Mis on ESG ja miks valiti selle valdkonna tööriist Esgrid hiljuti Eesti parimaks idufirmaks?

Head kuulajad, tere tulemast kuulama Delfi podcasti nimega Ettemõte ja Ettemõte ilmub igal kolmapäeval ja Ettemõttes igal kolmapäeval räägivad Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa sellest, mis toimub. Start-upide, nutikate ettevõtete ja üldse heade mõtete maailmas. Tere, Taavi. No tšau. Ma pole nädalaga näinud, luba küsida, kuidas sul ESG-ga on?

Oh jah. Nii ja naa, selles mõttes, et ühelt poolt me oleme piisavalt väikesed, et, et nii-öelda kogu see potentsiaalne bürokraatia, mis selle teemaga kaasa tuleb, meid kohe ei taba. Aga teistpidi on ESG meie jaoks muidugi võimalus, sellepärast, et selles ESG-s keskel on S täht. Ja S täht tähendab ka natuke seda, mismoodi sa suhestud kogunaga. Ehk siis oma identuuriga, seal, kus koos sa tegutsed ja nii edasi. Ja see on meie leib, ehk siis selles mõttes seda väikest alapunkti me tunneme. Aga ESG ise on muidugi üks süüratult suur elukas ja ma arvan, et seda olekski paras hakata nüüd sööma otsast.

Kas sa ütled kuulajale need tähed või need sõnad pikalt ka välja või küsime, küsime oma tänaste külalistega?

E on environment ehk siis noh, siis ütleme siis noh, keskkond kui noh, nähtus meil on ümbritsev. S on social ja G on governance. Ma loodan, et ma saan õigesti, et aeg vist on küsida meie saatekülaliste käest, kes on päris spetsialistid selles teemal.

Väga suured spetsialistid ja väga kõrgesti auhinnatud spetsialistid, sellepärast et Tartus toimunud startup. Teil said nemad peaauhinna kakssada tuhat eurot investeeringute Eesti äriinglikult EstBANilt. Ja see firma, kellega me täna räägime, on Esgrid ja neljast asutajast kaks on meiega koos Oksana Tolmatšova, tere. Tere. Ja Katrin Isotamm, tere. Tervist. Ma ei tea, kas me oleme siin Taaviga nüüd hakkasime kuhugi poole seda vankrit vedama, mina ei tea, kas see läks õiges suunas. Me oleme, ajame täiesti jama. Võib-olla enne kui me räägime Esgridist, siis võiks seletada selle ESG lahti, mis pagan asi see on?

No ma hakkan äkki otsast siis kuskilt veeretama, ma arvan, see algusdialoog vales suunas kindlasti ei läinud. Et E ehk keskkond, S ehk sotsiaalne vastutus ja G ehk selline mõistlik, avatud, transparentne, eetiline juhtimine. Ja siis selle kolme tähe koond, ma ei tea, lihtsalt öeldes äkki võiks tähendada seda, et ettevõte, olgu ta suurem või väiksem. Hindab ja juhib oma tegemisi läbi just nimelt keskkonnamõju, eks ju, sotsiaalse vastutuse ja. Ja selliste heade juhtimistavade prisma ja kui Taavi enne rääkis näiteks ES-ist, noh, sotsiaalne vastutus ongi väga õige. See on ju ettevõte jällegi, olgu ta start-up, scale-up või suur korporatsioon, suhe oma kõige olulisematesse sihtgruppidesse. Suhe ja suhtumine ja noh, sinna tuleb siis selline laiem kogukonna vaade ka juurde, eks ju, et ja noh, keskkonna puhul. Ma ei tea, lihtsalt öeldes ressursi kasutus ja emissioonid vist, kui hästi lihtsalt kokku võtta ja, ja governance on juhtimine, nagu juba öeldud.

Ühesõnaga, kas me saame õigesti aru, et mõni aeg tagasi Euroopa Liit võttis ühe suure kliimaeesmärgi. No mitte ainult Euroopa Liit, tegelikult oli see ülemaailmne, eks ju, aga, aga Euroopa Liit tõlkis sellele oma keelne. Et me peame ikkagi olema säästlikumad, kokkuhoidlikumad, rahalisemad ja nii edasi. Ja nüüd selle, ja see on see e-täht ja nüüd selle e-tähe külge vaadata, et oh, see on nii suur reform, et riputaks midagi veel, et noh, a la teeks seda ka, et on ikkagi juhatustes sooline võrdsus. Et ei oleks palgalõhed ja muud sellised nagu noh, väga õiged asjad, mis peakski nagu igas ettevõttes korras olema. Et kas see, kas see idee oli selles, et noh, et, et kui me juba seda E-d läheme nii suurelt tegema, et siis teeks selle S-i ja G ka kohe korda või, või mis see taustalugu üldse on sellel ESG-l?

Suures plaanis ja, et ta ikkagi adresseerib siis suuri probleeme ja võib-olla see E pool, nagu sa ütled ka, on seal äkki siis kõige rohkem tähelepanu saanud ja. Ja noh, kliimamuutustega vist on ka keeruline väielda nüüd tänasel hetkel juba neid on igal sammul ja ümberringi tunda, eks ju. Aga samamoodi need sotsiaalse vastutuse teemad ja juhtimise teemad, et kõigis nendes valdkondades on olnud mingisugused oma jamad, oma skandaalid, eks ju, et pandi siis see. Noh, ikkagi ma tulen tagasi selle juurde, et minu meelest nagu natukene teisest nurgast vaade kogu oma ärile kokku. Aga sisuliselt seesama ESG, et noh, mina väga selgelt usun seda, et ta ei ole mingisugune eraldi track, mingi eraldi silo, mida lahendab ettevõttes. Üksi või noh, kaksi või mitmekesi siis üks spetsialist või tiim, kes sinna on palgatud, eks ju, kuidagi eraldiseisvalt kirjutab strateegia ja siis hakkab seda andmeid kokku otsima ja. Ja, ja mingisuguseid protsesse muutma, et sisuliselt ta ikkagi peaks liikuma üsna kiiresti sinna suunda, et see on loomulik osa ettevõtte äristrateegiast ja protsessidest, eks ju.

Aga teeme konkreetsed näited, et kuule aru saaks, et võtame mingi panganäite näiteks. Ühesõnaga, täpselt nagu pangad peavad täna tegelema tunne oma klienti probleemiga, et vältida rahapesu ja nii edasi. Põhimõtteliselt pankadele nüüd tekib kohustus, et te ei tohi laenu anda ettevõtetele, kes ei ole nii-öelda oma tegevuses rohelised, ehk siis kes vähemalt, noh, ei plaani saada roheliseks, et. Sellisele ettevõttele enam laenu anda ei tohi, sest me ei tohi edendada ettevõtlust, mis tegelikult kahjustab looduskeskkonda, on mul õigus?

