Ragnar Sass: Ukrainas on umbes kaks tuhat drooniettevõtet. Eestil on unikaalne võimalus, aga tegutsema peab kiiresti

Tere, head

kuulajad ja tere tulemast tagasi kuulama Ette mõtte podcasti, kus Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa räägivad asjadest, mis on meile, meie enda jaoks huvitavad ja Eesti jaoks olulised ja nii ühte kui teist on loomulikult teema nimega Ukraina. Võib-olla mõned teist kuulajatest käisid kuulamas meid või vaatamas mind ja Taavit Paides arvamusfestivalil, kus päris arvestatava osa oma, oma iga-aastasest kahekõnest. Me kulutasime sellele, kuidas Ukrainas on käima läinud selline väga olude sunnil, aga siiski väga kiire sõjalis-tehniline innovatsioon, kuidas droone ja erinevaid muid lahinguvahendeid tehakse. Garaažis ja töökojas ja tehakse kuni toruteibi ja plastmass torud ja, ja, ja tehakse väga professionaalseid ja neid firmasid on seal kümneid ja see areng on, on kõik väga kiire. Ja me tänasest saatest päris suure osa kulutame sellele, et vaadata sellesse natukene sisse. Ja näha, et mis seal Ukrainas siis toimub ja, ja millised, mis sellest saab edasi näiteks siis, kui ühel päeval, ühel ilusal päeval peaks tekkima sinna rahu. Ja kas kõik, mis seal on välja töötatud, elab mingil kujul edasi ja muutub tuleviku sõjapidamise osaks. Ja meie tänane ekspertkülaline sellest rääkima on iduinvestor ja tegelikult viimastel aastatel väga palju Ukraina suunal tegutsenud ja väga palju Ukrainat aidanud Ragnar Sass. Tere, Ragnar.

Tervitus ja aitäh kutsuma sellisesse toredasse saatesse.

Taavi, sulle ka tere, see, ma saan aru, et see drooni teema on sul isiklikult väga hingel, sest Kaitseministeerium näitas sulle ust ja ütles, et me ei ole, ei ole välja mõelnud, et kas droonid on sõjapidamises olulised või mitte, aga. Sinna ma arvan veel

jõuame, et, et mis saab üldse tuleviku sõjapidamisest ja, ja mis hetkel me peaksime selleks valmistuma hakkama, et. Et aga ma tahaks korra tulla sinna alguse juurde tagasi, et Ukraina sõda algas, siis meie Rotary klubi, Tallinna vanane Rotary klubi. Hakkas aktiivselt otsima kiirjubeautosid Põhjamaadest, Eestist, igalt poolt mujalt ja vahendama need Ukrainasse. Ja sealt mingil moel sündis see Slava Ukraini initsiatiiv, millega oleks vahepeal linnu läks. Aga Ragnar, sina oled algusest peale teinud veel nagu ägedamat missiooni, ehk siis ikkagi masinad, mis on mõeldud otse rindele otse rinnet toetama, et kas räägiksid natuke lahti meile seda, et kui see pauk käis, ma saan aru, et sul on omal oma suhe Ukrainaga. Et mis see sinu peas toimuma hakkas ja, ja, ja kuidas, kuidas sina nagu Ukraina abistamisega pihta hakkasid üldse?

No nagu me teame, siis need ohumärgid olid niivõrd tugevad, et esiteks jah, et, et lift99 on mitte ainult Tallinnas, vaid on ka Kiievis. Ja me olime Ukraina tiimiga kokku leppinud selle, mis on täpne see, ütleme süsteem, kui seda algab. Ja mis siin salata, meie Ukraina tiimi juht maandus Kiievis viimase lennukiga, mis veel maanduda sai. Ehk siis kahekümne kolmanda veebruari põhimõtteliselt õhtul. Lennuk jäi sinna mingisuguseks pooleteist aastaks. Aga kui sõda algas, siis kakskümmend neli veebruar, ma mäletan seda lihtsalt, et kuna viimane asi, kui ma lasin magama, oli, et Harkivi lennujaamas pandi suured veoautod blokeerima lennuvälja. Ja see oli mingi kell üks öösel ja siis kell viis, kui ma lihtsalt juhuslikult, kuna lihtsalt see oli nii hull öö. Avasin mobiili, siis oligi, et üldse hakkas pihta noh ja sellest hetkest alati siis lihtsalt nagu ütleme, ma jälgisin seda õudust seal mingi neli-viis tundi. Noh, sest et sa võid olla valmis ja noh, meie Kiievi tiim oli valmis, mistõttu ta kohe kogunesid Kiievi kontori juurde ja hakkasid sõitma bussiga Lvivi. Aga sa võid olla valmis, aga noh, sa tegelikult ei saa olla valmis, sest ma aju lihtsalt ei ole mõeldud nagu sõja asja jaoks. Ja esimene päev oli lihtsalt selles, et ma läksin lihtsalt metsa kõndima, et mõelda sellele uue reaalsusele, kuhu me oleme sisenenud. Teine päev tuli nagu nihuke viha. Siis ma leidsin võimaluse annetada otse Ukraina armeele. Saksa olevat kontod, millega siis väga palju toredad ettevõtjad liitusid niimoodi, et ma tegin siis oma ingelinvesteeringu kakskümmend tuhat Ukraina armeesse. Ja noh, sealt mu meeskond jõudis Liivi kohale ja kuna start-up kogukond sellel hetkel hakkas eksisteerimast vähemasti, siis nagu mingisugust ajaks. Siis hakkas see põhimõtteliselt full time ehk siis täis ajaga tegelema sellega, et kuidas nüüd aidata põhimõtteliselt. Kahte asja, et inimesi evakueerida, teiseks aidata nagu ütleme, et siis veste, igasugust erinevat varustust sõduriteni. Ja võib-olla see muudatus tuligi kusagil märtsis, märtsi keskel, kui me olime juba tegelenud kaks pool nädalat, kolm nädalat abistamisega, siis keegi mu Kiievi tiimi tuttav. Ütles, et ta oli Harkivis, ta oli parajasti seal nagu linna kaitsmas ja keset seda lahingut autosid jäi seisma. Ja siis ta võttis meiega ühendust ja ütles, kuulge, et kas te saaks nüüd aidata autoga ja siis noh. Ma pean tunnistama, et minu suhe autodega on ülikauge, et ma ikkagi olen nagu nüüd suhtunud kui lihtsalt sellistesse, et okei, sa võid seda korra omada, minna punktist A punkti B, aga ma teadsin ühte asja, et kõige parem nagu sõjaauto on Toyota hiiluks. Ja siis võtsingi auto kahekümne nelja ette, siis mõtlesin, vaatasin, vaatasin, mis seal on. Helistasin sellele inimesele peale, ütlesin, et jah, see on olemas, pühapäevas saime kokku. Ilma mingisuguse vaatamiseta, ütlesin, et davai, et, et ma teen ülekande ja panin siis selle ülesse, et siis järgmine reede. Siis nagu füüsiliselt nelja päeva pärast me stardime Eestist ja siis üks auto kasvas nagu põhimõtteliselt esimesel konvoi neljateist auto peale. Ja siis tänase seisuga oleme saatnud siis Ukrainasse nelisada kolmkümmend viis autot, tuhandeid droone. Et me just paar päeva tagasi arvutasime, et me oleme jõudnud sellise numbrini, et Ukraina armeele oleme viinud tänaseks siis kaheksa koma viie miljoni eest abi. Ja selle ajaga oleme kasvanud. Isegi Ukraina armee kontaktid väidavad suurimaks organisatsiooniks, kes ainult noh, nagu varustab armeed väljastpoolt Ukrainat, sest Ukrainas enda sees on hästi palju selliseid. Come Back Alive ehk siis tule tagasi elavana ja nii edasi, aga väljastpoolt Ukrainat oleme üks väheseid, kes on nagu jäänud ellu. Ja kes siis nagu iga kuu saadab konvoisid ja mis on selle puhul oluline. Et see algas autoga. Aga siis me hakkasime lõpuks küsima, et aga mida neil on tegelikult vaja, neil on vaja transpordivahendit, mis ellu jääks. Seega kusagil eelmise aasta oktoobrist. Oleme me üha rohkem nagu tegemas nagu päeviti, nagu põhimõtteliselt research'i ja vaatamas, mida, mismoodi, milliseid drooni jammerid on vaja, mis on kõige efektiivsemalt droonid. Kuidas see auto töötab ja nii et, et ka, mis siis arvata täna. Nagu ma sain kokku just Eestis ühe väikse nelja-viie liikmese delegatsiooni, kes rääkisid jälle uut informatsiooni, kuidas rinne on kahe nädalaga muutunud ja on jäljekordne uus vajadus, et jammerid, mis töötasid veel kolm nädalat tagasi. Tuleb välja vahetada, kuna vahepeal on nihkunud see raadioside allapoole, kui ta varem oli.

