Jõhvi programmeerimiskooli juht: Eesti ülikoolides kulub ühe õpetaja kohta hirmuäratavalt palju raha

Tere kõigile kuulajatele, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa tagasi, vankumatu mõttega teha Eestit senisest palju suuremaks. Ja ma ei tea, me salvestame siin nüüd esmaspäeva õhtul, et kas Tallinki omanikud on suutnud Eestit juba suuremaks teha oma selle tagasiostuprogrammiga ja, ja kes, kes lahkuma on hakanud. Aga, aga meie teeme Eestit suuremaks haridusmaastikul praegu ja meil on külas koodiõhvi, ma ei tea, mis me ütleme siis IT või programmeerimiskooli uus juht Lauri Haav, tere, Lauri.

Tere, Henrik, tere, Taavi ja ütleme, programmeerimiskool, jah.

Sul on Henrik Metsik-Lääk sees.

Tere, Taavi. Tere, tere. Sina oled õppinud programmeerimist traditsioonilisel moel ja mina ei ole üldse. Ma ei tea, kuidas me kahe peale selle saate ära veame, et kas sina usud sellesse koodiõhvi õpetajateta programmeerimise õppimisse või mitte?

See oli naljakas, et ma olen selle teemaga tõesti väga palju tegelenud. Ise noh, ütleme ausalt ülikoolist välja tulnuna. Noh, mulle esialgu läägi lõpetamata, sest ma läksin juba poole kooli peal ju tööle. Et mina programmeerijaks õppisin, kuigi see oli mu eriala ülikoolis, mina õppisin ikkagi töö juures. Ehk siis omal käel, noh, sellest on küll kakskümmend viis aastat möödas juba, eks, aga, aga ka hilisemas elus. Üldjuhul see, kes ülikoolist tuleb, noh, sul läheb ikkagi mitu kuud aega, enne kui sa selle töö eest julged kliendile arve esitada. Et see ei ole päris nii, et, et noh, on neli aastat või kolm aastat ülikoolis käinud ja siis tuleb ja kohe paugutab, eks, et. Et noh, sõltub just see, et kui palju seda praktilist kogemust on selle asja juures olnud, et see akadeemiline haridus üldjuhul ikkagi neid oskusi ei anna, mis sul kohe seal nii-öelda kliendi jaoks vajalikud on. Ehk siis selle koha pealt, mina koodi Jõhvit vaatan, kui noh, ma ei toiminud Lauri öelda, aga nagu tehnikumina. Ehk siis kus see nii-öelda klientide vajadused või soovid või seda, mida turg vajab, on, on spetsiifiliselt välja toodud. Ja ta ikkagi treenib mingil määral neid inimesi ikkagi otse nagu turuvajandusest lähtuvalt, et kas ma olen õigesti aru saanud, Lauri, on see turuvajandusest lähtuv kool?

Täpselt nii on jah, ja siin võib-olla kui seda teemat natuke laiemaks ja filosoofilisemaks tõmmata, siis. Eks ju akadeemilise mudeli võib-olla üks väike häda on see, et noh, seda õppekavade koostamine võtab nii kaua aega, et kui see ühes otsas valmis saab, siis teises otsas on nõudmised ju muutunud. Ehk siis ei, ei saagi väga hästi sammu pidada selle turuga, et see mudel võib-olla nagu natukene kirjutab selle ette, on ju. Et me oleme jah, hästi selline praktiline, praktilist koodimist on nii palju, et. Inimesed, kes meil õpivad, ütlevad, et see ei tundugi väga nagu õppimiseni, et see tundub rohkem nagu töö nagu kohe algust peale, et noh, teengi töö ja programmeerin ja, ja seda lihtsalt mahtu on nagu. Kelle nelikümmend, kellel kuuskümmend tundi nädalas, et ta on ikka täitsa selline nagu tõsine, tõsine andmine poolteist kuni. Noh, kuidas kellelgi võib-

Nii, aga sul on tänane palju neid õpilasi või no ütleme nii, et paljudel seal nii-öelda läbilaskevõime on, et paneme ta kuidagi siin haridusmaastikul paika, et, et kui suur, kui tore ja, ja, ja kui hea see Jõhvi kool on?

Jaa, võib-olla siin võrrelda nüüd siis numbreid näiteks, et siis meil on, tänaseks on alustanud Eestis kaheksasada kolmkümmend õppijat ja Soomes sada viiskümmend. Aga püsime korraks võib-olla Eesti numbrites, et seda nagu mingisse konteksti panna, et. Eesti kõrgharidus ja, ja siis kutseharidusmaastikul kokku alustab aastas kuskil kaks tuhat kuussada inimest. Õpinguid ja lõpetab iga aasta kuskil tuhat kolmsada, et vahepeal siis kipuvad olema need igavesed üliõpilased või siis need nagu Taavi, nagu sina, et läheb tööle ära, eks ole. Nii et selline see suhtarv, suhtarv on, et, et Eesti haridusmaastiku kontekstis kolm aastat vana koolina tegelikult meie nagu numbrid juba peaksid hakkama vaikselt nagu seierit liigutama.

Ma pean muidugi härra märkasõnu ütlema, et ma kokkuvõttes ikkagi lõpetasin selle ülikooli ära, et nii, nii bakalaureuse kui magistrikraadini, et, et ma ei jäänud päris sinna nii-öelda kotipoisiks.

Mind ikkagi intrigeerib alati selle koodiõhvi juures nagu see, et kuidas on ikkagi võimalik ilma õpetajateta õppida midagi nii keerulist nagu on programmeerimine, et noh, me oleme siin kakskümmend aastat Eestis. Kurtnud, eks ole, et vähe on, vähe on, vähe on, inimesed ei oska, inimesed ei viitsi õppida, keeruline, keeruline. Et seleta ikkagi nüüd see mehhanism nagu skeptikule ära, et kui me kahekümne aastaga pole õpetajatega suutnud õpetada, õpetada inimestele, et kuidas siis nüüd ilma saab?

