VIljar Arakas: eestlastel on tuju maas, Baltikumi rikkaim piirkond on Vilnius

No loomulikult me oleme saanud palju kannatada, noh, see on ju nii leierdatud teema Skandinaavia kukkumise tõttu, eks, et eriti ehitussektoris, kuhu me ikkagi väga palju kaupu, kas siis ehitatud kodudesse või valminud kodudesse tegime, on ju, et, et nüüd, kui Euribor tuleb alla, Rootsis ka intresse tõmmatakse alla, et näiteks Eesti ja Soome on eurotsoonis sisuliselt ainukesed riigid. Kus kodulaenud on kõik ujuva intressipõhised, kõikides muudes riikides on mingi fiks, kas on kolmeaastane, viieaastane ja nii edasi, et meil on ta lihtsalt nii välja kujunenud kunagi aegade algusest ja Soomes on samamoodi, et selles suhtes me nagu nii-öelda selles kiirest intresside tõusus kannatasime eurotsoonis nii Eesti kui Soome või noh, Läti-Leedu sinna juurde tegelikult. Palju rohkem, aga tõsi on see, et leedukad on pidanud nägema rohkem vaeva. Muidugi need võitsid ennem, kui veel idapiir oli lahti, et no vaatame korra pilt kaardi peale, mis jääb teele, on ju, Euroopa, Valgevene ja sealt Venemaaks, et ega, ega see Leedu transiidisektor oli väga-väga võimas. Aga ma ei ütle nüüd, et tõesti, et nad oleks nüüd teinud midagi nüüd väga erakordset, et. Et lihtsalt jah, seal Leedus iga kuu käies ma ja ettevõtteid külastades, kes on meie üürnikud, ma tajun seda, seda nii-öelda teotahet, mida ma Eestis nii palju ei taju, ma ei tea, ma ei taha jällegi süüdistada valitsust, ma ei tea, miks meil endal oli kuidagi selline. See nokk maas, ma arvan, et nüüd läheb olukord paremaks ka meil, kui ma siin ka Eestis nagu inimestega suhtlen ja, ja vaatan, et jälle on võetud investeerimiskavad nagu kuskilt lauasahtlist välja, on ju, selle sõjaolukorraga kahjuks oleme pidanud kõik harjuma, meile see kellel meelde, nii ta on. Intressitase tuleb alla, et ju see elu hakkab minema. Nüüd teine asi, ma arvan, edasivaatavalt on veel üks. Päris suur mure, mis puudutab minu sektorit, mitte kinnisvara, vaid ütleme siis private equityt. Tänane kapitali jõuolg on Leedus. Pensionifondide mahud on Leedus kiirelt kasvamas, seal ei ole seda vabaks, nii-öelda rahavabaks reformi tehtud, on ju. Ja tegelikult see home biased, et me investeerime ikkagi eelkõige oma riiki, on järjest kasvav, eks. Ja ega tõesti, siin on ju see nii-öelda negatiivne intsident ka Baltgepi kaudu, eks, mis oli ka väga Leedu keskne, aga samas Eesti fondivalitseja on meid kõiki natuke mõjutamas, et tegelikult täna ikkagi Eesti. Ka kapitali kaasad just ütleme, erinevad fondid, olgu ta VC, private equity, kinnisvara. Infrastruktuur peavad järjest rohkem käima, sõid ennast müümas Leedus, eks, ja seal on leedukatel on teatav suhteline eelis. See on jällegi asi, mida praegu ei noh, ei, ei ole mõtet kurta, lihtsalt seda tuleb teadvustada, aga meie teeme oma struktuure selle võrra ümber, et me ennem kaasame kapitali ainult Tallinnas, et noh, nüüd me peame paar lipsuga noormees ka Vilniusesse saama, kes siis seda koha pealt nagu teevad, eks. Et, et aga, aga edasi vaatavalt, et see on, on nendele päris suur tugi, mida meil kahjuks sellisel kujul ei ole tänu sellele. Siiski lubage kasutada terminit saatanlikule pensionireformile.