@ ETTEMÕTE // 2024.02.21
delfi_ettemote_0194.mp3
KUUPÄEV
2024-02-21
PIKKUS
45m 41s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Baltikumi esimese kaerapiimatehase Yook käivitamise üle Türi linnas. Katre Kõvask räägib toiduainetööstuse keerukusest, ekspordistrateegiatest ja väljakutsetest, mis kaasnevad uue tootekategooria loomisega rahvusvahelisel turul.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eestil on palju rahvusvahelisi edulugusid, aga üks suur on veel puudu: kuigi Eesti toit on hea, puhas ja kvaliteetne, pole meil siiani ühtegi rahvusvaheliselt tuntud suurt toidu eksportijat. Eelmisel nädalal alustas Türil tootmist Baltikumi esimene kaerapiima tehas Yook, mille taga on aga palju suurem mõte kui vaid Eesti kaerast eestlastele piimasarnast jooki teha. Yooki juht. Pikaajalise toiduäri juhtimise kogemusega Katre Kõvask räägib Ettemõtte podcastis, mida Yook teistmoodi teeb, et sellest suur rahvusvaheline äri ehitada. Saate teemad: * Rootslaste Oatly tegi kaerapiimast kümnemiljardilise eduloo, aga milline on kaerapiima tuntus maailmas praegu ja kas on võimalik Eestis teine Oatly ehitada? * Miks ei ole Eestisse tekkinud suurt toidu eksportijat ja mis on see uuendus, mis võimaldab Oatlyl selleks saada * Ettevõtetele teenuseid ja lahendusi tegevad idufirmad kurdavad sageli, et müügitsükkel on väga pikk, aga saatest kuuleb, kui uskumatult pikk see toidusektoris on. Kuidas sellega toime tulla? * Kuidas teha Araabiamaade ja Aasia klientidele selgeks, mis on kaerapiim ja kuidas panna nad Yooki armastama? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Ette mõte. Roonemaa ja Kotka idupoodkast. Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ette mõte.
Tere
tulemast kuulama selle nädala saadet Ette mõte, kus Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa räägivad igal kolmapäeval Delfi tellijatele eksklusiivses podcast'is sellest, mida Eestis tehakse sellist, mis on suur ja äge ja tahab saada Eesti piiridest välja ja mõjub hästi nii tegijatele kui riigile endale. Ja mis mõjub tervisele hästi, Taavi, tere, on kaerapiim, oled sa kunagi elus kaerapiima tarbinud?
Pean ausalt ütlema, et ei ole, sest Eesti lapsena ikkagi ainuke piim on lehmapiim ja kõik ülejäänud on surra-murra ja, ja, ja kuna ma kohvi peale piima ei pane, siis ei ole, ei ole kokku puutunud.
Mina olen näinud Eesti kaubandusvõrgus väga funkilt kujundatud Oatly kaerapiimasid ja neid mitmel puhul ostnud ja pole häda midagi, aga noh, et igapäevasesse tarbimisse ei oska panna. Aga kui ma uurisin Oatly ajalugu, siis nad on teinud väga vägeva IPO, räägiti kümnest miljardist dollarist. Nüüd on see hind kõvasti kukkunud, aga, aga seal kaheksasaja miljoni juures nad ikkagi on. Nii et ütleme, peaaegu unicorn on siis Rootsist kaerapiimamaailma tulnud. Aga eestlased üritavad, ma ei tea, kusjuureks saada, me saame tänases saates teada, sest äsja alustas Türil tootmist Baltikumi esimene kaerajookide tehas Yook ja. Neil on väga suured plaanid ja sinna on pandud, ma ei tea, kas saab sellise tehase puhul öelda, et kas on investeeritud või nad on kaasanud raha, see on, mis terminit kasutatakse. Aga Yoki juht Katre Kõvask on meie tänase saate külaline, tere, Katre. Tervist. Mena start-up'i saadet, mõtlesin, et teeks siis nagu kohe alguses selgeks, kas Yook on start-up või Yook on mingi muu asi, tehas.
Ja no jah, just terminites tuleb olla täpne, et muide, mulle meenus praegu, kui, kui te seda sissejuhatus tegite, et siis siin mõni aeg tagasi ma osalesin ühel konverentsil. Ja seal mulle lähenes ka keegi start-up community inimene, ma kahjuks ei registreerinud. Tema positsiooni ega, ega nime ja vaatas mulle suurte silmadega otsa ja küsis, et Katre, kas teie olete ka start-up ja siis ma vaatasin talle täpselt sama suurte silmadega otsa, tõdesin, et ma tegelikult ei oska sellele küsimusele niimoodi pustvalgelt vastata, sest et. Et me alustame seda nullist, ütleme vana maailma mõistes, me räägime siis Greenfield projektist, ehk siis noh, nullist alustamise tehase, tehase püstipanek, selline väga. Kapitalimahukas, tehniliselt ülikeeruline projekt, aga tõsi on see, et meie esimene müük toimus eile. Pärast siis umbes pooleteise või, või isegi natuke pikemat perioodi, kui me seda projekti ette valmistasime. Ja, ja noh, meie äriplaani on sisse kirjutatud ka kasumi teenimine. Viimasel ajal tuleb väga nagu väga-väga valida, mida, mida ütled ja mida ei ütle, aga no igal juhul fakt on see, et nullist me seda teeme, esimesed Baltikumis me oleme, omanikud on siin investeerinud, oleme siis kaasanud ka panga finantseeringut, ehk siis klassikalises mõttes võtnud laenu. Ja natukene on meid aidanud siis ka PRIA ja, ja EAS, nii et noh, selline ütleme. Kui me võtame nüüd kitsalt toidusektori, siis me teeme midagi täiesti ennekuulmatut, ebatavalist, mugavustsoonis väljas olevat. Mõned ütlevad, et täitsa hullumeelne projekt, eks ju. Sest et noh, mitte midagi ju veel ei ole ja kuidas te niimoodi julgete, aga ma ise arvan, et see on see, mida tegelikult Eesti toidutööstus väga vajab. Meil on vaja innovatsiooni ja meil on vaja julgeid projekte, me peame saama eksportima, sest et Eesti toit on lihtsalt niivõrd hea. Et sellega võiks kehtestada maailmas sellise uue standardi.
Oota, aga mis mõttes uus standard, Henrik just ütles, et, et Ootly on nagu põhimõtteliselt meil on sama case nagu Uber ja Bolt. Et keegi on nagu suure töö ära teinud, on toonud toote turule, on seda aastaid sind turundanud, on ennast suureks puhunud, noh, nagu see ongi, IPO tehti siin kahekümne miljardi peale, onju, või kümne peale, onju. Vahepeal suured numbrid igal juhul, et ja nüüd tuleb välja, et ups, et selles tehnoloogias, et ei olegi väga nagu midagi erilist. Teistpidi see on hea toode ja noh, täpselt nagu Bolt tegi veel parema toote, kui on Uber. Et nüüd tuleb siis Yook ja teeb veel paremini toote, kui see on Oatly. Ja noh, põhimõtteliselt ongi, et noh, ütleme see alustaja risk on kellegi teiselt poolt ära võetud, nüüd on vist vaja käia nagu noh, ütleme nii, et olla tark esimene vagun, mitte vedur.