No ega kui päris aus olla, siis ütleme nii, et õpetajad on justkui nagu olemas, aga nad ei ole mitte õpetajad, nad on teised õpilased. Ehk siis õppetöö mudel on, inglise keeles on peer learning, tõlgiks seda kuidagi siis nagu kaasõppe mudel äkki või midagi sellist. Ehk siis töö käib tiimides ja töö käib selliselt, et, et kui sina ei oska ja guugeldades hakkama ei saa, siis küsid, küsid oma naabri käest, kellega samas tiimis oled, kellega teil koos ühine ülesanne on. Ehk siis tegelikult küllaltki palju seda teineteise õpetamist tuleb nagu sinu kaasõppijate poolt. Ja nagu just siin eelmine nädal oli me Soomes kood sisu avamisele, siis üks, üks õppija, kes. Kes lava peal esines ka, siis ütles, et noh, eks ta on nagu selline asi, et kui pead kellelegi teisele midagi õpetama või selgeks tegema, siis pead ise eriti hästi aru saama. Ehk siis ta nagu tegelikult aitab ka neid, kes siis nii-öelda oma kolleege, kaasaõppijaid nagu aitavad, eks, aga just selliselt, et sa pead ise põhjalikult aru saama, enne kui sa kellegil teisele suudad seda selgitada, et kuule, tee nii, siis tuleb see tulemus. Et nagu õpetajad on justkui tegelikult mudelis olemas, lihtsalt nad ei ole võib-olla noh, traditsiooniliselt klassi ees või seminariruumi ees või sellises õppetunni läbiviija nagu ülesannetes.

Aga see metoodika ei ole originaalis päris teilt endalt pärit, et see oli, kui ma õigesti mäletan, tuleb Prantsusmaalt, et kuidas see on praegu alla peaastate kujunenud on, et kas ta on jätkuvalt nii-öelda originaal või sellest on saanud täna nii-öelda Eesti variant?

Jaa, selles mõttes, et neid koole vist üle maailma, kes sarnast õppemetoodikat rakendavad, on äkki ikka üles aja kokkuvõttes. Ja need on erinevaid koolkondi ja erinevaid mudeleid seal taga, et võib-olla kui keegi on kokku puutunud näiteks, ma ei tea, ütleme Montessori koolidega või mingi muu sellise nagu mudeliga, et siis on samamoodi, et on mingi filosoofia, mingi nägemus ja siis on erinevad koolid, erinevad koolkonnad, kes seda rakendavad. Et me oleme jah tänaseks jõudnud sinna, kus me nii selle õppeplatvormi, kus see õppetöö käib, kui ka see õppekava oleme siis nagu nullist ise, ise programmeerinud ja sisuga täitnud.

Mina olen selles mõttes ühe nii-öelda valdkonna nüüd endale päris selgeks teinud ja see on nii-öelda siis nagu naiste või tüdrukute tehnoloogiahariduse edendamine. Ja olen selgelt seda meelt, et see mäng nii-öelda sama põlvkonna raames või samas, sama vanustes. Mehed-naised ei ole võrdsed, ehk siis taust, kogemus, kokkupuude on erinev ja see tekitab olukorra, kus. Naisterahvad ei tunne ennast koos meestega kuigi mugavalt, sellepärast et noh, üldjuhul need meesterahvad on oma oskustelt paremad. Et noh, see on alati, ma toon seda võrdlust, et nagu tennise mäng, kus üks on kolm või viis aastat mänginud ja teine hoiab esimest korda reketid käes, et noh. Kummalgi poole ei ole põnev, eks, et, et mis seis nagu Jõhvis sellega on, et teil on neljandik, on teil naised. Kakskümmend viis protsenti, aga mida see nagu tähendab, et kas nad panevad sama hästi kui teised või neil on mingi eriprogramm või, või mis seis sellega on üldse?

Programm on ikkagi kõigile ühine, aga selles mõttes ka see probleem on nagu noh, hästi tunnetatud ka koodi Jõhvile, ma arvan sama, millega. Millega HKI unicorns kood tegeleb, et, et naisterahvaid on nagu proportsionaalselt kuidagi vähe, eks, et see kakskümmend viis protsenti meil. Noh, ei ole ka nagu number, mille üle nagu võisata ja rõõmu tunda, et tahaks, et oleks ikkagi nagu üldise demograafilise Et kui ta päris sama ei ole, siis vähemalt sarnasem võiks olla, et see, et see veerand on kindlasti vähe. Ja tõsi on ka see, et, et noh, ütleme, et me reklaamime ja kutsume inimesi selliselt, et tulge koodi.Jõhvi õppima, teil tegelikult ei ole muud eeltingimust vaja, kui kaheksateist aastat vana võiks olla. Ja inglise keelest võiks funktsionaalselt aru saada, sest noh, see programmeerimise maailm on inglisekeelne maailm, eks. Et muid nagu eeltingimusi ei ole, aga, aga siiski kipub nii olema, et meesterahvad, kes tulevad. Noh, mitte alati, aga tihtipeale on ikkagi kuskilt eemalt midagi nokitsenud ja kes on kuskilt bootcamp'is käinud ja kes on ise midagi koolipõlvest mingit basicut või visual, visual basicut teinud. Ja naisterahvad selles mõttes on nagu ma ütleks, et julgemad, et need, kes tulevad, tihtipeale ongi nii, et on null eelkogemust, on ju, aga see natuke teeb neil tavaliselt selle alguse. Alguse võib-olla see šokk nagu nii-öelda kui sinna maailmasse sisened, on ju, võib-olla nagu päris nagu suur olla. Et võib-olla seesama mõte nagu, mõte nagu, nagu kas mehed-naised eraldi, täna me ei ole seda rakendanud, aga see mõte on meil peast läbi käinud küll, et prooviks teha kas eraldi sprintgruppi või lausa eraldi lennu ja vaataks, kuidas siis nagu läheb.

Aga palju ärakukkumisi on, et sa ütlesid väga õigesti selle statistika, et alustab kaks tuhat viissada üldse tehnoloogia erialadel Eestis ja. Infotehnoloogia erialadel, aga, ja, ja noh, ütleme lõppu jõuab heal juhul pooled, on ju, et ma mäletan TalTechis, Tartu Ülikoolis. Kuuskümmend protsenti oli juba väga hea protsent, kes lõpetaks nominaaliga ja näiteks nad see on alles jäänud neil siiamaani või mitte, eks, et aga. Aga palju koodi Jõhvist ära kukub?