Kas sul on organisatsioon ka selle jaoks, mida sa teed, et ikkagi kaheksa pool miljonit kuhugi saata, noh, võib, võib teha startupilikult ja lihtsalt üle kanda, eks ole. Aga, aga mina näen Facebookist aeg-ajalt neid pilte, et jälle on mingid autod kokku kogutud või mingid asjad jälle lähevad. Et räägi sellest poolest ka natuke, et kas sa tegeled sellega ise või kui suur see meeskond üldse on või kuidas see jaotatud on?

No väga õige punkt, et kuni veel eelmiste suveni olime natuke naiivne, et niimoodi, et noh, viime autosid ja kohas võtame läbi, siis Ukraina antakse ju kõik need leopardid ja kõik need maagilised ahed ja challange'id ja Abramsid ja muud asjad, on ju. Siis sellel hetkel sai selgeks, et tuleb hakata ehitama organisatsiooni üles, täna on meil, mis siis alati, meil on Eestis MTÜ Freedom Convoy. Meil on Ukrainas mittetulundusühing HELP99 Ukraina. Eestis on meil väga hea partner just nimelt Rotary Vanalinn, kellega me koostööd teeme väga suurtes mahtudes. Ja täna on põhimõtteliselt suur hulk tööd teevad, ütleme, et see core tiim on kümme inimest, kes siis osad teevad seda nagu kakskümmend neli seitse, osad teevad siis nagu pool aega, kolmveerand aega. Ja siis on meil sadu vabatahtlikke, kes aitavad seda abi kohale viia. Aga täna on jah, niimoodi, et Kiievis on füüsiliselt kolm ukrainlast, kes iga päev suhtlevad sõjavüksustega, räägid nende vajadustest, kaotustab mida vaja on, Eestis on meil. Siis põhimõtteliselt kõige rohkem on neid, kes tegelevad autode otsimise ja ostuga ja mis siin salata, väga palju ka raamatupidamise paberimajandusega, mis on ekstreemselt oluline. Ja siis ka sellega, et kuidas need konvoid kohale viia, sest et noh, need konvoid on kasvanud selliseks, et. Kakskümmend autot, mis tähendab, et sul on sealt kusagil kolmkümmend viis, nelikümmend inimest ja need on tihtipeale üle maailma, kes lendavad siia kohale. Annetavad eelnevalt näiteks, ütleme ka siis autohinna või pool sellest siis kümme või, või siis viisteist, kakskümmend tuhat. Ja siis sõidavad esimest korda elus tihtipeale Eestisse ja tihtipeale siis ka Ukrainasse. Aga jah, et, et see on täna põhimõtteliselt, oleme ehitanud organisatsiooni ja mis siis alati ka meie enda ajas. Läheb täna tegelikult Ukraina tegevusele lõviosa, et nagu. Kui see oli lihtsalt konvoi oli üks, aga nüüd, kus ma rohkem tegelen sellega, et vaadata sisse kogu sellesse. Ütleme, et siis kaitsetööstuse uue, uute lainese, siis see võtab teise osa, nii et sisuliselt on mul jah, nihukene kaheksakümmend või seitsekümmend, kaheksakümmend protsenti on, on Ukraina asjad mul laual, erinevad otsepidi.

Kui me vaatame, viimane USA abipakett Ukrainale oli midagi kuuskümmend miljardit dollarit, eks ole, see on ainult USA ja see on ainult viimane. Et ma arvan, et neid kokku seda raha on sinna läinud tõenäoliselt noh, sadu miljardeid Läänest, võib-olla jõuame juba suuremate summadeni, ma ei tea. Et selle valguses, mida saab teha kaheksa ja poole miljoniga, et ma, ma saan aru, et iga. Iga piisku kulub ära, on ju, aga rinne on tuhat kilomeetrit pikk, seal on sadu tuhandeid inimesi kaevikusse ühele, teisele poole sellega seotud, et. Mis reaalne efekt on, on sellel, kui Ragnar Sass Eestis rabeleb ja, ja mingisugune kümme või mõnikümmend autot sinna saadab?

Reaalne efekt on, et me võime selgelt väita, et olles numbrite inimene, me oleme täna suutnud päästa kümneid tuhandeid elusid. Et sisuliselt on üks, kes tulevad, ütlevad, et on teie autol ja me suutsime päästa viiskümmend, kuuskümmend inimest. Kui sa nüüd arvutad oma numbrit kokku, siis see räägib isegi kahekümnest tuhandest ja mis on huvitav, on selles, et loomulikult abi, mis sinna läheb, on suur, aga kui sulle vaatad, kui palju maksab üks tank näiteks noh, siis see maksab miljoneid. Isegi need soomusautode asjad ja tihtipeale juhtub täna selline huvitav asi, et tehakse uus brigaad. Neile antakse kõik need automaadid, ütleme, heal juhul antakse mõned tankid ja muud asjad, aga praktiliselt neile autosid ei anta. Ja need on need asjad, mis, mis ongi nihuke nagu, nagu suhtumine. Noh, lihtsalt on vaja teha valikuid, suhtumine on selles, et te peate nad ise ostma või te saate nad vabatahtnike käest. Et näiteks ka täna Kurskis on juba meie autodest vähemalt neli jõudnud kohale ja kasutavad aktiivses kombatis. Et see, see abi on täna jõudnud numbriteni, teine number on ka selles, et kui palju siis nagu vaenlast hävitatud, mida on keerulisem arvutada, aga noh, see sõda täna rohkem on seda, ütleme pilti. Et kui, kui veel enne, enne kahe nii-öelda veebruari. Põhimõtteliselt kõik mõttesid sellele, kuidas arendada uut tanki välja, mis kestab viis kuni kümme aastat ja mille hind on siis nagu mingites miljonites. Siis täna oleme jõudnud uude olukorda, kus põhimõtteliselt tankiga võrdväärse efekti saab teha ära viiesaja euriline droon. Ja nüüd on küsimus selles, et kuidas see sinna jõuab, kes seda juhib ja nii edasi.