Päris täpne kirjeldus tegelikult jah, et, et tõesti, outly tuli ja tegi selle, selle esimese sellise laine ära, aga neid tegijaid on tänaseks maailmas väga palju, et kui nüüd üldse jällegi hüpata siia toidutööstuse maailma, et siis. Nendest taimsetest alternatiividest, millest hästi palju räägitakse, et siis nendega. Noh, paraku ongi niimoodi, et, et need taimsed joogid on need, mis on läinud siis nii-öelda lendu, et tänaseks me võime rääkida, et tegemist on täiesti mainstream kategooriaga. Kuhu me siis püüame ka Taavi meelitada pikapeale, loodetavasti. Aga, aga ütleme jah, et kõik need ülejäänud igast lihaalternatiivid, et noh, nemad on erinevatel põhjustel võib-olla natuke vähem populaarsed, nad on ka noh, oluliselt kallimad nende, neil on suur mastaabisäästu probleem ja kõik mastaabi probleem ja nii edasi. Nii et, et selles mõttes jah, et me oleme küll esimene vagun, me loodame, et me oleme, aga ega kumbki positsioon ei ole tegelikult väga mugav, et kui sa tuled esimesena, sul on noh, tohutud riskid. Sa ei tea, kas su toode hakkab müüma, sa paned väga palju raha turundusse ja, ja lihtsalt loodad parimat, et, et õnnestub nagu täpi, täppis tulistada, nii-öelda. Aga kui sa tuled hiljem, siis sellest, siis seda tarbijat, kes on juba lojaalne sellele niinimetatud vedurile, et seda enda poole meelitada, et sa pead ikka päris palju asju tegema teisiti. Ja, ja noh, toidu puhul see kõlab kohutavalt rafaretselt, et, et lõpuks loeb maitse, aga paraku see niimoodi on, ehk et. See, mida me täna näeme ka näiteks taimsete piimade valdkonnas, on siis see, et, et viis aastat tagasi see, mida Oatly pakkus ja see, mida nad täna pakis pakuvad, on täitsa erinevad tooted. Ehk et see on toimunud, toimunud vahepeal väga suur innovatsioon ja, ja püütakse seda toodet teha siis noh, järjest, järjest maitsvamaks, järjest. Meeldivamaks, järjest rohkem peab ta meenutama seda, seda ta sama tunnet, kui sa tarbid piima, ehk et ei tohi olla mingeid kõrvalmaitseid. Ja, ja sellega teevad kõik tööd, teevad, teeme ka meie tööd, seal on tehnoloogilised nõksud, kuidas seda kaerajooki toota, seal on üks, üks väga suur selline maagiline osa protsessist, millest tavaliselt mitte ükski tootja ei taha mitte midagi rääkida. See on ärisaladus, see on kõige suurem, kõige suurem nii-öelda ime, mis seal juhtub, eks ole, noh, kui te kujutate ette, et on väike kaeraelves. Ja sellest saab valmis jook, noh, ilmselgelt seal vahepeal ikkagi midagi toimub, eks ole, ja vot see, mis seal vahepeal toimub, et see on, see on see niinimetatud Coca-Cola retsept. Ja, ja, ja teine asi on ka see, et, et Oatly, vaatamata sellele, et ta on suur ettevõte, noh, ei suuda piisavalt palju tootejat nõudlust katta, ehk et tal on olnud siin ka viimastel aastatel varustamise probleeme. Ta on läinud väga agressiivse laienemise teed, ehitanud uusi ettevõtteid, uusi vabrikuid siis nii USA-sse kui, kui Aasia riikidesse. No see kõik võtab ettevõttelt alati palju ja, ja fookus kipub natukene hajuma ja Oatly viimastest börsiraportitest on ka lugeda, et nad näiteks Aasias teevadki. Tegidki oma strateegia täiesti ümber, noh, ilmselt kohandavad seda siin ka USA-s, et noh, eesmärk on ikkagi kasumit teenida ja, ja kuidagi see õige, õige nii-öelda valem selleks leida.
Aga teeme korra ikkagi kuulaja selgeks, et mis selles, noh, just selle, ma saan, noh, Henrik on kursis, mina ei ole, et ma siis harin ennast, et mis selles kaerajoogis siis nüüd nii erilist on, et ma saan aru, et üks ülekaalu põhjustest maailmas on tegelikult see, et meil on väga energiarohke toit kättesaadav. Ja üks selleks põhjuseks on ka piim, noh, nii-öelda see lehmapiim, eks, et mis on teinud gaasiinimesed siis nagu suuremaks, kui nad muidu olid siin paarkümmend aastat tagasi. Et, et mille poolest see nüüd see kaerajook siis parem on ja miks just see innovatsioon on täna Eesti jaoks kõige parem?
Ja see vastus on, see tuleb nüüd pikk vastus, nii et ma loodan, et kuulaja ära ei väsi poole pealt, aga neid argumente tegelikult on palju, et nüüd, kui me hakkame sellest lehmapiimast pihta, siis. Lehmapiim on üks väga tänuväärne toode, sisaldab väga palju kasulikke aineid. Ja kindlasti noh, lastele näiteks ka isiklikult ma soovitan ikkagi pigem lehmapiima, kuna. Kaerajook ei suuda päris kõike lehmapiima omadusi kopeerida. Mis aga juhtub, on see, et mida vanemaks me saame, seda vähemaks jääb meil kehas ensüümi, mis lahustab laktoosi, laktoos on siis piimasuhkur. Ja tekib laktoosi talumatus, paljudel inimestel on see diagnoosimata, mõnedel on see väga kergekujuline. Aga meie piirkonnas ja samamoodi ka Aasias on ta ikkagi päris levinud. Ja noh, ma ei ole ka käinud nii-öelda diagnoosi saamas, aga, aga alates sellest hetkest, kui ma ütlesin kaerajoogitehasele jah. Olen ma siis tarbinud ainult kaerajoogiga kohvi, ma piima, samamoodi nagu Taavi, ma piima tegelikult ka enne seda ei, ei joonud ainult kohvi peal. Ja, ja muid piimatooteid, mis on siis fermenteeritud, neid ma mingil määral tarbin siiamaani kodujuustu, kohukest näiteks. Aga pärast seda, kui ma, kui ma kõik see, kõik see päeva jooksul joodav üks koma viis kaputsiinot, siis olen piima nagu asendanud seal kaerapiimaga, ma tõesti tunnen ennast paremini, ma ei oska seda teistmoodi sellega, mul on kuidagi kergem olla. Ja, ja nii et, et noh, ilmselt mingisugune probleem ka minul selle laktoosiga ikkagi on.
Aga, aga keskkonnale on see asi ka ilmselt on ju parem, et see.
Ja, et kaerajoogi tootmine võtab umbes kaheksakümmend protsenti vähem põllumaad kui lehmapiima tootmine, siis. Kui võrrelda nii-öelda algusest lõpuni protsessi ja kui me näiteks räägime veetarbimisest, siis ühe liitri piima tootmiseks kulub üks tonn vett. Ja ühe liitri kaerajoogi tootmiseks, kulub nelikümmend liitrit vett. Nii et noh.
Kahjuks mitte
jah, et, et see on nüüd kogu see ahel, eks ole, mis, mis siis nagu lehma, lehmast alates kuni siis selle, selle piima nii-öelda letile jõudmiseni. Ehk, et nii ta parasjagu, paraku on jah, ja, ja lisaks sellele siis muidugi kasvuhoonegaaside küsimus, et, et ilmselgelt kaerajoogi. Tootmisel kasvuhoonegaase tekib seal vist ka, oli suurusjärk kaheksakümmend protsenti vähem kui piimatootmisel.
Okei, me saame aru, et on kasulik asi, aga kui ikkagi, kuidas selline toiduaine, tööstusinnovatsioon sünnib, et. Ma saan aru, et sind kutsuti sinna juhtima seda asja, kas sa kindlasti tead seda lugu ka, et kelle peast see idee nagu tekkis ja. Ja miks just Eestis ja, ja miks just nagu praegu võtta selline risk, et keegi pidi selle Excel ikkagi ära tegema?