No sõltub, kust punktist nagu mõõta, on ju, et meil see sisseastumislävend nagu nii-öelda päris alguses on üpris lihtne, et tuled online'sse, tuled internetis, mängid ühte mängu, on ju. Ja siis, kui seda mängu oled tunni ajaga jõudnud teatud levelile, siis nii-öelda avaneb magic portal ja kutsutaksegi Jõhvi, on ju. Ehk siis mõttes seda mängu, mängu mängib ja on ju seda kõige esimest, kõige lihtsamat sammu proovib aastas kolm tuhat viissada, kolm tuhat kuussada inimest. Ja neist umbes kolmandik saab sealt edasi, et, et niisugune tuhat kakssada inimest aastas tulevad, siis on nagu kutsutud siis meile koha peale sellisesse. Ütleme siis kolmenädalasse koodimislaagrisse programmeeri või sure.

Aga lõppu juba?

Lõppu muidugi praegu veel vara öelda, meil ainult üks lend on lõpetanud sisuliselt, et meil lõpetajaid on sada kuus. Alustas neid seal esimeses lendus üle kahesaja midagi, nii et ikkagi sarnane lugu tegelikult selline nagu viiskümmend pluss protsenti saab nagu lõpuni välja. Aga mõnes mõttes on küsimus natuke selles ka, et ega koodiõhvis me ei tegele kraadiõppega, et me tegelikult nagu. Meie nagu KPI nagu kõige, kõige tipp on see, et inimesed saavad tööle sellel erialal, on ju, et kas nad lõpetasid või ei lõpetanud. Noh, tõenäoliselt nad kuhugi sinna lõpupoole ikka jõudsid selleks, et nagu oleks neil piisavalt turu peal müüdavaid oskuseid, et nad nagu reaalselt leiba teenid selle ametiga. Aga see on meie jaoks nagu mõnus mees nagu tähtsam kriteerium ja tänaseks meil on äkki vist kaheksakümmend viis vist oli tänase seisuga. Selliseid inimesi, kes on siis tulnud koodi Jõhvi ja täna töötavad programmeerijatena.

Lauri, kui me peaks praegu rääkima seda, et, et mis see koodiõhvi nagu edulugu siis nüüd täpselt on, on ju, et noh, tegime kooli, palju pressiteateid on tehtud, tundub, et ühiskonnas selline heasoovlikkus on olemas, eks ole, liiga palju maksumaksja rahadega ei ole tahtnud, et selle poolega on nagu korras. Aga, aga kui sa peaks täna ütlema, et aga mis, miks see projekt väärib edasi tegemist, eks ju, mida te olete nagu saavutanud reaalselt, et kas kuskil on? Sadade kaupa inimesi, kes on programmeerinud kümnete kaupa ülitähtsaid infosüsteeme ja teeninud Eestile sadu miljoneid eurosid ekspordiga või kuidas, kuidas sa seda nagu mõõdad või kuidas sa seda reklaamiksid?

Jaa, kõigepealt sellest äkki sellest maksumaksja rahast alustades, et praegu meie selline jooksev koolipidamise eelarve aastas on poolteist miljonit. Pluss-miinus tipid-tapid ja hetkel maksumaksja raha sinna ei lähe sentigi, et selles mõttes kõik on puhas eraalgatus ja, ja partnerite ja, ja sponsorite toel tehtav töö. Edu on nagu minu meelest selles, et tekib juurde kõrge lisandväärtusega töökohti, eks, ehk siis nagu tekib juurde inimesi, kes on võimelised täitma kõrge lisandväärtusega töökohti, sest see on see, mille peal meie majandus nagu kasvada saab ja, ja nüüd tekib juurde. Võib-olla ootamatutest kohtadest või ootamatute inimeste näol, on ju, et siin neid lugusid, kus. Pritsumehest saab programmeerija ja, ja, ja arstist saab programmeerija siin, me oleme küllaltki. Küllaltki palju neid nagu lähedalt näinud, et nagu mõneti nagu võib-olla selline ootamatu seltskond. Kes, kes leiab, et sellise mudeliga on tegelikult võimalik uus amet selgeks õppida ja, ja noh, ikkagi suhteliselt lühikese aja jooksul ka selle ametiga turule minna.

Kui me vaatame üldse seda programmeerimise õpet, siis kas need, kes teile tulevad, need on nii-öelda ikkagi teise ringi õppijad, ehk siis neil on kokkuvõttes mingi eriala juba omandatud ja need võtavad siis nagu seda oskust juurde või see on nii-öelda, ongi kohe nii-öelda koht, kuhu sisse astuda esimese valikuna?

No vanuse järgi nagu ei oleks, eks, et meil on keskmine vanus õppijatel kakskümmend seitse, kakskümmend kaheksa, see on super stabiilne, et meil on mingi kolmeteistkümnes äkki sprintgrupp. Mis on siis meie sisseastumiskatsete laadne asi. Ja no täiesti nagu, nagu raudnael, et kakskümmend seitse, kakskümmend kaheksa on kogu aeg keskmise, keskmine vanus, et pigem ikkagi ütleme siis noored täiskasvanud. Nelikümmend protsenti kopikate ka on varem saanud siis kas baka või, või magistri või ka mõned doktorikraadid tulevad sekka, nii et selles mõttes nagu on ühte ja teist, aga, aga vanuse järgi ütleks jah, et pigem. Et pigem on see ikkagi nagu ühe selline noor täiskasvanu, mitte kohe pärast keskkooli, neid on ka, aga nad ei moodusta nagu seda põhituumikat.

Aga mis me valesti teeme, et kokkuvõttes see on ju teine valik, mitte esimene kohe, et võiks ju mõelda, et noh issand jumal, et. Valkkonnas on alati töökäsi vaja, mine õpi kohe nagu esimese erialjana noorest peast väl ära see noh, mis ka lõpuks nagu leiva lauale toob, et miks ta peab olema teine valik?