Iga okas loeb, selles mõttes pole üldse kahtlust, et see on tänuväärt, et kui keegi täna seda saadet kuulab ja mõtleb, et. Et kurat, ma pean ka ikka tegema veel kord ja veel rohkem

Meil ehekülg on LP99, meil on alati seal, noh, ütleme seitse, kaheksa erinevat kampaaniat. Osa on autod, osa on droonid ja ma ütlen, et uskuge mind, üks FBi droon, mili hind on viissada, kas sa annetad seal kaks eurot, viis eurot või sada eurot? See jätab märgi maha. Kui sa tunned, et sa tahad rohkem hoida inimesele päästa, siis ongi need erinevad kampaaniad, mis tegelevad sellega, et osta järgmine kiirabi just. Üleeile mul tuli kuuekümne esimene brigaad Kurskist, et nad jäid nädalaga ilma kolmest kiirabist. Nii et, et me nagu. Viime mitmel piil ja seal lehed leiavad vahelik informatsiooni, väga lihtne teha ülekannet seal või noh, ütleme toetada, kas siis ka Tiit Kaardi, millega iganes. Ja uskuge mind, on üks asi, mis väga ukrainlastele loeb juba rohkem, on see tunne, et nad ei ole üksi jäetud. See just nimelt, et see tuleb, et see tuleb tuhandetelt inimestelt üle maailma, et see ei ole mitte lihtsalt selline, et nüüd üks riik aitab. Vaid, et inimeselt inimesele ja tihtipeale noh, mis on meie eripära, et sa alati tead, mille jaoks see abi läheb.

Okei, help99, aga meil saade on täna ikkagi innovatsioonist ja, ja selles mõttes ärku kuulaja, saagu valesti aru, et me kuidagi ei taha pisendada Ukraina kangelaste panust ja, ja nii edasi, et. Räägi sellest, et suhtled nüüd nendesamade otse rindel olevate inimestega, ma ei tea seda üldse on võimalik kirjeldada, aga. Aga natuke, anna edasi seda innovatsiooni olulisust ja kiirust, mis seal kaevikus praegu toimub.

No võib-olla kõige, ütleme teisem, heas mõttes šokeerivam oli see, kui ma siin eelmise aasta lõpus, ütleme oktoober, november hakkasin üha rohkem vaatama sisse sellesse Ukraina kaitsetööstustartupidesse. Ja see kiirus, mis seal on, see oli minu jaoks nagu positiivsemalt šokeeriv, et. Et nad ikkagi töötavad seitse päeva nädalas, nad saavad näiteks, ütleme pühapäeva hommikul uue drooni versiooni valmis, sõdur tuleb kohale. Võtab selle, tal läheb rindele minekuks, sõltuvalt siis rindest, ütleme, ta tihtipeale on sama, sama päeva õhtu rindel. Ja sama päeva õhtul see droon juba on põhimõtteliselt lahingus. Sa saad tihtipeale kiiresti selle põhimõtteliselt ülddata ja siis järgmine päev jõuab sõdur tagasi, kus ta siis kirjeldab sulle veel informatsiooni, mis võib-olla jääb nagu välja. Ja see on see, et, et kui täna kohtuda, siis tegelikult meil ei pandud punkti. Kus kõige suurem põhjus, miks üldse Ukraina täna nagu põhimõtteliselt suudab sellele tohututele inimmassjadele vastu seista, on droonid. Sest et füüsiliselt lihtsalt Lääne ja kogu see Ukraina tööstus ei jõua niivõrd palju tanke ja soomad muidugi peale toota, kui nüüd nagu ära, ära hävitatakse. Aga ühe drooni efekt on täna nii suur ja võib-olla, mis on ka teine näide, et kui nüüd täna rääkides selle delegatsiooniga, siis suur hulk inimesi, kes täna mobiliseeritakse, et kõik lähevad drooniüksustesse. Nii et, et. See on ainukene tehnoloogiline või ütleme koht, kus Ukrainal on täna hakanud tekkima nagu eelis ja me, ja me võime tuua kaks suurt, ütleme võitu selles sõjas, mis Ukraina poole peale, esiteks. Ukrainal puudub merevägi. Aga must meri on vabastatud põhimõtteliselt vene, vene, vene ütleme, et siis lahingtehnikast, ehk siis nagu nendest sõjaväe, sõjaväepaatidest ja sõjaväe ristlejatest. Ja teine asi, kui me vaatame, kui palju on Ukraina droonid. Venemaal pommitanud ja lootnud, et need on kaks asja, mis tõestavad seda, et hoolimata ütleme, ütleme sellest, et Ukrainale ei ole niivõrd palju tehnikat. Siis tehnoloogiliselt on nad saanud välja, kaks suurt võitu ja igapäevane võit on selles, et iga päev nad tõrjuvad neid lahinguid droonidega, sest et ka suurtüki lihtsalt lahingumoole ei ole piisavalt.