Mina võib-olla vaadaks isegi seda veel pragmaatilisemalt, et tegelikult pangad on endiselt eraettevõtlus ja nemad võivad ise otsustada, kellele nad laenu annavad. Mida kogu see jätkusuutlikkuse seadusandlus üritab saavutada ja ta tahab diferentseerida hinda, mille, millega sa laenu saad. Ehk siis nii nagu laenuotsuse puhul kontrollitakse ettevõtte finantsnäitajad või äriplaan või mis iganes, siis tegelikult jätkusuutlikkuse näitajad on siis nagu täiendavad parameetrid, mida krediidiotsusele hakatakse arvesse võtma. Ja ütleme, need ettevõtted, kes on, kas võtavad laenu päriselt rohelise projekti jaoks või siis nad organisatsioonina üritavad jätkusuutlikumaks saada. Siis nendele see raha hind peaks olema soodsam. Ja see on selline väga huvitav uus mehaanika, mis nüüd turul hakkab tekkima, et raha päriselt ka hakkab survestama ärisid. Selle teemaga tegelema.

Oota, minul on ikkagi natuke segane see asi, et kas see ESG tegeleb keskkonnaga või, või need tähed ongi kõik omaette nagu valdkonnad, et, et, et see teema on see, et. Et see, mida me teeme, oleks keskkonnale sõbralik, et ta oleks sotsiaalselt, ma ei tea, vastuvõetav ja sõbralik ja. Ja see G siis, et, et kogu see kremper oleks kuidagi normaalselt nagu valitsetud või, või normaalselt juhitud, et kas, kas see on nagu kokku üks asi või nad on kolm erinevat asja?

Et ta on ikkagi tervik, nii nagu Katrin ütles, et ikkagi nagu ideaalis ettevõte peaks olema nii keskkonna kui ka ühiskonna kui ka nagu oma töötajate suhtes ikkagi õiglane ja, ja mitte kahju tekitav. Ehk siis nagu oluline, et, et tegelikult kõik ettevõtted tegeleksid kõikide nende aspektidega.

Okei, aga kui mul on, ma ei tea, kui mul on näiteks kohvik Tallinnas Telliskivis, mida see, mismoodi mina peaksin mõtlema eeskätt. Me oleme siin rääkinud pankadest, eks ole, ja, ja ma ei tea, räägime telekomidest ja mingitest suurtest noh, kasvõi suurtest, ma ei tea, puiduettevõtetest, kellel on ilmselgelt nad jalajäljed. Aga kui ma olen selline keskmine väike ettevõi, mul on viiskümmend töötajat näiteks, mis, mis see minu jaoks tähendab, mis ma nüüd tegema pean?

Võib-olla sinu jaoks see tähendabki, kui sa oled väike kohvik, seda, et sa mõtled äkki natuke rohkem selle eestpoole peale, ehk kuidas sa neid töötlejaid, töötajaid kohtled, et kas neil on niiviisi. Töötervishoiu nõuded tagatud, eks ju, sa maksad neile õiglast palka ja kaasad neid ja ma ei tea. Treenid neid ja mis iganes neil siis vaja on, sellest sinu ärist lähtuvalt. Aga sinna tuleb üks aspekt veel juurde. Et jah, sul ei pruugi olla näiteks siis seda e-keskkonna jalajälge üldse väga suurt ja, ja see ongi okei, sest ega kogu selles. ESG maailmas ka täna üks alus, mis tuleb ka nüüd kui kogu seda andmestikku, mis noh, tõepoolest Euroopa Liidu regulatsiooni kontekstis on päris palju ja päris keeruline, eks ju, et kui seda tuleb välja hakata andma. Siis selle aluseks on üks niisugune keskne protsess, mille nimi on olulisuse analüüs või oluliste mõjude analüüs. Ehk tegelikult iga ettevõte hindab ära, et millised on ESG vaates tema noh, sellised olulisemad mõjud, eks ju. Ja mis ei ole olulised, et see on ju väga erinev sellel, kes on, ma ei tea, tarkvaraettevõte või sellel, kes on lihatööstus. Või kes on kohvik ja siis sellest lähtuvalt, aga näiteks paneb oma prioriteedid, ma ei tea, raporteerib kellele vaja või kui vaja. Aga nüüd selle väikese kohviku eripära võib ka olla see, et kui väike kohvik tahab teha koostööd suuremate ettevõtetega, siis nemad peavad hakkama avalikustama ja noh, koondama. Ja, ja kuidagi mõistma siis seda andmestikku, mida nad ise teevad, mis nende äri ESG mõju on, aga ka seda, mis on nagu laiemalt siis väärtusahel või. Või kogu ärimõju, sinna alla lähevad ka partnerid ja tarnijad ja kui sinu kohvik on. On, ma ei tea, teeb koostööd mingisuguse suure retaleriga või, või kes iganes see võib olla, et siis. Topsid tulevad

Venemaalt ja kohv tuleb orjade käest kuskilt, eks ole. Vot, siis sa pead hakkama

seda neile põhjendama varsti niiviisi kasvava, kasvava jõuga ja noh, võimalikult niiviisi selgelt, on ju. Et seal tuleb see hästi selgelt sisse praegu, et ka väiksemad, no see on ka otsast see, millega Esgrid tähele tegeleb. Et väiksemad, paratamatult peavad ka nendele teemadele mõtlema siis oma nurga alt, sellepärast et nende käest küsitakse mitmesugust datat ESG osas.

No põhimõtteliselt pangad peavad hakkama raporteerima, kellel nad raha on laenenud ja mitte ainult sellest lähtuvalt, et kui nad siiamaani vaatasid seda, et see ettevõte ei ole sanktsioonide all või. Või et me ikkagi tunneme seda klienti ja me teame, kes on lõplik kasu saadja ja nii edasi, et nüüd ta peab hakkama vaatama seda ka, et ikkagi. Noh, sõna otses mõttes, et kas sa kasutad orjatööd või mitte näiteks, et sihukesed raporteerimised tulevad juurde. Räägime korra tähtaegadest, ma ise ütlesin ka alguses, et, et mind kohe see nagu ei puuduta. Hetkel Euroopal ju tähtaegade, tähtaegade järgi esimese laksu saavad suurettevõtted.