Vot kas me just midagi valesti teeme, äkki teeme õigesti, et ma vaatan näiteks me Soome kooli peale, siis neil on keskmine õpilase vanus kolmkümmend kolm. Ehk siis veel pane viis aastat otsa Eestile, mis võib-olla natuke üllatas meid. Aga noh, esimese valikuna ega sellega ka nagu midagi lahti ei ole, aga võib-olla need esimese valiku õppijad, IT-õppijad või siis ütleme, tehnoloogiaõppijad lähevad äkki ikkagi kutseharidus- ja kõrghariduskoolidesse, kes nagu rohkem sihivad seda värsket koolilõpetajat. Meil on ikkagi nagu nii-öelda iseõppeprogramm ja, ja kaasõppeprogramm ja sa võid iseennast juhtima ka, ehk siis seal nagu seda. Noh, nii-öelda piitsaviibutajat või seda nagu, kes, kes sul nagu distsipliini looks, et seda isikut nagu ei ole, et sa ise oledki, et sa võid iseennast suutma juhtida, et selles mõttes sa pead ikkagi see. Otsmiku-sagar võiks olla välja arenenud sinna punkti, kus sa saad iseenda juhtimisega hakkama.

Ma ei saa muidugi jätta torkimata, et noh, maksumaksjana tahaks öelda, et, et kui sa noh, saad ühe hariduse maksumaksja kulul ära ja siis tuleb välja, et see sulle ei meeldi ja siis sa võtad nagu teise hariduse juurde, on ju. Siis tekib küsimus, et aga miks me selle esimesest maksma pidime, on ju, et, et noh, ütleme nii, et lihtsalt nagu, et pinguda.

Ma võin selle vingumiseks veel materjali juurde anda, et hinnad on ka päris krõbedad. Et kui, kui vaadata Haridussilm on selline, selline väga äge portaal, kus on siis väga palju haridusteemalisi statistikat kokku kogutud ja ja uuritud läbi Eesti haridusmaastik ja ja sealt tuleb välja, et keskmise üliõpilase kohta kulu aastas on seitse pool tuhat euri tegevuskulusid. Ja kutsehariduskoolis on see kuskil neli tuhat kakssada eurot aastas ja programmid, mis puudutavad siis nüüd ütleme tarkvaranduse õppekavasid, on ikkagi pigem nelja-aastased programmid, eks. Eks kui see nagu näppude peal kokku arvutada, et noh, kas siis neli või seitse pool tuhat aastas ja siis võtad selle läbisaanute protsendi maha, et siis nagu ühe lõpetaja kohta tuleb päris hirmuäratav number. Aga hea haridus peabki kallis olema, eks ole.

Tahaks rääkida tänases saates mõnest sellest konkreetsest asjast, et Jõhvi kool alustas kaheaastase õppeprogrammiga, on ju, nüüd te olete seda lühendanud. Alustas, ma ei tea, välismaalt laenatud või inspireeritud sisuga, nüüd sa ütlesid, te olete läinud endale. Ja kolmandaks, et te olete nüüd siis Eestist välja läinud, mitu korda on saatest juba läbi käinud, et, et Soomes on ka kood, kood kool olemas. Aga võib-olla alustaks sellest esimesest, et noh, sina oled olnud seal kooli juht nüüd mõned kuud, eks ole. Et kas selline õppekaval ühendamine ja oma sisu väljatöötamine on, on nüüd kahe kuuga tehtud sinu ajal või, või see sai kuidagi enne liikmele ja miks seda tehti ja, ja kuidas on siis võimalik, et. Et noh, nüüd kõigest nagu ma ei tea, aasta või pooleteist aastaga, mitte, mitte kahe või kahe poole aastaga saab inimesest valmis tööta, ja.

Jaa, üks asi viiski nagu teiseni ja see protsess on kestnud nüüd juba ikkagi üle, üle aasta, üle pooleteise aasta. Et kui me nägime, et see, see programm nii-öelda, mida me nagu sisse ostsime, et see tegelikult meie turuvajadustele päriselt ei vasta ja ei ole ka piisavalt paindlik. Noh, rääkimata sellest, et seal ütleme, eeldus oli, et tegemist on nagu kohapealse õppega, tegelik maailm tänapäeval on hübriid, eks ole. Aga just sellesama nagu programmi endapoolse taasloomise käigus me saimegi aru, et tegelikult juba see kaks aastat on natuke liiga pikk aeg, et tegelikult. Näiteks me nägime, et mõned õppijad said oluliselt kiiremini hakkama, teiseks me nägime, et seal õppematerjalis oli päris palju kordusi sees. Ehk siis nagu noh, nii-öelda ütleme siis õhku meie mõttes oli nagu sees, et saab tegelikult kiiremini. Ja noh, eks ta mõneti on ka selline. Kuidas öeldagi, mudeli timmimise ja, ja, ja peenhäälestamise koht nagu meie jaoks ka, et mida rohkem meil Lende alustab, nii Eestis kui Soomes kui mujal. Seda kiiremini me ise saame oma toodet nagu parandada ja vaadata, et kas see kaksteist kuud on see õigeaeg või näkki neliteist kuud õigeaeg, on ju. Et see tuleb kõik ikkagi puhtalt nagu andmete baasilt ja sellest, kuidas õppijad edenevad, aga noh. Lõppkokkuvõttes, et kui mõelda nagu selle peale, et inimene tahab endale uut ametit, uut töökohta. Et, et see õppeks kuluv aeg on tegelikult päris kallis aeg, et kui sa pead nagu neli aastat koolipinki nühkima ja sellel ajal kuidagi endal hinges ees hoidma või siis säästudest või perekonnatoojal elama, et see. Et sõltumata sellest, kas sa selle hariduse eest maksad või mitte, see lihtsalt see elamine ise on juba kallis, on ju. Ja, ja kui sa saad selle asja tehtud näiteks aasta või pooleteisega, siis see on ikkagi oluliselt nagu rohkematele kättesaadav kui siis, kui ta kestab kolm või neli või viis aastat.

See võib-olla, Taavi, on isegi natukene äkki rohkem küsimus sulle või vastake mõlemad, aga millist tüüpi programmeerija sealt Jõhvi koolist nagu kätte saab? Et noh, programmeerimine on ilus sõna, aga see töö, töö sisu, eks ole, töö keerukus võib varieeruda väga suurelt, et, et, et milline see programmeerija töö nagu täna üldse on? Ja selge on see, et, et see, kes sul käib seal aasta või käiguga ta kaks aastat, eks noh, 3D mootoreid ta kirjutama ei hakka, eks ole, ja Assembleris mingisuguseid tohutuid. Noh, läbimurdelisi, ma ei tea, raualähedasi asju ta tegema ei hakka, et temast ikkagi saab mingit spetsiifilist moodi töötaja, ma arvan, või ma eksin?