Kusjuures vesteldes ühe Ukraina militaristiga, doktor tausta ütlesid, et suur probleem on täna kuulipildu, kuulipilduritest, sellepärast et nii-öelda inimestest, kes on kuulipilduja taga. Sest mentaalselt mõjub see halvavalt, et kui sa päevade viisi pead kolmekümneid ja kolmekümneid inimesi lihtsalt maha laskma, et sul on nagu öörekel nagu mentaalselt lähed nagu. Nagu hulluks ära, on ju, et, et seda tööd ei taha teha, et kuna venelased saadavad nagu massi peale. Aga räägime sellest innovatsioonist selle koha pealt just, et noh, sa ütled siin, et sõdur tuleb, võtab, läheb rindele, on ju, noh, siit me jõuame selle minu probleemini, et mis mul juhtus, kui noh, samamoodi, kui sa kuulad inimesi, vaatad, mis toimub. Siis tekib nagu loogiline nagu järeldus, et kuulge, et vahet pole, millised droonid tulevikus on, mis kuju ja, ja suurusega, eks, aga neid käib neid lennutama, ehk siis, et sul on vaja oskusi, et sul on vaja rahvale arendada oskus. Et saab samamoodi, kui me oskame autot juhtida, et me oskame droone droonidega lennata, et see on niisugune nagu noh, tundub nagu niisugune. Noh, nagu see üks asi, mis saab teha praegu ära, ilma et me nagu midagi peaksime väga nagu investeerima või kulutama ja nii edasi, onju. Ja ma noh, jagasin seda ootust ja soovi Kaitseministeeriumiga, Kaitseväega ja vastus oli tegelikult noh, väga selge, et kuna me täpselt ikkagi ei tea, mismoodi droonid hakkavad tulevikus meil seal sõja juures lolli mängima, et siis me praegu sellega ei tegele, et noh, et, et me põhimõtteliselt ei, ei ole mõtet seda võimekust nagu välja töötada. Mis noh, muidugi kõlab nagu niisugune, et umbes, et jälle on kindralid, kes valmistuvad eelmiseks ajaks, onju, et mitte nagu selleks, mis nagu, nagu järgmisena tuleb, et. Et niisugune innovatsioon, et ühesõnaga meil on vaja mingit ikkagi, et sõjaväes ikkagi nii ei käi, et tuleb, sõdur võtab drooni, läheb sellega, teeb midagi, et meil on ikkagi, meil on mingi. Erinevad üksused toimivad koos, erinevad ahelad toimivad koos ja see vajab mingit doktriini ja ühesõnaga mingi, et noh, tohutu teadus peaks nagu enne käima ja siis ütled, et mis asja, et. Sõdur tuleb hommikul, võtab drooni, läheb sellega rindele, vaatab, mis toimub. Teeb paugu ära, annab tagasisidet, on ju, noh, põhimõtteliselt Jaotasandil, noh, mitte rühma, isegi, võib-olla isegi rühmatasandil on ju, et noh, et, et mitte see, et, et kuskil on mingid nagu ohvitserid, kes on siis välja majutanud mingid protsessid, mingid Linuxid, mingid reeglid, on ju. Et ühesõnaga, Ukraina mitte nagu ei innoveeri ainult, ma saan aru tehnikalt, vaid, vaid innoveerib ka ikkagi seda metoodikat üldse, mismoodi innovatsioon toimuda saab, sellistes tingimustes.

Absoluutselt ja võib-olla nüüd esimene nagu näide sellest on selles, et kui nüüd see Kurski rünnak toimus, siis see oli vist nüüd esimene kord, kus Ukraina kasutas nagu üks nimelt seda NATO dokriini, ehk siis kasutati erinevaid väeliike koos, aga seal oli väga suur osa droonidel. Et sul oli nagu põhimõtteliselt suurtükid, seal oli lennuvägi, seal oli jalavägi. Ja sul olid drooniüksused, kes lihtsalt nagu üks, kes, kes nagu ründasid korraga. Ja täna, mida ma näen, on selles, et Ukraina on esimene armee maailmas, kus on, on, ongi loodud eraldi nagu põhimõtteliselt sõjaväeliik, mis on siis nagu inglise keeles command force. Ehk siis nagu see mehitamata sõidukit, mis iganes, ütleme armee. Ja kellel on esimesed üksused, kes ainult tegelevad droonidega. Et sul on tegelikult juhtunud ka selles, et sisuliselt nagu sa räägid, väga õige point, täna on. Enamus on niimoodi, et kõikides pataljonides on põhimõtteliselt olemas erinevad üksused, siis nagu jaotasandil ja rühmatasandi ainult on nagu droonid ja ma arvan, et. See muudatus on nagu uskumatu, noh, mida ma tean, näiteks selles, et kui veel aasta tagasi Eesti koolitas siin Ukraina sõdureid. Siis veel eelmiste kevadel ei olnud see droonide asi nii, niivõrdasti sees niimoodi, et kui Ukraina sõdur läksid koju, siis nendest sai üheksakümmend protsenti surma mingisuguse nelja-viie kuuga. Nüüd täna me oleme jõudnud sinna, kus ikkagi seda arvestatakse, aga see Sest ükskõik, mis sa täna teed, sa põhimõtteliselt pead arvestama, et see vaenlane näeb seda, noh, et seda, et, et droon ei ole õhus teha, on põhimõtteliselt võimatu.

Ma täpsustan, peaks just ütlema, et Iisraelil on need üksused ja need on peamiselt kusjuures mehitatud naistega, et huvitav fakt. Aga Henrik, sul oli

küsimus. Ja ma tahtsin aidata, tahtsin Ragnari kätega natuke sulle oponeerida, oponeerida, Taavi ka. Et Ragnar, räägi sellest infrastruktuuri vajadusest, mis on drooni ümber. Et noh, me võime siin istuda, ette kujutada, et noh, võtab sõdur seljakotist oma isikliku DJI välja, eks ole, vaatab, kus ta selle siis saadab ja noh, et kohe midagi juhtubki. Aga tegelikult, sest neid droone, seal ümber on ju side, seal ümber on elekter, eks ole, seal ümber on mingisugune koostöö, jälgimine. Erinevad droonid teevad erinevaid asju. Tihtipeale need mingisugused droonid on kindlasti suured, et need ma olen kuulnud, tuleb kilomeetrite ja kilomeetrite viisi seljakotis noh, kuhugi. Kuhugi vedada, eks ole, kus sa autoga ligi ei pääse ja et see kõik nõuab sellist planeerimist. Et sul võib olla nagu Toyota või sul ei ole Nissan või sul ei ole Ford.

Aga kui selle autoga sõita oskad, sõidad noh?

Ei, ma ei vaidle üldse sinuga, ma lihtsalt tahtsin, et Ragnar räägiks meile laiemat pilti, et, et me ei jätaks päris sellist muljet, et noh. Läheb nagu teismeline drooniga, eks ole, ja võtab nagu noh, kakskümmend Vene tanki lihtsalt iseseisvalt maha, et see päris nii ka ei ole vist.

Absoluutselt ja, ja küsimus on selles, et Ukraina puhul me räägime vahemalt kahe sellest erinevast droonist. Noh, nagu see on minimaalne arv, mida hetkel siis konkreetselt see. Ukraina keskse juhatuse all olev, andmed command Ja siin on täiesti nagu need drooni kasutused on nagu tõesti nagu kümned, on ju, aga, aga point on õige, või no ütleme. Esiteks see esineb droonide kaupa noh, kui sul on nagu näiteks, mis on kõige uskumatu, on selles, täna number üks droon jätkuvalt on DJI. Mõtlete ette, kui palju on see Hiina firma täna teeninud raha sellest, sellest. Ja see on nagu täna on meil sada kaks nagu kaks pool aastat ja DJI-d ei ole võtnud keegi välja süüa, mis on täiesti noh, nagu uskumatu, seal on hästi palju katsed on, eks. Ja on ka väga ootuslikud, aga jah, et, et küsimus on selles, et seal on neid komponende niivõrd palju ja me oleme jõudnud ühe huvitava asjani, mis on nüüd viimase kuu aja see, et, et. Sul on jah nagu need põhimõtteliselt rallitroonid on ju, mis on kõige levinum. Siis on sul põhimõtteliselt, sest rallitroon tihtipeale kasutab nagu niimoodi, et kuidas ta läheb siis ütleme, viis võib-olla seitse, kaheksakümmend kilomeetrit sisse nagu ütleme, sellest frontline'ist ta ründab. Ja nüüd, nüüd tuleb üks uskumatu asi. Kogu aeg on juttu, et meil on vaja Viimase kuu aja leid mõlemalt poolt on selles, et need droonid lendavad viiberoptilise kaabliga. Mis suudab täna minna kuni kümme kilomeetrit sisse, sul ongi nagu nihukene asi küljes ja see lendabki, noh okei. Sa ei saa teha nüüd ülikeerulisi ringe loomulikult, aga kujuta ette, me oleme jõudnud nagu olukorda, kus kõik need jammeri majandus ongi muutunud suhteliselt nagu. Ütleme hambutuks ühe asja vastu, mis täna on kasutusele võib-olla kümnes punktis, aga varsti on kogu rinne kaetud, see on sul need. IntelliS-droonid, see on sulle pikamaad droonid, mis just nimelt teevad tuhanded kilomeetrid. Sul on droonid, mis kannavad täna, ma ei tea, kolm, neli kilogrammi, ütleme. Et, et see drooni majandus on suur, seal on üks kiielement, just nimelt. Et kui me võtame siis nagu kõige lihtsam on droonis, DCI jah, on võimalik ära õppida, nagu me teame, päevadega. Aga ralli drooni äraõppimine on kuu aega tegelikult väljaõpetada. Et sa saaksid nagu noh, ütleme, ma vist täna küsisin enda käest, et kui palju te kulutate väljaõppeks aega. Saada nagu tegelikult hea piloot on kuu aega, et see tegelikult ei ole üldse nii lihtne.