Jaa, on selline neljatäheline ühend nagu CSRD või corporate sustainability reporting directive, mis on siis see katus Euroopa liidus. See hakkas nüüd sellest aastast kehtima ja sellel aastal on jah, päris suured listitud ettevõtted, kes siin alla lähevad, aga järgi.

Börsiettevõtted põhimõtteliselt peavad kõik see aasta juba hakkama raportit esitama.

Kas see kehtib First Northi kohta ka või nende pisikeste alternatiivbörside kohta?

Seda me just arutasime, et seal vist olid erandid, aga suurettevõtted siis sellest aastast on viissada pluss töötajat ja listitud. Aga nüüd, mis edasi läheb, on selles mõttes põnev, et järgmisest aastast on juba oluliselt laiem ring, ettevõtted siis, kus on üle kahesaja viiekümne töötaja. Oli müügitulu viiskümmend miljonit, varade maht kakskümmend viis miljonit, kui nendest kolmest kaks on täidetud. Ja ei puutu siia listi, mina praegu enam, siis need ettevõtted lähevad samamoodi siis raporteerimiskohustuse alla, avaldamiskohustuse alla. Ja hinnanguliselt Eestis järgmisest aastast neid ettevõtteid tegelikult on juba mitusada, kes. Ja

ülejärgmine aasta on kõik juba.

Läheb aste, asteastmelt, sealt tulevad mingid listitud SME-d juurde, siis on noh, see on nihuke, võib-olla natuke kompleksam süsteem, et seal on ka mingid ülemineku perioodid antud veel ja nii edasi.

Ühesõnaga, me börsiettevõtted sellel aastal peavad hakkama andmeid koguma selle kohta, mismoodi, noh, põhimõtteliselt peavad ära hindama, mis mõjudega nende äri on. Ja kui selles äris on midagi, mis on negatiivne, no näiteks a la sinu näites, Henrik, sinna ostsid kohvi jube orjatöö käest, et, et siis peab olema plaan, kuidas sa nii-öelda sellest halvast käitumisest väljud. Ja see kõik tuleb kokku panna üheks suureks, suureks, suureks raportiks. Ma just mõtlesin, et kas see on

nagu avalik, kas ma pean selle oma kodulehele panema või on meie väga õhukeses riigis hulk inimesi, kes siis võtavad, need raportid loevad läbi või, või kuhu need lähevad?

No see, see raport ikkagi omab mitu potentsiaalset huviringi, üks on nii-öelda regulaator, loomulikult riigis, siis nagu hakkab täitma seda rolli vist ka see majandusministeerium, eks ju, kes, kes hakkab seda jälgima.

Kliimaministeerium ikka, ja minu meelest on see kliimaministeerium.

Jah, mina ausalt öelda isegi ei tea, kes meie nagu struktuurides kokkuvõttes hakkab seda tegema, et aga no igal juhul see on ikkagi riigiaparaat, teiseks on investorid, et no see üks hästi oluline nurk, millest me ei ole veel väga palju rääkinud, on, on see, et. Et lisaks nagu nii-öelda sellele regulatiivsele nõuele väga suur tähelepanu on ikkagi investorite poolt ja investorite all ma mõtlen nii institutsionaalsed investorid kui ka erainvestorid, et kui jälgida, mis on nagu. Investeeringute maailmas viimaste aastate jooksul on toimunud, ma just täna hommikul vaatasin, et, et näiteks jätkusuutlike võlekirjade globaalne maht on saavutanud juba ühe triljoni Ameerika dollarit nagu suurust, mis on tegelikult kuusteist protsenti juba kogumahust. Ja lisaks nagu, kui vaadata nagu kvaliteedi poole pealt, siis eelmise aasta esimese poole lõpus oli arvutatud selline statistika, et need jätkususliku kaalakuga investeerimisfondid tegelikult outperformisid tavalisi investeerimisfonde kaks korda. Noh, mis see sisuliselt nagu tähendab, et tegelikult kogu investeerimismaailm liigub sinna. Et nad üritavad juba võimalikult palju vahendeid suunata ettevõtetele, kes on võtnud endale jätkusuutlikust fookusesse ja see juba hakkab ennast ära tasuma ka, sest need ettevõtted suudavad näidata tegelikult väga paremaid tulemusi ka. Ehk siis investorid on. Avastanud, et see on väga oluline teema, nad iga investeeringu puhul tegelikult küsivad seda ka isegi väiksemate start-up'ide puhul, näiteks meie esimene VC klient, spetsialist VC, just hakkab tegema kogu oma nagu portfelli hindamist ESG vaatevinklist. Ja iga investeerimisotsus tegelikult sisaldab nagu seda ESG aspekti ja kui ettevõte ei suuda mingit mõistlikku plaani välja käia ja kuidas ta kavatseb nende teemadega tegeleda. Nendel on väga raske tegelikult raha investorite käest edaspidi saada.

No ühesõnaga, sellest me saime aru, et iseenesest on Euroopa Liit ja üldse nagu ka investorid võtnud päris võimsa piitsa, millega virutada. Sellepärast, et kui sa ikka jätkusuutlik ei ole ja raha ei saa või raha saamine on väga kallis. Noh, siis sa ikkagi hakkad ennast liigutama, eks, et raha paneb rattad käima, nagu see Eesti vanasõna on, eks. Me oleme ikkagi harjunud kiruma, et kurat sealt Brüsselis, sealt tuleb ikkagi bürokraatiat ikka vastikult palju tuleb tohutus koguses. Ja ma alati noh, olen sa ka mingi periood elus olnud ametnik, ma vaatan väga hull, väga palju ei tulegi, polegi nagu väga hullu, onju. Aga nüüd, kui ma sinna ESG teemasse süvenesin, siis sealt ikkagi tuleb nagu, mis see eestikeelne sõna on, rõlge. Või rõlgelt tuleb või räigelt või ühesõnaga, et, et Katrin, äkki sa räägid natuke lahti, et, et mida see nüüd noh, inimesed on, ettevõtjad on võtnud spetsiaalselt inimese tööle näiteks ESG juhi. Kes siis kokkuvõttes istub seljas erakliendihaldurite või erakliendipealikud, ärikliendipealikul. Tarnepealikul ja nii edasi, kõik osakonnad hakkavad mingeid andmeid ja mingeid raporteid pritsima, mis siis on kokkuvõttes vaja kokku panna, et. Natukene valgusta meilt seda, no ma saan ka seleta, mis, mis suure bürokraatlik koll see ikkagi nüüd on, mis Brüsselist tuleb?