No ma võin öelda oma analoogi, et kui sa ehitusega võrrelded, siis temast saab müüriladuja. Ehk siis. Inimene, kes oskab ülesandest aru saada, oskab leida tõenäoliselt maailmast ülesse analoogi või kasutada chat GPT-d on ju, või noh, muuta selle, sellelaadset toodet ja. Ja noh, ma ei taha nüüd kellegi raadiokuulaja unistust siin nagu lõhkuda, aga programmeerimise töö. Enamuses on copy ja paste, ehk siis sa võtad kellegi koodi ja, ja paned selle nii-öelda oma programmi vajaliku koha peale ja kirjutad natuke juurde, eks, et. Et ta on ikkagi kokkuvõttes digitaalsete nii-öelda majade või ehitiste loomine, aga, aga väga paljuski ikkagi kopeerimise teel. Ma ei tea, paranda, paranda, paranda võib-olla nagu mind siin, Lauri, aga, aga üldiselt ta kipub nii olema.

Ja no tehniliselt meie õppeprogramm on siis mõeldud nagu full-stack, full-stack junior arendaja, eks, et, et, et on natukene front-end'i neid, natuke back-end'i ja sinna vahepeale ka üht-teist ja siis lisaks nagu spetsialiseerumised, aga. Aga võib-olla see kõige olulisem komponent on jah, see nagu probleemi lahendamise oskus programmi tehniliste vahenditega. Ehkki, et sul antakse ülesanne kätte ja öeldakse, et mine lahenda nüüd ära, palun. Ja noh, nii-öelda kopeeri, laena, nuta või naera, eks ole, ja teed tiimiga koos ja, ja leia need lahendused, kuidas see nagu, kuidas see ülesanne nagu, nagu selgeks teha ja, ja ära lahendada, on ju.

Aga siis ma küsiks, et kas põhimõtteliselt need on sellist sorti inimesed, kelle kohta praegu räägitakse, et tuleb chat, chat, PD või mis iganes. AI või LLM, eks ole, ja noh, võtab selle lihtsa programmeerija töö ära, et kas, kas. On sellel nagu mingit mõtet sellise inimese koolitamisel või kuidas ta, tema amet siis nagu mõne aasta perspektiivis peaks muutuma?

No kõigepealt kuskilt peab alustama, onju. Et ega keegi ei saa nagu seenior arendajaks nagu noh, nii-öelda ühegi kooli lõpetamise käigus, onju. Et, et kõigepealt peab kuskilt alustama, me lihtsalt leiame, et see mudel nagu alustamiseks on nagu kiirem. Ja, ja selle mudeliga on võimalik inimene saada turule reaalsete nii-öelda siis müüdavate oskustega, millega nagu leiba teenima hakata ja sealt nagu edasi areneda. ChatGPT osas kindlasti väga hea abimees koodi testimiseks, teise koodist arusaamiseks, kommenteerimiseks, et vägadeks paljudeks asjadeks töötab tänapäeva väga toredasti. Kuhu see asi edasi areneb, ma arvan, et eks me kõik saame siin näha ja üllatuda tõenäoliselt.

Ma pean muidugi ütlema vahele mingi huvitava statistilise näitaja, ehk siis ma olen terve elu selles erialas olnud. Ise programmeerijana alustanud. Ja ma võtan mingi, noh, ma ei tea, klassikalise lahenduse või süsteemi, mis on läbi aastate oma sisu mõttes sama olnud, noh, võtame siis rahvastikuregistri. Siis hoolimata sellest, et kodeerimine on läinud kordi ja kordi lihtsamaks kõik nende kümnete aastatega, iga kümne aastaga umbes vähemalt kaks korda lihtsamaks, et valmis kompaniid on olemas. Valmiskihid on olemas, sa ei pea noh, ütleme väga vähem on vaja enda kodeerida. Siis hind on läinud kordades kallimaks, ehk siis on vaja rohkem spetsialiste, rohkem inimesi, nii edasi. Okei, me saame aru, et noh, seal on ala, no ma ei tea, küberturbe harjääd on muutunud, võimsused on muutunud, teistpidi jälle valmis lahendada voolfabrikaate, pilv. Noh, ütleme nii-öelda, näiteks müstiline valdkond, et ühelt poolt nagu kõik läheb lihtsamaks, et ZKP-s tegevusele on veel lihtsamaks, aga millegipärast inimtööjõudu kulub rohkem ja projektid on kallimad, kuigi tehakse täpselt sama süsteemi, mida tehti kakskümmend viis aastat tagasi. No ma mõtlen rahvastikuregistrit kunagi me progesime kolme mehega. Noh, täna ma arvan, kui sinna peale läheb tiim peale, siis on kakskümmend meest, noh.

Keerukuse aste läheb jah, ekspotentsiaalise ülesanne. Ja, aga mis

keerukus, sisuline keerukus on sama, passi väljastatakse ikka samamoodi, abiellutakse ikka samamoodi. Need suhted, kuidas app sünnib, süsteemi läheb ikka samamoodi ja selles mõttes sisuline keerukus ju ei muutu. Meie abielu täna teistmoodi, kui me abilasime kolmkümmend aastat tagasi. Need protsessid nagu seadus on sama, noh.

Ma saan kiuslikult, Taavi, siis öelda, et aga võib-olla see on siis sellepärast, et, et kood, Jõhvi moodi koolid koolitavad liiga odavalt programmeerijaid peale ja efek

Ei, ma ütlen ausalt, et mina arvan, et mina olin koolist tulles kordades kehvem programmeerija kui see, mis tuleb Koodioffist välja. Et ma ütlen, et see õppimine käib tegelikult töö juures, eks, et aga see tähtis ongi see, et sa nagu neid alustehnoloogiaid, aluskeeli oskad. Aga lähme siit edasi, lähme sinna Soome juurde, et Koodiõhvi puhul räägiti sellest, et te pigem laienete Eestis, et noh, Valka tuleb või kuhugi Lõuna-Eestisse ja võib-olla saare peale ja mingid sihukesed jutud käisid, onju. Ja siis tuleb pauh, Soome. Ja see, ma saan aru, ei olnud päris nii, et noh, et, et võtsid business'i, läksid Soome, nagu siin ütleme, Eesti ärimees teeb, on ju. Te läksite sinna ikkagi läbi selle, et te võitsite mingi hanker. Ma saan aru, räägi seda lugu meile, kuidas see lugu oli, mis asi sinna Soomes tekkis siis?