Ei olegi, ma ise teen kursust lendama, lendama, ilmselt oskab lennata, selle saab kaheteist tunniga, aga, aga see ei ole piloot.

Just nimelt, ja siis on sul need, sul on neid drooni, sul on põhimõtteliselt, ütleme loomulikult, pult on sama nagu sa räägid, onju. Aga sul sõltuvad spetsiifikast, see läheb nagu väga, väga sügavale. Sul on droonid, mis lendavad ja siis on nagu droonid, mis teevad põhimõtteliselt luuret kuni kakskümmend kolmkümmend kilti. See on täielik nagu suur maailm juba täna ja, ja fakt on selles, et me peame jõudma, jõudma punkti üsna kiiresti või väga kiiresti, Eestit ja kus iganes. Ja sul on vaja luua täiesti uus osakond, uuesti uus vertikaal sõjaväsi, mis ainult tegeleb sellega ja see, et me seda ei ole, on selles mõttes uskumatu, sellepärast et. Fakt on selles, et kui keegi täna ütleb, et see ei puuduta siis sõdasid, palun vaadake, mis toimub põhimõtteliselt täna, mida teevad täna Jeemeni ja need sõdalased. Jeemeni sõdalased, kes ei ole väga arenenud, kasutavad täna põhimõttel Ja me ei räägi siin, ütleme, jumal tead, mida teeb Hezbollah ja muu, et siis me oleme jõudnud olukorda, kus Ukraina sõda on muutnud kogu põhimõtteliselt kaitsetööd. Jah.

Aga räägime innovatsioonist, räägime sellest, et mida sa oled nüüd näinud seal neid tõesti neid, ma saan aru, neid. Droonitegijaid on seal mitte sadu, vaid las võib-olla tuhat tekki on ju, aga, aga mis on sellised huvitavad innovatsioonid, mis sul on silma jäänud, et. Et võib-olla ärme vaatage niivõrd palju võib-olla neid droone, vaatame, mis on veel peale droonide, mis sa tunnetad, et, et okko, noh, et siit tuleb täiesti midagi uut, siit tuleb midagi täiesti ägedat. Et, saad sa rääkida mõned näited?

No ütleme, me peame arvestama, et kogu see elektrooniline sõda, see puudutab ju tõesti nagu mitte ainult drooni, see puudutab kogu sidet näiteks. Ja võib-olla üks nagu kõige uskumatama näiteid ongi, et kui meil täna. NATO üks põhiline asi on side ja siis, kui me võtame Motorola, kes uuendab oma tarkvara kord aastas, siis Ukraina, ütleme, analoog teeb iga nädal uue tarkvara uuenduse. No kujutad ette, millisest nagu maailmast me läheme kuhu, on ju noh. Et side siis puudutab kogu seda luure asja, näiteks üks kõige huvitavam, et startup, mis täna on juba jõudnud luua endale Eestisse keha. Tegeleb sellega, et droon sul tegelikult katab ära sellise noh, nagu flat view on ju noh. Siis nemad tegelevad sellega, et kuidas muuta see.

Just,

kuni selleni välja, et sa sisuliselt kohe tuvastad ära, mis on selle näiteks selle viie tunniga, mis on muudatus seal toimunud. Sest täna on meil põhimõtteliselt rindel mingi tuhandeid inimesi, kes seda manuaalselt lennutavad ja tuvastavad, mis on toimunud. Siis nemad lihtsalt on selle ehitanud sinna tarkvarali ise ja, ja ka seal on vist lihtsalt komponent ka, mis automatiseerib seda.

Mis see ütleks seda, et näed a la tundub, et sinna metsatruka on pargitud mingi suurem veok või, või, või tank või, või soomusauto.

Jah, või seal on mingisugune uus põõsad või vastupidi, see põõõsad on ära kadunud ja nii edasi. Ja sul on nagu palju lihtsam, see on nagu üks näide. Ja siis teine asi, mis on nüüd veel noh, ütleme, et siis kui me läheme tagasi ikkagi selle juurde, et meil täna suur osa Venemaa sellist põletatud maa taktikat on suurtenenud. Paapommidega, mis lastakse nagu lennukite välja, mis kaidib, et siis Ukrainal on olemas siis juba üks väikest start-up, mis tegeleb sellega, et sa lased põhimõtteliselt. Noh, enamik rallitroone ründavad ise Kamikos droonid ja STI-d lasevad põhimõtteliselt pommi alla. Siis üks neist on ehitanud selle, et see, et see. Et see pommikest suudab siis nagu samamoodi piketeerida ja arvutada kogu aeg välja, mis on tool, mis on see ja see asi. Ja nad on jõudnud ka selleni, kus varsti selle jam'imine ehk siis selle nagu segamine on võimatu. Ja selliseid nagu väikeseid ja suuri asju seal nagu kümned või näiteks üks tiim, mida ma siin nagu hiljuti töötasime koos, et nad ehitavad laser. Põhimõtteliselt sihtmärgi paikapanekut ja kasutavad selleks juba mitte, et nad ei hakka, et tere, me hakkame laserit ehitama. Vaid nad võtavad laser komponendi mingisugusest muust asjast, ehk siis ta on nii-öelda tuua lihust ja kasutavad seda armee jaoks ära. Aga võib-olla kõige crazy'mad näited, mis kohe jõudmas eestliinile, on ikkagi see, kus on sul sada drooni, kes töötavad koos. See on nagu, läheb nagu täiesti ulmeks ja selles mõttes on sellega ka see ohtlik asi, et. Kujutada nii ette, kui sa oled seal kaevikus ja sinu poole liigub nagu koos töötavat mingit sadu droone. Kuidas, mis juhtub inimese psüühikaga ja mis sellest kohast järgi jääb, aga see tuleviku stsenaarium on täna käes. Mingi Hollywoodi

film oli selle kohta, kus presidenti rünnati sadade droonidega, et kui keegi tahab vaadata järgi, seda ma pean otsima, mis see,

mis see täpselt

pealkiri oli.