Ja, Excel, Excel oli tehtud ja, no see lugu tegelikult. See foon, et Baltikumi oleks vaja kaerajoogitehast, see foon on juba päris, päris kaua aega olnud, et enam-vähem samast ajast, kui Oatly tuli turule, siis hakati sosistama ja ma tean, et neid, neid huvigruppe on siin erinevaid olnud, kes on ka mõelnud tehase püstipanekule. Noh, mingitel põhjustel pole see sündinud. Aga mida me näeme, on siis see, et, et eestimaiste kaubamärkide all müüakse siis kusagil mujal toodetud kaerajooki, ehk et on proovitud selline. Natuke väiksema riskiga lahendus ikkagi ära teha ja noh, mingil määral on see kindlasti ka õnnestunud ja ma arvan, et see üks, üks ja teine kauamärk arvatavasti ka turule jäävad, et tublid, tublid tegijad. Aga see lugu tegelikult sündis siis nii, et meil on, eks ju, neli perekonda, kes on meie omanikud ja, ja neil kõigil oli mingi väga isiklik teema, kuidas nad selle kaerajooni jõudsid, kas nad ise ei saanud ühel hetkel enam lehmapiima juua või, või midagi nende lähikonnas toimus, et, et kõigil oli mingi oma lugu. Ja noh, nagu öeldakse, et siis ikkagi mõtted on õhus ja, ja kuna need juhtusid omavahel kõik teineteist tundma, et siis nad lihtsalt kuidagi sattusid sellest rääkima ja siis see mõte hakkas nagu jumet võtma, jumet võtma. Ja ühel hetkel hakati juba asukohta otsima ja, ja, ja nii, nii ta sündis, nii et Excel tehti ka loomulikult sinna ära. Aga noh, selle Exceli juures tuleb arvestada seda, et sinna Excelisse pannakse info, mis on. Mis on noh, tagasi, tahavaatepeeglist nii-öelda, et mingid varasemad turu-uuringud ja siis teistpidi mingisugused ootused, mille kohta sa tegelikult ju ei tea, kas nad sellisel kujul täituvad, nii et noh, Excel on selline hea, võib-olla nagu abivahend ja tööriist, aga, aga eks ajapikku seda tuleb ju kindlasti ka veel timmida, täpsemaks.
Katre, ma tahaks selle skaala nagu võimaliku skaala seljaks saada, eks, et noh, ma alustasin väga bravuurikalt selle kümne miljardilise õhutliga ja, ja, ja ütleme selle. Käigus ma tahaks nagu aru saada, et mis mäng see on, et kas see on selline toidu, innovatsiooni ja maitse mäng või? Mulle tundus see hästi palju turundus mäng olevat, et noh, kui me vaatame Outlet, et nende nagu turundus ja need sõnumid ja pakendid ja see, kuidas nad ennast nagu välja mängivad, noh, see on olnud. Hästi nähtav ja hästi selline teistsugune, et niimoodi saab suureks, eks, no sina ütlesid, et toidus maitse on tähtis. Või on see mingisugune hoopiski selline tooraine ja tootmise noh, selline efektiivistamise mäng, nagu Taavi ütles, et, et teeme Bolti, noh, mis oli nagu Uber aga normaalselt ja eestlaste moodi nagu noh. Kokkuhoidlikult nagu ära või nutikalt ära tehtud, eks ole, et mis on nagu, millega saab suureks selles äris?
Tegelikult on vaja kõiki neid komponente, mida sa just nimetasid, et turundust on vaja teha, maitse peab olema väga hea, loomulikult peab ka õnne olema, sa pead õiged partnerid leidma ennast endale, noh, meie puhul siis välisturgudele eelkõige, sest et. Kodune Baltikum on, on natuke liiga väike, et siia ainult me jääda ei saa. Ja, ja noh, et, et miks me tegime selle tehase Eestisse või, või, või miks kaer näiteks, et noh, miks mitte näiteks, ma ei tea. Mandel või, või, või soja siis, siis mandel, soja meie piirkonnas ei kasvanud, mõlemad on ka keskkonnasäästu mõttes väga sellised mitte väga sõbralikud ja allergeenid. Nii et noh, nad automaatselt jäid meie jaoks välja ja kaer on meie enda oma, meie enda selline kuld nii-öelda, mis põldudel, põldudel kasvab ja, ja seda vilja on meil siin küllalt.
Aga sellega seda kümne miljardini ju ei lähe, ma ju, Eesti, Eestimaa saab otsa, on ju, me peame panema minu tagaaeda ka ka ära kasvama, kui te tahate nii suureks saada.
Ja ei, võib panna kasvama küll, et ega me, kui võimalik, siis gluteenivaba, et seda oleks meil nagu väga hea meel, kui me saaks Eestist osta. Aga, aga ja noh, kui me vaatame jälle sedasama Oatly, millest me oleme siin paar korda juba rääkinud, et siis, aga Oatly laienemine ei tule ühest Rootsi tehasest, et Oatly on neid tehaseid ehitanud üle maailma ja, ja mulle tegelikult nende strateegia väga sümpatiseerib, mul väga meeldib see, mis nad tegid Shanghais. Kus nad panid siis ühe kõrghoone üheteistkümnendale korrusele, panid tehase püsti, et kui tavaliselt noh, kui sa kujutad, et tehased, see on midagi tehnitsistlikku, asub kusagil. Metsade vahel, eks ole, ja, ja käivad selliste tõsiste nägud Et siis nemad tegid selle vastupidi, et nad tõid sellele inimestele nii lähedale ja, ja nii-öelda linna südamesse. Ja hoopis-hoopis teistmoodi kui, kui kõik muud tehased. Aga noh, ühesõnaga see selleks, et tegelikult laienemine on siis see nii-öelda see eksport kaks null on ikkagi laienemine läbi tehaste. Ja, ja eks see on ka meie plaanidesse sellise väga õrna harilikuga sisse kirjutatud, et alustame kõigepealt sellest ühest, proovime selle ära koormata, aga noh, põhimõtteliselt plaan on ikkagi see, et kui me oleme edukad, siis. Siis see, et me nüüd konteineri saadame sinna kuhugi teise maailma otsa, et ega see ei ole ka väga jätkusuutlik, see ei ole ka väga keskkonnasõbral
Okei, nüüd me saime aru, et tootel on väärtus, me saime aru, et tehas on püsti. Tervitan Türit, mina ikkagi olen ka saanud oma ettevõtja altareid sealt, sest nõukogude ajal ju tohtis äri teha ainult oma aiast. Ja olles siis lille ja müüa pahmanite lapselapsu, on ju, et siis noh, ütleme nii, et on aastaid orjatud selles väike, väikelinnas, eks, et. Aga lähme sealt edasi, et kui sa saad nüüd selle esimese toote valmis, see ei ole päris ju nii, et noh, et, et ole hea, Selver, võta ja, ja või ole hea, Rimi, võta, et. Ikkagi üsna raske on saada sinna selles mõttes sellistesse kettidesse sisse oma tootega, et. Räägi seda maailma, kuidas üldse käib, et või, või, või palgategi sind juba teadlikult sellepärast, et kuna sa tunned seda valdkonda nii hästi, et noh, küll siis sina saad need tooted sinna lettide peale.
