagu teadmist ja abilauale või õigeid kontakte, et. Et see, ma arvan, on selline asi, kus Euroopas on viimase viie aastaga hästi tugevalt näha, et, et see sektor on õitsele puhkenud ja seda teadmist, kuidas selliseid ettevõtteid rahastada, on päris hoogsalt juurde tulnud.

No seal võib-olla üks eristaja, et, et need ettevõtted, mille sa viitad, need on ilmselt pärit meie nagu ingliperioodist, et kui sa passiivse inglina paned kümme või kakskümmend tuhat eurot mõnda selline teadlane, eile tuli laborist ja tõstis kolmsada tuhat ja hakkab nüüd otsast nikerdama, et noh. Seal ongi keeruline, et Pluraliga, kuidas me selle, seda probleemi adresseerime, on see, et me peame olema natuke hilisemad. Kui me tahame igaüks teha üks või kaks investeeringut aastas ja sinna reaalselt aega panna, mõnikord nagu päev nädalast tüüpi aega. Et siis see tähendab, et neid ettevõtteid saab olla meil vähem. See omakorda tähendab, et meil on vaja panna igasse ettevõttesse rohkem kapitali, et kogu see fondimudel nagu tööle hakkaks. Ja vot, et kui sa lähed. Sellisesse kõrgteadusliku või hästi teadust tihedasse ettevõttesse sisse, mitte tema esimesel, vaid viiendal eluaastal. Investeerid sinna kümme miljonit näiteks ja paned sinna reaalselt aega iga nädal või kuude või aastate viisi. Et siis see, see nagu panustamise suhe või see, kui sügavuti sa esiteks saad jõuda veendumusele, et seal midagi on. Ja teiseks saad panustada sellesse, et, et selle ettevõtte trajektoori katsuda natukene nügida. See on midagi hoopis muud kui sellise ingli tasemel, et, et ma arvan, et, et sul on väga õigus sellise laiapõhjalise või nagu. Pihustava ingliportfelli osana on need väga keerulised ettevõtted, eriti kui sa esimesel aastal sisse lähed, ettevõtte elluaeg peab viieteistkümnendal, et siis läheb väga kaua aega, et ka heal juhul sa oma noh, ei ole näha.

Päris maha mitte. Meil on kakskümmend kuus ettevõtet ja noh, see portfell on selline alla kahe aasta vana. Ehk siis, et, et meil on päris suur kogus nendest ettevõtetest on jõudnud juba ka oma järgmise ringini või, või kasvanud kapitali või teinud märgatavat äri või käibekasvu. On mõned, kes on pidanud oma mudelit muutma, mis on ka hästi tavaline ja loogiline ja otsivad alles seda, et mis see järgmine on, aga neil kapitali on. Ehk siis neil on aega eksplenteerida. Ja siis, siis on, on, on selline grupp ettevõtteid, kellel ei ole tekkinud sellist läbimurjata, nagu nad lootsid ja kapital hakkab ka otse saama, et, et see grupp on olemas, aga päris nagu kaardilt pole veel keegi kadunud, et. Et eks me tegeleme nendega kõigiga, et seal need, mis laadi abi vaja on, on üsna erinevad, aga, aga selline see start-up'i maailm tegelikult statistiliselt ongi.

Aga ma siis mõtlen, et me vist ei ole väga palju sellest üldse rääkinud Henrika vanast heas Restardi saates, et mismoodi üldse investor mõtleb seda, et kui sa ütledki, et noh, et, et kapital hakkab otsa saama ja, ja no ütleme, käibenumbrid ei ole veel piisavalt suured, et ettevõtet üleval pidada, et mis siis saab, mismoodi investor mõtleb üldse?

Jah, eks, eks nendest kõige keerulisematest ettevõtetes viskavad ka emotsioonid ülesse kohe, et ega seal ikkagi neid teevad ju inimesed, aga, aga ma arvan, et seal mõned sellised üldistatavad asjad on, et üks asi investorina, see jäme ots on ikkagi asutaja käes. Et investorina sa tavaliselt ikkagi ei ole esimene, kes juhtme seinast välja tundub. Sa võid küll olla aus ja öelda, et sulle tundub, et okei, siin ei ole mõtet enam, et noh, et hakkake kokku pakkima, aga selle otsuse teeb ikkagi asutaja. Ja, ja see siis ka riskikapitali maailmas, et kui nendel ka kõige suurematele investoritele on kümme-viisteist protsenti, kakskümmend protsenti osalust ettevõttes, et siis tõenäoliselt selle otsuse, kui kaua nagu läbiseinte asutaja tahab seda ehitada, teeb asutaja. Nii et, et investori roll on ikkagi nagu toetada asutajat, sest tema valitud tees ja anda nii ausat sisendit ja tagasisidet, kui ta suudab. Aga, aga üks näiteks hästi levinud asi, mida nagu siin viimasel paaril aastal on kindlasti hästi palju kuulda, kohutult palju käib ettevõtteid ringi ja tahavad tõsta endale silda, silda, mis finantseeringut või inglise keeles, breach round'i. Vot see, selle juures on üks, alati üks niisugune hästi ilus metafoor, mille peale minu arust mõeldakse liiga vähe, on see, et, et siis, kui see silla teine ots lõpeb ei kuskil või, või pimeduses, siis see on paadisild ja see, seda ei ole väga hea rahastada. Aga kui see on teha, reaalselt sild kuhugi, et, et me peame ära viima, peame seal turul veel viis klienti ära müüma, siis see investor ütles, et ta nüüd tuleb, on ju, või, või, või selleks, et tõestada oma mudeli kuluosa, me peame veel tuhat asja tootma selleks, et see kulu jõuaks sinna, kus see asi mudel tööle hakkab. Ja vaat selleni läheb meil nii palju kapitali ja selle sillal peab olema algus ja lõpp-punkt või jõel peab olema kaks kallast, et seda saaks sildamisega nagu kasutada. Või, või sildamisega kuidagi nagu üle selle jõe saada. Et see on hästi palju, et ettevõtja selline, kui raha on otsas, mudelitoimijad sellist paanikat, et nagu investorid peaksid panema sinna raha lihtsalt sellepärast, et raha on otsas, et, et alati peab olema sellel, sellel hädas, raha küsimisel ka mingisugune plaan, et kuhu see sillaotus teine, teisel pool maha läheb.