Kuidas õhust maagilist pulbrit teha ja sellest idufirma ehitada?

Tere kõigile Restarti kuulajatele, on kolmapäev ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa. Aastal kaks tuhat kakskümmend kolm veebruarikuus saavad tervitada meie külalist, kelleks on täna firma nimega UP Catalyst ja räägime DeepTechist ja sellest, kas ja kuidas teadust on võimalik pöörata idufirma maailma. Kui pika kannatuse ja sügava rahakotiga peavad selleks olema investorid? Mis võib minna õigesti, mis võib minna valesti? Ja tuletame meelde, et UP Catalyst oli meie eelmise aasta edetabelis nii-öelda paljulubavate idufirmade edetabelis kohal number üksteist. See oli ühtlasi esimene firma kogu edetabeli esimeses otsas, mis ei olnud seni restardis käinud, nii et ma hakkasin ülevalt tulema. Kogu top kümme on meie saatest läbi käinud ja nüüd siis ka koht number üksteist, ära räägime UP Catalystiga. Tere, Taavi. Tsau. Ma ei tea, kas sul on mõni DeepTechi investeering või võib-olla meie antud. On, on, on. Saatekülalises on ka juba käpp

sees. Light Code Photonics, täitsa algusest peale läksin, investeerisin. Ja nüüd ootad. Teadusküpp

sebaaeglaselt, aeglaselt. Aga me saame öelda tere ka siis UPCatalüsti tegevjuhile ja kaasasutajale, Gary Urb, tere.

Jaa, tervist, väga meeldiv.

Tavaliselt me palume siis saatekülalisele ära seletada, millega ettevõte tegeleb ja noh, ma arvan, et teile saab sama öelda, mille paganaga tegeleb UPCatalist?

Jaa, loomulikult, hea meel, hea meel selgitada. Et UPCatalist tegeleb siis süsinik nanomaterjalide valmistamisega. Ja, ja meil on selleks väga põnev tehnoloogia, et, et me tegelikult võtame siis CO2 ehk siis süsihappegaasi atmosfäärist. Selle halva asja jah, mis on siis teistel tegelikult nii-öelda, nagu heitkaas. Ja, ja selle siis ütleme lõhu, lõhume ära, CO2 lõhume ära süsinikuks ja hapnikuks ja süsiniku püüame kinni. Valmistame sellest süsinikust väga väärtuslikke materjale, mis on siis akutööstusele. Ja, ja hapnik tegelikult lihtsalt siis on täiesti keskkonnale ohutu ja see lendub ära ja et. Et, et selliseid, selliseid süsinik materjalid on siis meie nii-öelda fookuses.

Sa vist pead ikka minema natukene konkreetsemaks, et noh, et a la stiilis, et kas mõne saastva vabriku kõrvale pannakse püsti mingid püüdurid. Mille küljes on mingid sõna otseses mõttes lohvid, mis viivad mingit ees seadmeni, kus toimub siis vastav keemiline reaktsioon. Ja siis see jääk läheb siis kuhu, no ühesõnaga nagu ikka noh, anna nüüd ikkagi väike nagu paremselgitus kogu selle asjaga. Mulle

tundus Harry jutu kuulates, et UP Catalyst on firma, mis teeb igasugu põnevaid asju puhtast õhust.

Aga, aga jah, tegelikult eesmärk on võtta nii-öelda ikkagi jah, see

must õhk ja, ja teiste siis

tehaste teiste tootmiste nii-öelda siis

väljaheitegaasid, ehk siis enamasti me tahame sealt CO2-e. See CO2 siis ütleme, enne meieni jõudmist tuleks, kas siis eelnevalt filtreerida võib, me siis võtame selle nii-öelda sellisest tootmisest, kus ta tekibki juba suhteliselt kontsentreeritud kujul. Ja, ja seejärel siis ta, see CO2 läbib siis meie elektrolüüsiprotsessi. Ja, ja selle protsessi sees siis me siis nii-öelda lõhume selle CO2 molekuli ära selliselt, et süsinik siis. Meil on siis elektrokeemiline protsess, kus me siis nii-öelda, jah, süsinik siis depositeerub meil nii-öelda elektroodide külge. Võtame sealt elektroodide küljest süsiniku maha, puhastame selle ära. Ja, ja seejärel saavadki sellest siis nii-öelda juba, juba pulbrilisel kujul toorained akutööstusele. Ja, ja ka teistele tootmistele, et, et ka teistele nii-öelda väga mitmetesse erinevatesse aplikatsioonidesse, mitte ainult akud.

Aga sa pead ikkagi, raadiokuulajal on teatavasti hea kujutusvõime, sellepärast et pilti ei ole ja peab kõike ju nagu endale ette, silmad ette manama, et noh, et, et. Põhimõtteliselt lähed sinna Narva, on ju, seal on see elektrijaam, kus visatakse põlevkivi ahju, ilgelt saastab, on ju. Nüüd tõmbame sinna ülesse mingi kummi peale selle korstnale, on ju. Ja sealt läheb asjad edasi, noh, a la kohe tekib tunne, et kas üldse tõmme säilib, on ju, kas üldse suits ülespoole läheb ja nii edasi, et, et, et kuidas ikka käib see maailm.

No päris nüüd nii-öelda, kuidas öelda, me sinna Narvasse kummi kuskile kostnud sa panema ei hakka, sinna peale tõmbama. Et, et pigem selles mõttes jah, et see nii-öelda see CO2 siis juhitakse juba läbi mingite nii-öelda filterprotsesside. Saadakse täiesti nii-öelda, kuidas öelda, siis suhteliselt puhas, eraldatakse sealt juba sellise puhas CO2. Nii-öelda erinevate torude kaudu siis ja ütleme siis selle toru kaudu siis juhitakse see nii-öelda siis meie, meie reaktorisse. Ja, ja, ja, ja see ei, ei pea tulema ainult, ütleme siis näiteks, noh, Narva elektrijaamad võib-olla üks valik, aga, aga pigem on võib-olla siin ennem teised, teised nii-öelda tootmised, kus seda CO2-e võib-olla tekib juba veel puhtamal kujul. Siin võivad olla ka toiduainetööstused, siin võib-olla siis ammooniumi tootmine. Kõiksugused muud nii-öelda tootmisahelad, kus, kus seda CO2-e tegelikult tekib ja kust me saaksime selle siis, saame selle ära kasutada.

