VIljar Arakas: eestlastel on tuju maas, Baltikumi rikkaim piirkond on Vilnius

Mul on tegelikult kaks asja, mis see sinu õige jutt praegu kohe meelde tõi. Üks on see juba, mida valitsus on öelnud, et nad vähemalt tahavad teha, on välisinvesteeringutele siis erisuste loomine, et me kõik teame, mis juhtus Euroopa Liidus peale Covidit, kus kogu see riigi abi lasti vabaks. Aga minu hinnang on see, et peaks hakkama, kui keegi toob uue tehase, siis teeme arvestuse, palju me sealt makse saame esimesel, teisel, kolmandal aastal ja oleme valmis toetama selle rajamist siis XYZ miljoni euro võrra, sisuliselt teha projektipõhiseid arvestusi riigi baasilt. Ma saan aru, et see on nagu suhteliselt libe tee, aga samas ma ei näe nagu teist varianti, kuidas me suudaksime just töötleva tööstuse või siis nii-öelda selle vana majanduse kontekstis. Jõuda järgmisele tasandile. Ja teine asi on see, et meil on hea kõrgharidussüsteem ja ikkagi mina kõikidele välisüpilastele, kes kolmandastes riikides tuleb, annaksin koos bakalaureuse või magistrikraadiga kaasa elamisloa. Ma juba kujutan ette, mis selle peale ütleb, üks isejulgeoleku asutus, mis asub Kaarli kiriku läheduses, eks. Aga mina usun neisse, et küll nad siis suudavad ka oma töö ära teha, et ega, ega et, et uus majanduskasv saab tulla läbi ainult inimesteks, et kui me vaatame USA kõike ka, ka tegelikult see Leedu näites, ma arvan, just see immigratsioon. Mis seal on toimunud, on, on täna alahinnatud faktor, on ju, et, et tegelikult me peame lihtsalt uusi uusi inimesi riiki tooma. Ja nagu USA see jälle kulunud näide on ju tegelikult see, et parimad ettevõtjad on need, kes tulevad teisest keskkonnast, kes on sündinud kuskil mujal. Tulevad meie kultuuriruumi, vaatavad, kuidas meie asju teeme, samas omavad kogemust, kuidas nendel kodus või kust iganes nad pärit on, neid tehti ja sealt tekivad mingi uue, uued mõtted, uued, uued ettevõtted, et ma arvan, kui need kaks asjad sellisena teha, siis see juba annaks väga palju hoogu juurde, mitte kohe, aga kolme-nelja aasta pärast.

Kui palju me ikkagi läheme tagasi sinna leadershipi juurde ja, ja selle koha peale, et me oleme ikkagi, meil on üks Eesti, et ja see on meie enda riik ja, ja me peame nagu. Astidest aru saama ja, ja ikkagi radikaalselt vaatama raha versus emotsioonid, eks, et noh, ma toon mingi kerge näite, eks, et. Meil tänane haridussüsteem, näiteks koolisüsteem, mis võtab väga palju eelarvest raha. Et on ebaefektiivne ja me teame seda, et noh, ma ei tea, lähimatel aastatel tegelikult peaks sulgema umbes viiskümmend gümnaasiumit. Noh, mis on kolmandik gümnaasiumitest kogu Eesti peale, eks. Et see oleks ratsionaalne otsus, see tuleks ära teha. Aga ühegi poliitiku või ametniku vaatenurgast see on täielik nagu noh, ütleme suitsiidne mõte on ju, et, et nii kui seal tegelema hakkad ja noh, põhimõtteliselt hääled kaovad või vastupidi veel enam, saad kinga ja tuleb minna reaalmajanduse tööle, eks, et noh, et hoidku jumal selle eest, on ju. Et mis tähendab seda, et keegi nagu ei ole nõus võtma sellist reformi ette. Teistpidi, kui sa paned selle nüüd majanduskeelde ja mõtled niipidi, et, et okei, me teeksime niisuguse suure radikaalse Võtaksime näiteks viiskümmend mil, viiskümmend kooli või gümnaasiumi maha, et sellest nagu tekiks sääst, mis ulatub noh, kümnetesse, kui mitte sadadesse, miljonitesse eurodesse, sõltuvalt sellesse, kui pika see reform nagu, nagu kulgeb. Et kui me võtaksime sealt nagu noh, väikse boonusfondi, sest oma mõttes ma ei tea. Paar-kolm milli ja see seltskond, kes teab, et nad saavad kinga ja nad kunagi kokkuvõttes tagasi poliitikasse või riigiteole minna ei saa, et, et noh, sõna otseses mõttes need makstakse kinni. No ühesõnaga, ma ei tea, nimetame seda valurahaks, mis iganes see on, on ju, et sul ongi nagu motivatsioon, et sa oledki nagu teadlikult, sa tead seda, et okei, selle karjäriga sellisel juhul on läbi. Aga et sa tegid ära mingi valusa reformi, et sa said sellega nagu tehtud, said sellega rikkaks. Kas, kui me hästi mõtleme, kas mitte samasuguseid asju ei olnud üheksakümnend Aga vaata, vaata, see

Ei, tähendab, ega no loomulikult, ega vaata, kui lihtne oleks ka ju pangandus kinni panna, öelda, et äkki kuritegelikud organisatsioonid kasutavad seda raha, raha liigutamiseks, et, et, et noh, see või noh, täpselt seesama see hea näide ka sinu e-residentsust, lihtne võtta mingi üks. Halb õun ja siis seda üldistada kogu süsteemil, et seda neid näiteid tehakse, aga tegelikult. Me peame siin nagu riske võtma, ma saan aru, et sellega kaasnevad teatud riskid, et kes siia riiki tuleb ja nii edasi, aga mina, meie sisejulgeolekuorgan Nii-öelda need terad sõkaldest eraldada ja lihtsalt kui ikkagi inimesel on juba kõrgharidus, mille ta on siin Eestis omandanud, siis ta on ikkagi ka selle kõrghariduse omandamise käigus selle ühiskonnaga tutvunud ja kui ta tahaks oma ettevõtte siia luua, siis see oleks nagu parim asi, mida me tegelikult. Saaksime teha, et tuua Eestisse juurde värsket noori inimesi, et me ei too siia juurde neid inimesi, kes tahaksid elada meie suurepärase sotsiaalsüsteemi arvelt, nagu seda on võib-olla Rootsis tehtud, on ju, et, et selles suhtes minust see oleks nagu kõige valutum viis. Jah, ma saan aru, mida rahvuskonservatiivid ja kõik see pool juba sellele ütleks, aga vaadates tänast valitsuskoalitsiooni. Siis minu arust see oleks asi, mida saaks selgelt ära teha ja see on kindlasti tuleviku majanduskasvu seeme, ma olen selles isiklikult täiesti veendunud, et jah, kui keegi paluks mõjuanalüüsi teha, siis noh, ühtegi analüüsi ei ole mõtet ennem tellida, kui sa lõpptulemust ei tea, on ju, see on ka üks avaliku sektori selline kuldreegel, on ju. Et, et aga, aga, aga seda võib olla vähe keeruline kokku panna, see sõltub väga palju eeldustest, eks, aga, aga kindlasti see oleks nagu asi, mida, mida mina. Mida, mida mina võtaks ette hoolimata kogu selle avaliku siis nii-öelda reaktsiooni kiuste.