@ ETTEMÕTE // 2024.02.14
delfi_ettemote_0195.mp3
KUUPÄEV
2024-02-14
PIKKUS
43m 18s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti idufirmade sektori käekäigu üle, märkides, et kuigi turul on olnud raskusi ja hindamised on langenud, on sektori panus riigieelarvesse ja majandusse endiselt tugev. Eksperdid rõhutavad, et tegemist on uue normaalsusega, kus ettevõtted peavad keskenduma efektiivsusele ja jätkusuutlikule ärile, mitte ainult kiirele kasvule.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Selle nädala „Ettemõtte“ saates on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks idufirmade loojaid ühendava Asutajate Seltsi värske juht Allan Martinson. Räägime sellest, kuidas Eesti olukord on muutunud, aga samas numbrid hirmsat hävingut ei näita, vaid võib-olla see ongi uus normaalsus. Saate teemad: * Idufirmade töötajate arv väheneb, aga palk neis ja seega ka riigile makstud maksud on tõusnud * Kui suure osa Eesti majandusest moodustavad idufirmad ning IT ning kuidas seda kolm korda kasvatada? * Ootame üks või kaks aastat ja oleme jälle normaalsuses tagasi, aga mis on normaalsus? * Eesti investorid peavad ka harjuma, et võivadki oma rahast ilma jääda * Mida hilisem rahastusring ja mida rohkem raha vaja kaasata, seda raskem praegu on * Pigem on see äikese moodi olukord, mitte tsunami* Kuidas saab olla, et Bolt on Eesti SKP-d aeg-ajalt hoopis vähendanud? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Et, Henrikol, sul oli kolm, kolm erinevat väidet ja ma arvan, et kõik kolm väidet on kellegi jaoks tõesed. Et on neid, kes või noh, saab seletada, et see läheb hästi, läheb halvasti, on neid, kes surevad, on neid, kes arvavad, et seal on juba ärivõimalused ja kõik on õige. Aga noh, kui otsustada startup sektori praeguse käekäigu üle selle järgi, mida lehest loed. Siis peaks nagu väga halvasti minema ja see on selline bad news biased nii-öelda, et noh, sellest, et kellelgi läheb normaalselt, tavaliselt ei lehta uudiseid nagu keegi midagi koondab, kinni paneb, lahti laseb. Siis see on uudisväärt. Ja paratamatult need negatiivsed uudised domineerivad, aga ma arvan, mida me peaks vaatama, peaks vaatama mingeid numbreid või mingit statistikat. Ja noh, kõige võib-olla parem ja absoluutselt ka võrreldav number on see, mida me näeme Maksuametist ja see on see, mida me oleme siin teinud noh, läbi aastate nagunii. Et neid erinevaid kohti, kus noh, Maksuameti andmed on avalikud, igaüks võib minna ja Maksuameti kodulehelt iga korter neid download'ida. Neid on seal kolm-neli numbrit, mida iga firma kohta näidatakse. Aga siis noh, seal on kõikide Eesti ettevõtete omad, mis on üle saja tuhande umbes võib-olla. Et sealt tuleb siis välja korjata need iduettevõtete omad ja selleks võib-olla kõige parem koht on selline sait nagu Super Angel viissada, mis on siis Eesti VC Super Ranger'i poolt majandatud. Ja ta võib-olla ei ole kõige täiuslikum, sest noh, Eestis on üle tuhandeidu ettevõtte. Aga ta on selles mõttes, katab ära kõik suuremad, noh, ülejäänud, ülejäänud viissada, mis ilmselt on mingi üheksakümmend viis protsenti kogu, kogu tegevusest. Ja teiseks, ta on nii-öelda tagurpidi compatible või võrreldav, et on üks teine andmebaas, on ka Startup Estonia oma. Mis praegusel hetkel on veel natukene katki, sest nad läksid uuele platvormile üle ja see kõik ei tööta seal. Aga nemad seal, kuna riigi definitsioon start-up'il oli see, et kümme aastat oled start-up olnud, siis see enam ei ole start-up ja siis nad viskasid sealt tagantpoolt juba suureks kasvanud ettevõtted välja, mis tähendab seda, et seal tekkisid huvitavad jõnksud sisse. Noh, näiteks Skype mingi hetk enam ei olnud, start-up ja nii edasi. Et Wise vist on kohe-kohe lõpetamas oma kümne aastast start-up'i staatust ja. Ja noh, tähendab seda, kui see suurettevõte läheb välja seal andmebaasis, siis kõik muutub võrreldamatuks. Aga Super Angel viissada näitab nagu võrreldavaid numbreid