Aga see aparaat peab olema sihuke suhteliselt kompaktne, kui sa oled valmis seda a la iga vabriku kõrvale noh, paigaldama, et või ma ei tea, mis on veel suuremad laevad on nüüd, ma ei tea, kruiisilaevad on väga suured tarbijad, eks, et. Et kuidas ikkagi siis, no mis see mõõtmetel välja näeb, et see on mingi, ma ei tea, neli korda neli kast?

Et jah, ei täna, selles mõttes, et meil on sihukesed tõesti, me ehitame, meil on hetkel olemas sellised nii-öelda kaks kilogramm skaala reaktorit, mis on sellised poolteist korda poolteist meetri suurusega nii-öelda kastid. Kui selliselt ette kujutada, sinna sisse siis nii-öelda on meil juhitud CO2 toru. Kuhu me pumpame selle CO2 sinna sisse, seal keskkonnas on siis meil tegelikult, meil elektrolüüsiprotsess käib kõrge temperatuuri juures. Me räägime siin mitmest sajast kraadist ja, ja siis. Ja, ja seal see nii-öelda keemiliselt eraldusprotsess toimub. Aga, aga jah, kui me räägime nii-öelda tehastest suurtest, siis, siis, siis sellisel kujul on vaja tõesti sellised nii-öelda reaktorid, mille suurus, ütleme, on seal. Ütleme võib-olla kaheksa korda kaheksa meetrit kast, et, et sellised nii-öelda kastid ja neid isegi on sõltuvalt siis tootmisest on nii-öelda. Neid on seal ridamisi üksteise järgi, et, et selles mõttes see ei ole ainult selline üks kast, vaid neid on mitmeid.

Ühesõnaga, me oleme vist jõudnud selle rebuni, et okei, see on deep-tech, onju, aga start-up'i mõttes te hakkate neid kaste tootma?

Ei hakka, me hakkame materjali valmistama, et meie eesmärk selles mõttes, jah, me oleme selle tehnoloogia omanikud. Me arendame sedasama tehnoloogiat, arendame ka nii-öelda seda reaktorit kui kasti, siis nimetad seda kastiks. Et arendame seda poolt, aga eesmärk on meil ikkagi valmistada materjali, müüa seda materjali ja müüa seda materjali siis erinevatele tööstustele, kes nii-öelda siis süsinik nanomaterjale ega erinevaid siis süsinik, materjali ega grafiiti tulevikus vajavad.

No kui ma võtan oma isikliku auto ja sõidan Tallinnast Tartusse, siis ainuüksi selle protsessiga tekib, sa ilmselt tead paremini, aga seda CO2 tekib väga-väga palju, kilode kaupa, ma arvan või midagi sellist, eks. Et kui me nüüd räägime ikkagi mingisugusest noh, õhu puhastamisest või mingi CO2 kinnipüüdmisest skaalal, kus sellest loodusele midagi kasu oleks ja kus sellest nagu midagi saaks ka. Seda peab ikka päris palju sealt nagu välja tõmbama või mis need kogused, et kas teie tegevusest on nagu loodusele ka midagi kasu või on seda CO2 lihtsalt nii palju, et sa tahad pulbrit saada ja sa saad oma pulbri kätte ja enamus jääb sinna õhku veel tegelikult alles ja see nagu maakera tervist ei mõjuta.

Eks ta suures mastaabis mõjutab ikka, tõesti, kui me räägime siin nii-öelda sellistest üksikutest tonnidest, siis, siis see ei mõjuta. Et, noh, maailmas selles mõttes iga aasta emiteeritakse miljardeid tonne tegelikult CO2-e. Nii et need mastaabid on tegelikult jah, kohutavad. Et aga, aga me oleme teinud tegelikult sellise nii-öelda, ütleme siis, kui sellisesse mastaapi minna, siis me oleme teinud väikse arvutuse ka, et. Et kui meil on meie protsess ja kui meil on elektrolüüsiprotsess, siis me vajame nii-öelda elektrit. Ja, ja, ja kui nüüd katta Sahara kõrbest, ütleme kümnel protsenti päikesepatraidega. Siis on võimalik tekitada nii palju elektrit ja sinna juurde siis valmistada sellised suured siis reaktorid, millega eraldada CO2-te siis meie protsessi järgi. Siis tegelikult on võimalik see kliima soojenemine ära lõpetada või siis see vähendada siis ütleme see CO2 tase atmosfääris preindustriaalsele tasemele kümne aastaga.

Sa võid sinna Sahara äärde selle asja püsti panna, onju, aga teatavasti saastumine ei ole nagu noh, ta on globaalne ka väga suhteliselt nagu palju nagu lokaalses kinni, et kas tõesti nagu üks või paar mõned reaktoreid seal Sahara juures kõik selle soga, mis me. Ei, ta läks

päiksepaneelidest.

Ei, ei, no ta, jaa, aga ta peab selle üle, edasi suunama ju kuskile nagu noh, see on jutt, et kogu oma, maaenergia saaks Sahara päiksepaneelid ära teha, seda, see on vana jutt juba on ju, aga noh, keegi ei räägi nagu ülekandest, on ju, kust sa ülekanned sellele energia sealt nagu. Ei,

ei noh, see on lihtsalt piltlikult öeldes selles mõttes, et ega keegi nüüd ei hakka kõik need päiksepatreisid Sahara kõrbes. Piltlikult lihtsalt, iga Ameerikas on oma kõrb ja Hiina saab omad päiksepatareid, et selles mõttes neid päiksepõhiseid elektrijaamasid tekib kindlasti igale poole. Ja,

ja, ja ma saan aru, aga minu, noh, see on nii palju mina praegu nagu mõistsin seda asja, see on ikkagi seade on suhteliselt nagu seal, kus tekib, seal puhastan. Versus see, et sul on nagu mingi nii-öelda korralikud reaktorid, mis tõmbavad lihtsalt nagu õhku läbi endast ja siis nagu on meil nagu preindustriaalne nagu olukord, onju, et, et.

Mõlemad on võimalik tegelikult, selles mõttes on mõlemad võimalik, et, et siin on väga palju mitmeid ettevõtteid, kellega me täna ka tegelikult suhtleme ja koostööd teeme, siis on ka mitmeid nii-öelda siis. Ehk siis otse nii-öelda siis atmosfäärist CO2-e püüdvad. Kaasad start-up ettevõtted, kellega me suhtleme ja tegelikult me saame tegelikult võtta ka nende käest siis selles mõttes selle CO2. Et selles mõttes võib tekkida väga õiendisse kohtadesse.