Aga see on nagu täna nagu, ta ei ole küll nüüd mask osutuses veel, aga see on nagu, ei muidugi huvitav asi on jällegi, kui me räägime Ukrainast ja NATO-st on meil ka selles, et. Nii-öelda Genfi konventsioon tegelikult keelab olukorra, et droon saaks otsustada, keda tappa, aga tegelikult täna see maailm on käes, et ka Eestis on üks start-up, kes ehitab põhimõtteliselt tarka noh, machine learning asja, mis läheb ja tuvastab sihtmärgi. Nüüd NATO reegel keelab seda, et droon teeks ise otsuse, aga Ukrainas sul on sõda. Ja sa kasutad kõiki vahendeid, et vaenus tõrjuda, üks, ükskõik mis viisi. Nii et selliseid nagu väikseid suuri näiteid on seal palju ja, ja rääkides siis suurusjärgus, siis nagu Ukrainas on üle kahe tuhande. Erineva tiimi, meeskonna, kas siis garaažis, kas nad on noh, näiteks mõned ehitavad seda täpselt sõpradega ehitavad, mõnel on oma mittetuldusühing. Mõni teeb seda põhiliselt erinevalt sõjaväeksuste all, kes ehitavad lahendusi ja nüüd selle nädalavahetuse uudis oli vist see, et, et on esimene droon, mis tähendab ülejälikiirusega. Et reaktiivmootoriga droon, Ukraina vist, seal oligi vist reede ütles välja, et neil on olemas droon. Mis tähendab reaktiivmootoriga ja vot see on nüüd siis, kas see on rakett või droon, see on nüüd juba nüüd definitsiooni

Kas, kas ja kui palju see kehtib Vene armee kohta ka, et me, me teame, et ukrainlased innoveerivad kiiresti, et aga teine asi, mida me oleme siin õppinud Vene armee kohta, on see, et, et uuendustele nad reageerivad aeglaselt. Ja nad alguses jäävad selle laine alla, aga see olukord ei ole lõpmatu, et ei saa lõpmatult jubeldada, et näe, venelased lollid, midagi ei saa aru. Et nad tulevad ikkagi alati tagasi ja teevad omapoolse innovatsiooni ka, et kui palju sa tead Venemaa tegevusest?

No ma arvan, et esiteks väga õige, me ei saa mitte mingit moodi alahinnata vene oskust uusi lahendusi välja töötada. Ja, ja see, seda on küll olnud huvitava ja väga kahetsuspärase asja, et kui, kui Ukraina toob mingisuguse uue asja välja, see enamasti läheb, ütleme kolm-neli kuud. Et sellele lahendusele on olemas siis nagu ütleme, kas siis Venemaa analoog või nad suudavad põhimõtteliselt sellega tegeleda, noh kõige ütleme, hullem näide või noh, üks näide on näiteks Hymarsi raketid. Nende jam'imine täna Vene poolt on tohutu, nii et see, et kui me, vabandust, Eestis saame selle kätte, siis ta ei pruugi olema olla siis selle versiooni relevantne enam isegi sõdimiseks. Venemaal on jah see eripära, et neil on desentraliseerimine, sorry, neil on tsentraliseerimine. Ehk siis nad on pannud ikkagi selle paika, et päris nii ei ole, et, et iga inimene saab garaažist hakata tegema rallitroone. Seal on ikkagi vaja luba ja asju, aga innovatsioon on seal ikkagi nagu kiire ja me peame arvestama sellega, et selle taga nii Hiina, kui ka seal on ka. Tuleb Eesti veetud igasugused komponendid, tegelikult kurb on selles, et Venemaa liigub piisavalt kiiresti ja kui ta saab oma mingi lahenduse välja, siis see mass, millest tuleb, on tohutu.

Räägime sellest Motorola näitest veel, et no öeldakse, või on artiklik ka, et USA ei ole veel valmis sõjaks ja nii edasi, et innovatsioon peab olema kiirem. Kui palju üldse Lääne ettevõtetel on täna võimalus oma lahendusi seal rindel testida, et. Et noh, Eestis ka, noh, ma tean, et töötab sinna, Milrem, siin on veel ikka meie saatest läbi käinud siin, eks, et. Aga, aga reaalsuses on. Kui Ukraina sõdur või sõjavägi, kas nad pigem, kui me räägime sellisest innovatsioonist, kiirinnovatsioonist, nad usaldavad oma ettevõtteid või, või mis ütleme nii-öelda. Mis sel läänele üldse võimalik on seal praegu?

No muidugi, alustame sellest pihta, et mis on nagu natukene nõrk, on selles, et ega sisuliselt täna uusi lahendusi, kas siis Euroopas või USA-s testida, ei ole võimalik, sest et see testimise keskkond, mis on siin loodud, ei vasta tegelikult uue sõjaolukorrale Ukrainas. Ja, aga nüüd huvitav on selles, et vaata, kui meil on väga palju reglementeeritud igasugune asi, mis puudutab sõjatooted NATO-st. Siis Ukraina puhul on selles, et sisuliselt ega me peame arvestama, et kes finantseerib lahendusi, seda ainult ei finantseeri siis nagu Ukraina või siis nagu teiste riikide. Vaid on väga märkimisväärne hulk selliseid, mitutusühinguid nagu meilgi on, kes otsib meid maailma erinevaid lahendusi. Ja kui sul tuleb põhimõtteliselt lääne lahendus, noh, olgu see siis nagu Inglismaalt või Eestist sõduri juurde, ütleb, et kuule, et siin on minu lahendus. Ma leian selle lisfinantseerija siis Ukraina armee ilma igasuguse paberamaad, ütleb, et jah, anna see siia. Ehk siis noh, seal on ikkagi niimoodi, et ükskõik, mis töötab, nad läheb ja läheb, testib ära. Ma leidingi, täna oli samamoodi, et kui nende, nende kindralitega täna kahtluse ütlesid, kuule, kui sul on mingisugunegi asi, kes tahab ennast testida Ukrainast. Anna neile kohe minu kontakt, me aitame neil isegi kasvõi üle piiri saada, viime polügonile ja kui see töötab, on ta järgmine päev rindel. Et selles mõttes nagu see kontaktiv võrgustik ja see kiirus, mis nagu meie oleme üles ehitanud, on selline, et nii mõnedki, ütleme teiste riikide asjad on hakanud juba meilt nõu küsima ja on tulnud ka see, et näiteks Saksamaa ja Rumeenia start-up'id hakkavad looma Eestisse oma julise kehase, kuna nad saavad aru, et siit on seda. Logistiliselt ja ka samamoodi nagu noh, see võrgustik, mis on meil loodud, on neile liht