Proovin, aga ma korra veel hüppan tagasi selle eelmise jutu juurde, vaata, eks ju, jutt oli sellest, et kes hakkab jõustama või kes vaatab siis üle, et esimene instants on ikkagi audiitorid, on ju, kes täna auditeerivad majandusaasta aruannet, et lihtsalt nendele, kes lähevad selle. Suure direktiivi alla, tekib kohustus majandusaasta aruande kõrval anda välja ka kestlikkuse aruanne või teha seda integreeritud, integreeritult üsna nagu selgetes piirides ja struktuuris ja siis. Ja sulle, Henrik tahaks öelda, et kui sul on plaan minna sinna kakao ja kohvi treidijad, siis jätkusuutlikkuse sertifikaat on seal peagi must. Ehk siis see välistab või ütleme siis tagab selle, et sinu toormaterjalid on noh, nii-öelda. Ilma suuremate inimõiguste rikkumisteta ja, ja muude probleemideta siis saadud, mida sa oma toodetes kasutad. Aga see bürokraatia kolli juurde, et me ka Esgrid'i tehes tegelikult päris igapäevaselt peame. Kuidagi vastama nendele samadele küsimustele või, või vaidlema, et kas see siis on nüüd hea või halb või kas seda ESG-d on vaja. Et ma arvan, see vastus nagu mustvalge ei ole, et bürokraatiat no kahtlemata juurde tuleb, et täna seesama. Direktiiv, millest juttu oli, et seal all on kaksteist standardit, eks ju, mis puudutavad neid keskkonna, sotsiaalseid ja juhtimislikke teemasid. Ja seal omakorda hinnanguliselt on vist umbes tuhat või isegi rohkem data pointi, mis. Siis muidugi kõiges selles ei pea ettevõte super detailselt raporteerima, et siis tagasi selle olulisuse analüüsi juurde, et mis tema jaoks või tema ärimõttes, kus tema ärimõju suurem on, et ta, ta nii-öelda valib ja põhjendab sealt selle data ja seda siis. Raporteerib täpsemalt, aga sellegipoolest, et on palju ja noh, hetkel ta ongi parasjagu keeruline, ta on jube noh, nagu muutumises ka, et. Et ma arvan, et ta kindlasti läheb, see tasakaal läheb nagu paremaks. Et siin aastate jooksul hetkel on siis need kaksteist standardit välja antud, on ju, samas sektoripõhiseid standardeid ehk seda, et kui sa oled, ma ei tea, transport, logistika või põllumajandus või tekstiilitööstus või mis iganes siis, retail. Et mis sa seal nüüd täpselt arvestama ja, ja avaldama pead, et see ei ole veel selge ja need näiteks on lükkunud nüüd siin veel mitu aastat edasi. Ehk üks see osa sellest kriitikast on ka see, et ega täpselt ei teata, mida nüüd siis tuleb või ei tule öelda ja avaldada, et sa oleksid vastavuses kõige sellega. Et sellist inimjõudu ja ka investeeringuid ju igas mõttes, et see ei ole ainult raporteerimine, sa pead tegelikult ka näitama, et sa noh, päriselt hakkadki emissioone vähendama, ma ei tea. Kui sa oled logistikatransport, eks, et kuidas sa oma autoparki välja vahetad, kuidas sa oma mingisuguseid ringe optimeerid, mida sa sõidad, on ju, või mingeid biokütuseid kasutad, et seal on rahalised investeeringud, on ju, seal on ressursi investeeringud. Aga ma arvan, ühesõnaga positiivse poole pealt, et see läheb ajas nagu selgemaks ja paremaks ja ta peab ka turunõudlusele selles mõttes sealt Euroopa Liidu poolt nagu turunõudlusele vastu olema, et kui ikka surg ei suuda. Raporteerida sellisel kujul, see kõik on liiga keeruline, et ju ta kuskil nagu mõistlikus kohas läheb pidama. Aga mida ma olen ise päris palju kuulnud küsimusena, on see, et nonii. Et Euroopa Liidus hirmus bürokraatia, eks ju, noh, täpselt nõuab suuri ressursi paigutusi inimeste, rahade ja kõige muu mõttes. ESG osas, et Euroopa Liit kaotab konkurentsivõimes, et USA-s kaugeltki nii keeruline see kõik ei ole, noh, Aasias üldse keegi midagi ei tee, et kas. Et miks nii, et Euroopa Liit noh, piltlikult paneb oma äridele siis justkui mingisugused ise nagu liiga keerulised piirid peale. Et seal võib-olla nagu müütide kummutamiseks lihtsalt, et tegelikult tehakse ka USA-s ja Aasias päris palju. Küll USA-s on olnud jah, selline rohkem vabatahtlik lähenemine võrreldes Euroopa Liiduga, see regulatsioon, mis tuleb Euroopa Liidus, kindlasti on ka. Kindlasti nagu puudutab laiemat ringi ja, ja on detailsem, aga USA-s ka ikka samm-sammult noh, finantssektoril on päris korralikult raporteerimisnõuded, XSCC-d ja, ja kõik muud. Aga just eelmisel aastal California näiteks võttis vastu omapoolse nagu nõude siis ettevõtetele, kes seal tegutsevad, ei pruugi sugugi listitud olla, et seal oli siis revenue. Määr, need suured ettevõtted, äkki oli miljard, mis peavad siis ka väga selgelt oma kliima riske ja emissioone ja, ja seda otsa raporteerima, et see on see keskkonna ots eelkõige. ESG-st see võib-olla on suudetud tänaseks nagu kõige paremini nagu määratleda ka KPI-ID ja, ja kõige selle mõttes, eks ju. Ja noh, Aasia poole pealt ei ole võib-olla regulatsioon sellises kohas. Aga noh, näiteks Hiina täna on ikkagi tohutu kiiresti võtab taastuvenergiat, eks ju, kasutusele ja noh, elektriautode. Turg oli vist eelmisel aastal üldse kolmkümmend protsenti kõigist ostetud autodest, mis on noh, väga kaugel sellest, mis toimub Euroopas või USA-s, eks ju, et USA-s oli ala üheksa protsenti või kümme protsenti või midagi sellist. Et selles mõttes nagu toimub asju igal pool, neid võib-olla natuke nagu lükatakse veidi erineval moel, erinevate struktuuridega. Ja ma arvan, et see EU regulatiivne pool peab ka noh, maanduma kuskil natuke mõistlikumas kohas, et hetkel ongi veel segadust ja lahtise otsi palju.