Ma ei saanud päris täpselt ikkagi aru, et kas see upcatalüsti nagu point või olemasolu mõte. Kas teie eesmärk on puhastada meie atmosfääri CO2-st ja noh, ühtlasi selle nagu kõrvalprodukt on mingi pulber, mida saab kusagil kasutada. Või teie, või te olete ikkagi ettevõte, mis toodabki seda pulbrit ja see on kogu see äri ja kogu see mõte, et vot nüüd me oleme jõudnud tehnoloogia arengus nii kaugele, et me saame toota nagu väga mõnusasti CO2-te ja seda läheb kõigil vaja, et kummal? Kummalt poolt te seda vorsti sööma hakkate?

Ei, meie ikka sööme sellelt poolt, et, et me tahame ikkagi valmistada võimalikult head materjali akutööstusele. See on nagu nii-öelda ütleme ikka teistele tööstustele, et selles mõttes see nii-öelda süsinik, me oleme süsinik manomaterjalide eksperdid. Ja, ja, ja meie eesmärk on valmistada süsinik nanomaterjali ja, ja teha nendest ka võib-olla siis edasi veel erinevaid dispersioone. Aga, aga. Ütleme see, et selle käigus

loodus natuke puhtamaks saab, see on selline õnnelik kokkusattumus, et.

See on õnnelik kokkusattumus jah, sellepärast, et, et tõesti neid, seda süsinikku, mis, mis läheb siis akudesse ja läheb kuskile teistesse aplikatsioonidesse. Siis kindlasti ei, ei ole vaja siis valmistada nii-öelda fossiilsetest kütustest. Et me pakume ikkagi fossiilsetest kütustest valmistatavatele süsinikmaterjalile, pakume alternatiive nii-öelda, mis, mida on võimalik toota siis puhtalt CO2-st.

Ja aga me, me saime ühe, ühest dimensioonist me saime aru, et on olemas väiksed reaktorid ja suured reaktorid, eks, et siin üks koma viis korda üks koma viis korda üks koma viis versus siin nagu midagi väga pirakat, eks, aga. Aga on üks teine mõõde ka, et, et no ma ei tea. Mitu kasulikku just seesama see materjali dimensioon, et noh, et mitu akut sa saaksid ühe Narva jaama kohta või umbes midagi sellist, on ju, et noh, et, et. Et pane mingi, mingi perspektiiv meile, et umbes, et noh, et see on. Ma ei tea, oletame, et kui seda saaks panna autole külge, ma tean küll, et seal on kõrged temperatuurid ja võib-olla seda elektrit seal ja nii edasi, aga oletame, et see oleks kõik võimalik. Ja kui ma seda teen Tallinn-Tartu otsa, on ju, et siis ma pärast koputan nagu tuhadoosi välja nagu seda head materjali kuskile kogumisnõusse, on ju, et.

Ütleme dimensioonidesse siis. Me suudame, me võtame tegelikult siis kolme koma seitsmest tonnist CO2-st. Suudame toota ühe tonni süsinikmaterjale. Et, et see, see dimensioon on midagi sellist. Et ma praegu nüüd kohe niimoodi kiirelt ei võta päris numbreid, mis minu meelest Eestis on, on see nii-öelda aastane, ütleme kogu Eesti aastane siis emissioonide tase jääb kuskile sinna paarikümne miljoni siis tonni kohta. Ja, ja, ja, ja võib-olla siis Narva elektrijaamad teevad sellest, sellest poole. Et, et me selles mõttes samamoodi saame siis rääkida ikkagi tegelikult me suudaksime oma tehnoloogiaga, ütleme ka Eesti mastaabis täitsa mitu miljonit tonni süsinikmaterjali toota.

Aga see, mida te toodate, sa ise ütlesid selle kohta vist pulber. Mis see on täpselt ja, ja, ja kellel seda vaja läheb ja kui suur selline maakera vajadus, aastane vajadus selle järgi

on? Seda läheb siis vaja, ütleme siis kõige suurem turg, mida me täna näeme, on akutööstus, seda ma juba kordasin siin, aga selles mõttes seda süsinik nanomaterjali, süsinik nanotorusid, siis me võime rääkida veel spetsiifilisemalt nanotorudest. Et süsinik nanotorusid siis täna ka erinevates, lisaks siis akudele kasutatakse ka betooni sees struktuuritugevdajana. Kasutatakse komposiitmaterjalide valmistamises, kasutatakse värvides nii, nii struktuuritugevdajana kui ka siis ka antistaatilise efekti kui ka antifouling efekti nii-öelda tekitamiseks. Et selles mõttes aplikatsioon erinevalt, aga kui me räägime nüüd puhtalt siis akutööstusest, mille, mille kasv on täna kõige suurem, siis, siis seal on. Ütleme, seal on siis anoodkate, mida siis, anoodkiht, mis siis akudesse, akudesse nii-öelda siis aku, anoodelektroodi peale siis kaetakse. Ja, ja see, see anood, siis see kiht koosneb täna siis enamasti üheksakümmend üheksa protsenti grafiidist. Aga selleks, et nüüd neid grafiidi omadusi siis parandada, siis tegelikult lisatakse sellesse segusse süsiniknanomaterjale. Nii et, et uuemad akud, uuemad siis. Ka akutehnoloogiad kasutavad siis erinevaid süsinikmaterjale, lisandained.

Ja see on juba täna kasutuses või on see selline noh, et tulevikus asi liigub sinnapoole, ma ei tea, kas mu iPhone'is või muu autos on need torud juba olemas sees?

Jaa, kui sul on võib-olla Samsung telefon, siis need on olemas juba. Et, et, et, et, et osades jah, mobiiltelefonidest selgelt on süsinik nanotorud täiesti akudes juba kasutusel. Ja, ja seesama tehnoloogia jõuab ka kohe peatselt ka akude, siis nii-öelda autoakude tööstusesse. Et täna võib-olla siis need akud, mis te siin, autod, mis te nii-öelda täna poest ostate, seal veel võib-olla süsinik nanomaterjali akudes ei ole. Aga, aga õige pea saavad olema, sest kõik akutootjad teevad täna arendust selles valdkonnas, et nad lisavad siis süsinik nanomaterjale ja süsinik nanotorusid just sellesse nii-öelda seguse sinna juurde. Ja mis parandavad siis nende akude omadusi, et, et siis paraneb ka nende laadimiskiirus ja, ja paraneb ka nende laadimismahtuvus.