See on muidugi najakas kuulata, et tuletab ikka meelde, et ma ei mäleta Milremi kogumis näiteks, et kus sa proovid nagu samamoodi innovatsiooniga saada kindralite jutule ja see on nagu kuum kartul, et vastupidi, et mitte ära helista mulle. Vaid noh, ongi, et, et kuidas ma saan selle endast võimalikult kaugel lükata, ma ei taha sellega tegeleda, on ju, et noh, täiesti vastupidine sellele, mis seal toimub praegu. Et noh, et lükkaks nagu kuhugi mujale, et, et äkki ikka see üksus teeb või too üksus, äkki ikka need kolmandad teevad midagi, onju, et noh, et, et mina ei taha tegeleda sellega, onju. Aga räägime edasi, et mis saab edasi, et noh, loodame, et see. Vastik sõda saab lõpuks läbi, et mis saab, mis sa iseennustad, sa ise oled nagu tehnoloogiaettevõtja ja investor, on ju. Kahe tuhandest ettevõttest neil kõigil ei ole elulootust ja nii edasi, on ju, et. Et mis saab ikkagi juhtuma, mis maailm Euroopa sellest ikkagi järeldab, kas Ukraina sõjatööstuspuhkeb õitsele, mida see nagu nii-öelda Ukraina majandusele võib tähendada kõik see pool, et neil on olemas mingi oskus, mida maailmal ei ole, aga mida tegelikult maailm januneb?

No esiteks muidugi meil on jah, see, see väljakutse, et kui me nüüd mõtleme, oleme realistid, siis jah, armee ongi üks kõige vanem organisatsioon maailmas. Peale vist siis nagu kirikut. Õige ja ongi kõige vanem, nüüd. Fakt on selles, et sõjapidamine on muutunud ja fakt on selles, et ükskõik, mida see kindral täna ütleb, sul on altpoolt tulevad leitnandid ja seesjandid, kes tegelikult tihtipeale nagu teavad, mis on see, see roogika. Ja kui ma vaatan kogu seda kaitsetööstuse uut lainet täna, siis näha on, et. On, on riigid, kes on hakanud kiiremini liikuma, me ei räägi nüüd Eestist, me räägime näiteks Taanist, me räägime väiksematest riikidest, Tšehhis on väga arvestatav sõjaväe, sõjaväe tööstus ja muu asi, kes ikkagi hakkavad nagu armeesid põhimõtteliselt nagu muutma. Ja me räägime sellest, et sul on, sul on väga õige küsimus, et kahe tuhande start-up, kas nagu me teame nagunii nihukene. Kakskümmend protsenti jõuab kuhugi välja, mis tähendab, et me räägime ikka kaina puhul vähemalt neljasajast firmast, kes jõuavad kuhugi välja Meil jällegi Eestis on see küsimus, et meie noh, üks asi, millega me täna töötamegi, et meil oli esimene. Ütleme, selline poolsalajane kaitsetööstuse, ütleme, bootcamp Ukrainas sellel suvel. Kus me töötasime kaheteistkümne firmaga ja need tulemused oli isegi Ukraina sõjaväele üllatavad, sest et noh, tegelikult on kokkuvõttes alati see, et sul on vaja leida õiged lahendused. Ja siis nagu viia nende sõdurite kätte, sest ega sõdur ütleb, et sul on siin kaks tuhat ettevõtet kusagil. Keegi peab vaatama sisse, kas see asi on nagu töötav ja nii edasi. Ja me räägime täna, et ma arvan, et Eestil on meil väga unikaalne võimalus saada põhimõtteliselt uueks kaitseväärsuse keskmiseks maailmas. Sest et meil on olemas sidemad Ukrainaga, meil on märgid, mis liiguvad õiges suunas, meil on väga selgelt valitsusväljas, see on nagu ütleme nende fookus. Meil on pangad, vähemalt üks pank, kes täna on nõus ka ütleme tegema kontod, seal on väljakutsed. Aga see, millega me nüüd juba rohkem tegeleme, et ütleme sellised ettevõtjad nagu mina, on rohkem ja rohkem ja me mõtleme, kuidas sellele. Kuidas seda efekti teha suuremaks, üks on see, et kui seda investeerid üksinda. Teine on see, et kui sa paned südikaadi kokku, teed seda kümne, viieteist inimesega. Aga fakt on selles, et seda sinna enam tagasi purki ei pane. Sõltumata Ukraina tulemusest, kaitsetööstus saab olema siis see tööstus, mis siis ühendab viimastest, läheb siis läbi suure muudatuse ja seda enam tagasi põhimõtteliselt ei keera.

Okei, aga mõtleme, me peame olema seal ikkagi kuulaja jaoks mingisse perspektiivi, ehk siis noh, me ütleme niimoodi, et aastal kaks tuhat kakskümmend Eesti kaitsetööstuse osakaal meie GDP-st või üldse majandusest noh, ma ei tea, pool, pole pool protsenti tõenäoliselt on ju mingi märkamatu sihuke osakaal, on ju. Nüüd, aga meil on võimalus, sa tahad öelda, et ta võiks olla ka noh, mitte ainult protsent, vaid lausa nagu ma ei tea, kolm protsenti kogu meie, kogu meie majandusest või ühesõnaga. Tahaks kuidagi panna ta mingisse suurusjärku, et, et kas ta ikkagi jätkuvalt nagu, isegi kui me prooviksime praegu ja püüdaksime, jääb nagu nii-öelda marginaalseks, ehk siis alla protsendi. Või ta võiks olla mitu protsenti meie majandusest?

Ma arvan, et ikkagi ta võiks jõuda mitu protsenti ja see ongi küsimus, selleks, et see juhtuks peab olema noh, peab mitu asja koos töötama ja meil on vaja olla nagu. Kõik see enda infrastruktuur täna, mis meil on loonud start-up'ide loomiseks üha rohkem panna kaitsetööstuse uute start-up'ide hüvanguks. Meil on täna juba kümneid Ukraina start-upe, kes on loonud siia oma keha. Ja nendest vähemalt ühte, ma teen isiklikult, kes on näinud, kas Rammsteinis oma lahendusi võivad näidanud suurtele kindralitele, see võtab aega. Aga noh, meil on tegelikult need, noh, ma ei tea, kui me räägime siin noh, droonifirmadest, siis osa neist teevad juba senti, tähendab. Tech, mis iganes, Jaanus Tamme firma teeb kolmkümmend miljonit käivet, et me tegelikult räägime, et me võime jõuda ikkagi olukorrani, kus siin tehakse sadu miljoneid käivet. Mis on siis nagu uued ettevõtted, mis ei ole enam noh, isegi mitte Milremit, vaid mis on ettevõtted, mida veel aasta-kaks ei olnud, olnud olemas.

Taavi siin kurdab, kuidas Eesti armee on väga, pehmelt öeldes väga aeglane ja, ja mitte väga entusiastik, eks ole, nende lahenduste kasutusele võtmiseks, et. Kui me kujutame ette, et sealt Ukrainast need firmad tulevad, kas neid on kümme või sada, eks ole, või nelisada. Kas sul on mingi arvamus või lootus, Ragnar, et teiste riikide armeed on kuidagi kiiremad või? Et eks nad lõpuks ju peavad ikkagi armeedele oma kaupa müüma, eks ole, et need, need firmad võivad tekkida, aga kas see ostja pool siis ka päriselt on olemas?

