Paavo Nõgene: Eesti valitsus on kaotanud majanduse arendamise fookuse

Jah, see on tegelikult suur areng, et Tallink on tänaseks kahe tuhande kolmekümnenda aasta nõutud eesmärgid kõik täitnud ja noh, lihtsalt ma võin väikse näite tuua, et eestlastele väga tuntud laev Baltic Queen, mis sõidab Tallinn-Stockholmi vahet, et me. Eelmise aasta lõpus vahetasime ära siis propelleri labad, mis on tehtud uue innovatsiooniga, uuest materjalist, teistsuguse kujuga. Ainuüksi see säästis kolmteist protsenti kütust. Et see innovatsioon toimub, aga see innovatsioon toimub jah, sellise noh. Täna ei ole võimalik öelda, et vesinikuga oleks võimalik sõita tulevikus Tallinnast Stockholmi, sest et veeldatud kujul vesiniku energiasisaldus on liiga väike. Ja lihtsalt seda kaasas vedada sellises koguses nagu vaja on, noh ei ole tehtav. See. Vesinikuga on kindlasti võimalik sõita Hiiumaale, elektriga on suure tõenäosusega võimalik muretult sõita Virtsust kuivastu. Aga noh, Megastar ja MyStar, mis kumbki suudavad generaatoritega toota nelikümmend kolm megavatti elektrienergiat tunnis. Neid ei ole võimalik. Noh, elektri või siis vesiniku peal pikal distantsil tööle panna, et kohtusin ka nüüd juba pool aastat tagasi, Saksamaa kõige suurema laevaehitus, Mayerberfi presidendiga ja küsisime, et noh, meil on. Viie aasta perspektiivis vaja teha otsus, et ehitada kaks uut laeva, kui me tahame Helsingi-Stockholmi vahele, seal tänased laevad lihtsalt muutuvad nii eakaks. Et mis on see kütus, nad ütlesid, nad ei tea. Et nad lihtsalt täna ei tea, et räägitakse ammoniaagist, räägitakse isegi nuclearist, aga noh, kui sa võtad siis selle. Noh, tõdemuse, et sul on kruiisilaev üleval, oled välitekil ja, ja teed väikest džinntoonikut ja siis. All sa tead, et sul on tegelikult mingisugune nuclear power plant, et noh, võib-olla ei lähe väga hästi kokku.

Eks me ikka mõtleme, et noh, Tallinn-Helsingi või Eesti-Soome vahel sõitmine pigem ikkagi kasvab, see nagu ei kahane, sest et kui me vaatame ka kaupade liikumisi ja seda, et Soome on tegelikult ju saar. Noh, siis nende jaoks üle üheksakümne protsendi kaubast liigub meritsi. Kui me vaatame, millised on ka strateegilised riiklikud arengud, kasvõi Rail Baltic'u näol, siis ühel hetkel jõuab, eks rong Kesk-Euroopast siia Eestisse ja siit läheb see kaup kuidagi edasi. Kõik ülejäänud liinid, kui me räägime Tallinn, Stockholmist või Helsingi, Stockholmist, seal puudub naturaalne nõudlus. Naturaalne nõudlus on olemas ikkagi ainult Eesti ja Soome vahelisel liinil. Teistel liinidel naturaalne nõudlus on olemas kaubapeole ja noh, väga väikses osas inimestele, et seal me ikkagi peame. Ise seda nõudlust tekitama, seda hea kvaliteedi, hea teenuse, huvitava teenusega, et see inimene. Meritsi tahaks reisida ja mitte ei lähe õhtul kinno, vaid tuleb õhtul laevale, et seal me oleme ikkagi väga selgelt konkurentsis. Kogu muu meelelahutusmaailmaga, aga aga jah, meretraditsioonid Soomes, Rootsis on ikkagi väga, väga pikaajalised ja. Ja eks see, eriti soomlastel see geenides on, nii et me sellepärast väga ei muretse, et nad ühel hetkel ütlevad, nad enam merel üldse ei taha tulla.

Noh, ma arvan, et olukord, kus Tallinn-Helsingi vahel on sõita laevaga võimalik kahe tunniga, see rong ei loo sellist või tunnel ei loo sellist lisandväärtust, kui ta. Noh, loob näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mille, mis tunnel on ju käinud kaks korda pankrotis selleks, et üldse. Toime tulla ja, ja noh, teine aspekt on ikkagi, on see, et kui palju see kõik maksab. Kui me täna ei suuda õpetajate palkadesse leida kaheksa miljonit eurot, siis kust peaks tulema see initsiatiiv, et leitakse mingi kakskümmend, kolmkümmend miljardit eurot selleks, et see tunnel ehitada? Ja siis sadu miljoneid, et seda iga-aastaselt ülal pidada, pluss selle ohutus tagada, et ma arvan, et ka Balticconnectori katkitõmbamine mere all. Noh, tõi paljudele selle reaalsustaju, et noh, aga mis siis, kui see tunnel seal on ja keegi pahatahtlikult sinna sisse sõidab, et. Et noh, ma, ma millegipärast ikkagi usun, et see kõige rohelisem sild jääb aastakümneteks laevade näol üle mere.

Kas AirBalticu osalust on sulle juba keegi helistanud kuskilt Riast ja pakkunud või?

Ei ole ja ma arvan, et see oleks väga mõttetu ost, sest et noh, vaadata ikkagi, kuidas AirBaltic on toime tulnud. Noh, sinna on ikkagi ämbritega valatud alati raha sisse. Ja, ja noh. Ei, ei ole usku, et kunagi saab olema AirBalticu eraomandus suurem kui, kui riiklik omandus, et lihtsalt ma arvan, et ta ei elaks seda üle.

See ebaseadlikkus, ebaseaduslikkus tegelikult oli tingitud sellest, et lätlased omal ajal andsid korraga ja suure summa raha. Mis oli lubatud, eestlased tilgutasid, andsid mitu korda ja väikestes kogustes ja sellepärast muutus Eesti. Vähemalt minule teadaolevalt, siis Estonian Airile antud riigi appi ebaseaduslikuks. Aga loomulikult, las nad tegutsevad, et lätlastel on AirBaltic, eestlastel on Tallink.

See on huvitav küsimus, et ma arvan, et me näeme ikkagi ennekõike autonoomseid laevu, selliseid jõelaevu, kus. Kus on distantsid väga väiksed ja kus ei ole päästevõimekuse vajadust, et. Ikkagi reisilaevadel reeglid tekivad ikkagi päästevõimekuse olemasolust, kui sul on inimesed peal. Aga ma arvan, et kaupa sellistes distantsides, kus ei ole distantsid väga suured ja, ja võib-olla jõgedel, et seal me võime ikkagi näha tulevikus ka. E&I'd, aga ka see ei, ei välista selliseid õnnetusi nagu oli Baltimore'is, kus laev sõitis silla maha, sest et laeval lihtsalt kadus ära energia. Et noh, ei ole vahet, kas sul on siis pardal kapten või robot, kui energiat ei ole, siis laev ei liigu.