Aga oota, me räägime nüüd mitte ainult autodest nendest kaheteist voldi akudest, vaid kui meil on elektriauto, kus on tonn akusid sees, siis nendest räägime ka.

Jah, täpselt nendest räägimegi. Okei. Jah, nendest, nendest räägimegi.

Mul on see numbri maagia ikkagi oligi sassis praegu, et, et kui puhtalt Eesti pealt saaks, juba sa ütlesid siin paar miljonit tonni süsinikku, on ju. Kas ma õigesti mäletan, üks veoauto suudab kanda mingi viisteist kuni kakskümmend tonni või? Jah. Materjali. Umbes nii, jah. Kas seda tõesti läheb nii palju vaja või ütleme ühesõnaga, nagu tekib selline tunne, et nagu, et puhtalt Eesti pealt võiks katta juba väga suur osa nagu kogu selle materjali vajadusest maailmas ära, on ju, aga kui sa tahad siin ikkagi tervet maailma puhtamaks hakata tegema, siis see on tohutu kogus mingit, mingit, mingit. No

aga, ei, aga, aga räägime siis, kui ma pean numbritesse, et aastaks kaks tuhat kolmkümmend on prognoositud, et maailmas on sada viiskümmend miljonit elektriautot. Ja, ja ühe elektriauto kohta läheb meie materjali circa kaks kuni kolm kilogrammi. Nii, et, et.

Kogu turg oleks teil, siis on kolmsada miljonit kilogrammi, jah? Jah. Jah,

noh. Nüüd jagad tuhandega, jäägi väga palju sinna alles, nagu. Saad tonnid.

No nii, aga sellest me räägime ainult, nii, aga see nüüd, see nüüd on nii-öelda, kui me räägime ainult süsiniknanomaterjalidest, aga me suudame toota ka tegelikult grafiiti. Ja, ja ühes keskmises elektriautos on kuuskümmend kuus kilogrammi grafiiti. Nii et, et tegelikult, kui me suudame juba toota ka tonnides sellesama tehnoloogiaga süsinikku. Siis, siis me kindlasti ka võtame järgmise tootena endale grafiidi, me täna suudame selles mõttes oma tehnoloogiaga, oleme siin teinud kolm aastat, kolm-neli aastat arendust. Ja, ja me suudame tegelikult siis erineva struktuuriga süsinikke valmistada, et me valmistame nii süsinik nanotorusid, süsinik nanofiibreid, süsinik nanosfääre. Mida kutsutakse ka siis teistpidi ka carbon blackiks. Ja, ja siis, ja siis me suudame teha ka sama tehnoloogiaga grafiiti ja grafiidi nii-öelda, kuidas öelda, vajadused globaalselt on juba ja need on tõesti miljonites tonnides.

Aga lähme edasi. Sa ütlesid, kaks masinat on valmis juba, et kui sa paned selle kuidagi nüüd selle deep-decki kuidagi nagu ajaraami peale, et kui me võtame, et noh, null on idee ja, ja tõesti nii-öelda juba tonne tootev seade on ütleme, nihuke vahefinish. Siis mitu aastat kuud või päeva me sellest vahefinishist puudu on veel?

Ja, meil on täna siis, ütleme, me oleme kolm aastat arendust teinud, meil on täna jah, tõesti siin meie nii-öelda väikses pisikeses tootmisüksuses on siis kaks nii-öelda kilogramm skaala reaktorit, kus me suudame mõlemaga toota umbes kilo süsinikmaterjali siis päevas. Ja, ja, ja hetkel me ehitame siis merekonteineri suurustrektorit. Sellega meil on siis koostööprojekt siin erinevate nii-öelda ülikoolidega, hetkel seda ehitatakse siis Rootsis. Ja, ja, ja seal siis see hakkab siis juba ütleme, valmistama ütleme, reaktorina üle kümne kilogrammi materjali päevas. Ehk siis sealt me räägime juba mitu, kolm, neli tonni materjali aastas, et see nüüd on meil järgmine etapp. Aga sealt edasi me siis tahaks, tahame nii-öelda valmistada juba siis järgmise nihukese väikse piloot. Väikse pilottehase või piloot nii-öelda tehase moodi üksuse, kus me siis, kus me siis saame valmistada circa. Siis jah, circa siis kolmkümmend, kolmkümmend tonni materjali aastas.

Oota, aga sellest hetkest me oleme praeguse mitme aasta kaugusena.

Ei, selles mõttes, et ütleme, see merekonteiner saab meil juba siin paari kuupärast valmis. Ja, ja siis sellise nii-öelda, kus me valmistame siin kolmkümmend, nelikümmend tonni materjali aastas, siis selle me tahame tegelikult ka kaks tuhat kakskümmend neli valmis saada. Ja, ja sealt edasi on juba nüüd küsimus selles mõttes, et siis on kõik tehnoloogiad olemas, siis me tegelikult otsime suuremat rahastust. Ja, ja siis võiks panna juba päris suure tehase püsti.

Kust teil täna see küsimärk on, et vaata, kui me teame, teeme ravimi, töötame välja ravimit, eks ole, ja siis me saame aru, et valge, valge hiire peal see töötas. Noh, ja siis läheb mõni aasta mööda, selgub inimeste peale ei tööta, sest inimene ei ole hiir. Kui teil on niimoodi, et ta selles nii-öelda väikeses masinas töötab? Siis kas me saame öelda, et noh, et ta täpselt samamoodi töötab keskmises ja töötab suures ja töötab ülisuures. Et tehnoloogia on sama ja, ja küsimärke ei ole, et nüüd tuleb noh, lihtsalt ehitada või on teil mingisugused roadblockid, mingid küsimärgid veel tegelikult ikkagi ees. Et, et sellisest katsemasinast saaks nüüd ikkagi väga suureks masinaks.

Küsimärke on kindlasti ees. Et, et tehnoloogia skaleerimine on kindlasti üks nii-öelda küsimärk. Et täna me oleme selles mõttes näidanud kõigepealt ära, et me suudame seda gramm skaalal toota, siis me oleme nüüd näidanud ära, et me suudame seda kilogramm skaalal toota. Seda me oskame, seda me teame. Eks seal on kindlasti väiksemaid nii-öelda aspekte, mida seal kilogramm skaalal saab ka parandada. Aga nüüd, kuidas sellest nüüd valmistada ka tonn skaalas, siis, siis see on juba suurem küsimus.