Ja, ja ega need Eesti laienemised ka nagu selles mõttes nagu kalevi alla pole pandud, et, et kood Võru näiteks on ikkagi järgmisel aastal tõenäoliselt ikkagi päris kindlasti nüüd juba tõsiasi ja, ja mõni muu veel, aga võib-olla siis saab ka sellist turg nagu ikkagi otsa natukene, on ju. Et, et kui palju siia mahub, aga Soomel ja selles mõttes jah, ikkagi. Noh, tõsine äriline võit ka selles mõttes, et ega Soomes on kaks ütleme siis kood Jõhvi sarnast või vähemalt sarnast filosoofiat kasutavad kooli olemas. Et üks on Hive Helsinki, eks ole, mille taga on Supercelli mehed, on ju. Ja, ja teine on Hollandil ehk siis Ahvenamaal on ka olemas programmeerimiskool sarnase, sarnase mudeliga, et. Et tegelikult soomlased, kui nad seda kooli tahtsid tegema hakata meil, siis on Cooppios, mis on, ütleme. Ütleme, Kesk-Ida-Soome äkki kõige lihtsam. Kõigepealt teavad,

kes on käinud Tahkos lumelauda. Jah, täpselt. Tahko, enne Tahkot natukene.

Jah, just, just, et, et, et kui soomlased hakkasid mõtlema selle asja peale, et ahah, tahaksid sinnakanti ka sellist programmeerimiskooli teha, siis loomulikult nad vaatasid ennem, et mis seal nagu Soomes juba ennem sellist tehtud on. Ja me ei olnud nagu kuidagi nagu nii-öelda ainupakkuja, nagu selles hankes ka, et ikkagi nagu tegelikult meie pakutav mudel tegelikult oli nendele. Noh, siis nagu selles mõttes nagu kõige sobivam, ehk siis ühelt poolt, kuna me oleme ise koolioperaatorid, siis me saame need aidata, aga mitte ainult sellega, et näete, siin on teile programm ja siis registreerige siia oma kasutajad ja siin on teil õppekava ja jookske mööda seda, vaid, et ikkagi me nagu. Pakkusime tervik noh, ütleme siis frantsiisipaketti, on ju, koos nagu kooli opereerimise mudeli, rahastamise mudelite. Tehnilise abi ja kõige, kõige kõigega, nii et sisuliselt ikkagi nagu täis niisugune võtmed kätte, teeme siia koodikooli tüüpi lahendus, on

Aga see ei ole pigem, see on ikkagi frantsiis, mis tähendab seda, et kokkuvõttes müüsite mingi teadmuse ära ja kas te saate nüüd nagu tulevikus ka veel mingit nagu omanikutulu või, või kaasomanik või frantsiisitulu või see on ühekordne deal ja that's it, et nüüd need, see Soome kool tegutseb iseseisvalt omal käel edasi.

Tal on ikka mõlemad komponendid jah, et ühelt poolt on jah, see nii-öelda blueprint või nii-öelda selle noh, ütleme opereerimismudeli nagu müük, et mis on jah, et nagu sa kirjeldad, et noh, põhimõtteliselt siin on teile dokumendid ja siin on teile juhend, kuidas see asi käib. Aga teiselt poolt on ka tarkvaraplatvormi kasutamine, mis sõltub sellest, kui palju õppijaid on, nii et, et mida edukam see kool Soomes on, seda, seda kasulikum meile kõigile tuleviks.

Aga mõtlengi, et kas sellega nüüd, see oli nüüd ikka, ma saan aru, et Soomes punt ettevõtlikke ettevõtjaid, inimesi tegid samalaadse nagu organisatsiooni, nagu meil siin Eestis on selle koodi.jõhvi taga. Ja siis taotlesid raha, said raha, siis tegid hanke ja noh, sedamoodi nagu tekkis see võimalus nüüd koodi.jõhvile. See ei ole väga skaleeruv, ütleme niimoodi, et niimoodi hankeid võita etteval, mis seda noh, võib-olla üks-kaks aastas saaks nagu hakkama, et. Et kuidas see ikkagi see, kas see oli nüüd ühekordne sutsakas või see ongi strateegiline plaan koodi jõhvil, et kuidas väljapool Eestit minna?

Seepärast, et ühelt poolt tundub jah, et, et see, et see klient ise on peaaegu unicorn, on ju, et kust sa sellise kliendi leiad, et, et, et sellist asja nagu korrata, teisest küljest on seesama Soomes see kolmas kool. Ehk siis nagu on küll neid inimesi ja on küll neid ettevõtteid, kes tegelikult tahavad oma, oma piirkonda sellise asjaga nagu elavdada ja kui vaadata ka. Nii-öelda siis alternatiive, mis turu peal olemas on, kas siis Euroopas või mõned on nagu Aafrikas rohkem võib-olla läinud sinna suunda, on ju, ja neid on ikka kümneid ja kümneid, et selles mõttes nagu. Noh, maailmaliselt suuri laie, on ju, et ja see on täpselt nimelt selle, selle ärimudeli osa on just nimelt seda poolt skaleerida. Edasi, et leida neid koole juurde, sest noh, seal nagu tekib kaks asja, et ühelt poolt. Mida rohkem neid koole on, seda rohkem on neid lende, seda rohkem on neid sprintgruppe, mille pealt ka meie saame toodet paremaks teha. Ja teiselt poolt loomulikult Eesti kool saab ka nii-öelda noh, oma tulu teenida, sest et taaskord me oleme MTÜ, on ju. Ja, ja täna nagu avalikku raha ei kasuta. Et see on, see on ikkagi üks, üks nagu võimalus, kuidas, kuidas Eesti, Eesti haridus raha juurde tuua.

No teine on, nagu sa ütlesid, oma sisu, eks ole, oma metoodika. Covid muutis seda, et inimesed ei pea Jõhvis ühiselamus olema, eks ole, et teeme üle Zoomi või Teamsi neid mõtteid, et kuidas midagi asja teha. Kas on mingi hea põhjus, miks, miks kogu see asi ei võigi üldse olla nagu tootestatud? Kood.com, et. Noh, miks ta peab olema Jõhvi mingi või Kuopio mingi, et teeme Webisaidi, on ju, ma leian endale kaheksa sõpra, panen pundi kokku, eks ole, ja noh, maksame teile mingisugune viisteist-üheksakümmend igaüks ja. Ja noh, õpime programmeerijateks, vahet pole, kus me oleme, et miks ta peab olema seotud mingi koha ja mingi süsteemiga?

