Jõhvi programmeerimiskooli juht: Eesti ülikoolides kulub ühe õpetaja kohta hirmuäratavalt palju raha

Ma pean muidugi ütlema vahele mingi huvitava statistilise näitaja, ehk siis ma olen terve elu selles erialas olnud. Ise programmeerijana alustanud. Ja ma võtan mingi, noh, ma ei tea, klassikalise lahenduse või süsteemi, mis on läbi aastate oma sisu mõttes sama olnud, noh, võtame siis rahvastikuregistri. Siis hoolimata sellest, et kodeerimine on läinud kordi ja kordi lihtsamaks kõik nende kümnete aastatega, iga kümne aastaga umbes vähemalt kaks korda lihtsamaks, et valmis kompaniid on olemas. Valmiskihid on olemas, sa ei pea noh, ütleme väga vähem on vaja enda kodeerida. Siis hind on läinud kordades kallimaks, ehk siis on vaja rohkem spetsialiste, rohkem inimesi, nii edasi. Okei, me saame aru, et noh, seal on ala, no ma ei tea, küberturbe harjääd on muutunud, võimsused on muutunud, teistpidi jälle valmis lahendada voolfabrikaate, pilv. Noh, ütleme nii-öelda, näiteks müstiline valdkond, et ühelt poolt nagu kõik läheb lihtsamaks, et ZKP-s tegevusele on veel lihtsamaks, aga millegipärast inimtööjõudu kulub rohkem ja projektid on kallimad, kuigi tehakse täpselt sama süsteemi, mida tehti kakskümmend viis aastat tagasi. No ma mõtlen rahvastikuregistrit kunagi me progesime kolme mehega. Noh, täna ma arvan, kui sinna peale läheb tiim peale, siis on kakskümmend meest, noh.