@ ETTEMÕTE // 2024.09.18
delfi_ettemote_0169.mp3
KUUPÄEV
2024-09-18
PIKKUS
45m 47s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Endine Bolti tippjuht Siim Maivel tutvustab oma idufirmat Lendur.ai, mis arendab sõjaväele masinnägemisel põhinevaid droone. Saates arutletakse, kuidas tehnoloogia võimaldab droonidel lahinguväljal navigeerida ja sihtmärke tabada ka tugeva elektroonilise segamise tingimustes.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Ukraina sõda pani endise Bolti andmeteaduse juhi Siim Maiveli asutama uut idufirmat ja välja töötama masinnägemisega droone, mis suudavad lahingus sihtmärgini jõuda ka siis, kui vastane kasutab ulatuslikult elektroonilist segamist. Maivel räägib selle nädala podcastis Ettemõte, milline on selliste droonide potentsiaal, kuidas neid ehitatakse ning kuidas droonid nii täna kui tulevikus lahingutegevusse sekkuvad. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Nii, aga räägime nüüd edasi ikkagi sellest lahendusest selles mõttes, et sa teed mõnes mõttes ju sensorid ja tarkvara, ehk siis. Iseenesest seda saab paigaldada ükskõik millise drooni peale, et see on su lõpueesmärk, et see ei pea olema sinu poolt toodetud ostetud droon, mille nüüd nii-öelda siis. Et see kokkuvõttes on ikkagi nii-öelda tarkvara ja sensor lahendus, mitte ei ole riistvara lahendus. No sensor, riistvara, sorry, ma nagu pean natuke täpsustama, aga ütleme niimoodi, et kui teatavad sensorid on peal, siis piisab tarikvarast.
Me väga lootsime alguses, et see võiks nii töötada, mida me praktikas õppisime, oli see, et meie, ütleme nii. Me ei, see ei ole eksistentsiaalne meile, et me peame just seda lahendust arendama, kuna meie missioon on aidata Ukrainat, aidata Eestit luua neid masinnägemise rakendusi, et kui keegi on selle juba hästi lahendanud, hea meelega ostame sisse, paneme enda lahenduse peale, süsteemi peale. Mida me saime aru väga kiiresti, on see, et see ei ole nii lihtne, et kui sa võtad kellegi teise mingisuguse selle algoritmi, võtad sensori arvuti ja paned enda drooni peale, siis sul on nii palju väikeseid probleeme, mis kõik mõjutavad selle, siis lõplikku tulemuslikkust, et. Mingisugune elektromagnet müra, sensorid oleks õigesti kalibreeritud, et sul on vool tagatud, et tuleb arvesse võtta, et kõik need droonid on ju ehitatud nii odavalt kui võimalik. Et see väljakutse seal ei ole ehitada tipptehnoloogiat, vaid väljakutse on see, et kuidas kõrgtehnoloogia panna tööle odava riistvara peal ja. See on, ütleme nii, päris palju katsetamist, päris palju leiutamist. Ja ka väga palju sellist tarneahela juhtimist, et noh, üks variant, üks asi on ka see, et okei, sa suudad teha mingi kaks kuni kolm sellist testühikut, väga kihvt. Aga kui lähed, viid ukrainlastele, ütlevad, väga kihvt lahendus, meil on vaja tuhat tükki eile. Mis siis teed, et kui sa ei suuda seda reaalselt pakkuda, siis on noh, sama hea, kui sa polekski seda ehitanud, et sellepärast. Need on need põhjused, miks me tegelikult me alustasime sama mõttega, et äkki me suue, saame sihukest karpi koos sensoriga müüa, et paned drooni peale, nagu töötab. Aga mida me nägime konkreetselt, on see, et väga raske on integreerida. Me ei kontrolli seda tootearendustsüklit, et me sõltume sellest välisest partnerist, kes siis peab selle integreerima ja noh, tal on sada muud prioriteeti, on ju. Mis tähendab seda, et me ei jõua Ukrainas mõju nii piisavalt kiiresti, siis mis me tegelikult otsustasime teha lõpuks, on see, et. Me ostame need drooni komponendid ise sisse ja ostame täpselt need asjad, mis on vajalik, et see lahendus tööle panna, päriselt. Ja siis integreerime enda lahenduse sinna peale ja müüme lõppkliendile siis toimiva lahendused, neid ei huvita, et kas sa müüd mingit karpi, mingit, ma ei tea, tarkvara. Mingit subscription'it, neid huvitab see, et mis on see võime, mida ma saan kasutada, kas ma saan lüüa viieteist kilomeetri kaugusel segatud sihtmärke. Ja ütleme, see on see, millest me siis nüüd tänaseks oma kogu prioritiseerimise ja toote arendamisega lähtume.
Räägi sellest riistvarast natukene, mis, mis selle drooni peal siis on, iga gramm loeb, eks ole, iga euro loeb. Millega seda analüüsi seal tehakse, millega ta näeb ja, ja võib-olla anna mingisugune ettekujutus meile sellest arvutusvõimsuse vajadusest, et noh, kas see on tänavaaastane iPhone või viieaastane tagune iPhone või kuidagi võrdle seda.