No esiteks on see, et raske on teha inimestel omavahel koostööd, kes üksteist ei tunne. Noh, kus pole kunagi kokku saanud, on ju, ja kui, kui mõelda nagu selliseid veebisaite, kus saab ühte või teist oskust nagu lihvida või lisada, et neid on nagu päris palju maailmas. Et, et neid, neid nagu ikkagi jagub, on ju. Aga selle kooli tegemise efekt just nagu tekibki sellest, et sul tekib see kaaskond, kellega koos sa õpid, kellega sa koos teele lähed ja kes üksteist toetavad ja kes õpivad selle käigus ära ka grupina või tiimina töötamise. Et tuues sama see näide, mis Taavi tõi, et, et tuled ülikoolist ja, ja võib-olla need tehnilised käsitööoskused ei olnud nagu noh, veel, veel olemas, et neid tuli ikka tööturust lihvima hakata, aga ma kahtlustan, et teine asi, mida tööturust lihvima hakata, oli grupitöö või töötamine tiimis. Et päris vähe nagu seda poolt saab, saab harjutada sellistes, sellistes kursustes või ka tegelikult klassiruumis, on ju.

No ütleme ausalt, et mida tuli õppida, õppida rääkima, õppima. Ehk siis siiralt oli veel, ma arvan, siin pea kümme aastat tagasi oli Eesti ülikoolist võimalik vähemalt infotehnoloogia eriala läbi minna niimoodi, et kordagi suud lahti ei teinud. Et noh, kõik testid olid, eksamid olid kirjalikud ja noh, miks sa ikka räägid, on ju, noh. Noh, ikka siis väga ei tahagi rääkida, eks, et pole vaja seda jutustamist, on ju. Et, aga ma kiidaks seda kaasa, et tegelikult on võimalik ju progremist õppida igalühel oma, oma käe peal. Mine, neid veebikursusi on üle pea, et sa saad õppida ükskõik millise keele programmeerijaks veebiteel. Aga noh, ei õpi, samamoodi võiks ju öelda, et noh, saa tennisemängijaks või saa korvpalluriks niimoodi, et noh, ma ei tea, vaata videosid ja mine loobi nagu pall korvi täis, on ju, et. Või korvpalli täis, eks, et, et sul on vaikselt distsipliinil, sul on vaja seda koos käimist, koos tegutsemist, fokusseerumist mingile valdkonale, mingile teemale, sul on vaja trenni teha. Ja vot noh, see trenning on niimoodi, et noh, me kõik jaanuarikuust tunneme, et võiks natuke rohkem trenni teha ja siis me kuu aega teeme ja siis noh, kokkuvõttes enam ei tee. Et, et, et selles mõttes nagu jah, neid koole on vaja, et muud moodi sa neid inimesi ühte jalga käima ei pane. Aga küsiks üldse nagu selle ETech-i koha pealt, et sa ütlesid selle MTÜ, et mis on seda, et noh, raha teenimise eesmärk peamiselt selleks, et ikkagi omaenda tegevust ja missiooni laiendada. Et teil on täna vedanud, teil on seal MTÜ taga ikkagi ütleme niimoodi, Eesti investorite kreem tala kreem, on ju, et sul on seal Taavet, sul on seal Marek Kiisa, Sten ja nii edasi, eks, et. Et võtame siin mingid teised meie ETech'i näited, näiteks praktikalid ja nii edasi, kus on nihukesed nooremad tegijad ja, ja las avastavad neid, neid ekspordivõimalusi, et. Et mis sa nagu ikkagi neile ütleksid, nendele praktikalidele, et. Okei, sa ei ole siin väga kaua sellel valdkondusel olnud, aga sul endal on nagu pikem nagu ajalugu sellest maailmast, eks, et. Et kuidas täna üks ETF üldse mõtlema peaks, et kas see maailm ei ole juba niimoodi, et noh, oksendame siin, et kõike juba on nagu. Noh, ETF tundub alati olevat igas riigis üks nagu enim siis konkurentsi tihedamaid valdkonna üldse.

Jaa, ma võib-olla õiendaks selle poole ka ära, et, et lisaks investoritele, asutajatele päris palju Eesti tuntud ettevõtteid ja, ja panku. Ja start-up ja ka mitte start-up kinnisvarasektorist, meditsiinisektorist on ka õla alla pannud tegelikult koodi Jõhvi. Ühelt poolt sünnile, aga teiselt poolt ka sellele just nendele noh, iga aasta, iga aasta, eks ole, ette tulevatele nagu kuludele, mis, mis, mis vajab nagu katmist. Et võib-olla, võib-olla see nagu ja ka meie nagu soovitus nagu Soomele, mispärast me nagu mõtlesime, et mis, miks nagu seda mudelit peaks nagu tegema selliselt, et sul on palju. Ettevõtteid ja palju asutajaid seal taga, et see ei ole nagu ühe inimese või ühe mingi. Filantroobi nii-öelda noh, kapriis on ju, et, et kui ta nagu ütleb, et palun, et, et kaks aastat tehke ja siis vaadake ise, mis nagu saab, et siis võib juhtuda, et kahe aasta pärast ei olegi nagu midagi. Aga kui see seltskond, kes tegelikult seal taga on, on nagu laiem. Noh, eriti kui on kulud ka nagu sellised, et natuke rohkem kui seal sada tuhat aastas või nii, eks. Et, et siis, kui see seltskond on nagu laiem, siis tegelikult võimaldab ka sellel mudelil elujõuline olla, ehk siis nagu. Ma ei tea, kas ta nüüd nagu väga nüüd ETEC-ile mingiks toredaks nagu nõuandeks kuidagi või kas ma olen üldse positsioonis nagu mingit nõu andma nagu ETEC-idele ja teistele, aga. Aga võib-olla nagu see selline kogukonna tunne või see, see nagu tunne, et see on nagu meie asi, on ju, kui ma noh, näiteks vaatan sedasama, ütleme. Soomlaste teist kooli, mis on Ahvenamaal, on ju. Ja vaatan see nimekirja näiteks mentoritest, kes seal siis noori programmeerijaid nagu noh, nagu nõustavad või, või, või mingis mõttes aitavad, kus edasi. Nad on kõik Marii Enhami aadressiga mehed, noh ja naised, ehk siis nagu see on ikka kogukondlik värk, see on nagu selline tunne, et see on nagu meie asi, on ju. Et olgu selleks siis Ida-Virumaa või Coopio, et, et sul on ikkagi, läheb see piirkond kuidagi korda, sa tahad, et seal midagi nagu muutuks, on ju.