Jah, seda palkamise asja peab ilmselt omanike käest küsima, aga, aga noh, ütleme niimoodi, et tavapärases, rahulikus, traditsioonilises toidumaailmas käib see niimoodi, et sa mõtled selle toote välja ja siis sa võtad selle prototüübi näppu nii-öelda, lähed nende kettide ja klientidega läbi rääkima. Ja noh, siis nad kas midagi arvavad, võtavad sisse, ei võta sisse, selline rahulik protsess, tihtipeale kembeldakse hästi palju hinna üle, aga noh, sinna, sinna kogu see kirglik osa tavaliselt jääb. Meil oli nagu pisut teistsugune olukord, et kui mina esimest korda läksin Eestis kettidega rääkima, et meil on selline mõte ja, ja mis te sellest arvate, et noh, siis. See oli kaks tuhat kakskümmend kaks novembris, kus meil ei olnud peale suure idee mitte midagi noh, ei logo, ei pakendit, ei toodet, mitte midagi null. Ja, ja sealt edasi siis järgmine faas oli see, kus me juba meie müügipealikuga läksime siis tegema. Nii, nii Eestis kui kaugemal sellist roadshow'd, selleks ajaks me olime siis saavutanud selle, et meil oli olemas logo. Aga meil ei olnud toodet, meil ei olnud pakendit, meil ei olnud mitte midagi. Ja, ja me käisime, müüsime tegelikult visiooni ja seda turutunnetust ja positsioneeringut ja seda, kuidas me usume, et kuidas see turg areneb. Ja, ja noh, minu jaoks isiklikult ma usun, et ka meie müügipealiku jaoks, see on olnud üks väga kõva kool, kuidas, kuidas müüa siis, kui sul tegelikult veel midagi ei ole. Ja noh. Et fake it till you make it, eks ju, et, et ja me saime väga palju tagasisidet, me jõudsime selle tagasiside osaliselt ka oma toodetesse panna, et, et erinevad turud andsid erinevaid nüansse ja selles mõttes see kõik oli väga kasulik, aga. Aga see nõuab meeletut enesedistsipliini ja tohutut enesekindlust, et sa niimoodi toidusektoris lähed, et see on, see on täiesti ebatavaline. Ja, ja noh, siis ühel hetkel, kui sul tekivad juba prototüübid või noh, nii-öelda nagu näidised ja sa saad nendega siis minna, et siis, siis on ikkagi noh, siis seda kõik tundub juba päris lihtne, et nüüd räägime ainult hinnast ja ongi korras. Et, et noh, Eestiga, tänan siinkohal kõiki jaekätte ja, ja teisi koostööpartnereid, et nad võtsid meid väga lahkelt vastu, kuulasid, aga need läbirääkimised ei olnud lihtsad, et kui see arvamus on see, et sa midagi Eestis teed ja Eestis automaatselt seda sortimenti ei saa. Need läbirääkimised ikkagi võtavad Ja sa pead oma, oma visioonis olema väga kindel, nii et, et see ei olnud lihtne protsess, aga noh, tänaseks me saame öelda jah, et me oleme Eesti ikkagi lepingutega ära katnud.
See on muidugi üks asi, mida korduvalt ja korduvalt tahan esile tõsta, et see on seesama lugu, mida me rääkisime Drooni saates ka, et. Eesti IT-sektor sai suureks ainult tänu sellele, et kohalik turg ostis oma ettevõtete käest, see oli peamine draiver. Ja siin samamoodi, et kui me räägime, et meil on juba teist aastat majanduslangus ja kõik on tuksis ja, ja varsti keegi ei taha siia enam investeerida, sellepärast et Venemaa oht on niivõrd suur. Et parim viis selle vastu ongi see, et me anname omaenda uutele tegijatele, noh, selles mõttes uutele tulijatele võimaluse. Mis ei tähenda seda, et sa peaks igasuguse prügi endale lettide peale võtma, eks, aga sa annad võimaluse, sa kuulad ära, kui on kvaliteet olemas, siis sa nii-öelda annad selle tõuke, sellepärast et. Noh, kui sul ikkagi oma turg ka ei osta su toodet, siis kuidas on võimalik, minna välja ja müüma seda nii-öelda väljapool seda koduturku, eks, et. Ja noh, sealt tulebki nagu ma vaatan, et noh, Yook on ju natukene nõksuga. Et ma tean ühte teist brändi, millega ma seotud olen, kus on ka kaks hood keskel, on ju, et. Kuidas see on nii? Koos, jah. Kuidas selle veel ikkagi jõuda, et noh, mina täna saan aru näiteks, et Yook ja Turul mul on see ikkagi probleem, sellepärast et kõik hääldavad seda Goose, noh, et nüüd nagu, mis. Mis Goose on ju, õpetaja seal rumalatele, et see on together, on ju. Et kas teie, kuidas see brändi nagu ettevalmistus või seesama see, kui te hakkate seda tegema, et. Et kui palju sa üldse nagu muret valmistati või te olete valmis ka selleks, et kui sa tööl ei lähe, et siis noh, teeme rebrandingu ja läheme uue nimega.
Ja noh, eks me uurisime ikka, et, et, et mida see jook siis mujal tähendab ja, ja siiamaani me ühtegi negatiivset seost ei ole leidnud. Ja noh, joogi puhul nüüd kõike ei saa ausalt kohe ära rääkida, sest et meil paari nädala pärast algab ka reklaamikampaania, et, et mis me selle joogi nimega nagu täpsemalt teinud oleme, et, et see bränd ärkab ju ellu siis, kui sa paned kokku, eks ju, pakendimaitse, reklaamiturunduse. Esindusnäod ja kõik nii edasi, et, et lihtsalt ainult täna jooki vaadates, ahah, okei, lahe, et eesti keeles nii tore Y-ga kirjut Ja ilus, ilus vaadata, eks ole, aga see kõik hakkab tööle ikkagi natukese aja pärast, nii et me oleme natuke selle nimega tööd teinud, et ta oleks mõistetav ja arusaadav üle maailma paremini. Noh, loodame, et läheb hästi, aga loomulikult kogu ellujäämise võti on ju kohanemine, ehk et kui mingil põhjusel see jook kusagil riigis ei sobi või, või ei tööta. No siis tuleb teha ümber, et selleks tuleb ikkagi valmis olla, et sa ei saa nagu kivistuda oma, oma selle, selle, selle esialgse mõtte külge kinni ja arvata, et nüüd niimoodi igavesti jääbki.
Aga kui pikk see müügiprotsess üldse on, et okei, tegime brändi valmis, nüüd Eesti saime enam-vähem jooksma, ma saame jooksma, ma niimoodi ütlen aga, et noh, et saime võimalused, meile need heakettid andsid võimaluse, et saame proovida. Et mida see nagu selles mõttes ühele ettevõtte juhile tähendab, et sa põhimõtteliselt noh, oma müügimeeskonnaga elavad juba Lätis, Leedus, Soomes. Et kui palju sa nagu ajaliselt ette pead tegutsema, enne kui sa üldse midagi tarnima hakkad, on see kaks kuud, kuus kuud, kaks aastat?
