@ ETTEMÕTE // 2024.06.26
delfi_ettemote_0176.mp3
KUUPÄEV
2024-06-26
PIKKUS
48m 25s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti majanduse hetkeolukorra, konkurentsivõime languse ning võimalike lahenduste üle, sealhulgas maksusüsteemi muutmise vajalikkuse üle. Külaline Peeter Koppel rõhutab ettevõtjasõbraliku keskkonna ja selgete rahvuslike huvide tähtsust majanduskasvu taastamisel.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti majandus on olnud languses juba seitse kvartalit järjest. Eelmisel nädalal saime teada, et Eesti on rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis teinud läbi suure languse. Kui halb on Eesti majanduse seisukord tegelikult, kes on süüdi ning kuidas majandus kehvast olukorrast taas kasvule pöörata? Tänases Ettemõtte podcastis on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks majandusanalüütik, Redgate Wealthi investeeringute valdkonna juht ning populaarse majanduspodcasti üks juhte Peeter Koppel. Räägime sellest, miks Eesti majandusel nii halvasti läheb, millised on tegelikult need numbrid ja andmed, mis peaksid meid muretsema panema ning kus on olukord parem kui arvata võiks.
Aga vot see on üks hea koht, ehk siis minul õnneks või kahjuks on õnnestunud olla ka Eesti riigisüsteemis teenida aega, olla nii-öelda teenistuses. Ja see andis väga hea pildi sellest, mismoodi mõtlevad meie ametnikud ja mismoodi mõtlevad teiste riikide ametnikud ja, ja no ütleme nii, et ülemaailmad enam-vähem on ühesugused. Aga mõningad, on mõningad kohad, kus ametnikud mõtlevad teistmoodi, et sa tõid selle Rootsi näite ettevõtlikkuse sõbralikkusest. Minul on pikk koostöö Luksemburgiga. Ja seda selle kaudu, et Eesti üks andmesaatkondadest on Luksemburgis, me kunagi selleks, et Eesti tagada Eesti siis nii-öelda digiühiskonna toimimine. Me hoiame teatavaid andmeid ja, ja teatud arvutusvõimsust Eestist väljaspool. Ja me esialgu tahtsime seda teha koostöös Ühendkuningriikidega, sest nad olid väga vaimustuses meie vajadusest ja. Nad olid kohe tahtsid meile seda teenust pakkuda, aga nad kuidagi nende välisministeerium oli see, kes põhimõtteliselt ütles, et ei, meid, me ei paku sellist asja. Ja kui Luksemburg kuulis, et meil on niisugune nagu soov või vajadus, siis Luksemburgi riigi riik tuli kohe, et kuulge ei, aga issand jumal, me omad andmesaatkondades või andme. Andmelaadudes hoiame NATO andmeid, et, et tooge meie pilve ka enda asjad, on ju, ja meile müüte seda kui teenust. Ja koos see, koos meiega arendati see teenus välja ja pärast seda ma tean, et Luksemburg on seda edukalt pakkunud ka teistele riikidele, ehk siis nagu. See, et, et riik peab olema ettevõtluse tuge ja mõnikord võib-olla tegema ise nagu mingil määral ettevõttes või looma seda keskkonda. Et see on üks nendest argumentidest, miks Luksemburg on seal, kui seda täna on ja noh, eelkõige seda nad on ka trikitanud, ütleme. Võtame Iirimaa näite, see, mismoodi Iirimaa meelitas endale kõik suured USA ettevõtted, need peakontorid sinna. Tegi Euroopa Liidu eest rumalat nägu, ütles, et, et issand jumal, et ma ei teanudki, et neid maksustama peab. Ja ühel hetkel, kui Euroopa Liidu surve oli piisavalt suur, siis lajatati maksudega Google'itele ja teistele ja loomulikult võtti see raha endale, et noh, et eriti nagu topeltmoraal on ju. Et, et samamoodi tegelikult ka meie oleme nagu püüdnud siin üht-teist teha, on ju, et. Ma tean, et noh, ka finantsmaailmas noh, rahapesu näide oli hea näide siin, eks, et me proovisime teha nagu. Peedispesumaalisel trumlit, trumlit ja ütleme nii, et taanlaste ja rootslaste ja teenisime päris head pappi, on ju. Aga võtame ka sellesama kogu selle krüpto jandi, eks on ju, et okei. Sellest krüptomaailm ta on ikkagi toores, ta areneb, ta kasvab veel ja nii edasi, sul on oma arvamus selle kohta, Peeter ja, ja nii edasi, aga. Aga ikkagi perioodil, enne aastat kaks tuhat üheksateist, rohkem kui viiskümmend protsenti kõikidest krüptoettevõtetest maailmas olid tehtud siin. Ehk siis me oleme loonud keskkonna, mis võimaldas teatavat tüüpi äridel õitseda, õlmitseda, maailm õppis sellest väga palju ja selles hulgas oli väga palju pettust ja väga halb ja nii edasi, onju. Aga noh, mõtleme teistpidi, et noh, et, et kui me oleksime seda momentumit suutnud ära kasutada. Siis ja kas see nüüd ettevõtetes õigesti maksustades mingi käibemahu ja mingi iganes asja pealt, see oleks olnud tohutu kullalaev. Ehk siis iseenesest Eesti riigil on olemas see võimekus selliseid, kuidas ma siis ütlen, uut tüüpi trende ära tunda, nendele soodne keskkond luua ja noh, lihtsalt ütleme niimoodi, et mis jäi nõrjamaks seekord, on see, et sa pead oskama kõigil hetkel piduritamata või reageerida, eks. Et ja sellega nii-öelda siis noh, mitte päris loalikse jääda, on ju. Aga ütleme niimoodi, et ega noh, ei, ei juhtunud Eesti mainega rahapesu raames suhteliselt midagi, ei juhtunud Eesti mainega midagi küber või sellesama krüptoettevõtetega. Ehk siis kas sa siin on midagi, mida me võiksime teha nagu märjatavalt nagu jõulisemalt ja noh, ma ise olles süsteemis sees, on, on olen ka selle meelt, et. Probleemiks on tegelikult ametnike motivatsioon, et noh, et sul ei ole, kui sa teed midagi ägedat ära, siis sa tegelikult selle eest nagu pai või boonust ei saa, on ju. Et kui selle poole saaks korda või see on libe tee, et oled sa näinud, oled sa lugenud, vaadanud, mismoodi teised riigid on teinud, et, et, et anda tegelikult ikkagi noh, Singapari, et hea näide. Kus seal ikkagi annab ametnikele natukene rohkem võimu ja ka premeerid neid vastavalt pärast seda, kui on väga edukas nagu reform läbi viidud.