Kas ei ole nii lihtne, et teen suurema korpuse ja teen, ma ei tea, suuremad ventilaatorid sinna sisse ja no ongi sama asi kõik ju.

Ei, päris, päris nii ei ole, et päris nii ei ole, et, et siin, siin on ikkagi väga palju nagu nii-öelda aspekte, et, et me räägime ikkagi siin materjalist, mis on nii-öelda ülipuhtad. Siis, siis, siis jah, siin on küsimusi, kas nii-öelda, et kas meie reaktori korpus seest on, mis materjalis see on, kuidas ta siis püsib, kas ta on nii-öelda korrosioonikindel ja, ja kõik nii edasi. Et, et, et siin tuleb mitmeid aspekte juurde, siis hakkavad erinevad nii-öelda suurused mängima rolli, et, et kas ta tuleb meil nagu ütleme siis vertikaalse disainiga või tuleb ta horisontaalse disainiga, kuidas on parem, kuidas on optimaalsem ja. Ja, ja, ja kuidas, kuidas üldse mingisugused liikumised seal, seal sees toimuma hakkavad, et, et see on. Seal on kindlasti veel arenguruumi, sellega me tegeleme, meil on mitmeid siis arendusgrante täna jooksmas. Ja, ja, ja, ja mitmed nii-öelda projektid on, on töös.

Mu korra, hästi kiire täpsustus, et see selleks, et seda elektrolüüsiprotsessi teha, et see energia, mis sinna kulub, et, et kui väike või suur protsent see on nagu kogu tootmiskulust selle koha pealt, et juhtuks sama nagu Bitcoiniga, et noh, et kasulik asi küll, aga näed, terve Šveitsi riigi jagu energiat on vaja nagu dump'ida sisse, et tulemus tuleks, on ju, et.

No ütleme, elekter moodustab tõesti täna meie nii-öelda siis omahinnast enamuse. Et, et elekter on siis kõige suurem võib-olla siis guru artikkel selle tootmisel, sellepärast et tegelikult ega me muid, midagi väga palju muud ei vaja, jah, me puhastamises kasutame ka selle natukene või erinevaid happeid. Aga ütleme, nende kogused on suhteliselt väiksed. Et, et kasutame ka elektrolüüti, mida on vaja vahepeal juurde lisada. Aga, aga enamasti me vajame siis jah, protsessi jaoks elektrit, elektri tarbimine siis ütleme, et kui me räägime siin suurest, mis me oleme siin kalkuleerinud nii-öelda tonnskaalal tootmiseks, siis. Siis me räägime kuskil kaksteist megavatt-tundi ühe tonni kohta. Et, et selles mõttes, et tänases, tänases nagu nii-öelda.

Mis palju Eesti aastane tarbimine on,

kuule? Tänases pildis jah, me seda tehast Eestisse ehitada ei saa, et me võime siia, saame teha küll katsepiloottehased ja, ja nii-öelda näidised, asjad valmis. Aga, aga, aga siit jah, meil on vaja siis nii-öelda rohkesti roheenergiat ja me kindlasti rõhume just selle peale, et roheenergiat sellepärast, et me tahame just saada siis selle, et ka meie toode. Oleks edaspidi ka süsiniknegatiivne, et me räägime siit tegelikult carbon negatiiv nii-öelda lõpptootest. Ja et see oleks ka edaspidi siis süsiniknegatiivne, siis, siis see elekter, mis me oma protsessi jaoks tarbime, peab olema kas siis päikeseelekter, tuuleelekter või siis hüdroenergiat.

Muidu on see jah, et, et puhastamiseks kulub rohkem energiat kui selle musta asja tootmiseks kulus. Nii et aga okei.

Kuule aga Taavi, äkki me peaks edasi minema nüüd selle küsimuse juurde, et ma ütlen selle sinu igasaate see lause, et meil on ikkagi start-upi saade. Ja meie tänane külaline oli paljulubavate start-upide topis number üksteist. Jah. Mis see, Gary, see selline start-up'i pool on, kas, kas see, mida te teete, on maailma mõttes täiesti unikaalne, keegi pole midagi sellist välja mõelnud, konkurenti ei ole. Täiesti noh, nii-öelda kosmosetehnoloogia või kust see start-up'i pool, kust see eksponentsiaalne kasv nagu mängu tuleb?

Jaa, ikka tegelikult täitsa start-up, et selles mõttes, et, et, et ütleme siis maailmas on ka veel mõned start-upid täna, kes siis sama tehnoloogiat üritavad viljeleda ja, ja sest. Ja sama tehnoloogiat üritavad arendada, et siis meil on siin üks konkurent Norras, üks start-up Norras, siis meil on teine start-up USA-s, kes nii-öelda sama asja üritab teha. Ja, ja eks me siis, sest noh, teatud need tehnoloogia. Alged ei ole, ei ole avastatud meie poolt, vaid need on tegelikult siis avastatud ja uuritud natukene nii-öelda NASA poolt. Ja, ja sealt on see asi nagu alguse saanud ja siis on, on seda asja edasi uuritud. Ja. Ja, ja jah, me oleme ikkagi tõenäoliselt tänases mastaabis, oleme täielikult nii-öelda start-up siis ja üritame seda tehnoloogiat siis skaleerida. Seda tehnoloogia vajab kõvasti nagu nii-öelda siis investeeringud, vajab kõvasti edasiarendamist. Et see kõik tuleks nii-öelda efektiivselt ja tuleks kõik ka, et need materjalid siis konstantse kvaliteediga ja. Aga

täna maailmas midagi sellist nagu sellisel kujul ei tehta, kas, kas te olete seal esimene või esimeste hulgas või, või on see, et noh, tehakse, aga te teete ka ja natuke teistsuguste patentidega?

Ei, ei, ei tehta selles mõttes, et keegi, ütleme, on tehtud labori tasemel. On tehtud erinevad teadusgrupid on seda asja siis arendanud, on olemas erinevaid teadusartikleid. Aga mitte keegi ei ole täna rohkem tootnud kui kilogrammi skaalal. Et mitte keegi ei ole maailmas seda teinud, tonn skaalal veel suutnud valmistada. Et ja, ja, ja kilogramm skaalal ütleme siin tõesti, et on siis kolm ettevõtet, kes on suutnud seda teha, ehk siis üks oleme meie siin Eestis.

