@ ETTEMÕTE // 2024.02.21
delfi_ettemote_0194.mp3
KUUPÄEV
2024-02-21
PIKKUS
45m 41s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Baltikumi esimese kaerapiimatehase Yook käivitamise üle Türi linnas. Katre Kõvask räägib toiduainetööstuse keerukusest, ekspordistrateegiatest ja väljakutsetest, mis kaasnevad uue tootekategooria loomisega rahvusvahelisel turul.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eestil on palju rahvusvahelisi edulugusid, aga üks suur on veel puudu: kuigi Eesti toit on hea, puhas ja kvaliteetne, pole meil siiani ühtegi rahvusvaheliselt tuntud suurt toidu eksportijat. Eelmisel nädalal alustas Türil tootmist Baltikumi esimene kaerapiima tehas Yook, mille taga on aga palju suurem mõte kui vaid Eesti kaerast eestlastele piimasarnast jooki teha. Yooki juht. Pikaajalise toiduäri juhtimise kogemusega Katre Kõvask räägib Ettemõtte podcastis, mida Yook teistmoodi teeb, et sellest suur rahvusvaheline äri ehitada. Saate teemad: * Rootslaste Oatly tegi kaerapiimast kümnemiljardilise eduloo, aga milline on kaerapiima tuntus maailmas praegu ja kas on võimalik Eestis teine Oatly ehitada? * Miks ei ole Eestisse tekkinud suurt toidu eksportijat ja mis on see uuendus, mis võimaldab Oatlyl selleks saada * Ettevõtetele teenuseid ja lahendusi tegevad idufirmad kurdavad sageli, et müügitsükkel on väga pikk, aga saatest kuuleb, kui uskumatult pikk see toidusektoris on. Kuidas sellega toime tulla? * Kuidas teha Araabiamaade ja Aasia klientidele selgeks, mis on kaerapiim ja kuidas panna nad Yooki armastama? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Jah, no kuigi, kuigi ma sügavalt kahtlen, kas see Taavit nagu mõjutaks, aga, aga, aga ja noh, ütleme turunduses, ma olen ise alustanud kunagi turunduses ja selle tõttu see maailm on mulle väga selline südamelähedane, ma pean tunnistama, et ma küll natukene olen siin Rootsi läinud, et viimased kümme aastat aktiivselt ei ole ise turundust juhtinud. Aga mis on muutunud, on see, et juurde on tulnud sotsiaalmeedia, aga muus mõttes on ju kõik sama, et eksisteerib televisioon ja välireklaam ja nii edasi, raadio. Ja nüüd noh, kui turundust planeerida, et siis tuleb ikkagi küsida, et kes need tarbijad on, et, et kahuriga kärbest ei ole mõtet tulistada, et me anname endale aru, et kaerajook on täna ikkagi pisut väiksema tarbijaskonnaga kui näiteks piim. Mistõttu piimale sarnaseid kampaaniaid pole mõtet teha, noh, seda saaks teha, aga see on raha raiskamine, et tuleb ikkagi täpsemalt tulistada ja. Ja leida need inimesed, kes sellest teemast eelkõige siis huvitatud on ja Taavi, paraku jääb siis teise ešeloni, et tegeleme sinuga siis, kui. Kui, kui esimesed nii-öelda, esimesed madalal ripuvad viljad on kätte saadud.
No paari nädala pärast saab näha, aga, aga eks meie, meie inimesed, kellele me loodame sümpatiseerida, et tänapäeval elavad ikkagi telefonis, nii et väga lihtsalt öelduna, et me peame nad kätte saama telefonist, moel või teisel. Ja, ja siis sealt edasi on juba see, et kas see ostu, ostuotsus sünnib või mitte, mis on noh, ütleme toidutööstuse puhul laiemalt ka, et mis on alati olnud keeruline, mis on siiamaani keeruline, on see, et seal ei ole seda. Oma reklaami või kodulehel, et osta nüüd, et ta ei ole, ta ei ole selline. Sa pead ikkagi poodi minema, kuidagi, kuidagi pead sa jõudma poodi, et seda ostu sooritada, kas see on siis virtuaalpood või päris pood, et. Et selle võrra kindlasti see toiduturundus on natukene keerulisem ja, ja seda roid nii-öelda arvutada on raskem, aga. Aga noh, ütleme Eesti turu puhul noh, see on nii väike turg, et siin me ikkagi üht-teist juba nagu oskame, oskame, et suuremate turgude puhul muidugi, et kui me räägime, ma ei tea. Koreas on Souli linn, eks ju, ütleme, et me tahame sealt saada mingisuguse kakskümmend viis miljonit inimest, ütleme, et tahame saada kümme protsenti nendest kätte selliste parameetrite järgi, et noh, seal on täppis mõõtmine ja vot see on see koht, kus tegelikult sotsiaalmeedia annab tohutult võimalusi, kuna see on matemaatika. See on, sa näed ju igapäevaselt, et mis sul see, mis sul see kulu ja mis sul see tulu seal on, eks ju, ja. Ja saad selle järgi timmida, nii et kui te nüüd sellest krüptilisest jutust midagi proovite kokku võtta, et siis, siis vastus on see, et me saame olema päris palju mobiiltelefonis, aga mujal ka.
Jah, et ega me ei näe, me saame aimata ja, ja mõningase abi on toonud siis just see sotsiaal, sotsiaalmeedia, kus me näeme neid profiile, saame aru, et kes on need inimesed, kes seda vaatavad, selle vastu huvi tunnevad ja noh, suure tõenäosusega siis ka ostavad. Aga, aga jah, sellist avatud infovahetust meil, meil jaekettidega Eestis täna küll ei ole, Lätis-Leedus samamoodi. Nii et, et, et võiks olla noh, see on natuke sama asi nagu näiteks on telereklaami ostmise puhul, et me siiamaani räägime telemõõdikutest. Ja, ja noh, ma, ma arvan, et nad päriselt on olemas, aga lihtsalt kui ma mõtlen niimoodi, et, et kui ma tahan helistada näiteks. Ma ei tea, Eesti Vabariigi presidendile, et siis tõenäoliselt ma tean inimest, kes teab inimest, kelle kaudu ma saan selle numbri ja ma saan talle helistada. Kui ma küsin täna kelle inimeste käest, et kas te teate kedagi, kelle kodus on olnud telemõõdik? Mitte keegi ei tea ja nii juba kakskümmend viis aastat. Ja noh, ehk et tekivad igasugused küsimused, on ju, ja, ja samamoodi seda telereklaami niimoodi umbes planeerida, eks ju, teades, et sul on digikanalid, kus ju info jookseb täiesti. Noh, seda datat on seal ju metsikult palju, et mida võiks ju tegelikult müüa ja mille, mille abil saaks ju palju täpsemalt sihtida, aga noh, mingil põhjusel seda ei toimu. Nii et, et jah, et kui, kui midagi tahaks turunduse mõttes paluda, et mis paremaks saaks, et siis see data on see, mida meil tegelikult oleks rohkem vaja, nii siis poodidest kui, kui siis ka reklaami planeerimiseks.