Aga siin ongi nüüd minu arvates nihuke klassikaline Euroopa Liidu probleem. Ehk siis väga selgelt ei öelda, mida tegema peab, antakse väga palju otsustusvabadust, ma ütlen teile ausalt, tehes, tehes, tehes ainult väikest osa sellest S-ist. Ma näen ka Eesti ettevõtetes täiesti kardinaalselt sada kaheksakümmend kraadi erinevaid lähenemisi. Ühed, kes võtavad seda teemat ülitõsiselt, teised vaatavad, et, et pole üldse mingi teema ja kokkuvõttes oleks see täpselt samas sektoris. Ja noh, põhimõtteliselt seal ei ole nagu noh, kokkuvõttes ongi nagu mõned tegijad ainult, eks, et. Ja ma kardan, et see läheb kokkuvõttes sama ranna, nagu läheks Euroopa Liidus GDPR. Mille ütleme niimoodi, ainult ainukest jõustunud asja me kõik näeme ja kogeme, see on see, kus me peame igale veebilehele minnes neid küpsiseid seal määratlema ja noh, ütleme ausalt, et jabur, ebaõnnestunud, katastroofiline. See, mida taotleti, see lõpuks kokkuvõttes ei saavutatud ja hirmutati GDPR-iga, tehti mõned traffic'id ka, aga põhimõtteliselt juhis anti. Kuna noh, Saksa autotootjad olid jälle nagu väga vastu ja, ja, ja, ja hirmul, siis juhis anti, et noh, vaadake ise, kuidas saab. Ja noh, kui sa annad sihukese juhi, siis loomulikult saaks autotootja ei saa, et või noh, ta leiab selle viisil, et ei saaks, on ju. Ja see ongi see koht, et me jälle tegitame nagu endale sihukest nagu ebaefektiivset nii-öelda, noh, nii-öelda koormist juurde. Olles tegelikult kogu selles kontrollis ikkagi noh, ma ütlengi, sulle võib sattuda, sattuda eriliselt nagu noh, jõuline audiitor. Noh, ma ka hästi saame ära audiitoritele, nagu tehti praegu just topelt business juurde, on ju, et need tasub enda ja ettevõtte aktsiaid osta, on ju. Ja teistpidi pole üldse nagu garanteeritud, et, et noh, see mõtteviis, mida kultiveerida tahad, see on kõik, on õige. Kui jällegi, et noh, kuna ei ole nagu noh, seda miinimumi täpsust ei ole ära nagu defineeritud, siis kokkuvõttes see asi jääb ikkagi kuidagi nagu ujuvaks.

Ja aga, aga ma, Taavi, selles mõttes nagu challange'iks natuke, et vaata, me alustasime sellest, et sõlmeti Pariisi kokkulepe. Kus nagu kõik kokku, leppisid kokku, et me hakkame nii-öelda emissioone hoogselt vähendama, selleks et meie see temperatuuri tõus püüsiks ühe koma viie protsendi juures. Olukord on täna see, et tegelikult nagu me oleme juba seda eesmärki nagu, mis sinult, eks ju, me ei saavuta seda enam mitte kunagi. Klimatoloogid ütlevad, et hea, kui me suudame kinni pidada juba nagu kahe kraadi juures, eks ju. Ehk siis nagu kokkuvõttes selline turumajanduslik. Ilma regulatsioonideta nagu selle kliima ja, ja nii-öelda keskkondlike probleemide lahendamine ei toimi. Ehk siis nagu mina vaatan need regulatsioonid väga pragmaatiliselt, ma vihkan bürokratiat, aga ma näen seal ühte nagu positiivset aspekti. Et nüüd, kui on välja tulemas selged standardid, näiteks pangandussektoris ei ole enam mingisugused. Pehmed standardid, seal on väga-väga ranged standardid nimetatud aksanoomiast, kus on ikkagi klassifikatsioonisüsteem, mis väga selgelt määratleb, kas see projekt, mida sa teed, on päriselt ka nagu roheline omaloomult või mitte. Et see annab tegelikult võimaluse hakata päriselt investeeringuid omavahel võrdlema ja, ja nagu noh, pragmaatiliselt otsustama, kas ma tahan sinna oma raha panna või mitte. Eks noh, see on tegelikult eesmärk, eks ju, kõikidel nendel standardidel ja regulatsioonidel, küsimus on omaette, kuidas nende implementatsioon toimub, sellega ma olen nõus.

Aga mitte, siis me jõuamegi tegelt selle Esgridini, et aeg on hakata teie start-up'ist ka rääkima ikkagi, et. Selles samas tohuvad ohus, kus väga palju on dünaamikat, kus sama positsiooni ehk siis a la ESG spetsialisti vaatenurgast, isegi samas valdkonnas, inimesed saavad täiesti erinevalt aru või tõlgendavad täiesti erinevalt mingit teemat. Kuidas sa üldse sellises kohas start-up'ina hakkama saad? Sa start-up ja kokkuvõttes saab, ta on kiiresti kasvav tehnoloogi, olulist tehnoloogi komponenti omav ettevõte, mis on seda, et ta peab olema standardiseeritud. Sa ei saa muidu kasvuda, kui sa hakkad kõiki käsitse ükshaaval käsitlema, sa juba mitte kuskil, sa oled teenuseettevõttel, sa oled sama hea kui audiitor nagu pärast on ju, et. Et kust tuleb see teie kasv või mida siis see Esgrid ikkagi kokkuvõttes ära teeb siin?

Meie ehitame ikkagi sellist data infrastruktuuri just nagu selles keerulik, keerulisel maastikul, mis aitakski seda jätkusuutlikku finantseerimist ja hankimisprotsessi tõhusamaks muuta. Ehk siis nagu, kui me vaatame täna, tänast olukorda, kuidas suured ettevõtted või finantssektor need vajalikud ESG andmed korjavad oma otsuste jaoks ja see on väga palju manuaalne, väga palju konsultantide poolt selline juhitud. Väga palju Exceli põhine, noh, me kõik tulemas nagu digitaalsest maailmast, teame väga hästi, et seal on võimalik vähemalt kümme korda seda protsessi efektiivsemaks muuta. Ja sealt me alustasimegi, et me tegelikult kevadel rääkisime paljude kohalike ettevõtte ja pankadega, saime aru, kuidas nad täna seda teevad ja, ja leidsime, et seal on nagu meeletult suur võimalus ära digitaliseerida seda protsessi, kuidas andmed just nagu väärtusahelas kogutakse. Kuidas neid analüüsitakse ja antakse mõlemale poolele tagasi.

Kas need küsimused, mis, millele ma seal raportis pean vastama või, või see raporti struktuur või midagigi on standardiseeritud, et kui meil on, ühest küljest on pank on ju, teisest küljest on mingi lennundusettevõte. Kas need küsimused on seal nagu samad ja kas ma saan nendele vastata jah, ei, kolm, viisteist ja, ja nagu sellisel moel või see on rohkem selline nagu enesereflektiivne, et noh. Vaatan, vaatan kontorisse ringi, et kuidas tundub või kirjeldan oma plaane või midagi sellist või mis ma ise arvan, mis minu mõju on?