Nii, aga mis see tähendab investor maailma koha pealt, et teil on väga palju grant'e, ütlesite, see on ikkagi teadus ja nii edasi, on ju, aga on teil päris üks nagu ankur? Ankur sõbrad ka, kes usuvad pimesi ja, ja, ja tahavad ja et davai, et meie, meie nagu kütame lõpuni välja raha sisse siia.

Jaa, on, et, et meil täna siis on, me oleme tegelikult jah, rääkides siis, kui sa nimetasid grant'idest, siis, siis tõesti, me oleme täna siis nelja poole miljoni euro eest erinevaid grante siis ka saanud. Ja, ja, ja nende grant'idega siis tegelikult need on väga meile nii-öelda väga suureks tänuks, et me saame kõiki neid arendusi ja, ja, ja tegevusi siin rahastada. Sest tõesti see nii-öelda deep-tech arendamine ei ole üldse, ei ole üldse odav. Meil on siin juba ikka erinevad nii-öelda elektroodid, mis maksavad mitmeid tuhandeid, kõik ja nii edasi. Et see arendusprotsess on kallis. Meil on siis täna oleme kaasanud esimese siis selle aasta, eelmise aasta alguses, kaks tuhat kakskümmend kaks alguses, siis kaasasime esimese nii-öelda pre-seed investeeringu. Ja, ja tegelikult täna oleme siis läbirääkimistes erinevate investoritega siis investeeringu osas, et, et hetkel siis oleme. On, on meil mõningad nii-öelda term sheet'id laua peal ja, ja, ja, ja, ja vaata, oleme siin läbirääkimistes.

Kas sa ütled ka, palju sa pre-seediks tõstsid ja kelle

käest? Jah, võin öelda küll, et pre-seed oli meil siis kokku viissada tuhat pluss veel siis patent Tartu Ülikoolist. Ja, ja siis ja ütleme siis põhiinvestor seal seas oli siis Sunly.

Okei, väga hea, aga mõtlengi, et räägi sellest maailmast veidi sellepärast, et Eesti klassikaline startup ikkagi noh, esimese pressi tõstab kolme F-i käest, on ju. Family, fools and friends, siis tuleb convertible, siis tuleb mingi equity laks, on ju, et. Et see, et sa grant'e saad, et see on peamiselt Euroopa Liit ikkagi või? Horizon kaks tuhat kakskümmend või?

Ei, ütleme mitte, mitte, Eurasi on kakskümmend kakskümmend, aga, aga ütleme siis jah, erinevad nii-öelda Euroopa Liidu, Liidu siis mehhanismid, et, et me oleme nii Grante saanud nii siis IT, Aromaterjalsi programmist, IT manufaktoring kui ka siis, kui ka siis nüüd ka siis Eestist ja Enorme Grants. Et, et selliseid nii-öelda erinevaid, erinevaid kombinatsioone, aga samamoodi me oleme päris palju saanud ka erinevaid siis auhindasid ja ka auhinnarahasid just selle tehnoloogia. Nii-öelda näitamise ja, ja, ja nii-öelda innovatsiooni pealt.

Aga kas seal on mingid piirid ka, et miks te pidite selle pre-seed'i veel juurde võtma, et kas see grant nagu keelab mingit teatud tüüpi investeeringuid teha või, või mis, miks, miks on vaja teha ära de pre-seed veel?

Sellepärast, et grant'idele on vaja siis omaosalust. Et, et tegelikult iga, iga siis grandiga sul on vaja ka kas siis kakskümmend protsenti, kolmkümmend protsenti, nelikümmend protsenti. On, on vaja näidata ka omaosalust ja, ja just põhimõtteliselt sellepärast ka võtsime selle nii-öelda pre-CD ja, ja tol hetkel sai see võetud ka siis konverteeritava laenuna.

Eksjuures siin väiksed õpetussõnad kõikidele teadusega seotud start-up'idele, et see on päris hea raha, nii-öelda see grandiraha, et sellesse suhtutakse tavaliselt ikkagi ma ütleks nii-öelda vähem vastutustundlikult kui investorahasse. Et ma ei teha küll liiga teha, ma usun, et te kindlasti kasutasite seda väga otstarbekalt, aga ma siis olen vaadanud, et kõik meie teadusmahukamad startupid tegelikult oma kicker või selle hoo on saanud sellest, et nad on kaunud rahulikult Euroopa rahadega ikkagi toimetada nagu, et.

Ei, see on kindlasti deep tehhis, on see, ütleme, möödapääsmatu, et see on kindlasti, kindlasti vaja, kindlasti selles mõttes soovitan, kui on vähegi nihukene tõsisem tehnoloogiline. Ettevõtmine, siis, siis, siis tuleb see nii-öelda grant kaasa võtta, sest noh, investorid lihtsalt ei, ütleme siis ei. Ei, ei, ei julge sulle nii palju arenduse peale rahaselt raha anda, et, et seal pigem investorite suund on, on siis, kui meil on juba tehnoloogia valmis, siis saame edasi skaleerida. Aga just nagu esmaspäevaste arenduste jaoks kindlasti on, on grandid abiks.

No selle koha pealt ikkagi noh, kõik start-upperid, kes on siin kuulavad seda saadet, on kindlasti tundnud seda tunnet, et. Investorite raha põleb käes, ütleme, market fit'i veel ei ole, me toimetad siin, investeerida erinevatesse suundadesse, on ju. Noh, igakuine burn nagu põletab rahakotti kogu aeg, on ju, ja lõpuks ongi nii, et, et viimased kuud on jäänud ja ütleme nii, et kestvust ei loeta enam mitte või seda eluiga ei loeta enam mitte kuudes nagu tavaliselt, vaid päevades või isegi tundides, on ju, et. Et selle koha peate alati jah, et ma olen mõelnud, et kui ma ise oleksin sellise teadusprojekti osaline, et ma magaks jumala rahulikult, kui mul oleks grandiraha. Mitte mingit põdemist on ju, et. Ei no aga

see grandiraha saab ka ju otsa, mis seal vahet on? Ei, aga vot see on see,

et, et grandiraha puhul sa pead vaatama kogu Euroopa maksumaksja, maksja, maksjatekonnale nagu silma, et nagu palju lihtsam vaadata, kui ma ei tea, siin nagu. Et noh,

et ajakirjandusel

ka, et vastutus on alati ülene, on ju, et või poliitikutele, et kunagi ei ole konkreetse inimesega see vastutus.