Aga need nõuanded ikkagi ETH ettevõtetele?

No vot, siis tulebki sellised investorid võib-olla leida, kellele, kellele haridus väga korda läheb ja kes saavad ka nagu. Võib-olla mitte ainult investorina, vaid ka mõnes mõttes äkki kliendina nagu aidata mingeid uksi avada.

Mõtlen, et meil ju väga palju hiilgavaid näiteid ei ole, et meil on, kui ma peast praegu tuletan. Kes meil on toredad, on Alpa Kiits, kes teeb väikestele lastele peamiselt, meil on nine to nine math. Meil on samad e-koolide stuudiumid, aga kui ma ei eksi, siis mis neil kõikide käibed jäävad hetkel alla miljoni euro, võib-olla e-koolil on üle miljoni.

No eks ta on ka päris korralikult nii-öelda, kuidas öelda siis, mitte rikutud, aga mõjutatud turg sellest, et sul on riik, kes pakub tasuta teenust samal ajal, eks. Ehk siis sa pead kuidagi selles keskkonnas nagu toimetama, kus, kus osad teenusepakkujad saavad raha riigieelarvest ja sina üritad teenida seda ise, et siis see on nagu noh, konkurentsi olukord mõneti keeruline.

Millisena sa, Lauri, näed seda Code.Jõhvi tulevikku, et kas ta jääb koodiks, kas me võiksime mõelda, et sinna kõrvale tekib mingisuguseid muid? erialasid või õppeaineid, eks ole, et on, ma ei tea, koodi animatsioon või, või koodi juhtimine või mis iganes, et või, või kuhu, kuhu see asi läheb, kui me siin kolme aasta pärast räägime, et siis sa oled teinud lisaks Coopi, ole kuskil näiteks mingi võib-olla isegi liiga suur koht, et räägi natuke oma plaanidest.

Ja selles mõttes, et, et küsimus muidugi, et kas, kas see mudel võiks nagu laieneda mingile muule ametile, et ma nagu päris kindel ei ole, sest et ühelt poolt nagu just see. Tarkvara arendaja elukutse on statistiliste näitajate poolest kõige kiiremini muutuva elukutse maailmas, kõige kiiremate nii-öelda töö. No ütleme, job skills on siis inglise keeles, no ütleme siis töö nõudmiste või tööoskuste nimekirjaga amet. Ja selle skaala teises otsas on kusjuures õpetaja amet, nii et kuidagi huvitav. Et neid kahte asja peale kokku panna, seepärast väga hästi ei õnnestugi, et, et need õppijad lihtsalt turul toimetades peavad juba oskama asju, mida nende õpetajad ei oska, eks. Ehk siis ongi, ongi raske võib-olla traditsioonilises mudelis nagu seda teha, kas ta kuhugi mujale sobiks, ma ei tea, aga ma arvan, et kindlasti just sellest tehnoloogiavaldkonnast saab oluliselt nagu sügavamaks nii-öelda deep dive'idega minna, et, et, et üks küsimus, et kas see on nagu full-stack arendaja või siis juba. Ongi siis ütleme, AI spetsialistid või DevOpsi spetsialistid või, või data engineering'id, et seal tõestine. Noh, see, see valdkond on nii kirju, et see on nagu tõsine lehvik, et kui sa ühest osast hakkad minema, et siis noh, et tahad programmeerijat Ja, ja muud ametid ka, kus programmeerimisoskus tegelikult tuleb nagu väga palju kasuks, kuigi võib-olla isegi sinu see päevatöö ei ole programmeerimine näiteks, on ju. Et ma arvan, ta pigem läheb sinna spetsialiseerumise suunas meile ja võib-olla jah, kui tuua see Rootsi näide, siis äkki tõesti Göteborg on natukene liiga suur koht, et võib-olla. Võib-olla mõni väiksem koht kuskil rohkem kaugel põhjas. Või, või, või kui mõelda nagu veel selliseid, selliseid riike, kus on nagu ütleme noh, on väga suured pealinna tõmbekeskused ja sellised võib-olla ülikoolilinna tõmbekeskused, aga siis on nüüd terve ülejäänud riik ka olemas. Ehk siis nagu selline nagu ikkagi see regiooni nagu tõmme või regioonile lisaväärtuse loomine, sest et kui. Muidu natuke selline asi ka, et näiteks kui võtame selle koopio näite, et kui sa. Õpiksid koopios, ütleme pangandust, on ju, et siis jube raske on ikkagi koopios teha panganduskarjääri, et eks sa küll Aga kui sa õpid koopias programmeerijaks, siis tegelikult väga suurt nagu põhimõttelist takistust ei ole. Eladagi, eladagi koopias, mis on imekaunis linn, ma ei tea. Et eladagi seal koopias ja, ja, ja käia tahkas suusatamas ja programmeerida sealt kas siis Helsingi või Götebori või New Yorgi või Dubai firmadele, eks. Et selles mõttes on ka nagu, ma arvan, selle ametiga ülihästi kokku sobiv mudel. Ütleme nii, et ma ei ole päris kindel, kas meil õnnestub seda laiendada mõnda muust sametisse, pigem ma arvan, meil õnnestub seda viia rohkem süva, süvitsi selles amet

Olgu, Lauri, aitäh sulle, kood, Jõhvi uudiseid tutvustamast ja soovime, kood, kood, kood koolile palju edu ning ma loodan, et me kohtume sinuga siin uuesti ja siis räägime uutest asjadest, mida te olete teinud. Ettemõte on aga enne suvepuhkuse üle minekut veel eetris järgmisel nädalal, nii et siis kuulete mind ja David uuesti, nii et kohtumiseni.