Ja meie toote, teenuse aluseks on ikkagi põhjalik juriidiline regulatsioonide analüüs, needsamad standardid, millest Katrin enne rääkis, ehk siis nende põhjal me oleme tegelikult loonud sellise self-assessment'i nagu tool'i. Mis küsib siis nagu ettevõtet läbi kõikide nende environmental social governance aspektide nende praktikate kohta ja teatud kohtades täpsustab ka faktilist informatsiooni, näiteks kui me küsime, kas sa oled oma emissioonid mõtnud. Kui ta ütleb jaa, siis me küsime, mis oli sinu skoop üks, kaks, kolm emissioonid. Ja vot see info juba annab tegelikult meile võimalust luua ettevõtte kohta väga selget jätkusuutlikkuse meetrikat. Ehk siis, kui me nagu suudame seda emissioonide intensiivsust tekitada kõikide ettevõtete kohta, siis need asjad on juba väga selgelt võrreldavad, kuna nad on reeglina ikkagi. Mõõdetud suhteliselt unustatud standardite järgi ja vot see annab nagu seda transparentsust nagu turule, et ei ole enam nagu nii, et. Mine ütlen, et ma olen roheline ja, ja kõik peavad lihtsalt nagu seda by default uskuma, vaid ikkagi nagu hakkab eksisteerima data, mis verifitseerib nagu sinu väited ja mis annab investorile või pangale või sinu äripartnerile siis nagu võimalust ka nagu seda oma otsuste tegemistesse arvesse võtta.

Aga too mõni näide, oskad sa tuua nendest küsimust, et kas nad ongi täpselt sellisel tasandil, et ma ei tea, mitu autot sul on, mitu kilomeetrit nad kuus sõidavad, palju nad kütust kulutavad, ma ei tea. Kas on palgal ühe meeste, naiste vahel või mis, missugused need küsimused on?

Kui sa nüüd võtad selle tervikliku ESG või jätkusuutlikkuse raporti, mida üks äri peaks välja andma, siis seal on täpselt sellised küsimused ja sadu veel, eks ju, millele siis tuleb vastata.

Sadu, oh

my, oh my god,

tahaksin öelda.

See, mida meie nüüd teeme, Esgridis on siis ühe suure ettevõtte, olgu ta ma ei tea, tehnoloogia, telko. Pank või midagi muud, tema siis väärtusahela või partnerite tarnijate kaardistamine, hindamine ja käppanalüüs, mis puudutab ESG teemasid. Ja miks, sest see on osa tegelikult tema siis kogu sellest ESG mõjust, eks ju. Ja võib-olla siin ma korra tuleks tagasi selle juurde, et see võrdlus, eks ju, GDPR-iga, et kas, kas läheb samamoodi. Et võib-olla siin äkki, kuigi ka privaatsus kahtlemata sisuliselt äärmiselt oluline teema, on ju. Et siin äkki see vahe ongi turu ja avalikkuse surmes ka, et see ei ole tegelikult need teemad ei ole püsti kaugeltki mitte ainult raporteerimise pärast, et nüüd tuleb see. Regulatiivne keskkond peale ja see on kindlasti tagant tuul noh, kaasa arvatud Esgridile, sest noh, paratamatult paljud, kes veel ei tegele, peavad hakkama tegelema. Aga noh, ma ise tulen või olen ju suurte ettevõtete taustaga, eks ju, ja sellesama kestlikkuse valdkonnaga tegelenud. Erinevates ja kas või töö omab partnerite tarnijatega nendes teemades, eks ju, et kuidas teie keskkonna mõju on, kuidas teie oma töötajaid kohtlete, sest meil on oluline olla partner sellistega, kes kohtlevad hästi, eks ju. Tüüpi, sest me näeme selles, ma ei tea, kui see nii ei ole, siis me näeme selles oma äririske, on ju, paratamatult, see on ju meie tarneahel. Siis see on käinud juba aastaid ja see ei ole olnud regulatiivne surve, see on tegelikult olnud turusurve. Seesama, millest enne juttu oli investorid, aga ka kliendid hästi palju, kusjuures ja kasvavalt töötajad, kes tahaksid töötada selliste ettevõtete juures, et, et selles mõttes see on laiem kui regulatsioon. Ta võib-olla erineb natuke nüüd Baltikumist, sest Baltikumi turg selles teemas üldse on suhteliselt vähe arenenud veel, ma vaatasin siin ka mingisuguseid uuringuid, mis viimati on tehtud, et üks nendest on. Selline asi, mille nimi on sest, sustainable bränd indeks, tehakse Skandinaavias ja Baltikumis ja võrreldakse siis suurt hulka bränd, brände. Küsitakse lõpptarbija käest, et mis ta arvab, eks ju, seal on siis nii need keskkondlikud kui sotsiaalsed faktorid. Et kui olulised need talle on, eks ju, keda ta eelistab, kas ta üldse teeb oma otsuseid ostus või eelistusi kuidagi selle, selle teema järgi ja nii edasi. Siis see on olnud viimased kolm-neli aastat on tegelikult pilt üsna kehv ja natuke isegi õudne olnud Baltikumis, et. Vanasti, enne seda oli Eesti rohkem Põhjamaade poole kaldu oma mentaliteedis, et kui palju siis. No võib-olla reaalsetesse otsustesse, ostuotsustesse see ahel ei jõua, aga ütleme vähemasti mõttelaadis ja kuidagi selles, et mida tahaks ja mida võiks, eks ju. Et siis viimastel aastatel kuidagi ei tea, miks, et kas need muud struktuursed probleemid on nii suured ja nii kõikehõlmavad või midagi muud, et kuidagi Eesti tarbija ja tegelikult Läti-Leedu samamoodi on. On ikkagi järjest vähem tunneb huvi nende teemade vastu. Seal mingid protsendid on sellised noh, viiskümmend Eestis isegi natuke väiksem, kes ütlevad, et nad arutavad neid, noh neid huvitab, neil on oluline. Aga no samas jällegi mingisugused muud graafikud ja küsitlused näitavad, et ikkagi ostuotsused kestlikkuse järgi või noh, kuidas see bränd käitub, eks ju, nendes teemades. On tasapisi, aga siiski kasvamas, et lootust on, aga noh, mis ma vist tahan öelda kokkuvõttes, et Eesti ja, ja Baltikumi vaates seda niisugust nagu kliendinõudlust veel väga suurt ei ole. Aga sellegipoolest, kui sa tegutsed, sul on investorid, sul on partnerid mujalt maailmast, siis nende käest on.