Ei, ta ütleme nii, nii liikne päris ei ole, et selles mõttes seda nii rahulikaks, rahulikaks idee, idee, idee.

Aga meil räägitakse ju ja selline tavaline arusaam on, et deep tehhi noh, start-up'i investeerimine. On üks selline väga pikk horisont, noh, et sul peab ikka õudne kannatus olema, et siis nad käivad seal oma valgete kitlitega ja teevad katse ja teise katse ja kirjutavad mingi töö ja, ja uurimuse ja see kõik on nii aeglane ja. No me vaatame Eesti nii-öelda edukate, noh, mitte nii-öelda, vaid edukate idufirmade horisonti, noh, see kümmekond aastat ikka, eks. No on ju, Taavi, selline, vaatame Bolti, Wise'i, noh. Mõne vähem, mõne rohkem, eks, mis see teie horisont on, kunas te alustasite ja kunas võib-olla see hetk, kus sa saad öelda, et jah, et nüüd me oleme nii-öelda, ma ei tea üldse, mis see exit on, sellest me võime eraldi rääkida, aga et noh, me oleme nagu valmis. Kas see on ka, on üle kümne aasta, siis peab olema või, või ei ole?

Tegelikult küll, et kui me tegelikult alustasime siin kolm aastat tagasi, siis, siis eks me, eks me võime võtta küll selle nii-öelda järgmise horisondi või nii-öelda siis seitsme aasta pärast, mis on kokku siis ettevõtte vanus kümme aastat, et, et siis, siis peaks ikkagi olema midagi nagu nii-öelda juba teadselt käega otsutavad ka, ka investorite jaoks. Ja, ja, ja ma arvan, et, et, et, et siin puhul siis kui tõesti jah, tuleb, tuleb tõsiselt see, see tõesti vajab see tehnoloogia ja kogu see arendus ja tootmise ülesehitamine, kõik see vajab siis investeeringuid. Aga ma usun, et, et see on ka seda magusam lõpuks.

Kusjuures, mis on huvitav nendega, et sellise strateegilise partneri leidmine, kes tuleb väga suure osalusega sisse ja kes muutub ka ankur kliendiks või ankurpartneriks, on deep tech'ides levinum. Ehk siis see exit tuleb tihti deep tech'is kiiremini kätte kui näiteks mingis klassikalises B2B-s või B2C-s.

Absoluutselt, et võib-olla tõesti, ma ei oska seda täpselt täna vastata, see on keeruline, aga selles mõttes, et tõesti, et, et ütlen ausalt, meil täna tunnevad meie nii-öelda tehnoloogia vastu siis väga mitmed siis ütleme ka siis süsinikutootjad, kes täna toodavad suurtes mastaapides, juba on suured ettevõtted, suur korporatsioonid. Et, et väga, väga on huvitatud nii-öelda tehnoloogiast ja. Ja, ja, ja kuidas öelda, ei ole üldse, ei ole kaugemas perspektiivis, ei ole üldse välistatud, et, et, et kas me siis saame mõne nii-öelda suurema korporatsiooni endale ka. Siis ja ankurinvestoriks, kes arendab seda edasi või siis, või siis pikemas perspektiivis tahab üldse nii-öelda üles osta seda.

Ma võin, ma ei saa veel, jah, ei saa veel rääkida, aga me ütleme, kuulame siin lähiajal, tal on lihtsalt uudiseid, kuidas järjekordne Eesti deep-tech'iga seotud ettevõte teeb ja nii edasi. Aga ma tuleks tagasi selle koha peale, et sa ütled, et tulevad huvidega tehnoloogia vastu, on ju. Kas kogu see teadus, see on ikkagi ongi ainult eestlaste teadus või sul on ikkagi rahvane kontsern? Hispaanlased tegid midagi ja soomlased tegid midagi, üldjuhul need Euroopa grandid ikkagi eeldavad, et sul on nii-öelda multiriikidesse asi.

Et ei, ütleme siis jah, kõik on algust saanud, siis meie meeskond siin on ikkagi Eesti. Ja, ja kõik nii-öelda oleme siin Eestis seda teadust tehtud siis nii Tartu Ülikoolis kui ka siis keemilisi blogi ja füüsika instituudis. Et, et siin on meil oma meeskonnas on meil, meil on täna viisteist inimest ja, ja pooled nendest on siis doktorikraadiga. Et, et see on siis enamasti siin täna ikkagi Eesti teadlaste kokku pandud, aga jah, selles mõttes on sul õigus, et, et me osaleme siis erinevates grant'ides. Ja nende grant'idega meil on siis konsortsiumid kokku pandud, et ja nendes tõesti, meil on seal nii-öelda konsortsiumi partnerid niisiis, nii Portugalist, Hispaaniast, Saksamaalt, Rootsist, Lätist ja teistest riikidest.

Kas sellise firma juhtimine näiteks personali mõttes? On ka teistsugune kui noh mõne SaaS idufirma juhtimine, no ma kujutan ette, et kui sa ehitad mõnda pasteedi ettevõtet, eks, ja. CTO läheb ära või mingi, ma ei tea, arendus, arenduspealik otsustab, et ma lähen nüüd kuhugi mujale, eks ole, pärast paari aastat, noh. Tehnoloogiad on inimestele seal tuttavad, paned kuulutused, kes oskab, ma ei tea, Pythonit ja või Reacti, et tulge tööle, et sa saad seda meeskonda nagu vahetada. Ma, ma kujutan ette, et teiesuguses ettevõttes, kui seal üks-kaks võtmeinimest, kes seda tehnoloogiat päriselt arendavad ja päriselt jagavad sellest, nad ei pea vastu seda kümne aastast. Perioodi, on ju, tahavad varem ära minna, ma ei tea, kaotavad motivatsiooni, et see võib olla nagu päris suur löök, et mitte ainult investor ei ole seal kümme pluss aastat lukus ja suhteliselt riskantne projekt, vaid ka need teadlased ise, kes seda teevad.