ja nüüd, kui vaadata näiteks käivet, mis on maksustatav käive. Jällegi väikse pika hambaga tuleb seda võtta, sellepärast et see on see käive, mis on Eestist läbi läinud. Mis on maksuameti reportrist läbi läinud, see ei pruugi alati olla sama, mis on majandusaasta revenue. Ja noh, on ettevõtted, kellel on tegelik, käib, käib kuskilt välismaalt ja Eestis on ainult arenduskulud. Aga ta on vähemalt võrreldav, et ta on võrreldav nagu aasta-aastaga, et, et kui ongi mingi viga sees, siis on see samasugune viga nagu läbi aastate. Ja selle numbri pealt eelmisel aastal oli Eesti siis iduettevõtete top viiesaja käive umbes kaks koma üheksa miljardit eurot. Ja see on siis umbes kaheksateist protsenti suurem kui eelmisel aastal. Et kui seda numbrit vaadata, siis tegelikult noh, selles olukorras, kus majandus on langenud kaks aastat järjest, on üks sektor kaks aastat järjest siiski kasvanud. Peab ütlema, et sellega läheb hästi. Et kui tahate vahele mingeid küsimusi küsida, siis turistage, aga muidu kommenteeriks siia veel paar numbrit veel juurde samast andmebaasist. Et teine asi on maksud, et kui vaadata, kuidas, kuidas startupid makse maksavad, mis on ka nagu mingisugune selline näitaja nii-öelda proxy selle koha pealt. Siis noh, eelmisel aastal tööjõumakse siis maksti kakssada üheksakümmend viis miljonit. Ja üle-eelmisel aastal sama number oli kakssada viiskümmend kaheksa miljonit. Et ka väike tõus, mitte nii suur, neliteist protsenti ainult, aga siiski maksud samuti tõusid. Ja samal ajal töötajate arv, mis on nendest ettevõtetest langes ühe, üheteistkümmend koma üheksalt tuhandelt, detsembris kakskümmend kaks üheteist koma ühe tuhandeni. Ehk siis seal oli väikene langus. Mis tähendab seda, et keskmine palk oli vahepeal tõusnud.
No kõigepealt tänasel hetkel me anname umbes kolm protsenti SKP-st, mis on vist umbes kuskil. No ühesõnaga, ma ei hakka praegu nüüd, sa aru, miljoni see välja käima, aga umbes kolme, ta on vist kaheksasaja miljoni kandis, kui, kui ma nüüd õieti mäletan. Ja kui panna sinna juurde laiem selline IKT kogukond, noh, Telekomid, tavalisemad IT ettevõtted, siis me jõuame kuskil kümne protsendini SKP-st. Nii et noh, see meie niisugune visioon või missioon on kümne aastaga sa viia kolmekümne protsendini. Et mitte, et me tahaks, et teised alla käiks, vaid me tahaks teisiga aidata, aga, aga me tahaks noh kiiremini kasvada, kuna meil on lisaväärtust inimese kohta rohkem. Ja noh, SKP on selles mõttes huvitav, huvitav loom, et just enne saadet huvi pärast rääkisin siis vanameister Heido Vitsuriga, et üle kontrollida, kas ma õieti arvutan neid asju. Ja kuidas üks ettevõte paneb SKP-sse oma panuse? No laias laastus kolme komponendi kaudu. Võtad majandusaasta aruande lahti, seal on tööjõukulud koos maksudega, seal on amortisatsioon ja omanike kasum. Need kolm numbrid liivad, liivad kokku, saad selle, mis on panuse SKP-sse. Nüüd naljakas asi on see, et võib-olla olukordi, kus üks iduettevõte võib SKP-d kahandada. See on see hetk, kui näiteks tööjõukulud on, on väiksemad kui ettevõtte kahjum. Ja üks väga suur ettevõte, näiteks Bolt, minu analüüside järgi majandusaasta aruandeid vaadates, näiteks oli aastaid, kus ta tegelikult vähendas meie SKP-d. Ja kuna kahju me oli suurem kui Eestis makstud tööjõukulud. Et mis on huvitav, on see, et kui praegu kõik ettevõtted start-up'is, valdkonnas tegelevad oma efektiivsuse ja kasumisse jõudmise kõige muuga. Tähendab seda, et see üks nagu negatiivne komponent, mis SKP-d nagu vähendas, on kiiresti kadumas. Aga samal ajal kui tööjõukulud ei ole vähenenud, vaid suurenenud. Siis tähendab seda, et juba ma arvan, eelmisel aastal, kui võtta kakskümmend kolm ja ilmselt ka see aasta veelgi rohkem. Siis tehnoloogiaettevõtete panus SKP-sse peaks tõusma üsna jõudsalt. Kuna see asi, mis nagu ära viib, seda SKP-d ehk kahjum on väga tugevasti ka alla, alla minemas ja no see on asendumas kasumiga paljudel juhtudel.