See on riigiti hästi erinev, et Soomes näiteks on niimoodi, et kui sa saad kokkuleppele, siis sinu müük algab üheksa kuu pärast, ehk et selle vahepealse üheksa kuud, sa pead siis elama millestki muust, on ju. Eesti puhul see käib natukene kiiremini, ehk et sõltub väga palju sellest, millised on sortimendi aknad, neid nimetatakse niimoodi, et tavaliselt on, on jaekettidel siis. Kas kvartaalsed või pooleaastased sellised aknad ja siis kuhu sa oma selle, selle sortimenti nimetamise saad, siis lähtuvalt sellest siis hakkad müüma, nii et noh, selline. Kaks, kolm kuud umbes on, on see mõttest kuni või tähendab kokkuleppest, kuni siis müügi alguseni on selline tavapärane aeg. Mõnikord harva saab ka kiiremini. Kui me räägime kaugetest turgudest, on need näiteks mõned Aasia turud või, või laheriigid. Siis noh, seal ei ole tähtis see, mis on su hind, maitse, mis on su brändi nimi, tähtis on see, kes sa oled ise. Ja sind tahetakse õppida tundma, sinuga tahetakse aega veeta, tuleb käia külas, tuleb tutvuda tootmisega, tuleb rääkida. Perekonnast, majandusest, poliitikast noh, millest iganes ja, ja kui tundub, et need, need vaated ja selline DNA kattuvad. Siis on võimalik hakata ka ärist rääkima ja selle tõttu need kokkulepped sünnivad ikkagi väga pika aja jooksul, et me räägime sellisest noh, kaheaastasest protsessist umbes. Jaapani puhul võib see olla veelgi pikem, sellepärast et Jaapanis on nii, et kui sa siis selle kokkuleppe saad. Ja teed ära lepingu, siis sa pead minema riiklikult tunnustama oma toiduainet, vahet ei ole, kas on kaerajook või midagi muud, see protsess on üks koma viis aastat ja seda ei ole võimalik muuta. Nii et noh, täna ütlen, et mul on vitamiinijook, võib-olla pooleteise aasta pärast mul ei ole isegi sortimendis enam ja, aga Jaapanisse ma siis pooleteise aasta pärast võin hakata siis edukalt eksportima. Nii et see on jah, riikide kaupa hästi erinev ja. Ja eks see paneb just sellisele alustavale ettevõttele väga suure surve peale rahavoo planeerimisega, see on kõige. Nagu me teame, siis ettevõtted ikka, kas, kas õitsevad või lähevad pankrotti rahavoo pärast, mitte sellepärast, mis bilansis tingimata on. Nii et, et jah, et kõige keerulisem osa on rahavoog ja, ja see on see koht, kus siis meie. Meie omanikud ja, ja meid aidanud finantsasutused siis, siis noh, saavad meile seda paindlikkust anda.
Ja mõtlengi, et noh, teie selle kapitali investeering on ikkagi mõnes mõttes selgepiiriline, noh, sul on vaja tehase ehitada, seadmeid paigaldada. Aga põhimõtteliselt, kui tootmine läheb või kui müük läheb, siis tuleb raha tagasi ka, eks, et noh, selles mõttes nagu tsüklilise ringmängus. Võrreldes näiteks meil siin olid needsamad droonitootjad, kes saavad suure tellimuse, peavad selle kõik valmis tootma ja siis lõpus kuskilt tuleb nagu mitme aasta pärast raha, eks, et. Et selle koha pealt teine suur eelarverida teil kindlasti on turundus. Ehk siis kuidas te minusugused panete nüüd kaera piima jooma, jooma, eks, et. Kuidas te panete, ostate, ostate telereklaami või ütleme, kas siin on ka mingi innovatsioon toimunud? Midagi tehakse kuidagi teistmoodi, kas Oatly tegi midagi teistmoodi? Või on ikkagi samamoodi, et noh, kõik kohad kleebitakse jooki täis ja siis küll. Taukarile
antakse pakk ette, eks ole, ja siis, ja või on siis taukar on Ühendemiraatides, Ühendemiraatide taukar ja Hiina taukar ja nii läheb.
Jah, no kuigi, kuigi ma sügavalt kahtlen, kas see Taavit nagu mõjutaks, aga, aga, aga ja noh, ütleme turunduses, ma olen ise alustanud kunagi turunduses ja selle tõttu see maailm on mulle väga selline südamelähedane, ma pean tunnistama, et ma küll natukene olen siin Rootsi läinud, et viimased kümme aastat aktiivselt ei ole ise turundust juhtinud. Aga mis on muutunud, on see, et juurde on tulnud sotsiaalmeedia, aga muus mõttes on ju kõik sama, et eksisteerib televisioon ja välireklaam ja nii edasi, raadio. Ja nüüd noh, kui turundust planeerida, et siis tuleb ikkagi küsida, et kes need tarbijad on, et, et kahuriga kärbest ei ole mõtet tulistada, et me anname endale aru, et kaerajook on täna ikkagi pisut väiksema tarbijaskonnaga kui näiteks piim. Mistõttu piimale sarnaseid kampaaniaid pole mõtet teha, noh, seda saaks teha, aga see on raha raiskamine, et tuleb ikkagi täpsemalt tulistada ja. Ja leida need inimesed, kes sellest teemast eelkõige siis huvitatud on ja Taavi, paraku jääb siis teise ešeloni, et tegeleme sinuga siis, kui. Kui, kui esimesed nii-öelda, esimesed madalal ripuvad viljad on kätte saadud.
Aga põhimõtteliselt, mis on, kleebite MyFitnessi täis reklaami või, või kus see, kus see nii-öelda see, see nii-öelda alguspunkt on, kust kohast sisse saab hakata hiilima?
No paari nädala pärast saab näha, aga, aga eks meie, meie inimesed, kellele me loodame sümpatiseerida, et tänapäeval elavad ikkagi telefonis, nii et väga lihtsalt öelduna, et me peame nad kätte saama telefonist, moel või teisel. Ja, ja siis sealt edasi on juba see, et kas see ostu, ostuotsus sünnib või mitte, mis on noh, ütleme toidutööstuse puhul laiemalt ka, et mis on alati olnud keeruline, mis on siiamaani keeruline, on see, et seal ei ole seda. Oma reklaami või kodulehel, et osta nüüd, et ta ei ole, ta ei ole selline. Sa pead ikkagi poodi minema, kuidagi, kuidagi pead sa jõudma poodi, et seda ostu sooritada, kas see on siis virtuaalpood või päris pood, et. Et selle võrra kindlasti see toiduturundus on natukene keerulisem ja, ja seda roid nii-öelda arvutada on raskem, aga. Aga noh, ütleme Eesti turu puhul noh, see on nii väike turg, et siin me ikkagi üht-teist juba nagu oskame, oskame, et suuremate turgude puhul muidugi, et kui me räägime, ma ei tea. Koreas on Souli linn, eks ju, ütleme, et me tahame sealt saada mingisuguse kakskümmend viis miljonit inimest, ütleme, et tahame saada kümme protsenti nendest kätte selliste parameetrite järgi, et noh, seal on täppis mõõtmine ja vot see on see koht, kus tegelikult sotsiaalmeedia annab tohutult võimalusi, kuna see on matemaatika. See on, sa näed ju igapäevaselt, et mis sul see, mis sul see kulu ja mis sul see tulu seal on, eks ju, ja. Ja saad selle järgi timmida, nii et kui te nüüd sellest krüptilisest jutust midagi proovite kokku võtta, et siis, siis vastus on see, et me saame olema päris palju mobiiltelefonis, aga mujal ka.
Katre, sa oled väga suure osamaa karjäärist olnud, sellise toitlustusega kuidagi seotud, eks ole, et sa oled olnud preemias ja Teres ja, ja ma ei tea, kas sa enam oled või sa olid kindlasti seotud LaMuuga. Nende jäätistega ja nüüd sa oled jälle seal toidus, tegeled jookiga. Ja vähemalt osad nendest ettevõtetest kindlasti tahtsid ja proovisid eksportida, no LaMuu eelkõige, eks. Mis on nagu see, mida sa oma sellest kogemusest kaasa praegu võtad jooki või mida? Mida sa mõtled, et, et joogi puhul peaks tegema kindlasti teisiti näiteks kui, ma ei tea, kui LaMuu tegi või kas on midagi sellist?