Eks jah, ütleme nii, et õnneks pole seda probleemi veel olnud, kõik on nii-öelda, kõik on, kõik on täna siin nii-öelda agaralt teema juures. Aga, aga kindlasti jah, võib-olla, võib-olla Eestist meil jah, selles mõttes kohe kiiresti nagu nii-öelda võib-olla siin asendust ühele või teisele inimesele kohe leida ei ole. Aga, aga tegelikult nii-öelda üle, üle Euroopa vaadates siis kindlasti, kindlasti on või üle globaalselt vaadates kindlasti on. Ja, ja, ja noh, kuna, kuna see tehnoloogia on nagunii ka meie jaoks uus, ka teiste jaoks uus, siis selles mõttes on see siis on, on võimalik ka siin suht kiiresti veel ära õppida täna. Et neid, neid aspekte ja neid, neid teemasid, aga kindlasti jah, selles mõttes, et, et. Et hea know-how'ga nii-öelda keemikud, erinevate keemiliste protsesside tundjad on meile. Kindlasti vaja ja tegelikult me täna ka selles mõttes me otsime endale ka mitut nii-öelda, kuna me oleme just hiljuti saanud siin paar grant'i endale juurde, siis, siis meil on mitmeid vakantseid kohti ka, nii et otsime nii praktikante kui otsime ka, ka endale keemikuid.

Aga järgmiste raundide investorid tulevad Eestist väljastpoolt.

Ütleme nii, et pakkumisi on kahelt poolt.

Samas, kui need torud teil nüüd nanotorukesed kuskil ikkagi valmivad, eks, ja, ja te suudate neid toota mingisuguselgi skaalal. Kuidas, kuidas see müük käib, ma miskipärast kujutan ette, et müük jällegi tal hetkel võib-olla on lihtsam kui mõnel teisel nii-öelda tavalisel start-upil, kes mingit tarkvara klubib.

Et, meil on toorane müü, et siis, et tegelikult müüme siis seda materjali, noh, täna müüme siis sellistes nii-öelda väikestes purgikestes, topsides. Tulevikus toimub see kindlasti sellistes nii-öelda kaubaaluste peal kotikestes, kotides.

Aga kliente on maailmas ju pigem vähe, eks, või sul on

selline. Ei, ei, vastupidi, et tegelikult kliente on väga palju. Just neid ka Euroopas tekib täna ju kolmkümmend kaheksa nii-öelda akutehast. Et, et ka kõik nemad on kliendid, pluss veel erinevaid väiksemaid tootmisi, ka betoonitootjad, kui me räägime, plastitootjad, värvitootjad, tegelikult neid, selles mõttes kliente on, on tegelikult sadades. Aga, või isegi tuhandetes.

No aga seda küsimust vaata on küsitud. Ma, ma olen isegi kuulnud ja istunud seltskondades, kus räägitakse nii, et me oleme deep-tech, eks ole, teadlased, me arendame tehnoloogiat. Ja, ja noh, siis esimene küsimus siin, kui me siis investorite poolelt on, et ahah, et noh, et järelikult hakkate müüma patente, eks, et noh, et teie tulevane äri on patent. Ja siis ettevõte ütleb, ei, ei, me hakkame seda kaupa ise tegema. Ja siis tekib selline arusaamatuse hetk, et noh, te olete ju teadlased, eks, et miks te, et miks te näete oma tulevikku selles, et te tahate hakata seda pulbrit reaalselt tootma, mis ei ole noh. Telliskividest tehase ehitamine ei ole üldse teie nagu ala, et miks te tahate seda teha ja mitte know-how'd müüa?

Ütleme nii, et ma ise olen teadlane olnud, aga ma tegelikult ma viimased kümme aastat siis olen, olen töötanud erinevates suuremates ettevõttes, korporatsioonides. Et, et meil väike nagu niukene taust ja, ja teadmised selles osas on ka olemas. Et, et, et nii meie siis head of sales tuleb tegelikult ka siis ka ühest Euroopa suurimast kemikaali distributsiooni ettevõttest, mina ise. Taustaga nii Aksu-Nobelist kui Wolfgrupist. Et, et, et me tegelikult siis oleme juba kokku seadnud, kokku nii-öelda seotud olnud erinevate siis tootmiste ehitusega kui ka siis nende, nende nii-öelda run'imisega. Aga te näete, et see noh,

selline füüsiline ikkagi lõpuni tootmine ja pikas perspektiivis siin nagu tootmisettevõtteks muutumine, et see peab olema valemi osa või et. No meil on ju, ma ei tea, protsessorimaailmas on ARM-i näide, eks ole. Et noh, istuvad, sirgeldavad, eks ole, paberile neid protsessoreid ja disaine ja noh, ja on ka äri, et ei, ei pea ise hakkama, eks ole, vabrikut püsti panema.

No meil on täna siht ikkagi vabrik püsti panna, et, et selles mõttes, et meil on täna ikkagi siht tootmisettevõtteks hakata ja toorainemüüjaks hakata, et. Et, et see on nagu nii-öelda siht, siht silmi ees ja, ja hetkel me selles mõttes patentide või know-how omimisest ei, ei räägi.

Olgu, ma arvan, et me oleme kulutanud oma saatja aja tulemuslikult ja saanud, saanud natukene aru ka järgmise Eesti tippteh ettevõtte tegemistest. Gary, kunas me sind tagasi peaksime kutsuma, et kuna see on nagu see hetk, kus sul midagi peaks öelda olema, kas see oli kaks tuhat kakskümmend neli või kui see, see suurem, suurem tehas valmis on või mingi suurem kast?

No ma arvan küll jah, et kaks tuhat kakskümmend neli ja, ja siis meil on kindlasti midagi rohkemat juba valmis ja, ja teise poolega ma arvan, meil on siis ka mõni nii-öelda juba, juba akutootja tarbitab, kasutab meie materjale, et, et. Et, et need müügiahelad selles mõttes võtavad aega, erinevad akutöötjad täna katsetavad meie materjale ja, ja loodame, et, et selleks hetkeks on meil kindlasti keegi, kes juba nii-öelda konstantselt ja pidevalt tarbib, tarbib meie tooteid.

No aga fantastiline, katsume siis leida sinuga kontakti aasta pluss pooleteist aasta pärast, jah. Ja vaatame, kaugele te olete jõudnud, senikaua peab igaüks ise mõelda, kui ta uue telefoni ostab, kas Eesti firma nanotorud on seal sees või ole. Või uue elektriauto ja loodetavasti on, meie aga Taaviga oleme tagasi varem kui pooleteist aasta pärast. Kõigest nädala pärast oleme me siinsamas ja küsime väga tarku küsimusi mõnelt järgmiselt ettevõttelt, keda tutvustada, aitäh kõigile ja kuulmiseni. Nägemist. Aitäh.