No selge on see, et siin on tänases olukorras, kus meil on suurim inflatsioon ja majanduslangus, et sellises kontekstis hind on selgelt olulisim faktor, mida üldse vaadatakse.

Ei, aga teistpidi see tarbija mõttes vaata ei ole ju ka noh, poes kuidagi välja toodud, eks, et kui ma lähen. Ehk siis noh, ühe juures võiks olla number neli koma kaks ja teise juures võiks olla neli koma seitse. Noh, siis ma saan nagu otsustada, on ju, et ma ei viitsi otsida, aga ma arvan, lähme hakkab saade lõppema, et me seda Esgrid teemat tõesti. Või GRID-id, ESG teemat ei saa selgeks, aga GRID-i võiks saada.

Et see ongi selles mõttes, ma olen seda küsimust tegelikult Oksana käest küsinud vist korra varem ka juba, et. Et see ESG teema on Euroopa ülene, mis tähendab, kõik riigid tegelevad sellega. Mis tähendab seda, et kõikides riikides mingi startup, Esgrid'i sugune, tegeleb sellega, sest noh, sorry, aga kõik on selle ära hammustanud, et läbi, et. Issand jumal, arvestades, millised on pankad ja telekomi ettevõtete, üldse suurettevõtete nii-öelda, kus ma ütlen siis, IT-tööde list, mis on vaja ära teha. Ja nüüd, kui tuleb, hüppab sinna mingi ESG-vend sisse, teate, teate, mul on veel vaja nagu siin ühte suurt süsteemi. Ta visatakse välja sealt kohe, mis tähendab seda, et kõigil on see küsimus, et kuulge, et Excel on ilmselgelt ebamugav töövahend, eks me saaksime kuidagi seda ikkagi ühtlustada, automatiseerida, okei, lähme Google Docs'i, võib-olla seal saab midagi tehtud, on ju. Oi, näed, siin on mingi teenuspakkuja, kes pakub teenust, eks, et, et see on ikkagi noh, ühesõnaga mul nagu vaist ütleb, et igasse riiki tekib oma Esgrid. Ja siis sellises situatsioonis, kus aega on väga vähe, nüüd te peate ka Eestis käima saama seal ja nii edasi, on ju, et, et selle turu krabamise nii-öelda see maamäng, et kuidas ma saan võimalikult suure osakaalu endale. Et see läheb nagu väga kiireks ja väga raskeks, et kuidas te sellest olete mõelnud, sellest samast konkurentsist, sest noh, kõigil on ajasurve.

Ja see, see, see on põhiline küsimus tegelikult, mida investorid ka meie käest küsivad, ESG teema on kuum. Turk on väga kiiresti kasvav, kuigi nagu aus, aus vaade turule on praegu see, et digitaalsed. Tuulid teevad ainult kaksteist protsenti kogu tööst nagu, mida tegelikult on vaja ära teha täna, ehk siis nagu tundub, et kasvuvõimalusi on ka väga palju. Ja teiseks on see, et, et, et see turk on ka para, polariseerunud, ehk siis kui sa vaatad Skandinaaviat ja Saksamaad näiteks, kus on juba selle teemaga tegelikult ikkagi no kümme aastat vähemalt, seal on juba välja kujunenud ka nagu lahendused. Mis on väga suured juba. Samas, kui sa vaatad näiteks Baltikumi taolisi turke, mis alles nuusutavad seda teemat, siis siin nagu väga palju selliseid domineerivaid mängijaid vähemalt ei ole. Eks me oleme nagu stardijoonel praegu paljude start-up'idega, kes nagu põhimõtteliselt mõtlevad samas suunas ja minu jaoks see on execution game. Ja execution, mitte tehnoloogiline isegi, vaid see, kui kiiresti sa saad tegelikult kasutajaid oma platvormile. Ja selle tõttu me olemegi strateegilised ikkagi võtnud sellise suuna, et me ehitame platvormi ja mida me tahame avada kõikidele turuosalistele, et see ei ole nagu töövahend ühele ettevõttele, sest see limiteeriks meid nagu väga palju kaklemas, see on nagu ühe ettevõtte. Eilarvega, vaid me ikkagi ehitame välja platvormi, mis võimaldaks hästi lihtsasti koguda ja jagada ESG datat nagu kõigil turuosalistel, noh. Nagu selle näide, mis mulle meeldib too, on krediidiinfo. Et kui te mõtlete, kuidas tänapäeval krediidiotsustes tehakse, siis tegelikult väga tihti ikkagi nagu tehakse pairing sinna krediidi infosse, võetakse vajalik info, reaalajas väljastatakse laen välja. Et no minu visioon ongi see, et umbes viie aasta pärast me võiksime jõuda sinna, kus Esgrid ongi selline nagu. Suure regiooni juhtiv jätkusuutlikkuse data krediidi info, kuhu siis nii finantssektor kui ka ettevõtted teevad oma omavahelikud päringud ja teevad kvaliteetsed otsused.

Aga kui te olite seal start-up awards'ide konkursil, mida investorid veel küsisid, kas nad ütlesid teile ette ka, et noh, iseenesest tundub ju Baltikumist ju ei piisa, et kui sa oled ainult Baltikum, saad lõpuks oled teenuse ette võtta ja, ja start-up investor ikka otsib seda, et sa suudad tema raha vähemalt kakskümmend korda suuremaks teha, eks, et. Et mis te veel lubasite, lubasite Rootsit, lubasite Saamet või noh, midagi te pidite ikkagi lubama nendele investoritele, et kuhu te kõik jõuate nüüd oma lähimate aastate jooksul?

Ja me sihime ikkagi sellised vähe arenenud, jätkusuutlikkuse mõttes vähe arenenud turud, ehk siis nagu, nagu. Ida-Euroopa

põhimõtteliselt siis.

Ida-Euroopa või, või siis Lõuna-Euroopa isegi, et noh, siin vaadata, rääkides mõnede investoritega, me oleme saanud päris häid vihjeid, et näiteks Itaalia, Hispaania võiksid olla nagu sellised huvitavad turud ja, ja kuna seadusandlus on üks. Siis tegelikult ainuke vaev, mida peab tegema järgmisele turule minekuks, on lokaliseerimine, kuna ikkagi nagu ettevõtted ei saa inglise keelest aru, et me juba täna teeme seda lokaliseerimist Baltikumis. Ja väga tugev nagu müügimuskel. Ega midagi muud ei olegi.