Ja no kõigepealt tõesti jah, umbes kakskümmend aastat ma olen, olen olnud toiduga seotud moel või teisel, ma olen kaks korda proovinud lahkuda nii-öelda sellest sektorist, aga täiesti ebaõnnestunult. Nii et ja mitte sellepärast, et mulle toit ei meeldiks, vaid lihtsalt ma tahtsin kuidagi mugavustsoonis natuke välja saada, teha midagi muud. Mis ka õnnestus kaks korda, aga noh, siis kuidagi jälle sattusin selle toidu juurde tagasi. Aga, aga mis on, tähendab, kui üldse Eesti toidu ekspordist rääkida, et mis on kaks sellist põhilist probleemi, miks Eesti toit ei ekspordi võib-olla nii palju, kui ta võiks eksportida, et, et punkt üks on see, et, et meil ei ole selliseid tootmisliine piisavalt palju, mis annaksid tootele säilivusaja. Mis annaks võimaluse eksportida kaugemale kui tuhat kilomeetrit. Ehk kui säilivusaeg on lühike, näiteks kakskümmend üks päeva. Noh, sa ei saa seda väga kaugele saata, läheb hapuks, on ju. Ja teine on see, et paraku meil ei ole ka selliseid võib-olla laiema müügikogemusega inimesi, kes, kes oleksid kaugetel turgudel väga head, et me oskame Baltikumis teha, me oskame Skandinaavias teha. Aga siis, kui on vaja näiteks minna Aasiasse, kus on hoopis teine kultuur, et noh, seal, seal lihtsalt ei ole piisavalt palju kogemust ja tihtipeale jääbki selle taha kinni, et natuke kardetakse. Riskid on suured ja nii edasi ja, ja siis vaadatakse, et noh, koduturul on tegelikult päris head, prooviks veel pool protsenti turgu kätte saada. Konkurendi käest, nii et, et kui me nüüd joogi juurde tuleme, et siis joogi puhul oli kohe alguses väga selge plaan, et see toode peab olema väga suure ekspordipotentsiaaliga. Kaua, kaua ta säilib,
kuule, kaua see pakk kestab?
Ja, me nüüd praegu alustame, siis teeme alles katsetusi, praegu on peal neli kuud, aga tegelikult noh, plaan on ikkagi kakskümmend kuud. Nii et sellega on võimalik Aasiasse minna, et, et seal ju transpordi peale praegu läheb juba kaks kuud ära, eks ju, et, et siis jääb piisavalt ka veel müügiaega, nii et. Et, et see on üks ja teine on siis see, et me ikkagi väga aktiivselt ja avatult otsime endale ka partnereid, teistele turguda, ma ei pea silmas siis kohe neid, kes ostma hakkaksid, vaid just inimesi, kes aitavad meil õigete inimesteni jõuda. Et me ei, et me ei, ei pusserda nii-öelda nurgas ja ei oota agressiivset klienti, et äkki keegi koputab uksele, on ju, vaid, vaid me ikkagi püüame luua seda võrgustikku ja, ja leida neid õigeid inimesi, kelle abil ikkagi. Ise jõuda nende õigete usteni, aga me mööname, et me võib-olla kõiki inimesi täna veel ei tea, sellepärast me palkame endale abilisi.
Aga näed, kuidas sa seda müügiprobleemi nagu lahendad, et kas sa oled leidnud Eestist inimesed, kes oskavad ja julgevad sinna Ühendemiraatid, Ühendemiraatidesse või, või Aasiasse müüa või, või sa teed ikkagi nii nagu meie saate, paljud külalised ütlevad, et noh, lähed, palkad kohaliku müügimeeskonna ja, ja nii on, et ei hakka üldse mingite Eesti inimestega jamama.
No nii ja naa, meil on, meil on endal ka väga tubli müügipealik, kes on pika ekspordi ajalooga tulnud küll kodugeimasektorist, aga, aga väga kiiresti ümberõppinud kaerajõugile, spetsialiseerunud tänaseks. Ja, ja tal on päris lai kontaktvõrgustik ja, ja selline rahvusvahelise suhtlemise kogemus, nii et, et tema on väga tubli, aga me kasutame ka kohapeal tõesti inimesi, kes, kes on kohalikud nii-öelda ja. Ja, ja mõistavad seda kultuuri, et kõige olulisem ongi ju, äri on ikka inimeste vahel, ehk et sa pead sellest kultuurist aru saama ja sa pead seda tajuma ja kui sa seda esialgu ise ei oska, noh, siis luba end aidata.
Taavi on siin saates mitmel puhul rääkinud oma raskustest seoses oma et, et sinu jaoks on olnud üks probleem, vaata, Taavi, see, et sul on category creation, et noh, et sa lood midagi. Mille puhul inimesed võib-olla ei ole mõelnud, et ou, mul on seda õudselt vaja, et sa, sa pead hakkama nagu suurema ringiga müüma. Ma tahaks Katre käest küsida, et. Et näed, Taavi on ka siin, nagu Taavile sa teed category creation'it on ju, et ta ei ole mõelnud, et ta peaks hakkama kaerapiima jooma. Kuidas see on nendes riikides, kuhu sa tahad minna ja eksportida, et kas sa pead hakkama seletama nullist, mis asi see on ja et see on hea ja. Või, või on tegelikult inimestel ju see ootus olemas ja sa pead lihtsalt seda tühja kohta täitma?
No esialgu loomulikult vaatame neid riike, kus see teadlikkus on olemas ja teatakse, mis asi on kaer ja, ja saadakse aru, et sellest saab jooki teha, aga meil on olnud väga erinevaid kogemusi ka siitsamast lähiriikidest Poolas, näiteks oli meil ühe ettevõttega siis selline noh, läbirääkimine, tegime piduliku sissejuhatuse, rääkisime kaerajookidest ja kõik noogutasid ja tegid näo, et saavad aru. Ja siis me saime paari päeva pärast meili, et, et kaerajoogid, neid ei huvita, aga et kas meil on pakkuda taimseid jooke? Nii et, et selles mõttes võib minna nii ja võib minna naa, et, et nalja on siin muidugi kõvasti saanud vahepeal. Aga, aga, ja on ka riike, kus tuleb tõesti rääkida, mis on kaer. Et kui me räägime Aasiast näiteks, siis seal sojajooki teatakse väga hästi, aga, ja saadakse aru, et ahaa, et kaer on mingi uus taimne jook, aga mis asi see kaer on, et kuidas ta maitseb. Ja noh, esimene ongi see, et sa pead ikkagi veenma selle, selle ostujuhi või kategooria juhi või mõnikord selle CEO ära, et näed, võta ja maitse Ja kui ta ütleb selle peale, et, et see on täitsa okei, et noh, siis võib edasi rääkida ja Taavile ma soovitaks ka, et, et. Lihtsalt teinekord eksperimendi mõttes, mine proovi, kui sa küll ütlesid, sa piimaga kohvi ei joo, aga noh, äkki sa näiteks tahad teha putru või, või tahad, ma ei tea,
müslit.
Proovi kaerapiimaga ja, kaera joogiga on õige öelda, piim ei tohi öelda, siis me saame kohe pahandada.
No ühesõnaga, ma lähen, katsetan, luban, aga ma, ma vabandust, ma ootan ta ära, et ma saaks teda jääketist kätte ikkagi, et siis ma proovin.