Tead, esiteks muidugi, fakt on selles, et see on väga raske, väga raske turg. Need muudatused on toimumas, nüüd Euroopa Komisjon isegi on välja pannud uue eesmärgi. Mis on siis selles, et teha siis võimalikult single market, ehk siis üks turg kaitsetuse lahendusteni. Väga paljud ütlevad, et see on utoopia, aga samas, kui sulle ütleb keegi välja eesmärgi, siis see tihtipeale kõlab algul utoopiana. Mida on näha, et kaitsetööstuse eripära on selles. Et kui sul on lahendus, sa pead seda suutma füüsiliselt toota erinevates riikides. Isegi kui sa oled Eesti firma, sa pead suutma ta põhimõtteliselt viia nii kaugele, et sul on näiteks nagu Prantslastele sa toodud Prantsusmaa seda asja, tsehhidele toodud Prahas. Kokkuvõttes sul on näiteks keskus oma marketing operations'iga Eestis, on ju. Nii et, et aga muudatus on selles mõttes toimumas, et kotsitööstus täna tegelikult on domineeritud suurte korporatsioonide poolt. Need lihtsalt füüsiliselt ei suuda nagu kaasa minna sellega, mida vaja on. Aga see, see muudatus kindlasti ei ole kiire, aga ma olen kindel, et täna. Kui vaadata erinevaid riike, siis, siis Saksamaa on liikumas noh, üha rohkem investeerimas uutes asjadesse, Põhjamaad, Kesk-Euroopa, Poola. Täna kõige suurem market Poola muideks noh, tõsi, esimese hoogsa ostad kõik F3-kümne viied muidugi ära, aga sul tihtipeale ikkagi jääb seal kusagil nurgas mingi paar protsenti, mis siis jaguneb paarikümne trooni ilma vahel.

No ühesõnaga, selles mõttes siin toimub samasugune konsolideerumine nagu IT-s, et ega Facebookid ja Microsoftid ka ei tee innovatsiooni, nad ostavad kokku innovatsiooni ja siis nii-öelda turunduvad seda oma nime alla, eks, et eks siin on sama sama teema. Aga jah, ma hästi oluline nüanss on ikkagi see, et kogu selle asja aluseks on, sa ostad mingit kaupa, sa tahad olla kindel, et see toimib. Ehk siis noh, üle raske on müüa sulle iseliikuvat väikest tanki koos relastusega. Teine riik küsib, et kas oma riik kasutab, on ju, ei kasuta noh, et noh, siis noh, mida sa müüd mulle üldse, on ju, et, et. Ja ma arvan, siinkoha peal ongi see tähtis just see, et, et argumentatsioon on, et kas noh, Ukrainas on testid või ei ole. Näita videot, näita tulemusi, on ju, mis on eluiga, mis on tükihind, on ju, ja sealt kokkuvõttes hakkab Excel kokku jooksma, on ju, et noh, et, et. Pole ju mõtet nagu investeerida kakssada viiskümmend tuhat näiteks mingisse iseliikuvasse tanki, mis ühe FBV drooni kohe puruks lastakse, ilma et midagi juhtukski, on ju, et noh, et, et. Et selle asemel kaasa viime tuhande eest saab väga palju FBV-sid, on ju, et, et noh, niimoodi see matemaatika käima hakkab. Aga kokkuvõtlikult, ühesõnaga iseenesest need inimesed, kes on huvitatud sellesse valdkonda rohkem sisse vaatama. Mõtlema isegi investeerimisele ja nii edasi, nemad võiksid sinuga ühendust võtta ja sinuga rääkida.

Ja, ja meil on ka nüüd tulemas järjekordne ehk siis kaitsetööstuse start-up'ide kohtumine kümnes september. Seal saab seda maastikku näha ja meie ikkagi plaan on täna, ütleme, et tuua Eestisse sadu Ukraina firmasid. Et seda tööstus üles viia ja tihtipeale ka valida nendest kõige, kõige suhtlikumad välja, kuhu siis teha investeeringuid. Täna on nii mõnedki töös ja küll me varsti neid uudiseid jagame, kui need, tehnikud on close'itud ja. Ütleme niimoodi, et fakt on selles, et Eesti jaoks on see suhteliselt küsimus, milleta me enam täna hakkama ei saanud. Eesti on piiririik ja me peame olema selles vallas ikka kõige targemad, sest meil ei ole võimalik panna sadu miljoneid või miljardeid uute F3-kümne viite taha, mis sealt me peame olema mujal hästi kõige paremad maailmas.

No jah, Eesti suures juures tekib kas küsimus, et kas meil üldse vaja midagi sellist, ma võtan F3-kümne viiesid, et.

Ta ei saa, ta vist, ta saab millisekundiga, on ju vist ülejäänud ja kõik nagu noh.

Okei, meil on saateaeg läbi, Henrik.

Meil on saateaeg läbi jah, aitäh Ragnar ja aitäh kuulajad. Ma ei tea, kas ma mõtlesin korra, et Ragnar, ma küsin, et mis aastal Ukrainas sõda lõppeb, et kas sul on mingi vastus olemas, kas me saame sellega lõpetada või ei saa?

No ütleme, positiivne selles, et kas sõda on selline matemaatiline tehe, sul on vaja raha, sul on vaja mehi ja sul on vaja tanke. Ja fakt on selles, et Nõukogude Liidu aegsed laod tühjenevad suure kiirusega, mis tähendab, et järgmisel aastal samal ajal. Ma ikkagi arvan, et see sõda, lihtsalt need varud on kas juba otsas või nagu otsa saamas. Mis tähendab, et kahe aasta pärast on mu ikkagi lootuses, et see sõda on jõudnud mingisugusesse, kas ta päris nagu lõpuni, seda ma ei tea, aga lihtsalt sellise hooga nagu täna, seda ei ole võimalik enam pidada. Lihtsalt ei ole enam varusid ja asju ja selles mõttes ma ei üritanud olla pigem nagu realist ja, ja pessimist. Aga ütleme, kahe aasta pärast see sõda lihtsalt füüsiliselt sulle või siis seda ongi juhtunud sellesse, kus sul ainult käib droonide vahel sõda. See oleks muidugi ka nagu karm, et enam tankid ei sõida, vaid droonid ja, ja robotid, ründavad roboteid.

Jah, no selle kohta USA sõjateoreetikud ja, ja ka praktikud ütlevad, et droonid linnu ei okupeeri, eks ole, et lõpuks on sul ikkagi vaja neid saapaid, kes sinna sisse lähevad. Aga selge, mingi tähtaeg või mingi tärmini on maha pandud, vaatame kahe aasta pärast, et no ma vaikselt lootsin, et sa ütled, et kahe kuu pärast on kõik, on ju, aga seda me vist, seda me vist keegi ei arva. Aga aitäh veel kord ja kohtume nädala aja pärast.