Aga teda müügimuskli koha pealt on juba plaan olemas, et iseenesest jällegi, mis on teie puhul nagu hästi hea, on see, et. See nii-öelda nõudlus on ette teada, ehk siis kõik need suured teavad, et nad peavad sellega tegelema, mistõttu noh, ütleme kui tuleb sulle keegi koputab ukse peale või võtab LinkedInis ühendust või, või tahab jutule saada. Sa ikkagi, kui sa oled ESG inimene, sa kuuled ära sellepärast, et ta ju ikkagi noh, sul on, sul on abi vaja. Et kas see müük väljapoole Eestit on tänaseks teil juba käima läinud? Juba on mingid nii-öelda agendid, näiteks ongi Poolas või, või, või, või ma ei tea, Tšehhis või kuskil. Et või see on ikkagi niimoodi, et te teete midagi Eestis ära ja siis hakkate vaatama väljapoole?

Kõigepealt me tulime turule alles detsembris, on ju, et meie seni, seni nagu bootstrap'ides ehitasime toodet oma esimese pilootkliendiga, detsembris tegime piloodi, saime jube head tulemused. Ja ühe nendest piloodist osalenud tarnijatest kohe konvertsime omale kliendiks ka NordicMilk on meie väga kihvt esimene maksab klient. Kes nagu tegi ise selle hindamisega meie platvormile ära, ütles ülikihvt asi, ta on ka kasutada seda nagu oma tarnijate hindamiseks. Et, et selles osas me praegu oleme väga palju müüki teinud eelkõige nendele, kes ise tulevad meie juurde, ehk siis nagu tulevad kas läbi selle. Juba olemasolevate klientide või siis ise otsivad meid üles, ütleme hiljuti üks. Ma ei tea isegi, kas ma tohin seda nime nimetada, üks prominentne Läti start-up, kes on väga. Suure haarega nagu Euroopas ise otsis meid üles ja järgmisel nädalal me räägime nendega ka sellest kohustust. Aga noh, see. Estbanni raha nüüd annabki meile tegelikult võimaluse hakata nagu seda müügimusklit kasvatada, et meil ongi plaan koheselt tegelikult Läti ja Leetu hakata seda müügitoru välja ehitama.

Kas siin ei ole seda, et kui sa juba Swedbank olid endale kliendiks saanud Eestis, et siis tegelikult Läti ja Leedu peaks olema nagu kuku supp, sellepärast et see on sama grupp.

Just, et no Balti pangad, kellega me ka, ka siin vestleme, kindlasti oleks väga huvitav case, kuidas see koheselt üle Baltikumi need teenuseid pakuvad, et selles mõttes me väga loodame, et me saame seda koostööd varsti kokku lepitud ka.

See, see on nüüd see koht, kus ma saan oma lemmikküsimuse alati nende P2P SaaS-ide juures ära küsida, et. Kui ma olen sellise suurusega ettevõte, keda see ESG pauk ähvardab. Siis no ülitõenäoliselt mul juba on mingi tarkvara, eks, mul on veel mitu, igasuguste protsesside ja asjade mõõtmiseks ja juhtimiseks. No ometi oleks ju väga loogiline, et keegi ehitab selle funktsionaalsuse enda paketi sisse, eks. Et selle asemel, et võtta nagu järjekordselt mingit platvormi ja ma tean, Taavi raputab pead, on ju, et, et noh, need, need ettevõtted, kes pakuvad platvormi, on ka sama suured ja neil on ka IT osakond, kellel on palju arendusi ja nad, nad ka ei jõua ennast liigutada. Aga noh, pagan, see oli nii pikalt ju ette teada, et noh. Ja kas sul on Henrik

õigus, see selles mõttes teatud vertikaalist nagu näiteks ESG raporteerimine, raporteerimise automatiseerimine, see turk ongi domineeritud väga suurte ettevõtete poolt, ongi Zap ja Microsoft ja nii edasi, et nendel on eraldi juba moodulid. Mis tegelikult koondavad ERP-i nagu andmed kokku ja genereerivad juba masina loetavat raportit. Ja selle tõttu meie sinna sektorisse üldse ei roni, see on, see ongi nagu nende suurte poiste nagu mänguma. Nüüd see, mis puudutab nagu protsessi väljaspool ettevõtet, vot seal nagu see põhiline möll praegu käib, sellepärast et need standardid, mis puudutasid, kuidas sa oma väärtusahela pead hindama. On niivõrd värsked, nad on alles nagu eelmisel nädalal on välja tulnud. Ehk siis siiamaani lihtsalt ei olnud võimalik väga nagu seda teha. Ja me näeme, et nagu, et suurtest mängijatest sellised taolised ettevõtted, kes on nagu väga pikalt tegutsenud mingi väärtushaala tre, trešibilite valdkonnas, loomulikult nad ehitavad need moodulid nagu juurde. Aga no ma, nagu ma ütlesin, see on selline execution game, et, et kui, kui sa suudad mingit nišši leida, mingit regiooni, eks ju, ja kiiresti joosta, siis võib-olla saad ka võidumeheks.

No võib-olla siia juurde ka see, et tegelikult ei ole noh, selles samas väärtusahela hindamises, analüüsis. No empiiriline kogemus näitab, et ei ole neid platvorme täna, et tehaksegi Excelites või, või siis Google Docsis. Ja selles mõttes muidugi tõenäoliselt nad on sündimas as, as we speak, aga. Aga siia tuleb see kiirus juurde, millest on palju juttu olnud ja minu meelest ka kasutaja kogemus väga selgelt, sest nende Excelite sisudena või, või mis iganes need muud lihtsad lahendused on. On jube keeruline, sest see valdkond on keeruline, et ma arvan, see UX tootes ka sisuline on hästi oluline.

Aga ühesõnaga nüüd keegi, kes kuulas seda saadet, on seal teema peale mõelnud ja on piisavalt suur, et minna nende numbrite alla, et see aasta või järgmine aasta peab hakkama andmeid koguma ja siis edasi juba raporteerima, et võtke Esgridiga ühendust ja pange plaanid paika.

Meie mõtleme siin järgmise nädala külalistele juba, see tähendab, et selle nädala saade on läbi. Aitäh, Oksana ja Katrin ja palju jõudu ning ma olen üsna kindel, et me kohtume veel siis, kui te olete tõstnud järgmise, ülejärgmise veel ringi ja olete Euroopa suurim oma alaettevõte. Aga Taavi ja minuga kohtute uuesti nädala aja pärast, kolmapäeval, nii et kuulmiseni.

Saate too teieni Docobit, kõik ühes digiallkirjastamise portaal.