Olgu, me, mul on see nagu väga huvitav, just see nagu toidumaailm selline hästi kuidagi riskantne, et, et neid kohti, kus see nagu saab valesti minna, et neid tundub uskumatuid palju olevat, alates ilmast, eks ole. Ma ei tea, põllumeestest, strekkidest, hindadest, tootmisprotsessidest, bakteritest, et see probleemide kuhi on nagu meeletu. Ma ei tea, kas sa oskad võrrelda seda, ma ei tea, tarkvara tootmisega, kes meil siin tavaliselt, eks ole, käivad või, või kuidas te neid nagu riske maandate või kuhu nad sisse on kirjutatud, et noh, et mis kõik võib valesti minna. Ja, ja sa ei saa öelda ju mingile suurele jaekätile kuskil välismaal, et noh, sorry, poisid, et, et me nüüd seitse kuud ei saa talle midagi saata, et meil sadas vihma või ei sadanud vihma.
Jah, tõesti, nii ta on, aga noh, ma ütleks selle peale niimoodi, et kui sa, kui sa kogu aeg nagu midagi õudselt kardad, et ega siis ei julge ju kodustki välja minna ja võib-olla sealt voodistki püsti tõusta, et kogu aeg karta ei ole mõistlik. Toiduga on niimoodi, et toidu, A ja O on toiduohutus ja, ja toiduohutus on väga selgelt defineeritud, sa tead, kuidas sa pead seda kontrollima, sellega kogu su protsess algab ja sellega su kogu protsess ka lõpeb. Nii et kui sa selle suudad ära teha, siis sa saad ohutu toote ja see on juba esimene samm selleks, et sa saaksid tegelikult turule tulla. Ja eks seda valdkonda, eks seda valdkonda noh, tuleb tunda ja. Ja tuleb need asjad endale selgeks teha, et, et loomulikult noh, mida rohkem on tünne ja torusid, seda rohkem on võimalust, et seal midagi kuskil nendega juhtub. Ja, ja selge on see, et neid tuleb pidevalt hooldada selleks, et noh, nagu iga asi kulub, eks ole, et samamoodi nagu auto, et, et sa pead teda ikkagi aeg-ajalt nagu putitama selleks, et ta ikka edasi sõidaks. Nii et, et see toidumaailm on tõesti oma nüanssidega ja, ja selline kapitalimahukas ja ma arvan, selle äri juures ka, et üks võib-olla väga olulisi hetki on see, et, et sa pead pidevalt ju kaaluma, et kuhu sa investeerid, et kas sa paned raha turundusse. Kas sa paned raha sellesse järgmisesse tünni, kas see uks peab läikima või ta ei pea läikima? Et, et eks need otsused tulevad, aga inimesed, kes on toidule sõrme andnud, et mingil põhjusel on jube raske sealt nagu ära tulla, et ma arvan, et tarkvaraga on umbes sama, et kui sa korra oled selle. Selle lahenduse teinud ja, ja, ja midagi nii-öelda ellu, ellu loonud või ellu kutsunud. Siis ükspuha, kui keeruline see kõik on, see kuidagi tõmbab tagasi ja, ja siis tahad seda kõike uuesti kogeda ja midagi uut veel teha. Et eks, eks see on, eks see nii on.
No toiduainetööstuses, toiduainetööstuses on üks hea asi, see on nõudlus, ehk siis selles mõttes nõudlus, et sa noh, ikkagi meil on neid kaloreid kuskilt vaja, eks. Küsimus on, kas just sinu tootest, eks, aga, aga noh, ütleme nii-öelda, et. Et sa päris tühja koha peal ikkagi midagi ei loo, eks, et ainuke, mis seal tundub väga karm, ongi, ongi see konkurents, eks, et miks just sinu oma versus teiste oma, et. Noh, ma tõesti praegu mõtlen nagu, mis leiba ma ostan kokkuvõttes, kui need brändid on välja kujunud, siis noh, piimapakk on sinine, mitte punane ja seda ei muuda mingi imega ka, on ju, et noh, ega lollimaid asi oleks teha see, et muuta see värv ära, on ju, et ja ma enam ei osta seda piima, on ju, et. Et, et selle koha pealt ta on ikkagi väga selgepiiriline, kui sa suudad sellest konkurentsist läbi hammustada, et selle koha pealt ei tundu väga keeruline äri.
Jah, eks ta noh, toiduäri üldine võlu on, on see, et ta on stabiilne, et kui sa korra nagu müüma hakkad, noh, täpselt nii nagu sa rääkisid, kui inimene harjub ära seda, seda paki kinnisilmi sealt kusagilt võtma, et siis, siis väga harva ta, ta poole pealt mõtleb ümber. Et, et kindlasti see on, noh, kaerajookide puhul küll see, see stabiilsus on. Noh, kasv on päris suur, et seda stabiilsust või sellist platood ei ole siiamaani veel globaalselt tekkinud, aga küll ta, küll ta mingil hetkel tekib ja siis need nõrgemad kukuvad välja ja tuge Aga, aga selle konkurentsiga on niimoodi, et see, see konkurents on pidevalt muutuv. Et see, mida me täna seal letis näeme, kes on teadlik tarbija, see näeb ka neid, neid uusi tulijaid pidevalt, kes on vähem teadlik, siis võib-olla ei pane tähele, et noh, preemias meil näiteks oli niimoodi, et. Et igal kevadel ja igal sügisel me lansseerisime kümme uut jäätist, ma olen täiesti kindel, et valdavat enamust jäätisi ei pannud tarbija isegi tähele, et nad tulid ja läksid nii kiiresti. Et noh, ei saanud aru, aga miks me seda tegime, oli siis see, et meil oli vaja hoida oma seda riiulit või noh, seda külmikut, nii-öelda. Ja kui me ei oleks neid tooteid lansseerinud, siis me oleksime selle riiuli pinna andnud konkurendile ja riiuli pind on, on sinu jumal, et seda sa üritad maksimeerida. Ja, ja selle tõttu seda kõike pidid tegema ja see oli selline risk and reward, et sa tead, palju sa kulutad selleks, et need tooted turule tuua. Ja versus siis see, et kui palju nad umbes müüvad, noh, mõnikord müüsid väga hästi ja siis neid jäid sortimente, aga noh, valdav enamus kukkus välja. Et sa pead kogu aeg olema vormis, sa pead pidevalt innoveerima, et sa pead väga kiiresti tegema tootearendust selleks, et tegelik
Aga tootearenduse sisend on ka ikkagi see klient ja mitte ainult see, et mis see maht on, mis see läbimüüd, vaid kes ta on. Ehk siis kas ta on naine, mees, mis vanusegrupp ja nii edasi, et. Ma tean, et see on alati olnud toiduainetööstuses väga suur probleem, et jaekettid ei anna seda infot välja. Ehk siis nad ei ütle sulle, et näed, et sinu seda jäätist ostab tavaliselt kolmekümne viie aastane pereisa, eks ju, sellises koguses, on ju, et kas see on kuidagi paremaks läinud? Nüüd seose tehnoloogia arenguga või see on jätkuvalt probleem, et sa tegelikult lõppklienti ei näe?
