@ ETTEMÕTE // 2024.08.14
delfi_ettemote_0174.mp3
KUUPÄEV
2024-08-14
PIKKUS
77m 36s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Arvamusfestivalil salvestatud saates analüüsivad Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa Eesti idusektori ja majanduse praegust madalseisu. Arutletakse tehisintellekti haipi, kaitsetööstuse kitsaskohtade ning vajaduse üle teha ühiskonnas ebapopulaarseid, kuid majandust edasiviivaid reforme.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Baltimaade jõukaim piirkond on Vilniuse ümbrus, Eestis on majandus langenud rohkem kui kaks aastat järjest, ettevõtjatel on tuju maas ja valitsus tõstab hoogsalt makse. Kust tuleb Eesti majandusele see uus hingamine, mis meid jälle kadestamisväärselt kiireks ja nupukaks riigiks teeks? Tänane Ettemõte podcast on salvestus tänavuselt Arvamusfestivalit, kus saatejuhid Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa vestlesid Telia Digitarkuse alal traditsiooniliselt Eesti idufirmadest, majandusest ning ülemaailmse tehnoloogiavaldkonna seisust. Seekordse saate teemad: * Panet42 raskustega on jälle kerkinud küsimus, kas idufirmad on vaid miraaž. Mis seis valdkonnas on? * Miks on kaitsetööstuse arendamine hea, kuid keskmisest veelgi riskantsem mõte ja kuidas meie enda kaitseministeerium sellele kaikaid kodaratesse loobib * Kuidas me oleme jõudnud olukorda, kus meid tõsiselt ähvardab Baltikumi kõige nõrgemaks lüliks muutumine? * Kes ja kuidas peaks tegema Eestis ära mõned valusad, kuid rahaliselt vajalikud reformid? * Kas tehisintellekt, virtuaalreaalsus, krüpto, CO2-kvootide äri ja mitmed muud paljulubavad tehnoloogiad on osutunud valestartideks? * Kuidas tuua tagasi olukord, kus mõned andekad inimesed garaažis suudaksid maailma muuta?
selles mõttes ta võib-olla see on kõige lihtsam, aga nagu võib-olla te kõik teate, mis on Gartneri hype cycle onju. Et asjad lähevad ülesse, tohutu hype onju, siis tuleb välja, et aa, polegi nii äge onju, siis läheb alla ja läheb alla isegi allapoole, kui enne null kohas oli üldse onju. Ja siis toimub mingi kainenemine ja nii edasi onju, ja AI kindlasti on seal praegu selles kohas, kus on ilmselt hype. Et mina ikkagi võrdleks täna seda, et ma arvan No nagu internet oli aastal üheksakümmend üheksa. Et üksikud saavad juba aru, et sellest võib mingi tulu tulla, et sealt saab, oh e-kaubandus onju, ma räägin praegu internetist üheksakümmend üheksa onju. E-kaubandus onju, mingi kindlasti meedia hakkab liikuma sinnapoole, ühesõnaga juba noh, nähakse mingid seosed interneti tulekule, onju. AI-ga on sama asi, onju, et noh, et, et mingid juba katsetused, et noh, et a la noh, kui muidu tegid nii-öelda, tegid inimese näoga, tegid videod, siis said sinna mingi eesli näoga peale panna, nüüd saab AI-le öelda, et tee mind eesli näoga, Tööstust, aga noh, seal ei ole mingit, noh mingit nii-öelda sellist retsi elu muutvat muutust nagu ma ei tea, internetiga on kahekümne aastaga tulnud, aga tuleb, ühesõnaga, et see, see tiksub on ju. Et ei aiga, on selge, et asi läheb, krüpto. Ühesõnaga, ma vist räägin sama jutt, kui ma räägin eemiast, et mina olen jätkuvalt krüpto usku. Ja miks ma olen krüpto uskunud, on hetkel seesama teema, millest me rääkisime eelmine aasta, et usalduse probleem ei ole maailmas ära lahendatud. Ehk siis see, mida me oleme harjunud siin tegema, et lähed arvuti taha, annad digialdkirja, autendid ennast siin Smart-ID-ga, ID-kaardiga. Mobiiliaidiga, mis iganes, on ju. Et see usaldus, kuidas ma panen erinevaid infosüsteeme, erinevaid infoühikuid kokku, et see probleem pole jätkuvalt maailmas ära kadunud. Ja sellel ei ole muud lahendust, noh, ala, see on kaks lahendust. Teha nii nagu Eesti on teinud või no ütleme üldse, nagu eraettevõttes on teinud. Või teha niimoodi, nagu on krüpto tehtud, ehk siis meil on nagu nii-öelda distributed ledger, eks. Et kuna seal ei ole nagu mingeid alternatiive tekkinud, siis krüptol jätkuvalt on oma võimalus. Omaette pilt on see, mis saab USA dollarist üldse on ju, et. Ja, ja Bitcoinist on ju, aga, aga kindlasti noh, see õhi, millega me rääkisime võib-olla siinsamas laval kahe, kaks-kolm aastat tagasi. Bitcoinist ja krüptost, et siin on kindlasti toimunud kainenemini ja ma arvan, et krüpto on suhteliselt oma hype cycle'i. Põhjas, et ta nüüd, kas siit tuleb, hakkab välja tulema, midagi hakkab siit tekkima on ju. Ma
Tea, mis me ära mõtlesime? Noh. Tulemustest rääkima? Jah. Et ma, tulin meelde, meil jutt läks ju vahepeal jälle lappama. Me tegime see aasta ju koostöös siin LHV, Tele2, Teli ja Telk, aga Tele2. LHV, Tele2, Bolti ja Tallinna Kaubamu grupiga tegime ühe küsitluse. Ehk siis küsitluse mõte oli, et kui sul oleks sada tuhat. Et mis valdkonda sa Eestisse paneksid või mida sa toetaksid, noh, et, et see on väike number, väike summa, aga mis nagu eestlastel korda läheb, et kuhu paneksid? Ja meil oli kõigil vaikimiseerlus, et selleks on metsa, rohkem metsa. Et eestlane on metsakaavas, et oleks ikka puid, mida kallistada, et noh, et paneme rohkem metsa. Vastas ligi üksteist tuhat inimest, mis on noh, ütleme nii-öelda circa, peaaegu et protsent kogu ühiskonnast, mis on ütleme nii, et noh. Emor on ju, et sul ei ole sihukesed numbrid on ju, et noh, et, et ülisuur osa inimestest võttis vaevaks, aitäh teile, kes siin siin olite ja vastasite. Ja vastas ära. Ja me ei ole ametlikult tegelikult neid tulemusi avaldanud, need tulevad välja tähendab seda järgmine või ülejärgmine nädal. Mis te arvate, mis võitis? Kinnisvara jah? Ei, küsimus oli see, et sa annetad sada tuhat, mitte sa ise oma rahainvesteerid, on ju, eestlane muidugi ostab kinnisvara kohe, on ju, et. Või paneb Planetaryling kahte, on ju, aga et, et kuhu, annetuse mõttes, kuhu sa uur peaks panema? Kaitse oli ka üks, mis, mida me arvasime, et pole mõtet küsitlust teha, et niikuinii on, noh, et kui mets on üks, siis number kaks on kaitse. No saja tuhandega kaitse suurt midagi ei tee, on ju, et. Ja võitis teema, mida vastas nelikümmend protsenti, ma kordan, nelikümmend protsenti. Nüüd