Jah, et ega me ei näe, me saame aimata ja, ja mõningase abi on toonud siis just see sotsiaal, sotsiaalmeedia, kus me näeme neid profiile, saame aru, et kes on need inimesed, kes seda vaatavad, selle vastu huvi tunnevad ja noh, suure tõenäosusega siis ka ostavad. Aga, aga jah, sellist avatud infovahetust meil, meil jaekettidega Eestis täna küll ei ole, Lätis-Leedus samamoodi. Nii et, et, et võiks olla noh, see on natuke sama asi nagu näiteks on telereklaami ostmise puhul, et me siiamaani räägime telemõõdikutest. Ja, ja noh, ma, ma arvan, et nad päriselt on olemas, aga lihtsalt kui ma mõtlen niimoodi, et, et kui ma tahan helistada näiteks. Ma ei tea, Eesti Vabariigi presidendile, et siis tõenäoliselt ma tean inimest, kes teab inimest, kelle kaudu ma saan selle numbri ja ma saan talle helistada. Kui ma küsin täna kelle inimeste käest, et kas te teate kedagi, kelle kodus on olnud telemõõdik? Mitte keegi ei tea ja nii juba kakskümmend viis aastat. Ja noh, ehk et tekivad igasugused küsimused, on ju, ja, ja samamoodi seda telereklaami niimoodi umbes planeerida, eks ju, teades, et sul on digikanalid, kus ju info jookseb täiesti. Noh, seda datat on seal ju metsikult palju, et mida võiks ju tegelikult müüa ja mille, mille abil saaks ju palju täpsemalt sihtida, aga noh, mingil põhjusel seda ei toimu. Nii et, et jah, et kui, kui midagi tahaks turunduse mõttes paluda, et mis paremaks saaks, et siis see data on see, mida meil tegelikult oleks rohkem vaja, nii siis poodidest kui, kui siis ka reklaami planeerimiseks.
Aga kas see on ainult Eestile ja Baltikumile omane, et siin nagu seda ei anta välja, et a la kas USA-s saab kätte selle informatsiooni?
Ma ei tea, ma ei ole uurinud, aga.
Ma tean, ma tean, ma tean vastust, sorry. Ma olen selle kohta isegi rohkem uurinud, nad saavad tšeki pealt, neil on start-up'id, mis koguvad tšekke. Ja tuleb välja statistiliselt, et kui sa kogud saja, sada tuhat tšekki, sa saad tegelikult ostukäitumisest täispildi, sellepärast et see on piisav andmekogus, et teha järeldusi.
No vot, et võib-olla saaks siis siin ka mingi, siis sellise samasuguse start-up'i teha.
Meil on see probleem, et see turg on nii väike, et ta ei anna välja seda saad tuhandet vastust.
Meil hakkab saade läbi saama, Katre, ma olen proovinud sellisel leebel moel terve saate nagu üritada sind panna mingit hästi suurt ja ägedat eesmärki välja ütlema, et, et ma ei tea, väärtus miljard ja vallutame USA või Hiina või mis iganes nagu turu, on ju, aga sa oled ilusti nagu ära läinud selle küsimuse eest. Aga mis, ma ikkagi saate lõpus panen sind otse selle küsimuse, et, et mis. Mis nagu sind kuidagi uskumatult õnnelikuks teeks selle Yoki puhul, mis peaks juhtuma, kui suureks see asi peaks minema, et sa mõtled, et vau, et noh, see oli nüüd see, mida me tahtsime ja veel palju rohkemgi, et kui suureks seda asja ikkagi on sinu arvates võimalik teha?
Ja olen tõesti küsinud ja ma olen tõesti pareerinud, sest et tegelikult ju ega piir ei ole, et ma seal nüüd selle nädala pressikajastuses olen ka ühe korra öelnud, et me tahaksime, et jook oleks saadaval Nuustaku standardikani, ehk et minu. Ütleme, esimese paari nädala puhul ma olen õudselt õnnelik, kui, kui ma tõesti seal Nuustakul seda jooki näen, et siis on nagu. Distributsiooniga kõik hästi, Nuustakul siis nii otseses kui ülekantud tähenduses, et distributsiooniga hästi me oleme jõudnud ja nii edasi. Aga noh, tegelikult ikkagi see oleks üliäge. Kui Eesti toidubränd jõuaks Aasiasse, jõuaks laheriikidesse, jõuaks võib-olla ka USA-sse. Et kui me selle suudame ära teha, noh, see oleks nagu ülikõva ja selle nimel tasub tööd teha.
Ma just mõtlesingi nuustakust Antarktikani, et siis on Soome turg on väljas nagu, et.
Ja ei, Soome, ma üldse ei välista, et ta jääbki selles mõttes välja, et Soomes on kohalik konkurents, on väga suur ja täna mul on Koreaga palju-palju lihtsam rääkida kui Soomega, nii et kui me sinna Soome kunagi suudame midagi müüa, no. Siis on kirsstordil nii-öelda, aga, aga ei ole eesmärk omaette.
Aga ma vist mõtlesin, Saksamaad, Suurbritanniat, kõik sellised, ma ei tea, Prantsusmaad, noh, täisteadlikke kodanikke, kes tahavad head kliimat ja kõike muud.
Ja, ja noh, see ütleme oligi kujundlik, et ikka me vaatame ka Lääne-Euroopat ja, ja noh, põhimõtteliselt kogu nii-öelda kõiki võimalusi, kus, kus on võimalik müüa, et. Kus ei ole mingit väga suurt logistikapiirangut või, või näiteks ostujõu probleemi, kodusõda või, või midagi muud seesugust, et. Et eks me kaardistame kõike, aga me kõike korraga lihtsalt ei jõua, nii et, et need riigid või siht, sihtkohad, mida ma nimetasin alguses, et need on meil esimesena siis sihtmärgiks.
No meil on praegu veebruari keskpaik, kas sa oskad või julged öelda, et kui nüüd inimene kuulas saate ära või ka Taavi mõtleb, et ma lähen nüüd seda jooki ostma, on ju. Et kuhu siis peaks minema, et kust teda Eestis on ja kust teda ei ole?
Jaa, nüüd eile olid siis esimesed pakid müügil meil Tallinna kauamaja toidukaupluses, mis on siis mitte kõige suurem kauplus, aga, aga ikkagi väga tore, et nad sinna jõudsid, kohe esimesena. Ja siis selleks ajaks, kui meie müügiboss jõudis sinna kohale, et, et vaadata ja teha ka siis prooviost. Siis oli keegi juba ühe rea ära ostnud, müügiboss ostis teise rea ära ja sinna rohkem ei jäänudki, nii et ma ei tea, kas, kas sinna tänaseks on juurde tellitud. Ja, ja noh, niimoodi samm-sammult me järjest siis kõikidesse kettidesse, kauplustesse jõuame ja siis ka Saniteksi ja, ja kaupmehe. Cash and carry'desse, nii et, et saab igalt poolt osta. Peaksime umbes kahe nädalaga siis selle logistika tehtud saama, et see, see on selline Eesti logistika eripära, et, et kõik võtavad umbes kaks nädalat aega, kui, kui tahad laiali vedada, kuigi riik on ju väike.
Et ühesõnaga veebruari lõpus tasub teda nagu laiemalt, ma saan aru otsida.
Ja, ja kindlasti veebruari lõpus on, peaks olema kõikjal olemas, et teie kodupoodides samamoodi.
Selge. Aga aitäh sulle, Katre ja soovime palju edu, ma arvan ka, et see oleks jube äge, kui kõikide tarkvaraettevõtete ja, ja väheste riistvaraettevõtete kõrval oleks meil Eestis oma suur toidubränd, mis, mis maailma jõuaks.
Tuletame kuulajale meelde, et Austria kõige rikkam inimene oli surmani Red Bulli omanik, eks, et mis on ka toiduainetööstus on ju, mitte küll parim toit, aga ikkagi sama valdkond.
Ja
meie Taaviga otsime endale järgmise külalise järgmiseks nädalaks, nii et olge tagasi, kuulmiseni.
Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ette mõte.